Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid
Enne kui kerkis esile üldse antropoloogia kui selline, tegelesid etnograafid pildistamisega kui uurimise läbiviimise vahendiga. Antropoloogid tegid filme ja fotosid eesmärgiga päästa etnoloogiat ja salvestada järeltulevale põlvele. 1839. leiutas Louis Daguerre fotoplaadi. Evolutsionismi peetakse antropoloogia aluseks. Evolutsionistid pildistasid tööriistu ja järjestati neid arengu järgi. Hiljem inimesi e antropomeetria, reastati inimeste kehad mingite omaduste või mõõtude järgi. 1872. tegeles Eadwerad Muybridge kronofotograafiaga, pildistades esialgu hobuseid, siis alasti inimesi. Kronofotograafiat peetakse etnograafilise filmi aluseks. 1895. sündis esimene film (vennad Lumiere´id). 1898 läks antropoloog A. C. Haddon ja psüholoogia taustaga W. H. R
Jean Rouch Moi, un noir Lühiuurimus 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Jean Rouch ja antropoloogia, lühike elulugu.......................................................................... 4 2. Rouch ja film..........................................................................................................................6 2.1 La Nouvelle Vague........................................................................................................... 6 2.2 Cinéma vérité, jagatud antropoloogia ja etnofiktsioon..................................................... 7 3. Moi, un noir..........................................................................................................
Kunst esineb filmides näitlejate töö, kaameratöö ning veel paljude aspektide kaudu. Üks peamisi muutusi, mis on kogu kinoaja- loo vältel filmide puhul muutunud on minu arvates just kvaliteet. Kvaliteedi muutus on nii mär- gatav, sest tehnika on väga palju arenenud peale esimese filmi linastumist. Kui esimesed filmid olid must-valged tummfilmid, siis praegu suudetakse läbi selle liikuva pildi edasi anda fantaa- siamaailmu nii realistlikult, et film tundubki kui päris elu. Kuid kvaliteedi paranemine ei ole kõige olulisem muutus. Lisaks tehnika arengule on kinokunsti mõjutanud ka poliitika ning riigikord. Kui meil Eestis enam tsensuuri ei esine ning filmidega võib edasi anda kõike, siis on riike, kus filmide tegemine ei olegi väga vaba kunst. Õnneks saab ka varjatult edasi anda mingeid põletavaid teemasid, kuid tuleb olla ettevaatlik. Poliitiline olukord riikides muutub ning sellega muutub ka inimeste mõtte- ja ideevabadus
Tekkis uus zanr muusikal. Muusikalide tulva avas parima filmi Oscari võitnud ,,Broadway meloodia". Kümnendi lõpus toodeti neid juba kümnete kaupa. Heli tulek raputas filmitööstust nii Ameerikas kui ka mujal. Hakati nõudma filmidialooge ka teistes keeltes peale originaalkeele. See viis aga viimasel kümnendil Hollywoodi dikteeritud filmituru lagunemiseni. Turg jagunes nüüd keelte alusel paljudeks väikesteks osadeks. Püüti toota ka mitmekeelseid filme, näiteks Dupont´i ,,Atlantic" (1929) võeti üles inglise, prantsuse ja saksa keeles, kasutades kolme erinevat näitlejate koosseisu. Heli ei mõjutanud mitte üksnes filmi sisu ja stiili, vaid ka tööstuse struktuuri. Kunstiline efekt oli aga kesine, sest paljud helifilmid olid viletsa kvaliteediga etenduste adaptsioonid, milles domineerisid dialoog, kehvapoolne näitlejatöö ja liikumatu kaamera ja mikrofon. Enamik filme olid ekraanile toodud Broadway show´d
Kuigi „Prantsuse uus laine“ jõudis filmikunstini küll ülekantuna, jättis uuendusi soovivate režissööride, eeskätt François Truffaut, Jean-Luc Godard, Claude Chabrol, Agnès Varda ja Alain Resnais, looming niivõrd sügava jälje, et tänapäeva assotsiatsioonid selle terminiga seostuvad just eelkõige kinokunstiga, mida viljeleti 1950ndate lõpu ja 1960ndate esimese poole Prantsusmaal. 1.1 Caméra-stylo Üheks uuele lainele teed sillutanud kirjeks oli kindlasti kriitiku (hiljem ka filmitegija ja kirjanik) Alexandre Astruci 1948. aasta artikkel „La Naissance d’une nouvelle avant- garde: la caméra-stylo“ (Uue avangardi sünd: kaamera-sulepea). Ta kirjutab seal sellest, kuidas õhus on tunda muutusi, mis ei takerdu nostalgiliste mälestuste taha, olles 4 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis rohkem pilguga tulevikku suunatud
See tähendas, et tegevuspaigaks olid tavaliselt kõhedates vanadest mõisades, lossides või udustes, hämarates ning varjuderohketes paikades. 19. Sajandi lõpul ning 20. Sajandi alguses olid filmide peategelasteks vampiirid ja koletised. Näiteks filmides ,,The Vampire", ,,A Fool There Was", ,,Nachte des Graunes", ,,Drakula Halala", ,,Nosferatu, A Symphony of Horror", oli peategelaseks vampiir. Eriti kustumatu mulje jättis just viimane film, mis on siiani jäänud õudusfilmide ikooniks. Olenemata sellest, et tegu oli tummfilmiga, on selles filmis kõik õudusfilmile olulised elemendid, kasutati väga hästi ära varju ning hämarust, tegevuspaigad olid hoolikalt valitud kõhedad vanad hooned. Tegu on väga hea 20. sajandi alguse õudusfilmi näitega. Filmis on esindatud väga hästi tolle ajastu filmi omadused. Mustvalge filmi eeliseks ongi see, et heli ning värvi puudumisega on saavutatud eriline õõva tekitav õhkkond, kus
wikipedia.org/wiki/Charles- %C3%89mile_Reynaud) Thomas Alva Edisoni, Ameerika leiutajat, peetakse nüüdisaegse filmikaamera leiutajaks. Suure osa au on ta aga võlgu fotograaf W.K.L. Dickson´ile, kellega koostöös tõi lühikesed lihtsad kaadrid avalikkuse ette 20 mai 1891. (http://en.wikipedia.org/wiki/Thomas_Alva_Edison). Kinematograafia esimesed sammud Kinematograafia sünnipäevaks peetakse 28. Detsembrit 1895, mil Pariisis näidati vaatajatele raha eest Auguste ja Louis Lumiere'i filme. Vennad ise ei ennustanud oma ettevõtmisele pikka perspektiivi, selgitades palgatud filmimehaanikule, et tööd jagub heal juhul umbes pooleks aastaks. Eelnimetatud kuupäeva teiseks oluliseks sündmuseks oli järgmise kinematograafia suurkuju Méliès kohalviibimine. Ajakirjandus kajastas uut leutist kui vahendit, mille abil lähedasi jäädvustades ei ole surm enam absoluutne ega lõplik. Méliès´is
nende peamiseks puuduseks oli just tehniline külg ning talle oli selge, et kui ta tahtis sel alal midagi teha, pidid tema teadmised põhjalikumad olema. Selle mõtte ajel läkski Luts 1924. aastal koos abikaasaga Pariisi, kus ta sai tuttavaks venelasest filmioperaatori Toporkoviga, kes oli sel ajal Pariisis oma erialal üks paremaid ja tuntumaid. Toporkov õpetas Lutsule filmikaamera tähtsamaid saladusi ning jagas algajale vajalikke näpunäiteid. Toporkov müüs Lutsule oma vana kaamera, pärast mida hakkas Luts mööda Pariisi ringi kolama ja saadud õpetuse põhjal ülesvõtteid tegema. Luts veetis Pariisis pool aastat ning kodumaale naasnuna hakkas ta innukalt siinset filmielu edendama. Kuid alata tuli tasa ja targu, sest puudus raha kõigi ideede koheseks teostamiseks. Luts alustas filmide tegemist 1926. aasta paiku. Sageli täitis Luts välis- ja kaitseministeeriumi tellimusi, filmides reservväelaste kordusõppusi, noorsoo- ja
Pärnu Vanalinna Põhikool Uurimustöö Filmiajalugu Hendrik Tamberg Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus Mina valisin oma uurimustöö teemaks filmiajaloo. Ma valisin selle, sest mulle tundus see väga huvitav ja seal on palju alateemasid, mida uurida. Siin uurimustöös käsitletakse filmi algusaastaid, filmizanritest, näitlejaid ja tuntud filme. Film on juba pikka aega olnud tähtsaim meelelahutus kanal. Enamus televisiooni programme koosneb põhiliselt filmidest. Kinos käiakse iga nädal uusi filme vaatamas. Loodan, et sulle, lugejale, meeldib see uurimustöö. Filmizanrid On olemas palju filme. Tegelikult, on olemas VÄGA palju filme ja need filmid on kõik erinevad. Vahel ma mõtlen, et kuidas saab inimestel olla nii palju ideid erinevate filmide jaoks
aastal patendeeris Frederick Eugene Ives maailma esimese stereokaamera, millel oli kaks kõrvuti asetsevat objektiivi ning mis on olnud eeskujuks tänapäeva 3D-kaameratele. Laiem avalikkus sai 3D-filmiimet näha aga 1922. aastal, kui Los Angeleses esilinastus tummfilm „The Power of Love“. Filmi näitamiseks vajaliku 3D projektori lõid selle filmi produtsent Harry K. Fairall ning kinematograaf Robert F. Elder. Ka see kujutas endas anaglüüfi meetodil töötavat masinat. Kahjuks on antud film praeguseks kadunud. Pilt 5: Fairall’i 3D-projektor Samas leidub spekulatsioone, millist filmi ikkagi esimeseks kolmedimensiooniliseks lugeda. 1903. aastal linastus lühifilm „L’arrivee du train“. Antud teose kvaliteet oli niivõrd hea, et väga mitmed inimesed publiku seast kartsid, et rong sõidab nendest kohe üle. Oma osa 3D kino arengule on andnud ka televiisori leiutaja John Logie Baird, kes pani aluse
...............................................40 5 Sissejuhatus Uurimistöö teema õpilaste teadlikkusest filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides sai valitud tänu selle aktuaalsusele sõpruskonnas ja autori isiklikule huvile nii valitud teema kui ka filmimuusika enda vastu. Autor on täheldanud, et noored kuulavad tänapäeval väga palju muusikat ja on sellega ka küllaltki hästi kursis ning vaadatakse ka palju filme. Sellest tulenevalt tekkis küsimus, kui teadlikud ollakse filmimuusikast ja kui palju sellele filmi vaadates tähelepanu pööratakse. Töö eesmärkideks on välja selgitada 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja kuidas see on korrelatsioonis filmide vaatamise sagedusega, samuti õpilaste teadlikkus filmimuusika funktsioonidest filmides. Lisaks huvitab autorit, milliseid funktsioone peetakse kõige tähtsamateks filmi vaatamise seisukohalt ning kuidas see erineb poiste ja
aspektide abil kahte filmi. Uurimisülesanded: analüüsida filmi „Intouchables“; analüüsida filmi „Mandariinid“. Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse õppejõu poolt välja pandud õppematerjale ning autorite enda konspekte. Töö koosneb kahest osast. Töö esimeses osas keskendutakse filmi „Mandariinid“ analüüsimisele. ”Mandariinid“ on Eesti-Gruusia koostöös valminud film, mis kandideeris 2015. aastal parima võõrkeelse filmi Oscarile. Filmi tegevus toimub 1992. sügisel Abhaasias. Tegemist on gruusia sõjaaegse filmiga, kus omavahel sõdivad grusiinid ja kaukaaslased. Tegevus toimub Abhaasias, eestlaste kogukonna maadel, kes 3 on sunnitud sõja tõttu oma kodud hülgama ja Eestisse tagasi tulema. Sinna alles jäävad kaks eestlasest meest, kes elatuvad mandariinide kasvatusest - Ivo ja tema naaber
Laansalu leiab, et sellistel hetkedel ei vastuta selle otsuse eest, mitte keegi teine filmigrupis kui tootmisjuht isiklikult. Isikuomaduste poolest peab hea tootmisjuht peab olema ühtejagu nii traktorist kui ämmaemand, ütleb Laansalu. Samuti leiab ta, et emotsioonid ja meeldivused võiksid platsil jääda tahaplaanile ja kõige olulisem on olla ühe asja eest väljas. Küsimusele, millise filmi tootmine on Erika Laansalu jaoks olnud kõige keerulisem möönab ta, et enamus filme, mis ta teinud on pigem keerulised olnud. Mõtles tema kunagi, et küll oleks hea ja lihtne teha filmi kahe näitlejaga rannas. Läks veidi aega mööda ja ta saigi sellist filmi toota Keeduse "Georgica". Peale seda sai ta aru, et ka kahe näitlejaga suveranna film võib osutuda uskumatult keeruliseks. Erika lisab, et kuigi enamus filme pole tegemise ajal lust ja lillepidu, siis peale võtteperioodi jäävad harilikult ikkagi meelde vaid ilusamad hetked.
Henno teoseid: Võrguteavik "Elu algab täna" (internetis alates 2003) "Mina olin siin. Esimene arest" (Eesti Päevaleht 2005) "Mereröövlimäng" (Troll 2005) "Elu algab täna" (Eesti Päevaleht 2006) Lühimängufilm "Südameasjad" (Allfilm 2007) Tõsieluromaan "Homse maailma kirjanikud" (Marketing Communication Alliance OÜ 2013) 3) Kes on filmistsenaariumi autor? Milliseid tema tehtud filme veel tead? Vastus: Filmistsenaariumi auror on eesti filmikriitik,-stsenarist ja –režissöör ning televisioonitegelane Ilmar Raag. Raagi filmid: "Tappev Tartu" (1998) telefilm "August 1991" (2005) mängufilm "Klass" (2007) "Klass: elu pärast" (2010) draamafilm "Eestlanna Pariisis" (2012) draamafilm "Kertu" (2013) mängufilm "Ma ei tule tagasi" (2014) 4) Kes näitlejatest filmis üles astusid
Masterson, vennad James´id ja Billy the Kid. Nagu ütleb ajakirjanik John Fordi filmis ,,Mees, kes tulistas Liberty Valance´i´´ (The Man Who Shot Liberty Valance, 1962): ,,Kui legendist saab reaalsus, siis laske legend trükki". Seega olid Metsiku Lääne legendid juurdunus sügavale Ameerikal rahvakultuuri juba emmu enne seda, kui kinoekraanidele jõudis esimene narratiivi omav kinovestern, Edward S. Porteri ,,Suur rongirööv" (The Great Train Robbery, 1903). See 10-minutiline film andis tõuke esimese vesternite kangelase ,,Bronco Billy" Andersoni karjajäärile. Talle järgnesid teised kauboidest staarid, kellest kuulsaimad olid W. S. Hart ja Tom Mix. 20. sajandi alguses tegi ka D. W. Griffith vesterneid, need rääkisid peamiselt punanahkadest saatanatest, kes himutasid valgenahaliste verd. Üks sellisetest filmidest oli The Battle of Elderbrush Gulch (1913). Järgmisel aastal sai Cecil B.DeMille´i esimesest filmist The Squaw Man
..............................................................................15 2 2.10. Poliitika ja võim.............................................................................................15 Kokkuvõte..................................................................................................................17 3 SISSEJUHATUS Esimene analüüsitav film on Eesti ja Gruusia koostööl valminud ,,Mandariinid". Vaid pealtnäha lihtne lugu räägib üheksakümnendate alguses eesti külas elavatest Ivost ja Margusest ning Abhaasias toimuvast sõjast. Meeste kodu ligidal toimub kahe vaenutseva salga kokkupõtge, kust päästetakse tsetseen Ahmed ning hiljem grusiin Niko. Film lahkab rahulikus tempos kuid seejuures intensiivselt kultuuride, rahvuste ja vaadete põrkumist.
kohal" (1912), mis kajastas piloot Sergei Utotškini lendu Krasnojarski polgu kasarmute õuelt Tartu linna kohale. "Utotškini lennus" (1912) keskendus Pääsuke Utotškini lennule Tallinna lähistel lennukiga Farman. Revolutsiooniline hetk saabus aastal 1914, mil Pääsuke filmis, lavastas ja produtseeris esimese Eesti mängufilmi "Karujaht Pärnumaal". See poliitilise alatooniga satiirilist allegooriat sisaldav film rääkis Pärnu Postimehe toimetaja Jaan Karu ja baltisakslasest linnapea Oskar Brackmanni tülist. Filmis kajastus eestlaste ja baltisakslaste vaheline võimuvõitlus. Süžee keerleb karujahi ümber. Jõukas vanahärra Frackmann loeb hommikul ajalehest, et Pärnu metsades elav karu hoiab baltisaksa elanike hirmul. Pannakse kokku jahisalk ja minnakse karu otsima. Metsloom leitakse, kuid temast ei saada kuidagi jagu
päringu, kus olid sees laenutaja nimi, laenutatud filmi nimi ja kas see kasset on tagastamata või tagastatud. Nii tegin ma kahe tabeliga. Ühes päringus eemaldasin ma kõik laenutatud kassetid, mis olid tagastatud ning seda tegin ma nii, et ma võtsin koostatud päringu ,,Design view-s" lahti ja panin selle veeru kriteeriumiks, kus olid tagastatud ja tagastamata kassetid, ,,tagastatud" esimese tabeli puhul ja ,,tagastamata" teise tabeli puhul. Seega esimeses tabelis näitab access ainult neid filme, mis on tagastatud ja teise tabeli puhul neid, mis tagastamata. Järgmise päringu koostasin ma selleks, et teha aruanne, kus oleks näidatud kõik filmid, millel on olemas eestikeelsed subtiitrid. Selleks koostasin ma päringu, kus olid kõik filmid ja nendel olevad subtiitrid. Pärast päringu tegemist koostasin ma subtiitrite veergu kriteeriumi mis nägi välja järgmine (Like ''*EST*"). See kriteerium näitab ainult neid väärtusi, kus leidub EST ehk eestikeelsed subtiitrid. 4
sealsete suurte filmikompaniide toodang. 20.sajandi filmi arengut enim mõjutanud ameerika filmitööstus on laias laastus jagatud mitmesse perioodi ning antud kirjatükk keskendub neist esimesele – klassikalisele Hollywoodile, mille perioodiliseks määratluseks võiks olla 1920- 1940-ndad. Vaadeldavast ajastust toon filmi näiteks John Fordi 1940.aasta filmi „Vihakobarad“, mille abil püüan illustreerida, kuidas tollane film kujutas USA sotsiaalset tegelikkust. 1910-ndate paiku hakkasid mitme filmikompaniid oma ärisid üles seadma Los Angelese lähedale – eelkõige soosis seda kliima. Dekaad hiljem domineeris see paik, Hollywood, maailma filmindust.1 1920-ndaid iseloomustab tummfilmide võidukäik. Suuremateks staarideks olid Charlie Chaplin, Rudolp Valentino, Greta Garbo jne. Kassafilmid olid põhiliselt komöödiad, mis levisid üle kogu maailma nagu näiteks Chaplini „Kullapalavik“
Nõukogude Eestis oli filmitegemiseks raha. Seda edendati igal viisil ja nii arenes kinokunst Eestis väga kiiresti. Vaadelgem näiteks filmi "Keskpäevane praam". Näeme nii tugevat ja kandvat dialoogi kui ka äärmiselt hästi struktureeritud loo ülesehitust. Eestis olid nüüdseks tekkinud esimesed tõelised filmistaarid. Nende hulgas näiteks Ada Lundver, Ants Eskola, Kaljo Kiisk ja muidugi Jüri Järvet. Tolle ajastu filmides jääb silma, kuidas igas filmis mängisid samad näitlejad ja filme tegid samad tegijad, aga eks ole see vähemal või rohkemal määral Eesti filmis tänapäevalgi nii. Igas teises filmis on ju peaosades ikka ja jälle Mirtel Pohla ning kõrvalrollis Juhan Ulfsak või Taavi Eelmaa. Tolleaegsete näitlejate puhul jääb aga eriliselt silma tõeliselt tugev filmilik nägu. Ükskõik mis rolli Jüri Järvet ka ei täida, ei pea vaataja pettuma. Roll on tugevalt välja kantud ja tema väljendusrikas nägu aitab seda tõetruult kanda
Kui tähtis on osata kingapaelu siduda Antud film on väga mõtlemapanev ja armsa sisuga. Enamustele inimestele läheb see väga hinge. Film on vägagi südamlik ja naljakas samuti. Film räägib mehest nimega Alex, kes kaotab oma töö teatris kui ka oma tüdruksõbra. Ta läheb oma kodulinna, et leida tööd, ainuke töökoht on vaimsete erivajaduste inimeste hooldamine. Ta alguses ei hooli selles tööst üldse ja tema meelest kõik vajadustega inimesed on imelikud. Ajapikku ta muutub nendega lähedasemaks ja hakkab nendest väga hoolima, kõik on tema vastu väga abivalmid ja sõbralikud aga tal tekib pidevalt jama erivajaduste inimeste perekonnaliikmetega.
filmikunsti mõju inimestele ja ühiskonnale Filmikunst on üks kunsti liikidest ,millega puutuvad kokku väga paljud inimesed kogu maailmast. See on ka põhjuseks miks on väga tähtis see kuidas filme inimestele presenteeritakse. Filmikunst on inimeste elus olnud juba mitukümmend aastat. Alguses olid filmid väga algelised aga präeguseks on need juba märgatavalt paranenud oma ülesehituse poolest. Nüüd on välja kujunenud hulgaliselt erinevaid zanreid, et igal inimesel oleks mida vaadata. Samuti on filmid sisukamad ja kujutavad praeguses ühiskonnas esinevaid brobleeme ja aitavad neid inimestel paremini mõista. Muidugi ei väida ma ,et kõik tehtud filmid on sellised
1. Millised märksõnad, sündmused, isikud vm seostuvad Teil külma sõja perioodiga (Eestis)? Vastus: NSVL , Stalin, televisiooni algus, fotograafia ( isa tegi valmis kõik enda pildistatud pildid- see oli nii põnev punane tuba). 2. Mida te saite filmist teada külma sõja aegse perioodi kohta? Vastus: Filmist külma sõja aegse perioodi märksõnad on: range eesriie, Nõukogude liit, ainus side oli raadio, viiekümnendatel alustab Eesti Televisioon, põrandaalune äri, disko levimine (vaenalase sammud selgeks), rock-kontsert, punkarid, Soome televisiooni vaatamine ja selle vaatamise piiramismeetmed, malevad, ise tehtud antennid ja nende maha võtmine, keskendumine sõjatööstusele, kaupa ei jätku piisavalt, et mitte öelda kunagi, pikad järjekorrad, Eesti iseseisvumine. 3. Millised klassikalise dokumentaali tunnusjooned on filmil ,,Disko ja tuumasõda"? Vastus: Minu arvates on selles olemas kõik klassikalised dokumentaalfilmi
Vestern Vestern on kunsti üks žanre, mille tegevus leiab tavaliselt aset 19.sajandi teisel poolel Metsikus Läänes. (1) Suurem osa vesterni filmidele omaseid tunnuseid on võetud 19.sajandi populaarsetest vesterni ilukirjandusteostest, mis olid menukad enne kui vestern film sai populaarseks žanriks. Tavapärases vesterni filmis on peategelaseks mees, kes on kauboi, püstolikangelane ja pearahakütt ja keda illustreeritakse kui üksireisivat rändajat, kes kannab Stetsoni mütsi, kaelarätikut, kannuseid ja nahkpükse. Kauboid kannavad igapäevaselt kaasas revolvrit või vintpüssi, et kaitsta ennast, ratsutavad mööda tolmuseid teid ja karjatavad kariloomi oma ustava hobusega. (2) Vesterni filmid olid äärmiselt populaarsed tummfilmi ajastul. Helifilmi
„Nipernaadi“ Filmi arvustus ja tegelase analüüs Vaadates filmi „Nipernaadi“, mis minu arvates on üks väga hea eesti film, tekkis tahtmine vaadata ka teisi eesti keelseid filme. See film lihtsalt näitab kui hea võib olla eestlase oskus teha filmi ja seal näidelda. Peategelane ise jättis mulle positiivse mulje, sest minu arvates oli teda väga hästi iseloomustatud ning jäi raamatuga võrreldes täitsa tõetruu mulje. Ainuke asi, mis mina filmis nägin erinevat, oli ta riietus. Ta kandis raamatus musta, aga filmis valget. Hästi oli esile toodud tema hea suhtlemisoskus ja suhtumine asjadesse. Tuli ka see, mis oli
Roundhays lääne Yorkshires. Inglismaa on üldiselt tuntud kui kõige varasem elava liikumise pildiga. aastal 1878 Leland Stanfordi sponsorluse all pildistas Eadweard Muybridge kiiresti liikuvat hobust kellel nimeks "Occident", kasutades selle12 seeriat stereoskoopilist kaamerat. Esimene edukas katse leidis aset 11 juuni Palo Alto farmis Californias ajakirjanduse kohalolekul. Kaamerad olid paigaldatud paralleelselt hobuste jooksu rajaga ja kõik kaamera luugid olid kontrollitavad liikuva nööriga,mis pääsesid liikumakoos hobuste kapjadega. Seal oli 21 osa et jäädvustada hobuste jooks. See teeb umbes 1000 pilti sekundis. Chicagos 1893 aastal maailma näitusel pidas Muybridge mitu loengut loomade teaduse edasiliikumisest loomaaretuse hallis,mis oli spetsiaalselt ehitatud "Midway Plaisance" näituse alustalaks. Ta kasutas enda loomaperiskoope, et näidata oma liikuvaid pilte
Vestern Filmikunst on kunsti liik, mille alla kuuluvad kunstiteosed on filmid. Nii, nagu iga kunsti puhul, on ka filmide puhul erinevad zanrid. Filmide jaotus zanrideks on nende liigitamine teemade järgi ehk selle järgi, millest film on. Vesternide populaarus jäi tummfilmide ikka. Peale helifilmide leiutamist tehti vesterneid vaid väiksemates stuudiotes. 1939. aastal vesternide populaarsus tõusis taas ning seda tänu filmile ,,Stagecoach" (,,Postitõld"). Zanrireeglid ja -piirid Klassikaline vestern pärineb Holly woodist. Sellele on omased positiivne lõpplahendus, tugev peategelene ning ületamatutena näivad raskused. Vesternid kujutavad konkreetset aega ja kohta Ameerika ajaloos
esimene koomiksiraamat. Ameerikas anti esimesena 1896. aastal välja "The Yellow Kid" (Richard Felton). 1905 loodi maailma esimene animatsioon filmilindil. Edwin S. Porter lõi vahetiitrid filmi "How Jones Lost His Roll and The Whole Dam Family and the Dam Dog" jaoks. Vahetiitrid koosnesid tähtedest, mis liikusid ringi ja moodustasid vajalikke lauseid. 1906. aastal lõi James Stuart Blacton esimese nukufilmi "A Midwinter Night's Dream". 1906 valmis James Stuart Blackton'i esimene animeeritud film "Humorous phases of funny faces". Animatsiooni loomiseks joonistati kriidiga tahvlile ja filmiti seda, kaamera peatati muudatuste tegemse ajaks. 1909 Winsor McCay tootis multifilmi "Gertie the Trained Dinosaur", mis koosnes 10300 joonistusest. 1911 valmis esimene tõeline joonisfilm "Winsor McCay Draws Little Nemo", autoriks Winsor McCay, kelle filmide kvaliteet püsis parimana kuni 1930-ndate aastateni. Winsor McCay'd loetakse joonisfilmi (animatsiooni) isaks
mis oli kulunud nende valmistamiseks. Peale kolme aastast Alice'i filmide saatmist ühe New Yorgi kommersandi kinodesse, mõtleski Walt kommersandi soovitusel välja midagi uut, milleks oli noil aegadel väga populaarse Pat Sullivani kass Felixi vastand Miki Hiir. Walt läks kaasa ka uuendustega filmitööstuses. Näiteks kui tuli turule kolmevärvilint, hakkas ka Walt kohe oma pooleliolevaid ja uusi filme värviliseks tegema, isegi kui tal tuli alustada täiesti algusest. Ajal mil Walt New Yorgis oma Miki Hiire filme tegi, toimus sündmus, mis vapustas kogu maailma. Nimelt tuli ekraanile esimene helifilm. Lasknud linale kolm Miki-filmi, mõistis Disney, et helifilmil on palju suuremad eelised tummfilmi ees ning tegi alates nüüdsest kõik oma filmid heliga. Kuid Disney ei varustanud filme lihtsalt heliga vaid viis multifilmi heliga varustamise uuele tasemele
mõju, jättes eseme ise kõrvaliseks. Koos Lee Milleriga arendas Man Ray solarisatsioonitehnikat. Solarisatsiooni abil muudetakse pilti toonis, lastes sellele valgust ilmutamise ajal. Ta oli esimesi fotokunstnikke, kes seda tehnikat tahtlikult esteetilistel eesmärkidel kasutama hakkas. 4. Lühifilmid Man Ray lavastas mõned mõjukad avangardistlikud lühifilmid. Need olid osa liikumisest Cinéma Pur, millel olid dadaistlikud taotlused vabastada film kodanlikest konventsioonidest nagu süzee, karakterid, taust. Liikumise eesmärk oli ,,puhas" kino, mis oleks vaba välismõjudest. Man Ray alustas filmieksperimentidega 1923. aastal. Koos mõttekaaslaste Marcel Duchamp'i, René Clairi ja Fernand Léger'ga loobus ta tavapärasest süzeest ja huvitus filmimeediumi tehnilistest võimalustest - eriefektidest, moonutustest, aegluubis liikumisest. Cinéma Pur filmid peaksid toimima ainult
konkreetset linateost välja on võimalik võluda. Huvi tekkis alles siis, kui Kivirähk ise kultuurisaates "OP!" äsjavalminud filmile heakskiidu andis, kirjeldades seda kui romantilist armastuslugu keset groteskset keskkonda ja groteskseid lõustu. See ta õigupoolest ongi, kuigi tõele au andes jääb romantika kogu mainitud groteski taustal mõnevõrra varju: domineerib depressiivsus, mustus, lootusetus, roppus.“ Arvan samuti, et romantika žanrist jääb see film veidi eemale ja ma pigem arvaks, et tegu on kas põnevus- või õudusfilmiga. Rammo lisab veel: „Ei saa väita, et "November" teab mis masendav oleks: aeg-ajalt saab ka nalja ja üleüldse on kogu teosel mõnevõrra absurdsevõitu maik küljes. Niisiis on ekraniseeringus raamatu luustik mõnes mõttes pahupidi pööratud: kistud välja "Rehepapi" tõeline iva ning romaani koomikat garneeringuna tarvitatud. Säärase lähenemise tõttu "November" nii hästi töötabki.“
........................................................................ 13 2 SISSEJUHATUS Keskmine Eesti elanik vaatab päevas televiisorit 4-5 tundi, nädala jooksul kuni 35 tundi.1 Kuna enamik inimesi on päeval tööl jõutakse koju õhtul peale viit ja hiljem, seega on kõige rohkem televaatajaid õhtusel ajal ja sel ajal näidatakse kõige rohkem filme. Sellest tulenevalt tekkis mul huvi uurida, millised telekanalid missuguseid filmizanre näitavad. Võtsin vaatluse alla 2011 aasta maikuu teise nädala (2. mai 8. mai) ning kaks telekanalit ja nende tütarfirmad: Kanal 2 ja Kanal 11 ning TV3 ja TV6. Valisin just selle nädala, kuna see oli uurimistöö alustamiseajal käesolev nädal ning järgmise nädala saatekava oleks poolikuks jäänud. Kanalite valiku otsuse tegin sellest lähtudes, et kuna kahest algselt plaanitud kanali,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
