Liimiriidele lubatud hooldus Veepesu keelatud, lubatud ainult keemiline puhastus, trummelkuivatus keelatud, lubatud triikimine keskmisel temperatuuril, pleegitamine keelatud. Dubleerimise reziim: o Temperatuur 121-138 °C o Aeg 10-16 s o Surve 2-4bar; 200-400p/ cm²; 15- 30 N/ cm² Tootja poolt soovitatud kasutusvaldkond sobib kasutamiseks meeste ja naiste villaste mantlite ja kergemate sügis-talveriiete puhul TEHNILISED ANDMED: Struktuur (kootud, lausmaterjal, trikotaaz) Kootud dubleer Pindtihedus (ehk ruutmeetri kaal; g/m²) 70 g/m² Liimitäppide tihedus (points/cm²; dots/ cm²) - 52 dots/ cm² Liimiriidele lubatud hooldus Võib pesta 40°C juures, trummelkuivatus madalal temperatuuril, pleegitamine
Nahalt niiskuse eraldumine väliskeskkonda on viidud miinimumini, vähendades niiskusekaotust kehas. Kõrbes või suvise tugeva päikesega soovitatakse kanda õhukest villast kangast, et säiliks keha niiskus. Samas on kiud oma olemuselt vetttõrjuv. Kiu soomuskiht ei lase vett ligi, seetõttu vesi veereb piiskadena maha. Villakiud võtab kergelt külge ebameeldivaid lõhnasid nagu higilõhn, neutraliseerides selle. Seetõttu levib villaste rõivaste kandmisel palju vähem higilõhna kui sünteetiliste kangaste kandmisel. Villane kangas muutub kandmisel järk-järgult õhemaks. Kiud on tundlik leelistele, pleegitajatele, kuumusele ja päikesevalgusele. Värskelt aurutatud villaseid rõivaid ei tohiks kohe selga panna. Villased rõivad on kauem kortsuvabad kui peale keemilist puhastust nad jätta mõneks päevaks riidepuule rippuma.
nende liitlased ajavad pea tagumise poole kiilaks, inglased aga kannavad vuntse. Iga üksikasi on oluline. Sõjavarustuses saab näha nii sõjakirveid, vibusid, odasid, mõõke, kilpe, kiivreid kui ka hobuste varustust jne. Kuningad, krahvid ja hertsogid kannavad tseremoniaalseid riideid. Kujutatud on ka lihtinimesi: talupoegi, puuseppi, kokki oma igapäevast tööd tegemas. Kuidas valmistati? See on tikitud villaste lõngadega linasele riidele. Villaste lõngade värvimiseks kasutati värvimiseks sobilikke taimi nagu öölill, sinerõigas ja krapp. Selleks, et värv jääks lõnga sisse, kasutati fermentatsiooni tehnikat.Lõngu kasteti tünnidesse, kus oli taimevärv ja siis lasti õhu käes kuivada.Seda korrati niikaua kuni saadi vastav toon, mida
Tooteid on antud lõngaga võimalik valmistada vastavalt villaseid sokke(x2) 170 tükki 440 tükki. Ettevõtte kasum on sellise tootmise puhul 21450 Seejuures kulutatakse ära jääb üle 97 kg. (Sensivity report) Antud tabeli rida(variable cells: final value) näitab, kui palju on optimaaln villaseid sokke 170, salle 140 ja kampsuneid 440. Seejuures kulub (constraints: final valu lõnga 400 kg ja D lõnga 120 kg. Aruandest on näha, et kui käpikute hind tõuseks 8,3€ kui villaste sokkide hind tõuseks kuni 11,4€, salli hind langeks kuni 12,5€ ja kampsun kogused samaks. (Sensivity report) Antud tabeli rida(variable cells: final value) näitab, kui palju on optimaaln villaseid sokke 170, salle 140 ja kampsuneid 440. Seejuures kulub (constraints: final valu lõnga 400 kg ja D lõnga 120 kg. Aruandest on näha, et kui käpikute hind tõuseks 8,3€ kui villaste sokkide hind tõuseks kuni 11,4€, salli hind langeks kuni 12,5€ ja kampsun kogused samaks.
Et kuivatamist kiirendada, võib panna toote vettimavate rätikute vahele ja pressida jõuga tootest niiskust välja nii palju kui võimalik. Kuivatada tasapinnal hea õhuringlusega ruumis, eemal päikesevalgusest ja kuumusallikatest. Vastasel korral päikese käes kuivatades võib kangas muutuda kollasemaks ja tuhmimaks. Triikida temperatuuril mitte üle 150°C pahemalt poolelt läbi märja lapi või aurutriikrauaga. [7:8] Villaste toodete säilitamisel tuleb püürata erilist tähelepanu kahjurputukate, aga samuti võimalike hallitus- või kõdunemiskahjustuste vältimisele. Kuiv, jahe ja õhutikas ruum on villaste toodete säilitamiseks parim. [4: 140] 6.2 Tervis ja keskkond Teoreetiliselt võib villakiud kui valkaine põhjustada inimestel valkainete hülgimisreaktsioone. Sellist allergiat esineb siiski äärmiselt harva. Enamasti on allergianähud või nahaärritused seotud villa viimistluse või värvainetega
võimalik. Kuivatada tasapinnal hea õhuringlusega ruumis, eemal päikesevalgusest ja kuumusallikatest. Vastasel korral päikese käes kuivatades võib kangas muutuda kollasemaks ja tuhmimaks. Triikida temperatuuril mitte üle 150°C pahemalt poolelt läbi märja lapi või aurutriikrauaga. [7:8] 13 Villaste toodete säilitamisel tuleb püürata erilist tähelepanu kahjurputukate, aga samuti võimalike hallitus- või kõdunemiskahjustuste vältimisele. Kuiv, jahe ja õhutikas ruum on villaste toodete säilitamiseks parim. [4: 140] 6.2 Tervis ja keskkond Teoreetiliselt võib villakiud kui valkaine põhjustada inimestel valkainete hülgimisreaktsioone. Sellist allergiat esineb siiski äärmiselt harva. Enamasti on allergianähud või nahaärritused seotud villa viimistluse või värvainetega
pikkade varrukatega särki ning triibulist liistikut. Seelik tehti mustast täis- või poolvillasest riidest. Piduliku ülikonna uhkuseks olid suuremustrilised sitspõlled ning sitsist või siidist õlarätid. Vöö Ruhnu naisterõivastusest puudus. Tütarlapsed ja naised kandsid tanu. Ehteks olid väikesed preesid ja vitssõled, rikkalikult kantihelmeid. Jalas olid tumesinised valge roositud kirjaga sukad ning helekollased pastlad valgete villaste paeltega. Ruhnu rahvarõivad Neiu ja naine 19. saj keskpaigast Ruhnu naine tänapäeval Tanu Ruhnu rahvarõivastes Vastupidiselt eesti neidude traditsioonile käia katmata peaga, kandsid Ruhnus täiskasvanud tütarlapsed tanu nagu abielus naisedki. Tanu peale peeti vateeritud mütsi, mille alt jäi paistma tanupits. Tüdrukute kuklatükist ja esiäärest koosnevad sitsmütsid olid suhteliselt
Eriti rikkalik oli kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Eriliselt pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad vitraazid , mis tol ajal kasutusele tulid. Eri värvi klaasist moodustati pildid , kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid. Romaani tekstiilikunstist on säilinud Bayeux' vaip . See on üle 70 meetri pikkune linasest riidest seinakate millele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid. Sõjakäik ja sellele eelnenud sündmused on kujutatud väga täpselt. Kokku on vaibal 623 inimest, 202 hobust, 52 koera, 505 muud looma ning 37 ehitist ja laeva.
Põll oli saartel nii naistel kui täiskasvanud neidudel piduliku ülikonna täienduseks. Karjas olid pidulikud põlled linasest kangast ja pilutikandiga, pikad ja kitsad. Põllealase iseloomulikuks kaunistuseks on volangid, mõnikord ka pitsiread. Hiljem asendasid sitsipõlled labase. Peakatted. Vanem, kõrvuni lõigatud juustemood püsis IdaSaaremaal 19. sajandi keskpaigani. Tüdrukud ehtisid oma juukseid peapaelaga, need olid umbes 23 cm laiused linasele põhjale korjatud värviliste villaste kirjadega. Karjast on andmeid ka kudruste ja piiprellidega kaunistatud punaste ja mustade kalevist peapaelte kohta. Tavaline 19. sajandi abielunaiste peakate oli tanu. Tanu moodustati ühest piklikust riidetükist. Põiksuunas kokkumurtud riidetüki ühest poolest sai äär, teisest lagipealne (pesa), mis kuklas kroogiti lisalapi (perslapi) külge. Äär toestati papiga eestvaates trapetsi või ristkülikukujuliseks. Karja naiste tanud olid madalad, kuklas kõrgele ulatuvate nukkidega
toormaterjali osas. Juba eestikeelsest terminist (püti- ehk kaltsupaber, ingl. ragpaper, sks. Lumpenpapier) on näha, et põhiliseks tooraineks olid kaltsud. Kuna enamik riideid valmistati tol ajal linasest materjalist, oli taoline tooraine odav ning seda leidus praktiliselt kõikjal. Tõsi, Euroopas kasutati toormaterjalina ka puuvilla, kuid sellest valmistatud paberi omadused olid märksa halvemad kui linasel kaltsupaberil. Katsetati ka villaste ja siidikaltsudega, see aga vähendas veelgi paberi kvaliteeti ning taolisest massist sai teha vaid pakkepaberit. Lisaks linale katsetati ka teiste taimedega (kanep, nõges, vesikasvud jne). Kanepist näiteks saab väga vastupidava paberi, kuid trükkimiseks on see kõlbmatu. Esimest paberi valmistamise töökoda Saksamaal mainitakse kirjalikult 1390.a. Peamiseks tooraineks olid puuvillase ja linase riide kaltsud
külgvaates munajas, veidi kõverdunud idujuurepoolse (kitsama) otsaga. Välispind on hele kuni tumepruun, leidub ka kollaste ja rohekaskollaste seemnetega sorte. Linataim arendab välja põhijuure, selle pikkus võib ulatuda taime enda pikkuseni, koos tema küljes haruneva peenema juurestikuga. Lina kuprad Lina õis Linakiud Linast saab väga tugeva lõnga, mis ei tõmbu kokku ka kõrgetel temperatuuridel. Sellest tehtud riided imevad hästi niiskust ja kuivavad võrreldes villaste esemetega kiiremini. Linakiudu kasutatakse tööstuslikult kangatööstuses, teiste materjalide koostises (n geotekstiil), majade soojustuses, käsitsi valmistatud jalgrattaraamide koostises (kuni 80% lina, Museeuw Bikes), autotööstuses (näiteks Mercedes-Benz kasutab linakiudu istmete täidismaterjalina), biodiisli valmistamisel, paberitootmises, kasutatakse ära isegi linakiudude puhastamisel saadud väliskiht, millest valmistatakse pressplaate ning mida tarvitatakse loomadele allapanuks.
vähendada õhuringlusega ruumis, eemal päikesevalgusest ja elektriseeruvust kuumusallikatest v toodet ei tohi tugevasti v triikida temperatuuril alla loksutada vaid tuleks 150°C pahemalt poolelt läbi õrnalt muljuda märja lapi või aurutriikrauaga v märga toodet ei tohi v kuiv, jahe ja õhutikas ruum on villaste toodete säilitamiseks väänata ja riputada parim kuivama TERVIS JA KESKKOND v Hülgimisreaktsioone - allergiat v liik ei tohiks nii pea v villa karedus võib õrna nahka ärritada välja surra, pigem v nahahäireid põhjustavad villa kasvada külge kinnitunud tolm ja v aitab sooja hoida mustus
Kirjapaber liimisatati enne kuivamist loomse liimi želatiiniga, mis võeti kasutusele 1380. aastatel. Euroopas võeti kaltsupaber kasutusele kirjutusmaterjalina 12. sajandil, asendades seni kasutusel olnud pärgamenti. Kuna tooraineks kasutatavad riideid olid enamuses valmistatud linasest materjalist, oli tooraine odav ja seda leidus praktiliselt kõikjal. Euroopas kasutati toormaterjalina ka puuvilla, millest paberi omadused olid halvemad kui linasel kaltsupaberil. Veelgi halvem oli siidi ja villaste kaltsudega valmistatud paberi kvaliteet, see paber sobis ainult pakkepaberiks. Suure veekulu tõttu ehitati paberiveskid veerohkete jõgede kallastele. Eesti esimesed paberiveskid olid Emajõe, Võhandu ja Härjapea jõe ääres. Umbes 1680. aastal leiutati Hollandis paberikiudaine jahvatamiseks hollander, mis kiirendas paberi tootmise protsessi ja vähendas toorainete kulu. 19.sajandil kujunes välja moodne paberitootmise tehnoloogia, mis on suuresti kasutusel ka tänapäeval
kirik. - Sammaste kapiteelid hästi lihtsad, inimene väga valede proportsioonidega (pea ja käed suured, keha väike). Portaali ava peal kristus ja evangelistid. Kiriku fassaadil ka kuradid kujutatud. - Maalikunst: bayeux vaip 70m pikk 50cm kõrge, vanaaegne koomiks, räägib inglismaa kuninga Williami saamise loo kuningaks. Tikitud villaste niitidega. Gooti stiil - Hiiglaslikud kirikud - Tallinn -> gooti linn (kitsad tänavad, müür, keskel suur väljak, gildihooned) majadel väiksed aknad. - Tähtsaim tunnus: TERAV KAAR - Põhiplaan on sama, mis romaani stiilil. - Vanim gooti kirik pariisi äärelinnas: st. Denis (prantsuse kuningate matuse paik) - Vara gootikast pärit kirik: pariisi jumalaema kirik
riiet. Lõimerapoor on alati võrdne koerapooriga. Märkus. Skeem on illustreeriva tähendusega. Murdnurktoimn Toimejoonte suund muutub, tavaliselt täisnurga all. e (toimse tuletis) Suuna muutmise tagajärjel tekib mitmekujuline hambuline muster. Murdnurktoimse siduse puhul vahetuvad murdumise kohal toimejoonte värvid. Kasutatakse puuvillaste ja villaste mantli- ja ülikonnariiete kudumiseks. KOMBINEERITUD SIDUSED Kreppsidus Lõime- ja koekatted moodustavad peeneteralise riide pinna, millega imiteeritakse siidkangastes ja villastes riietes kreppkeeruga (st väga tugeva keeruga) lõngade kasutamisega saadavat efekti. Kreppsiduses ühendatakse näiteks labase, panama,
Särk õmmeldi peenemast linasest riidest piha osas ja alaosa tehti jämedamast takusest riidest. Hallistes ja Karksis säilis naiste särk 19. Sajandil lõikelt kõige arhailisemana kogu Baltikumis.(Kaarma; Voolmaa 1981) Halliste neiul on punane villane vaipseelik, mis on äärtest kaunistatud pronksikarva ääristega. Naistel on musta värvi seelikud. Seelikut aitasid üleval hoida ning paigal hoida vöö. Vööd olid valgele linasele põhjale korjatud värviliste villaste kirjadega, mis eriti Karksis ja Hallistes olid hästi kitsad, peentest lõngadest kirjaga. Vana põlise kombe kohaselt lõikasid Halliste naised ja neiud oma juuksed kõrvust saadik lühikeseks ja neiud hoidsid oma juukseid koos peapaela abil, mis oli kootud kirivöötehnikas ning õmmeldi võruks kokku. Peapaela kaunistas lopsakas mitmevärviline kuklatutt. Abielunaiste traditsiooniline peakate oli umbes 1 m pikkuste
Vaat need tahtsid ju ka mehele saada. Ja siis esmakohtumisel või kui oli karta või loota kohtumist tulevase ämmaga, siis pidi olema ette valmistatud. Ei saanud nii, et ma lihtsalt lähen ja kohtun temaga. Talvel oli lihtne. Siis pandi kaks seelikut selga, siis olid puusad olemas. Pandi kaks paari sukki jalga, siis olid jalasääred olemas. Suvel oli asi juba natukene hullem. Siis kahte seelikut selga ikka ei pane suvel. Siis seoti siia puusade ümber rätikuid ja villaste sukkade sisse pandi kas peeneid heinu või õlgi või lihtsalt rohtu. VEEL PILTE KASUTATUD KIRJANDUS www.flickr.com/photos/perignon/3448476330/ pilt.delfi.ee/picture/365189/ www.osta.ee/6020248 www.erm.ee/vanast/naitus/rahvariided/ katrinakaljuste.blogspot.com/2009/05/muhu-rahvariided.html photos.visitestonia.com/yritusturism/oid-426 eppppp.tahvel.info/.../ah-et-millised-rahvariided-siis-ikkagi-muretseda-seitse- varianti/ www.kadakmari.ee/index
Katseta enne varjatud kohal. 21. Roosteplekid Eemalda roosteplekid õrnadelt kangastelt äädika (5%) ja kuuma vee seguga. Tupsuta plekki õrnalt lahuses immutatud puhta lapiga, kuni rooste on eemaldunud. Teine traditsiooniline rooste- või tindiplekkide eemaldamise meetod õrnadelt kangastelt on leotada eset keedetud rabarberi mahlas, seejärel loputa puhtas soojas vees. 22. Suitsuhais Sigari- ja sigaretisuitsu haisu eemaldamiseks jäta ööseks tuppa alustass äädikaga (5%). 23. Tekid Villaste või puuvillaste tekkide pesemisel lisa loputustsükli ajaks tassitäis äädikat (5%). See muudab tekid pehmeks, kohevaks ja eemaldab seebijäägid. 24. Titeriided Titeriiete värskendamiseks lisa viimase loputustsükli ajaks pesumasina loputusvahendi lahtrisse tassitäis äädikast (5%). See lagundab riietelt kusihappe- ja seebijäägid, jättes need pehmeks ja värskeks. Võid samamoodi elustada ka kulunud kangaid. 25. Toidulõhnad
tänapäeval valmistatud polüestrist. See on materjal, mille tooraine on nafta ning mille tootmine on energiamahukas tonni polüestri jaoks kulub 3-5 korda rohkem energiat kui tonni puuvilla tootmiseks. Aga olukord pole nii mustvalge. Välja on arvutatud, et polüesterrõiva ja puuvillarõiva peale kuluv energia võib ajapikku tulla umbes sama :polüestri värvimine on palju lihtsam, ning eriti suur vahe tuleb kodusel puhastamisel: polüester määrdub aeglasemalt ega vaja triikimist. Villaste riiete tootmine nõuab tunduvalt rohkem energiat kui mis tahes muude materjalide tootmine. Samas tagab villa suhteliselt kõrge hind selle, et villatoodete eluiga on pikk, neid kantakse tänu materjali vastupidavusele tavaliselt palju kauem kui muid kangaid. Samuti läheb villaste riiete puhastamisele vähem energiat(vett, pesuvahendeid).Nahktooted? Kui need on lihatööstuse kõrvalprodukt, siis on tegu
· Karmvill koosneb kõige jämedamatest kiududest ning sellest valmistatakse karmvillaseid kangaid. Villa keemiline koostis Vill koosneb peamiselt keratiinist, mis sisaldab 2-5% väävlit. Villal on suur niiskusimavus. Ta imab ja annab niiskust ära aeglaselt. Seetõttu on villased riietusesemed meie külmas ja niiskes kliimas väga tervislikud. Niiskuse ja kuumuse mõjul muutub vill pehmeks ja plastiliseks. Märjalt antud kuju säilitab villakiud ka peale kuivamist (näiteks villaste esemete pressimisel). Märjalt suures kuumuses töötlemine kahjustab villa, tugevus ja venivus vähenevad ning tõuseb karedus. Kui töötlemise temperatuur ei ületa 110 kraadi, siis villa omadused taastuvad jahtumisel. Villase riide triikimisel tuleb seega olla ettevaatlik. Vill värvub ainult happelises keskkonnas (moodustuvad püsivad soolataolised ühendid). Kontsentreeritud happed, eriti kuumalt aga lagundavad villa.
10, seega me maksame 5 eest 5*10=50. Alguses võiks pesumasinaid ja kuivateid meie pesumajas olla mõlemaid viis ning hiljem vastavalt vajadusele oma varusid võime suurendada. Samuti meie ettevõttele läheb vaja kahte triikrauda ning kahte triikimislauda pesu triikimiseks. Universaalset pesupulbrit, kus on lisatud veepehmedaja ehk pesuloputusvahend, katlakivieemaldaja, plekieemaldaja, spetsiaalsed vahendid värvilise, musta ja tumeda pesu pesemiseks, erinevad pesuained villaste ja õrnade kagaste jaoks on meie poolt pakutavad, nii et tudengil ei oleks vaja pesumajja tulles muud kaasa võtta kui oma pesu, mida klient tahab pesta ning maksevahend. Et pesumasinaid töökorras hoida tuleb meil teha ka lisakulutusi katlakivi eemaldajate ja veepehmendite näol. Näiteks SOFT, mis ei ole tervisele ohtlik, ei eralda vette mürgiseid kemikaale, kättesaadava hinna eest (~5 eurot) ja mida piisab kauaks kasutamiseks. Kuna
vitraazid. Need andsid kirikute hämaratele ruumidele pühaliku ilme. Kirikuseinu kaunistasid ka arvukad seinamaalingud, kuid tänapäeval on neid vähe säilinud, jätkus ka miniatuurmaali õitseaeg, kus kasutati jätkuvalt ohtralt ornamentikat, kuid ei pööratud tähelepanu piltide ruumilisusele Omapärane kunstimälestis on nn. Bayeux' vaip, nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal. Sellele üle 70 m pikkusele linasest riidest seinakattele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normannid hertsog Guillaume'i juhtimisel 1066. aastal üle La Manche'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid. Gooti kunst Feodalism kujunes Euroopas täielikult välja 12-13 sajandiks, kuid arengu kasvades hakkas see juba lagunema, romaani ajastu naturaalmajandus ei vastanud enam inimeste vajadustele, hakkasid arenema
pühakirja ja alandlikkust. • Inimesed nendel maalidel olid samuti tõsiste nägudega ja maalitud ilma varjudeta. Fresko austrias • Romaani ajast on pärit vitraažaknad. Need on värvilistest maalitud klaasitükkidest tinaraamistusega ühendatud pildid, millega kaeti aknaid. Nendel kujutatud piiblistseenid kandsid samuti õpetlikku sõnumit. • 1000 aastat vana ning enam kui 70 m pikkune riidest vaip nn. Bayeux`vaip, millele on villaste lõngadega tikitud William Vallutaja Inglismaa retke lugu. KESKAEG GOOTI KUNST EHK GOOTI STIIL 12. - 15.saj • Sündis Prantsusmaal, kust see levis ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse. • Tahvelmaal sündis gooti ajastul • Levinud olid ka freskod • Miniatuur- ehk raamatumaal • Tahvelmaal oli suur edasiminek kunsti levikul, sest puutahvlile või lõuendile maalitud pilti sai mujale viia. Esimesed tahvelmaalid tehti puutahvlitele „The Miracle of the
sissekudumine. Kihelkonniti olid erinevad naiste peakatted. Kui põhja pool kanti pott- ja kabimütse, siis lõuna pool oli tavapärane hoopis eriilmeliste lillkirjaga kaunistatud tanude kandmine. Meeste riietuseks oli põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond. Läänemaal tehti see potisiniselt nagu ka Põhja-Eestis, Pärnumaale oli iseloomulik teha ülikond lambapruunist või -mustast villasest riidest. Pärnumaa villaste ülikondade omapäraks olid vasknööpidest hõlmakaunistused. Ala lõunaosas kandsid mehed endiselt vanatüübilisi pikki pükse. Kuigi Lääne-Eesti võttis uuendused kiiremini vastu kui Lõuna-Eesti, siis kestis traditsiooniline rõivastus seal veel 20. Sajandi alguselgi, Kihnus, kui omaette lokaalses rühmas, kantakse traditsioonilist riietust veel tänapäevalgi. Saared Saarte piirkonna alla kuulub 20 kihelkonda: Anseküla, Emmaste, Hiiumaa,
Risthoone, põiklööv, põikhoone sarnane ja gooti stiilis basilikaalne kiriku pikihoonet läbilõikav ehitusosa Nelitis pikihoone ja transepti lõikumiskoht. Koor transepti ja apsiidi vaheline ruum Apsiid poolringikujuline või polügeraalne võlvutyd ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata juurdeehitus ristiusu kirikul Kooriümbruskäik apsiidi ja kabelite pärja vaheline ala Kabelitepärg kiriku lõpus asuv kabeliterida. 31. Bayeuxi vaip 70m linast riides seinakate villaste lõngadega tikitud lugu sellest kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normandid La Manche väinale purjetasid ja Inglismaal vallutasid. 32. vanagootika Kõrggootika Hilisgootika 33. Gooti stiili ajal võeti kasutusele teravkaared, mis võimaldasid ehitada kõrghooneid, millele raskus kandus. Roidvõlv(ristroidvõlv) igas võlvikus oli diagonaalselt asetatud 2 tugevat raidkivist vööd. Võimaldasid kanda suuri raskusi. Tugipiided ja tugikaared külgsurve
sellisest riidest õmmeldud rõivaid vähe vastupidavateks ja kokkuvõttes lõnga raiskamiseks. Rõiva juures peeti väga oluliseks, et see peaks kaua vastu. Tähtsamaks rõivaesemeks oli linasest riidest särk. Lastel oli see tihti ainsaks rõivaesemeks ja nii pidid lapsed vähegi külmemate ilmadega toas istuma. Võrumaa rahvarõivastele on tervikuna iseloomulik mitmete vanade rõivavormide kauane kandmises püsimine: näiteks naiste pealinikute ja villaste ning linaste õlakatete kandmine üleriiete funktsioonis, rõivaste värv jne. 19.-20. sajandi vahetuseks oli aga siiski enamuses peredes omaks võetud uut moodi riided. Riiete õmblemisel hakati eeskuju võtma Euroopa moest st moeajakirjades pakutavast. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.starover.ee/est/index.html http://et.wikipedia.org/wiki/Vanausulised http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/kultuurivaartused/vene-vanausulised http://www.setomuuseum
kroonimine. Bayeux' vaip La Manche'i. Bayeux' vaip Hastingsi lahingus. Bayeux' vaip Omapärane kunstimälestis on nn. Bayeux' vaip, nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal. Sellele üle 70 m pikkusele linasest riidest seinakattele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normannid hertsog Guillaume'i juhtimisel 1066. aastal üle La Manche'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid. Vaip on ilmselt loodud ajal, mil muljed sellest sõjakäigust olid väga värsked - niivõrd täpses järjekorras on kujutatud sõjakäigule eelnenud sündmused ja selle käik - näiteks Halley komeedi ilmumine, La Manche'i ületamine ja Hastingsi lahing
7 Seeliku voltimine: Põll Põll oli abielunaiste kohustuslik ülikonnaosa, neiud põlle ei kandnud. Põll pandi pruudile pulma ajal pidulikult ette. Arvati, et põlleta abielunaine kahjustab põlluviljakust. Piduliku põlle võib õmmelda valgest õhukesest puuvillasest riidest või õhukesest kahvaturohelisest villasest riidest. ERMis säilitatakse ka kahte põlle, millel õhukesele valgele puuvillasele riidele on villaste lõngadega alla serva tikitud laiem kiri. Põll A 509:4724 on õmmeldud puuvillasest ristkülikukujulisest riidetükist, nn klaarriidest, pikkus 77 cm ja allääre laius 96 cm. Värvli laius on 2 cm, värvliriide vahele on peenelt kurrutatud põlle ülaäär. Ülaääre laiuseks jääb 25 cm. Põlle allääres on pahemal pool 0,5 cm laiune palistus. Vahetult peale palistust on 8
Seetõttu kasutatakse optilisi valgendajaid lisaks tekstiilimaterjalide ettevalmistus-protsessidele ka lõppviimistluse käigus, eesmärgil värskendada tekstiilimaterjali valgedusefekti enne toote lõplikku valmimist. Optilise valgendaja kasutamine lisab kangale sinist-violetset kiirgust. Tselluloosi valgendamisel kasutatakse optiliste valgendajatena mitmesuguste orgaaniliste aineklasside esindajaid nagu stilbeene ja triasiine. Kumariine ja tema tuletisi kasutatakse villaste kangaste, atsetaatkiudude ja sünteetilistest kiududest kangaste valgendamisel. Enne värvimist on väga tähtis lõnga või kanga pesemine. Lõnga kiudude pinnal on lisaaineid, millest enamasti on tarvis lahti saada. Tsellulooskiudude pinnalt eemaldatakse vaha ja mitmesugused muud ained tavaliselt leelisega keetes, kuna tselluloos on leelise suhtes suhteliselt tugev. Villa pinnal on nii vaha kui ka rasva. Rasv tuleb eemaldada pesemisega või lahustitega. Vaha peab natuke alles
Reageerimisel keemiliste ainetega kiud võib kahjustuda või hävida (tugevuse nõrgenemine, värvuse muutus, augud jm). Väiksemad kahjustused ilmnevad sageli värvuse muutusena ja tugevuse nõrgenemisena. Reageerimisvõime oleneb kiu keemilisest ehitusest ehk sellest, kas kius on ainega reageerimisvõimelisi aatomeid ja kas need osad puutuvad ainega kokku. Näiteks tsellulooskiud on vastupidavad leeliste mõjudele, valkkiud ei talu leeliseid (nt seetõttu soovitatakse villaste toodete pesemisel kasutada neutraalseid pesuvahendeid või pehmetoimelisi seepe). Mõnede keemiliste ühendite toime suureneb või reaktsioon kiireneb kõrgemal temperatuuril, seetõttu on ka pesemisel ja viimistlemisel oluline kinni pidada õigest kuumtöötlemise reziimist, et mitte kangast kahjustada. Ainega kokkupuutumise võimalused sõltuvad ka kiu hügroskoopsusest. Märguvad kiud on reageerimisvõimelisemad kui märgumatud kiud
Seda tehti kuna rahvas ei tundnud kirja ja nõnda anti edasi Jeesuse elukäik ja lood pühakutest. Maalikunst Kirikute seinu katavad maalingud olid naiivselt tõsised, pinnalised ja varjudeta. Tänapäevaks on nad enamasti hävinud või on nende värvid tuhmunud. Omapärane kunstimälestis on nn. Bayeux' vaip, nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal. Sellele üle 70 m pikkusele linasest riidest seinakattele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normannid hertsog Guillaume'i juhtimisel 1066. aastal üle La Manche'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid. Vaip on ilmselt loodud ajal, mil muljed sellest sõjakäigust olid väga v ärsked - niivõrd täpses järjekorras on kujutatud sõjakäigule eelnenud sündmused ja selle käik - näiteks Halley komeedi ilmumine, La Manche'i ületamine ja Hastingsi lahing
aknad, nn. vitraaid, mis tol ajal katusele tulid. Eri värvi, sügavates ja küllastunud toonides klaasist moodustati pildid, kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid. Vitraaide tõeline hiilgeaeg saabus küll järgmisel - gooti ajastul Omapärane kunstimälestis on nn. Bayeux' vaip, nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal. Sellele üle 70 m pikkusele linasest riidest seinakattele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normannid hertsog Guillaume'i juhtimisel 1066. aastal üle La Manche'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid. Vaip on ilmselt loodud ajal, mil muljed sellest sõjakäigust olid väga värsked - niivõrd täpses järjekorras on kujutatud sõjakäigule eelnenud sündmused ja selle käik - näiteks Halley komeedi ilmumine, La Manche'i ületamine ja Hastingsi lahing
haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Eriliselt pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad- vitraazid , mis tol ajal kasutusele tulid. Eri värvi klaasist moodustati pildid , kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid. Romaani tekstiilikunstist on säilinud Bayeux' vaip . See on üle 70 meetri pikkune linasest riidest seinakate millele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid. Sõjakäik ja sellele eelnenud sündmused on kujutatud väga täpselt. Kokku on vaibal 623 inimest, 202 hobust, 52 koera, 505 muud looma ning 37 ehitist ja laeva. Gooti stiil Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: · Varagootika XII sajandi lõpp ja XIII sajandi algus; · Küpsgootika XIII ja XIV sajand; · Hilisgootika XV ja XVI sajand
nn. vitraazid, mis tol ajal katusele tulid. Eri värvi, sügavates ja küllastunud toonides klaasist moodustati pildid, kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid. Vitraazide tõeline hiilgeaeg saabus küll järgmisel - gooti ajastul Omapärane kunstimälestis on nn. Bayeux' vaip, nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal. Sellele üle 70 m pikkusele linasest riidest seinakattele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normannid hertsog Guillaume'i juhtimisel 1066. aastal üle La Manche'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid. Vaip on ilmselt loodud ajal, mil muljed sellest sõjakäigust olid väga värsked - niivõrd täpses järjekorras on kujutatud sõjakäigule eelnenud sündmused ja selle käik - näiteks Halley komeedi ilmumine, La Manche'i ületamine ja Hastingsi lahing
Kreeka kultuuri arhailisel ajajärgul (7.ja 6.sajand eKr) oli himation lühike, õlgadel kantav nelinurkne riidetükk. See keerati vasaku kaenla alt ümber ülakeha ning viidi mõlemad servad üles paremale õlale. Seal moodustati kanga laisusest varrukas ning kinnitati see piki paremat õlavart terve hulga klambrite abil. Veelgi hõlpsam viis oli kanda riidetükki ümber keha nõnda, et kangaotsad langesid mõlemale käsivarrele. Ajapikku, koos senisest õhemate villaste kangaste kasutuselevõtuga muutus himation lopsakamaks. Nüüd võidi võtta kehakatte jaoks hästi suur riidetükk, mida sai põnevamalt ja elegantsemalt drapeerida. Lühikest piklikku riidetükki, mis kinnitati paremal õlal, nimetati chlamyseks ning seda kanti mõnikord põlvini ulatuva kitooni peal. Kangad: Tänapäevani on säilinud mõned MuinasKreeka kanganäidised. Üks kangatükike on kahtlemata siid, kuigi seda hinnalist materjali esines siis veel väga harva.. Muinas
Kreeka kultuuri arhailisel ajajärgul (7.ja 6.sajand eKr) oli himation lühike, õlgadel kantav nelinurkne riidetükk. See keerati vasaku kaenla alt ümber ülakeha ning viidi mõlemad servad üles paremale õlale. Seal moodustati kanga laisusest varrukas ning kinnitati see piki paremat õlavart terve hulga klambrite abil. Veelgi hõlpsam viis oli kanda riidetükki ümber keha nõnda, et kangaotsad langesid mõlemale käsivarrele. Ajapikku, koos senisest õhemate villaste kangaste kasutuselevõtuga muutus himation lopsakamaks. Nüüd võidi võtta kehakatte jaoks hästi suur riidetükk, mida sai põnevamalt ja elegantsemalt drapeerida. Lühikest piklikku riidetükki, mis kinnitati paremal õlal, nimetati chlamyseks ning seda kanti mõnikord põlvini ulatuva kitooni peal. Kangad: Tänapäevani on säilinud mõned MuinasKreeka kanganäidised. Üks kangatükike on kahtlemata siid, kuigi seda hinnalist materjali esines siis veel väga harva.. Muinas
aerosoolpakendites või lahustena. Vahtpuhastusained võivad olla kasutamiseks kas vahtpuhastuseks või vahtpesuks. Vahtu võib teha käsitsi või masinaga. Koostis 1. tensiidid, mis eemaldavad mustust. 2. leelised, mis tõhustavad tensiidide mõju ja parandavad rasvmustuse eemaldamist. 3. lõhnained ja säilitusained. Omadused Tekstiilide puhastusained sobivad vaipade ja sisustustekstiilide puhastamiseks ja plekkide eemaldamiseks. Leeliselisi puhastusaineid ei soovitata villaste ja villasisaldusega tekstiilidele. Kasutamine Tekstiilpindu puhastatakse või plekke eemaldatakse vastavalt määrdumisele. Töölahus valmistatakse vastavalt juhendile. Vahtpuhastuses vaht harjatakse käsitsi või masinaga pinnale. Eelnevalt puhastatakse tekstiilpinnad hoolikalt tolmuimeja või vaibaimuriga. Mustus lahustub ja koguneb vahtu. Kuivades puhastusaine kivistub pulbriks. Pulber ja sinna seondunud mustus eemaldatakse imuriga.
Erilise pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad, nn. vitraazid, mis tol ajal katusele tulid. Eri värvi, sügavates ja küllastunud toonides klaasist moodustati pildid, kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid. Omapärane kunstimälestis on nn. Bayeux vaip, nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal. Sellele üle 70 m pikkusele linasest riidest seinakattele on villaste lõngadega tikitud kogu William Vallutaja Inglismaa vallutamise lugu. Gooti kunst Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi
või katkendliku joonena pealis-, ülemineku või surnud villkarvades. Säsikihi olemasolu vähendab villkarva tehnoloogilisi omadusi, s.t. villa kvaliteeti, tänu millele suureneb nende haprus, hügroskoopsus ja väheneb soojajuhtivus. Säsikiht kaitseb looma temperatuuri suurte kõikumiste puhul üle- ja alakuumenemise. Seepärast metsloomade karvad ja aborigeensete lambatõugude villkarvad sisaldavad alati säsikihti. Kuid villaste riietusesemete valmistamiseks kasutatav peen- ja poolpeenvill peab sisaldama võimalikult vähe säsikihti omavaid villkarvu. Sellest tingitult on hakatud villateaduses kasutama väljendit medullatsiooni protsent, mis näitab, kui suurel hulgal villaku villkarvadest esineb säsikihti e. medullat. Jämedama villaga lammaste vill, mida kasutatakse vaipade, mööbliriide tootmiseks võib sisaldada säsikihti omavaid villkarvu