protseduuride käigus võimalik infektsiooni sattumine emakakaelast emakasse Huvitavat Embrüo on inimalge, mis vajab kaitset. Seaduse vastuvõtmine pole oluline mitte ainult katseklaasilaste endi, vaid kogu ühiskonna jaoks. Maailmas hoitakse inimloodetega toimuval silm hoolsalt peal. Kunstlik viljastamine on mõeldud ainuüksi selleks, et lastetuid paare aidata. Muul eesmärgil teaduslikud katsed on keelatud. Kunstliku viljastamise meetodite abil on võimalik naise munarakku viljastada, kui on kasutada üle 20 000 liikuva seemneraku. Seaduseelnõu järgi ei tohi kunstlikult viljastada vanemaid kui 50-aastaseid naisi Naise kunstlik viljastamine on keelatud, kui rasedus või sünnitamine ohustab tema või lapse tervist. Klimakteerilises eas naine peab enne kunstlikku viljastamist taotlema komisjoni otsus oma tervisliku seisundi kohta. Kunstlikult tohib viljastada ainult neid naisi, kelle tervise kohta on koostatud ravidokument. Seega välistatakse, et
Mingid on öise aktiivsusega ja väga head ujujad ja sukeldujad.Mingid söövad veeloomi:kalu,konni,limuseid,vähke ära ei ütle ka veelindude poegadest ja pisiimetajatest.Jooksuaeg on neil märtsist kuni aprillini.Pojad sünnivad pärast 40-90 päevast tiinust.Tavaliselt on peakonnas 4-5 poega (maksimaalselt 10).Pojad on sündides pimedad ja paljad.Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt.Iseseisvuvad noored mingid sügisel.Maksimaalne eluiga küündib 12 eluaastani.Mingi isasloom võib viljastada Euroopa naaritsa.Sel juhul looted hukkuvad enne valmimist.Seda peetakse ka peamiseks põhjuseks miks Euroopa naaritsad on haruldaseks jäänud.
(rinnad, puusad, kehakuju jne.). kõikide munarakkude alged tekivad juba looteeas. Valmima hakkavad munarakud suguküpsuse saabudes, üks haaval. Küpsed munarakud eralduvad munasarjadest perioodiliselt (u. iga 28 päeva järel). Munarakkude valmimine kestab 45-50 a. vanuseni. Kui munarakk viljastatakse, hakkab sellest emakas arenema loode. Ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast. Munaraku eluiga on 24h. Viljastumine on spermi ja munaraku tuumade ühinemine, munajuhas. Munarakku saab viljastada ainult 1 sperm. Viljastatud munarakk hakkab jagunema, tekib rakukobar, mis liigub emakasse ja kinnitub selle limaskestale st. pesastub.
spermatosoidide lahus peene plastkapillaari kaudu retsipientnaise emakasse ja seda viimase ovulatsioonipäeva vahetus läheduses. Enamasti eelneb ovulatsioonile ka nõrk stimulatsioon, et toetada munaraku arengut ja kasvu. Meetodit nimetatakse IUI-ks (intrauterine insemination) - doonorsperma korral IUD-ks (intrauterine insemination with donor sperm). Eesti kunstliku viljastumise 10 olulist fakti : 1. Kunstlikult on lubatud viljastada üksnes täisealist kuni 50-aastast teovõimelist naist tema enda soovil. Keegi ei tohi sundida ega mõjutada naist laskma end kunstlikult viljastada. 2. Naise kunstlik viljastamine on keelatud, kui rasedus või sünnitamine ohustab naise või lapse elu või tervist, samuti muudel meditsiinilistel vastunäidustustel. Loetelu meditsiinilistest vastunäidustustest, mille esinemisel on naise kunstlik viljastamine keelatd 3
ebaselge naisepoolse viljatuse raviks. Nüüdseks on kasutusala laiendatud ka mehepoolse või teadmata põhjusega viljatutele paaridele. Hinnanguliselt on viljatuid, kuid lapsi soovivaid paare Eestis umbes 15 kuni 20 tuhat. Euroopa riikides moodustavad kehavälisel viljastamisel sündinud lapsed keskmiselt 2-3 % kõigist vastsündinutest, Eestis on see näitaja praegu 0,5-1%. Kunstliku viljastamise meetodite abil on võimalik inimese munarakku viljastada, kui on kasutada üle 20 000 liikuva seemneraku. Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. Kunstliku viljastamise viisideks on
Rasestumisvastased plaastrid Mis on rasestumisvastane plaaster? Sisaldab sünteetilist kollaskehahormooni ja östrogeeni.(Naissuguhormoonid) Plaastrid imenduvad läbi naha. Plaaster tagab sama tõhusa rasestumisvastase kaitse kui pillid. Püsib kindlalt nahal. Kuidas plaaster rasestumise ära hoiab? Plaastrid takistavad igakuist munaraku eraldumist munasarjast (ovulatsiooni). Kui munarakk ei eraldu, ei saa seda ka viljastada. Lisaks sellele muutub emakakaelas olev limakork tihedamaks (spermatosoididele raskemini läbitavaks), emaka limaskest õheneb ja muutub selliseks, et viljastatud munarakk ei saa sinna pesastuda. Plaaster Kõrvalmõjud Rindade hellus Iiveldus Peavalu Võivad esineda vaheveritsused Plussid Toimeaine vabaneb ühtlasemalt kui pillidel. Need sobivad enamikule naistest ja nad kuuluvad väga usaldusväärsete rasestumisvastaste meetodite hulka. Need meetodid vähendavad riski
· Naiste kondoom on ühekordseks kasutamiseks. · Naiste kondoomi kasutamisega tuleb harjuda. Tutvu pakendis oleva juhendiga. Tõhusus: Altvedamise võimalus 21% Ülevaade: Naiste kondoom on polümeerist kaitsevahend, mis mahub vagiinasse. Mõlemas otsas on tal kaks pehmet rõngast(Üks pool on ankruks naise sees , teine suurem rõngas jääb vagiinast väljapoole)Väldib rasedust kogudes sperma endasse , nii et sperma ei saa munarakku viljastada. Plussid: *Saadaval ilma retseptita *Saab kasutada ka õli-põhjaliste libestitega ja ei purune sama kergelt kui meeste kondoom *Saavad kasutada ka need , kes on lateksile allergilised *Võib kaitsta suguhaiguste eest , samuti HIV eest *Katab rohkem mõlema genitaale *Võib sisestada kuni 8 tundi enne vahekorda Miinused: *Naiste ja meeste kondoome ei tohi samaaegselt kasutada *Võib tekitada ebameeldivaid hääli vahekorra ajal *Sperma võib välja tulla eemaldamisel
ja sukeldujad. Jooksuaeg on neil märtsis aprillis. Pojad sünnivad peale 40...90 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4...5 (maksimaalselt 10) poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad. Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt. Sel ajal lõpetavad nad ka emapiimast toitumise. Iseseisvuvad noored mingid sügisel ja juba järgmisel kevadel hakkavad nad ise sigima Maksimaalne eluiga küündib neil 12 aastani. Mingi isasloom võib viljastada euroopa naaritsa. Sel juhul looted hukkuvad enne valmimist. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks euroopa naaritsad välja surevad.
seemnerakud eralduvad juba erektsiooni tekkides. Pärast orgasmi Vahekorra lõpus tõmba suguti tupest välja võimalikult kohe peale seemnepurset. Kondoomi eemaldamisel hoia kondoomist kinni ja eemalda see ettevaatlikult enne suguti lõtvumist. Pakenda kasutatud kondoom paberisse ja viska prügikasti. Ära mingil juhul viska kasutatud kondoomi WC-potti! Hoidu sperma ja naise väliste suguelundite kokkupuutest, kuna hea liikumisvõimega seemnerakk võib munaraku viljastada ka ilma vahekorrata. Pea meeles! * Sa pead ise muretsema kondoomi kasutamise eest. Ära oota, et partner Sul seda teha palub ja ära looda, et temal see kindlasti kaasas olema peab. * Ole kindel, et kondoomi on hoitud jahedas, kuivas kohas, kaitstud otsese päikesevalguse ja külma eest. * Kontrolli, et kondoom poleks ületanud kasutamistähtaega. * Ära kanna kondoomi püksitaskus, sest kondoomi ümbrispakend võib hõõrdumisel puruneda
üle 10 aasta, looduses aga ei ela nad tavaliselt üle 4 aasta. Jooksuaeg on naaritsatel märtsis ja aprillis. Pojad sünnivad peale 40-43 päeva kestvat tiinust mai lõpus või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 3-4 poega. Pojad on sündides abitud, pimedad ja paljad. Nägema hakkavad pojad umbes kuu aja vanuselt. Emapiimast toitumise lõpetavad 10-nädalaselt. Noored loomad on sügiseks juba iseseisvad ja järgmisel kevadel hakkavad nad juba ise sigima. Euroopa naaritsa võib viljastada ka mink (ameerika naarits), kuid sel juhul hukkuvad looted enne valmimist. Seda peetakse ka üheks euroopa naaritsate peamiseks väljasuremise põhjuseks. Kasutatud kirjandus: http://images.google.com/images?hl=en&q=naarits&btnG=Search http://et.wikipedia.org/wiki/Naarits
Küpsed sugurakud ei paljune enam. Sugurakud on haploitse(ühekordse kromosoomidega). Ristsiirde tõttu meioosi esimeses proofaasis on sugurakud pärilikelt omadustelt erinevad. Munarakud valmivad tsükliliselt(28. Päeva) ja valmis küpse munaraku liikumist munasarjast munajuhasse nimetatakse ovulatsiooniks. Organismide looteline areng. Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. Sellega algab organismi looteline areng ehk embrüogenees. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. Ligikaudu 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Sellist jagunemist nimetatakse lõigustumiseks.
, Soomes 1992. aastal. Eestis püüti viimased isendid kinni (viimane 1996. aastal), et neid kunstlikult paljundada. Alates 2000. aastast on naaritsat taasasustatud Hiiumaale, kus elab looduses umbes 25 looma. Naaritsa paljundamisega loodusesse taasasustamiseks tegeleb Tallinna loomaaed. Huvitavaid fakte Maksimaalne eluiga küündib neil vangistuses üle 10 aasta, looduses ei ela nad tavaliselt üle 4 aasta. Euroopa naaritsa võib viljastada ka mink, kuid sel juhul hukkuvad looted enne valmimist. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks naaritsad välja surevad. Tänan Kuulamast !
Naaritsad elavad looduses tavaliselt 34 aastat, vangistuses kuni 10. Jooksuaeg on naaritsatel märtsist maini (kõrgaeg aprilli lõpus). Pojad sünnivad mai lõpus või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 34 (maksimaalselt 7) poega. Pojad on sündides pimedad ja ilma karvadeta. Nägema hakkavad pojad umbes kuu vanuselt. Emapiimast toitumise lõpetavad 10nädalaselt. Noorloomad iseseisvuvad sügisel ja on võimelised järglasi tooma juba kevadel. Euroopa naaritsa emaslooma võib viljastada ka mingi isasloom. Sel juhul looted hukkuvad enne sündi. Selle halb külg on see, et antud emasloom on sellel aastal sigimisest väljas. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks naaritsad välja surevad. Naaritsad on lihatoidulised ning söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, jne. Ära ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Naaritsad koguvad ka toiduvarusid.
· Sperma ei tohi verega kokku puutuda · Arenevad pidevalt 4. Ovulatsioon · Ovulatsioon-munaraku vabanemine munasarjast 5. Viljastumine · Viljastumine on seemneraku ja munaraku ühinemine · Viljastumine toimub munajuhas · Spermid liiguvad viiburi abiga · Munarakku saab viljastada ainult 1 seemnerakk · Pärast viljastamist jaguneb munarakk kaheks, seejärel edasi ja lõpuks tekib rakukobar · Umbes nädala aja pärast kinnitub rakukobar emaka seinale 6. Viljatus · Viljatus tähendab et paar ei saa järglasi · Viljatusele on abiks kunstviljastumine 7. Idulane · Idulane on arengujärg, kus väline sarnasus inimesega täielikult
Euroopa naaritsad söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Maksimaalne eluiga küündib neil vangistuses üle 10 aasta, looduses ei ela nad tavaliselt üle 4 aasta. Sigimine Jooksuaeg on neil märtsis ja aprillis. Pojad sünnivad pärast 43 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4…5 (maksimaalselt 10) poega. Euroopa naaritsa emaslooma võib viljastada ka mingi isasloom. Sel juhul looted hukkuvad enne sündi. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks naaritsad välja surevad. Miks on looduskaitsealune? Euroopa naarits on Eestis I kategooria kaitse all olev liik. Tema leviala on kahanenud sissetoodud mingi tõttu. Emaslooma paaritumine mingiga, sellises juhul ei tule järglasi. Lühikese eluea pärast ei saa nad järglasi. Liigi kadumises on süüdi eelkõige inimene, kes asustas
Organismide looteline areng Enel Tubin Looteline areng Alguseks on viljastumine Ainult üks sperm saab viljastada munaraku, tekib sügoot kahe (või enam) spermi juhul saadakse elujõuetu sügoot Sügoodi rakukest Sügoodi jagunemise järel tekib loode ehk embrüo Embrüogenees ehk looteline areng Areng toimub: emasorganismis, munas Lõppstaadiumiks on sünd või koorumine Katteseemnetaimede embrüonaalne areng Algus: munaraku viljastumine Lõpp: idu moodustumine seemnes Embrüogeneesises kujunevad välja vegetatiivsete organite
INIMESE LOOTELINE ARENG (1.-12. NÄDAL) Inimese looteline areng (1.-12. nädal) Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm. Viljastumisjärgse sügoodi rakukest ei võimalda enam teiste seemnerakkude tungimist munarakku. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusen moodustub loode ehk embrüo. Sellega algab organismi looteline areng ehk embrüogenees. Pärisimetajatel toimub see emasorganismis. Embrüogenees lõpeb sünnimomendiga ja organism alustab oma lootejärgset arengut. (Sarapuu et al, 2003) Sünieelses arengus eristatakse kolme perioodi:
põletik, mis võib olla ka eluohtlik, sümptomiks pikaajaline köha, organismi nõrkus' Mehe ja naise suguelundkonna talituslikud sarnasused Kasutatakse paljunemise eesmärgil. Mõlemad on vajalikud lapse saamiseks. Tegelevad paljunemiseks vajalike sugurakkude moodustamisega. Mõlemates sünteesitakse hormoone. Uriini kehast välja juhtimine VALE Mehe ja naise suguelundkonna talituslikud erinevused Meestel: Mehe suguelundkonna eesmärk on viljastamine. Võivad viljastada iga kell. Munandid hakkavad talitlema poistel 1215 a vanuses. Sugurakkude moodustumine murdeeas. Meessugunäärmetes ehk munandites paljunevad ja valmivad meessugurakud ehk spermid. Sugurakud moodustuvad elu lõpuni. Kogu aeg tekivad uued juurde. Ühe spermiarengutsükkel kestab tavaliselt 7580 päeva. Munandid sünteesivad meessuguhormoone. Suguhormoonide toimel arenevad murdeeas suguküpsuse saabudes teised sugutunnused: karvade kasv näol, tugev lihaskond, iseloomulik kehakuju, madal hääl
Ajavahemikku ühe menst algusest teise alguseni nim menstruaaltsükliks. Menstruaaltüskliga kaasnevad perioodilised muutused emakasiseses temp. Veres esinevate naissuguhormoonide tasemes ja emaka limaskesta paksuses.(seotud folliikuli ja kollakeha arenguga) Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, emakasiseseid,hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Bioloogiline ehk füsioloogiline meetod eeldab menstruaaltüskli täpset tundmist. Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm.Viljastumisjärgse sügoodi rakukest ei võimalda enam teiste seemnerakkude tungimist munarakku. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode e embrüo. Sellega algab organismi looteline areng e embrüogenees. Lõigustumine- vahetult viljastumisele järgnev protsess. Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Tulemusena moodustub kobarloode. Järgnevalt paigutavad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst.
Vangistuses toidetakse üksküürkaameleid datlite, rohu ja viljaga. Kui toitu napib, söövad kaamelid ka kala või liha. Külluslikul toiduperioodil ladestab üksküürkaamel ülejäänud rasva küüru sisse. Järjest võimsamaks ja kõrgemaks muutuv küür annab tunnistust ka looma tervislikust seisundist. Kui toiduallikad kaovad, on kaamel suuteline teatud aja elama varutud tagavaradest. PALJUNEMINE Üksküürkaamelite emasloomadel on innaaeg mitu korda aastas. See suurendab võimalust viljastada poega, mis sünniks vihmaperioodil, kui isegi kuivadel kõrbealadel on toitu külluses. Üksküürkaameli isasloom on innaajal äärmiselt agressiivne. Erutatud isane puhub täis pehmes suulaes asuva kotikujulise jätke, mis paistab mokkade vahelt välja, meenutades suurt punast õhupalli. Üksküürkaamelid paarituvad istukilasendis või külje peal lamades, mis on suurte loomade puhul ebatavaline. Oma ainsa poja sünnitab kaamel püstiasendis. Vastsündinu on kaetud pehme villataolise karvaga
iga 28 päeva järel üks munarakk Munajuha- munarakk liigub emakasse, toimub munaraku viljastumine Tupp- selle kaudu väljub sündiv laps, algab ka spermide teekond munajuhasse 2. Spermi tunnused: Pikkus kuni 0,05mm Liiguvad aktiivselt Puudub toitevaru Elavad 2-3 õõpäeva Ülesanne viljastada munarakk Vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri Moodustuvad pidevalt kogu elu jooksul 3. Munaraku tunnused: Läbimõõt 0,1mm Ei liigu Mass on 100 korda suurem kui spermil Eluiga kuni 2 ööpäeva Jõuab edasi munajuha kokkutõmmetega Moodustuvad kõik looteeas Valmivad perioodiliselt enamasti ühekaupa alates murdeeast Ei valmi elu lõpuni 4. Mis on…?
koostise, hormoonide sisalduse ja toime eripära poolest. 1. kombineeritud pillid = kollaskehahormoon + östrogeen 2. minipillid = kollaskehahormoon Kasutamine: 3. 21päeva pillid pille võetakse 21+7 päevase skeemi järgi. 4. 28päeva pillid pille võetakse 21( või 24) päeva ja järgneb 7(või 4) toimeainetta tabletti. Kuidas toimib? Pillid takistavad igakuist munaraku eraldumist munasarjast (ovulatsiooni). Kui munarakk ei eraldu, ei saa seda ka viljastada. Lisaks sellele muutub emakakaelas olev limakork tihedamaks (spermatosoididele raskemini läbitavaks), emaka limaskest õheneb ja muutub selliseks, et viljastatud munarakk ei saa sinna pesastuda. Pärast meetodi lõpetamist taastuvad ovulatsioonid ja viljakus ning soovi korral võib kohese planeerida rasedust. Rasestumisvastane plaaster Rasestumisvastane plaaster sisaldab sünteetilist kollaskehahormooni ja östrogeeni, mille toimeained imenduvad läbi naha
*Mõned inimesed on allergilised lateksi või spermitsiidide vastu *Sperma võib eemaldamisel kondoomist välja pääseda Naiste kondoomid Tõhusus: Altvedamise võimalus 21% Ülevaade: Naiste kondoom on polümeerist kaitsevahend, mis mahub vagiinasse. Mõlemas otsas on tal kaks pehmet rõngast(Üks pool on ankruks naise sees , teine suurem rõngas jääb vagiinast väljapoole)Väldib rasedust kogudes sperma endasse , nii et sperma ei saa munarakku viljastada. Plussid: *Saadaval ilma retseptita *Saab kasutada ka õli-põhjaliste libestitega ja ei purune sama kergelt kui meeste kondoom *Saavad kasutada ka need , kes on lateksile allergilised *Võib kaitsta suguhaiguste eest , samuti HIV eest *Katab rohkem mõlema genitaale *Võib sisestada kuni 8 tundi enne vahekorda Miinused: *Naiste ja meeste kondoome ei tohi samaaegselt kasutada *Võib tekitada ebameeldivaid hääli vahekorra ajal *Sperma võib välja tulla eemaldamisel *Ühekordne kasutus
algusest teise alguseni (kaasnevad emakaseina paksenemine, naissuguhormoonide taseme muutused, emakasisese temperatuuri kõikumine). Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, emakasiseseid, hormonaalseid ja bioloogilisi ehk füsioloogilisi vahendeid (eeldab menstruaaltsükli täpset tundmist). Efektiivseimateks on kondoom, pessaar, minipillid, hormoonsüstid, hormoonspiraal ning steriliseerimine. Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jag unema ja selle tulemusena moodustub loode e. embrüo. Sellega algab organismi looteline areng e. embrüogenees (emasorganismis või munas), lõpeb sünnimomendiga. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed (idujuur, idupung, iduvars, iduleht/ed). Seemne kujul võib taim üle elada ka kasvuks ebasobivad keskkonnatingimused
Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt ks munarakk. Ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha lpus olevad narmad le munasarja, et haarata vallandunud munarakk. Kui viljastumine leiab aset, siis spermatosoid kohtub munarakuga tavaliselt munajuhas. Selleks peavad seemnerakud ujuma tupe laosast lbi emakakaela ja emaka munajuhani, mis on seemneraku mtmetega vrreldes suur vahemaa. Prale judnud seemnerakud ujuvad munaraku poole ning igaks neist pab munarakku viljastada. Spermatosoidil on ensmid, mille abil ta tungib lbi munaraku vliskihi, et munarakuga hineda. Kigepealt tuleb spermatosoidil lbi tungida munarakku mbritsevast kvast membraanist (lbipaistvast vtmest ehk pellutsiidtsoonist). Selleks peab ta mjutama ht ensmiretseptorit munaraku pinnal. See vtab aega umbes 20 minutit. Kui munarakk on he seemnerakuga hinenud, siis tema membraan muutub, nii et ta teise ssemnerakuga enam hineda ei saa. Seemne- ja munaraku tuumade liitumine,
Saadakse viljastatud munarakud, mille saab istutada emaslooma sisse aga see ei pea olema sama emane. Munarakke/embrüoid võib külmutaa ja pikka aega hoida. Embrüosiirdamist kasutatakse ka kloonimiseks, näiteks insuliinirikka piimaga lehmadega. Inimeste puhul ollakse skeptilisemad. Pooled juhtudest, mikse ei viljastuta, on mehe, teine pool naise süül. Kui munarakk ei jõua õigesti munajuhadest välja, saab selle kinni püüda ja kunstlikult viljastada. Kui on vähe elujõulisi seemnerakke, siis on võimalik ka seemneraku tuum otse munarakku viia. Kohe viljastudes ei teki ühe tuumaga viljastunud sügooti alguses on kaks tuuma, mis seejärel ühinevad. Surrogaatema on see, kes kannab teise organismi rasedust. Eesti seadused keelavad surrogaatemaduse. Kunstlikul viljastamisel pannakse tihti tagasi 2-3 embrüot, mis alati ei hakka kõik arenema, kuid tihti hakkavad ja tulemuseks on mitmikud. Kloonimine
tagasi. Kui aga hääle järgi tundub tegu olevat võrdväärse või nõrgema vastasega, siis tuleb pull ligidale, et vahekorda klaarida. Võrdsed pullid ristavad ka sarvi. Omavahel mõõtu võttes võivad loomad sarvipidi kinni jääda ja selle tagajärjel hukkuda. Tavaliselt lõpeb jõuproov ilma tõsisemate vigastusteta. Peale konkurentidega tegelemist pöörab pull tähelepanu lehmale. Isasloom liigub emaslooma läheduses ning ootab lehma indlemise algust. Pull võib viljastada kuni seitse lehma. Haaremeid põdral ei teki. Pull viibib lehmaga koos enamasti 10–14 päeva. Kui põdralehm jääb esimesel indlemisel viljastamata, siis indleb ta uuesti umbes kolme nädala pärast. Korduv indlemine suurendab pullide vähesuse korral viljastamise tõenäosust. Indlevad lehmad eritavad spetsiifilist lõhna ja teevad oigavaid häälitsusi, et isasloomad neid kergemini üles leiaks. Tiinus kestab 227–235 päeva. Vasikad sünnivad aprilli lõpust kuni juuni alguseni
jääda mitmesugustes keskkondades, mägistest aladest kuni kõrbeteni välja. 7.Sigimine Jooksuaeg algab novembris ja lõppeb jaanuaris. Sel perioodil liituvad ka kuldid karjaga. Sigimisperioodil võitlevad kuldid emaste pärast üsnagi veriselt ja vägivaldselt. Kuldid kasvatavad vigastuste tõsisuse vähendamiseks endale naha alla paksu sideainest kilbi, mis kaitseb konkureeriva kuldi kihvade eest. Tugevaim kult omandab õiguse viljastada kogu karja emised. Tiinus kestab 4,5–5 kuud ning põrsad sünnivad aprillis ja mais. Poegimiseks meisterdavad emised pesad, kasutades kulu, sammalt, oksi. Pesa ehitatakse tavaliselt mõnda tihnikusse või kuusealusesse. Emised toovad ilmale pesakondi suuruses 1–12 (keskmiselt 5–6 põrsast). Emisel on esimesed nisad piimarikkamad kui tagumised, mis tekitab põrsaste vahel konkurentsi. Põrsad toituvad esimesel paaril nädalal ainult emapiimast. Pärast seda hüljatakse pesa ning
Kaitsevahendid - põhimõte on kaitsta naist rasestumise eest. Pessaar spermitsiididega üheaegsel kasutusel on tõhusus umbes 80%. Vaginaalne pessaar on pehme, kummist ja paindliku metall rõngaga. Spermitsiidid pannakse pessaarile , mis sisestatakse vagiinasse, kus see katab emakakaela. Kaitseb raseduse eest kahel moodusel. Esiteks takistab spermatosoidide sisenemist emakasse. Teiseks hoiab endas spermitsiide, mis tapavad spermatosoidid enne, kui nad saavad emakasse siseneda ja munaraku viljastada. Kondoom kotikujuline kummist või soolest preservatiiv, mis kaitseb eostumise, suguhaiguste edasi kandumise ja nakkushaiguste eest. See pannakse enne seksi mehe erekteerunud sugutile. Hormoontabletid e. antibeebipillid ja spiraal hormoonspiraal on tõhus rasestumisvastane meetod, mis ühendab lühiajaliste hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite nagu pillid, plaaster või tuperõngas, ja pikaajalise mittehormonaalse rasestumisvastase meetodi ehk emakasisese vahendi eelised.
verest. Isasloomad verd ei ime. Emasloomadel on vereimemine aga hädavajalik, vastasel korral ei hakka nende kehas arenema sugurakud (Remm, 1954). Pärast õnnestunud vereimemist lendab mõnda varjulisse kohta seedlema. Mõne päeva pärast ta muneb. Selline imemine ja munemine võib toimuda suve jooksul mitu korda, juhul kui sääsk ei hukku (Remm, 1954). Isasloomade eluiga on aga lühem. Tavaliselt ollakse suurtes parvedes ja oodatakse emaslooma saabumist, et ta viljastada. Pärast paaritumist isasloomad kaua enam ei ela. Nende seemnerakud aga säilivad emaslooma seemnehoidlas (Remm, 1954). 4. Kokkuvõte Pistesääsklased on väga tülikad putukad, nad on inimeste ja koduloomade välisarasiidid. Nende ebameeldivus seisneb selles, et emasloomad imevad verd, seega on suviste tööde tegemisel väga tülikad. Vere imemiseks pistavad nad oma londi läbi naha, samal ajal pritsib ta imetamiskohta sülge, mis on tugeva mürgise toimega
soodsad ning karpide kasv kiire. Viimane kestab tavaliselt mitu aastat. Kasutatakse kolme erinevat viljelusmeetodit. Iga meetodi puhul ,,istutatakse" vastsed kohta, kus nad edaspidi hakkavad kasvama ja kust neid siis sobival hetkel kogutakse. Karpidel on teatavasti pelaagilised st vabalt ujuvad vastsed. Pärli kasvatus: Tänapäeval kasutavad vähesed pärlikasvatajad seda meetodit. Moodne praktika võimaldab koguda karpidelt muna- ja seemnerakke, viljastada need ning saada sel viisil uue põlvkonna vastseid. Vastsed saavad vabalt ringi ujuda ja kui saabub aeg vastsetel kinnituda, siis kinnituvad nad selleks ettenähtud kohta. Vastsete arenedes noorteks valmikuteks paigutatakse need viljelusala eraldi sektorisse, kus nad kasvavad 1-2 aastat, enne kui neisse istutatakse pärli tuum. Tuumade istutamine karpidesse on kirurgiline töö ja nõuab suurt täpsust. Mikroskoopiline tükike teise juba püütud karbi poolmest viiakse karbi kehasse.
Kombineeritud pillid sisaldavad kahte hormooni, östrogeeni ja progestageeni, mis Rasestumisvastased meetodid jagunevad kahte põhirühma: takistavad igakuist munaraku vabanemist. Pillide retsepti väljastab arst. Kui pille barjäärimeetodid, mis takistavad sperma sattumist emakasse, kus seemnerakud kasutatakse õigesti, siis on nende tõhusus 99,97%. võiksid munaraku viljastada; Mõnel naisel võib pillide kasutamise alustamisel esineda kergeid kõrvaltoimeid, kuid hormonaalsed meetodid, mis muudavad ajutiselt reproduktiivsüsteemi toimimise need kaovad tavaliselt paari kuuga. viisi. Ainult progestageeni sisaldavad pillid (minipillid).Minipilli toimel muutub
Primitiivne, füüsiline mehe ja naise funktsioon, et elu kestaks. Siinkohal tulebki mängu ELU ning inimeste teadvuse areng. Kui me elasime aegadel, mil toimisime primitiivsete olenditena, kes üha tootsid ja tootsid uusi elusid, ei mõeldud ELU kvaliteedile sellisel tasandil nagu teeme me seda praegu. Kas naise funktsioon selles elus lähtuvalt tema füüsilisest eripärast on vaid uusi elusid sünnitada? Kas mehe funktsioon on vaid naisi viljastada? Mis on loomulikkus sellisel puhul? Kas jätkata endistviisi primitiivselt kasutades oma reproduktiivset süsteemi või oleme me evolutsiooniliselt arenenud edasi, avastamaks ehk uusi viise elu väärtustamiseks ning elamiseks? Kas oleme füüsilisest baastasandist tõusnud kõrgemale? Mis on siis oluline, kas kvaliteet või kvantiteet? Kui nüüd vaadelda tänapäeva ühiskonda, kuhu me jõudnud oleme ning antud ühiskonnas olemasolevaid probleeme, siis ma isiklikult
* seemneväädis kulgev seemnejuha (2) - sperma kulgemise tee * kusiti (1) - sperma väljutamine Lisasugunäärmed (eesnääre e. prostata (1); kusitisibula näärmed (2); seemnepõiekesed e. põisiknäärmed (2) - sperma koostis) * peenis (1) - seks * eesnahk (1)- peenise kaite * munandikott (1) – munandeid hoiustatakse seal, sest seal on 4-6 kraadi madalam, kui kehatemperatuur (kõrge temperatuur vähendab spermide funktsionaalsust – vähendab võimet viljastada). 2. Gonaadi arenemine lootel ja soo determinatsioon: geneetiline ja hormonaalne regulatsioon. Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ning suguhormoone. Sugunääre kuulub suguelundite hulka.Sügoot XX – emane, sügoot XY – isane. Suguorganid ei hakka lootel arenema enne, kui tiinusest on möödas 15%. Selles faasis hakkavad primitiivsed gonaadid arenema, kas siis munasarjades või munanditeks. Sugu-määrav geen (SRY) Y-
läbipaistev limajas eritis. (Tallinn Kirjastus "Valgus" 1988) Seemnevedelik ehk sperma koosneb munanditest pärinevatest seemnerakkudest ja lisasugunäärmete nõrest. Seeemnevedelik on leeliseline. Sperma hulk on 3-5 ml ehk u ühe teelusikatäis. Väjanägemise poolest on see püdel või sültjas, hallikasvalge ebaühtlane vedelik. 1 ml spermas on u 100 miljonit seemnerakku ehk spermatosoidi. Ühest seemnerakust piisab, et viljastada munarakk. Ühes seemnepurskes u 2-5 milliliitris on keskmiselt 300 miljonit seemnerakku. Seemnerakud on väliselt konnakullese sarnased, liikuvad rakud, mille liitumisel munarakuga saab alguse uues elu. Spermatosoidid on väga väikesed, silmaga vaadeldes nähtamatud. Seemnerakk koosneb peast ja sabast, on väga liikuv. Seemneraud saavad liikuda tänu oma pika viburi abil. Seemneraku eluiga on kuni 72 tundi. Arengutsükkel kestab u 70 - 85 päeva. Sperme valmib murdeeast kuni elu lõpuni
(siis tuleb suguküpsus 11/12 eluaastat). Mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol ja teised narkootilised ained, kemikaalid ning radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Kõik munarakud on olemas naisel ja neid juurde ei saa. Ovogeneesi käigus tekib üks munarakk ja kolm polotsüüti Polotsüüdid viljastumis ja arenemisvõmetu rakk, mis on ovogoneesi käigus tekkinud. Munarakk on viljastumisvõimeline 36 tundi. Munarakku on võimalik viljastada ovulatsiooni ajal. Ovulatsiooni käigus liigub küpsenud munarakk munasarjast munajuhasse. Ovulatsioon toimub 14 (12 16) päeva enne oodatavad menstruatsiooni. Viljastumine Ontogenees organismi individuaalne areng viljastumisest surmani. Jaguneb kaheks protsessiks Embrüogenees looteline areng, kestab viljastumisest sünnini Postembüogenees lootejärgne areng. Kestab sünnist surmani. Partenogenees selline paljunemisviis, kus uus organism areneb viljastamata munarakust
suurendamiseks * Inbriidingu (sugulusristluse) vältimiseks tuleb järgida alltoodud printsiipe: · vältida lähisugulusristamist, kasutades eri vanusega sugukalu; · kasutada järglaste saamiseks võimalikult suurt arvu sugukalu (minimaalselt 50, võimaluse korral 150300, pikaajalise kaitseprogrammi puhul 500); · kasutada võimalusel võrdset arvu emas ja isassugukalu; · ühe emaskala mari jagada 2 või enamaks osaks ja iga osa viljastada eri isaskala niisaga; vältida erinevate isaskalade niiskade segamist; · viljastatud portsjonid inkubeerida eraldi ja ka kasvatada võimaluse korral eraldi, et tagada kõigi vanempaaride võimalikult võrdne esindatus järgmise sugukalade põlvkonna moodustamisel. 3.3. Haiguste leviku vältimine · Asustusmaterjali võib tuua vaid tervetest (st haigusvabadest) kalakasvandustest. · Ei ole soovitav kasutada asustusmaterjali tootmiseks
Tavaliselt lõpeb jõuproov ilma tõsisemate vigastusteta. Pärast konkurentidega ,,arvete klaarimist" pöörab isasloom tähelepanu emasloomale. Põdrapull liigub lehma läheduses ja ootab indlemise algust (viibib 6 lähedal 10-14 päeva). Kui põdralehm jääb esimesel korral viljastamata, siis toimub uus indlemine umbes 3 nädala pärast. See suurendab viljastamise tõenäosust pullide vähesuse korral. Üks isasloom võib viljastada kuni 7 emaslooma. Indlevad lehmad eritavad spetsiifilist lõhna ja teevad oigavaid häälitsusi. Tiinus kestab 227- 235 päeva. Vasikad sünnivad aprilli lõpust kuni juuni alguseni. Põdralehmad otsivad selleks turvalise paiga (näiteks tulvavees kõrguv küngas). Eelmise aasta põdramullikad peletatakse eemale. Sünnitus kestab ligikaudu poolteist tundi, kaksikute korral on nende sündimise vahe umbes veerand tundi. Noorematel lehmadel on vasikaid 1, vanematel 2 (3 või 4 järglast väga
Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt üks munarakk. Ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha lõpus olevad narmad üle munasarja, et haarata vallandunud munarakk. Kui viljastumine leiab aset, siis spermatosoid kohtub munarakuga tavaliselt munajuhas. Selleks peavad seemnerakud ujuma tupe ülaosast läbi emakakaela ja emaka munajuhani, mis on seemneraku mõõtmetega võrreldes suur vahemaa. Pärale jõudnud seemnerakud ujuvad munaraku poole ning igaüks neist püüab munarakku viljastada. Spermatosoidil on ensüümid, mille abil ta tungib läbi munaraku väliskihi, et munarakuga ühineda. Kõigepealt tuleb spermatosoidil läbi tungida munarakku ümbritsevast kõvast membraanist. Selleks peab ta mõjutama üht ensüümiretseptorit munaraku pinnal. See võtab aega umbes 20 minutit. Kui munarakk on ühe seemnerakuga ühinenud, siis tema membraan muutub, nii et ta teise seemnerakuga enam ühineda ei saa. Seemne- ja munaraku
1. Viljakus (fertiilsus, fertilitas) - on võime viljastuda ja/või sünnitada lapsi. 2. Üldine fertiilsus - elussündide suhe tuhande 15-45-aastase naise kohta. 3. Viljakus on maksimaalne 24 aasta vanuses ja hakkab alanema pärast 35-ndat eluaastat. 4. Lastetus - tahtmatu või tahtlik infertiilsus. 5. Infertiilsus (lai mõiste) - võimetus rasestuda (viljastada) või rasedust lõpuni kanda. Sünonüümina kasutatakse mõiste subfertiilsus. Steriilsus (absoluutne mõiste) - olukord, kus abielupaaril ei ole vähemalt aasta kestnud regulaarse suguelu järel tekkinud rasedus. Steriilsus: relatiivne - ravitav vorm absoluutne - ravimatu vorm
3. Viljastumine Rasedusele eelneb suguühe, mille käigus spermatosoidid ehk seemnerakud sisenevad tuppe. Seemnerakkudel aitavad elus püsida suhkrud, valgud ja muud ained, mis sisalduvad spermas. Seemnerakud on naise kehas võimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida kasutatakse ujumiseks. Mehe sugurakud on ainsad rakud, millel on selline võime. Pärale jõudnud seemnerakud ujuvad munaraku poole ning igaüks püüab seda viljastada. Spermatosoidid üritavad tungida läbi munaraku väliskihi, et munarakuga ühineda. Kui munarakk on seemnerakuga ühinenud, siis tema membraan muutub, nii et teised seemnerakud enam sisse ei pääse. Seemneja munaraku tuumade ühinemine, mille tulemusena moodustub diploidne rakk, lõpetab raseduse esimese staadiumi. Pilt 1 Munaraku viljastamine 4. Loote areng Viljastatud munaraku arengut võib vaadelda kahe parioodina: 1. embrüonaalperiood: viljastumisest 60
Selle viis läbi Lazzaro Spallanzan, koera peal, kes tõi pärast 62 päeva ilmale kolm poega. Selleks, et viljastamine toimuks korrapäraselt, tuleb emakas ja emakahõõrdkate ettevalmistada. Viljatuse korral tuleb umbes kolme päeva pärast viljastamist implanteerida naise emakasse embrüo, et loode saaks hakata aremema. Kunstliku viljastamisega seoses on välja antud mitmeid seadusi ja sätteid. Mõned neist: · Kunstlikult on lubatud viljastada üksnes täisealist kuni 50-aastast teovõimelist naist tema enda soovil. Keegi ei tohi sundida ega mõjutada naist laskma end kunstlikult viljastada. · Ühelt doonorilt võetud seemnerakke võib kasutada kuni kuue erinevalt naiselt sündiva lapse eostamiseks Eestis. · Spermadoonor võib olla iga täisealine kuni 40-aastane vaimselt ja füüsiliselt
nii palju toota) keskkond - emaslooma keha (keha sees, sugurakud on kaitsutudärakuivamise eest) viljastumise tõenäosus - suur (munarakk ja seemnerakk satuvad lähestikku) haiguste ülekandumise tõenäosus - suur (tihedalt kokkupuutumine ning kehavedelike vahetamine) - Putukatel, lindudel, imetajatel Hermafrodiit on siiskui ühes ja samas organismi on olemas nii emas - kui ka isassugurakke tootvad organid. Iseennast ei saa viljastada, vaid alles siis kui on vahetatud isassugurakke. - Vihmaussid, kaanid, teod. Munaraku ja seemneraku ühinemine toimub munajuhas. Seemnepurske ajal purskub naise tuppe 200-300 miljonit seemnerakku. Ainult mõnisada jõuab munajuhani ja vaid üks viljastab munaraku. - Spermid liiguvad aktiivselt ülespoole, läbi emaka munajuhasse (keemilised signaalid) - Munarakuga kohtudes toodab sperm lagundavaid ensüüme, et tungida läbi munarakku katva kihi
Karude jooksuaeg kestab ligikaudu mai teisest poolest juulini. Jooksuajast "võtavad osa" lisaks isasloomadele indlevad emased. Siinkohal tuleb tähele panna asjaolu, et kaugeltki mitte kõik täiskasvanud emasloomad ei kuulu aastal X indlevate emasloomade hulka. Seda seepärast, et parasjagu pesakonda üleskasvatavatel emasloomadel indlust ei esine. Kuna karu on polügaamne liik, siis emased võivad jooksuajal paaruda mitme erineva isasega, samuti võib üks isane viljastada mitut emast. Peale viljastumist areneb embrüo blastotsüsti staadiumini ning jääbki emakas seejärel u. 5ks kuuks sellesse staadiumisse. Loote aktiivne arenguperiood kestab 68 nädalat ning algab u. novembris. Detsembri lõpust alates kuni u. jaanuari lõpuni sünnivad karudel pojad, kes on sündides max 500g raskused, pimedad ja abitud. Pesakonna suurus on 16 poega, enamasti 23 poega. Kevadeks on pojad u. 15 kg raskused. Imetamine kestab 1,5 kuni 2,5 eluaastani.
Kõik talve üle elanud teod naasesid järgmiseks talvitumisperioodiks oma algsele talvitumisalale, hoolimata sellest, et kevadel olid nad tulnud maapinnale hoopis teises kohas, suutsid nad siiski õige tee leida [7]. 6 1.3.5. Suguelundkond Viinamäeteod on hermafrodiidid: ühel isendil on nii emas-, kui ka isassuguorganid. Isendid ei saa ennast ise viljastada ning seetõttu toimubki paaritumine kahe erineva isendi vahel [8]. Lisaks suguorganitele sisaldab tigude suguelundkond veel abiorganeid, millel on kogu paaritumisperioodi vältel erinevad spetsiaalsed ülesanded [9]. Christian van Osselaeri ja Bernard Turschi poolt läbiviidud uurimuses uuriti Helix pomatia suguelundite mitmekesisust. Erinevaid suguelundkonna osasid mõõdeti veega täiedetud peetritassil, mis oli asetatud millimeeterpaberile. Organid venitati pinsettidega täispikkuses
üldjuhul vaid piltide leidmiseks. Suured tänusõnad juhendajale, Liivi Aarele, kes oli väga abivalmis ning kellega oli väga meeldiv koostööd teha kogu uurmistöö koostamise vältel. Samuti tänan kahte noort ema, kes olid nõus vastama küsitlusele, kuigi see võis neid ehk veidi ebamugavasse olukorda panna. 4 1. Viljastumine 1.1 Viljastumiseks sobilik iga Naise kehale on looduse poolt kaasa antud tähtis ülesanne ja võimalus viljastada, kanda ja sünnitada järglasi. Selle ülesande teenistuses on terve elundite süsteem, mis on olemas juba vastsündinud tüdrukul, kuid hakkab tööle alles murdeeas. Suguküpseks saab noor neiu enamasti vanuses 10-13 aastat ehk murdeea alguses, mil suguhormoonide toimel valmivad esimesed folliikulid. Igas folliikulis on munarakk, mis valmivad munasarjades. Selle suurus on umbes 1/5mm. Naise elu jooksul valmib kehas ligi 400 viljastumisvõimelist munarakku. [21] 1.2 Viljastumise protsess
Jooksuaeg on mingil märtsis-aprillis. Pojad sünnivad peale 40...90 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4...5 (maksimaalselt 10) poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad. Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt. Sel ajal lõpetavad nad ka emapiimast toitumise. Iseseisvuvad noored mingid sügisel ja juba järgmisel kevadel hakkavad nad ise sigima. Maksimaalne eluiga küündib neil 12 aastani. Mingi isasloom võib viljastada euroopa naaritsa. Sel juhul looted hukkuvad enne valmimist. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks euroopa naaritsad välja surevad. (Eesti selgroogsed) 8 Mink (foto Ott Mahhen) Naarits Tuhkur (Mustela putorius) 9 Naaritsale lähedane liik on tuhkur, keda rahvapäraselt nimetatakse ka tõhuks.
taandarenema, emaka limaskesta verevarustus halveneb ja tekib uus limaskesta irdumine. 24 tuni pärast ovulatsiooni tõuseb temperatuur poole kraadi võrra ja jääb kõrgenenuks kogu tsükli teise poole. Viljastumine ja raseduse hormonaalne regulatsioon · viljastumine tähendab seemnerkkude tungimist munarakku. Sisse saab tungida üks spermatosoid. Ülejäänutele blokeeritakse sissepääs. Selleks, et munarakk viljastada, peab olema ~100 spermatosoidi abis, kes panevad munaraku pöörlema. · viljastamine normaalselt toimub munajuhas ja see on võimalik ovulatsiooni eel või järgselt. Ovulatsiooni eel - kui suguühe toimus 2 päeva enne ovulatsiooni. Spermatosoidid säilitavad liikuvuse kuni 48 tunniks. Munaraku eluiga on ~24 tundi. Pärast ovulatsiooni on viljastumine võimalik päev pärast ovulatsiooni. Seega on viljastumine võimalik ~3 päeval.
nõrgema vastasega, siis tuleb pull ligidale, et vahekorda klaarida. Võrdsed pullid ristavad ka sarvi. Omavahel mõõtu võttes võivad loomad sarvipidi kinni jääda ja selle tagajärjel hukkuda. Tavaliselt lõpeb jõuproov ilma tõsisemate 1 vigastusteta. Peale konkurentidega tegelemist pöörab pull tähelepanu lehmale. Isasloom liigub emaslooma läheduses ning ootab lehma indlemise algust. Pull võib viljastada kuni seitse lehma. Haaremeid põdral ei teki. Pull viibib lehmaga koos enamasti 10–14 päeva. Kui põdralehm jääb esimesel indlemisel viljastamata, siis indleb ta uuesti umbes kolme nädala pärast. Korduv indlemine suurendab pullide vähesuse korral viljastamise tõenäosust. Indlevad lehmad eritavad spetsiifilist lõhna ja teevad oigavaid häälitsusi, et isasloomad neid kergemini üles leiaks.Tiinus kestab 227–235 päeva. Vasikad sünnivad aprilli lõpust kuni juuni alguseni
7.4.3 Signaalvähk (Pacifastacus leniusculus) Ameerikast Euroopasse introdutseeritud vähiliik, kes on immuunne vähikatku suhtes, kuid võib seetõttu seda haigust edasi kanda. Levitatud inimeste poolt enamusse Euroopa maadesse (v.a. Norra ja Eesti). Katku kui bioloogilise relva kandjana ja paaritumisel agressiivsemana tõrjub loodusesse sattudes kohalikud Euroopa liigid välja (see võib toimuda kõigest paari aastaga). Jõevähk ja signaalvähk võivad omavahel paarituda ja viljastada üksteise marja, kuid võõra liigi spermaga viljastatud mari pole arenemisvõimeline[3, 1]. 10 1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) Kasutatud kirjandus 1. Järvekülg, Arvi 1958. Jõevähk Eestis. Bioloogia ja töönduslik tähtsus 2. Laanetu, Nikolai 2004. Jõevähk elab vees ja meie südames, aga sureb meie tegudest www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel790_787
annaabi.ee 
