Kondoom
Autorid: Mario, Jaak , Hardi, Daniel, Stenver
Kondoomi definitsioon
Kondoom on kotikujuline kummist või soolest preservatiiv, mis kaitseb
eostumise, suguhaiguste edasi kandumise ja nakkushaiguste eest. See
pannakse mehe jäigastunud sugutile.
Kondoome tehakse tavaliselt lateksist.
Kondoomi kasutamisest tuleb partneriga rääkida enne vahekorda
astumist, hoolimata piinlikkusest ja ebamugavusest. Pärast võib juba
hilja olla.
Kasuta kondoomi:
* kui Sa ei soovi isaks või emaks saada;
* kui tahad kaitsta ennast või oma partnerit sugulisel teel levivate haiguste eest.
Kondoomi kasutamine
Ava fooliumpakend ettevaatlikult. Ära kasuta avamiseks kääre, sõrmust,
sõrmeküüsi jm, mis võiks kondoomi vigastada.
Kondoomi kasutamine
Tühjenda eesmine osa õhust, hoides kinni kondoomi tipust
pöidla ja nimetissõrmega, jättes ruumi spermale. Vastasel korral
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mr Tundmatu
Õppematerjali autor
Seemnevedelik koguneb sellesse ega satu tuppe. Pärast orgasmi tuleb peenis enne erektsiooni möödumist tupest välja tõmmata. Kondoomi mahalibisemise ja seemnevedeliku väljavoolamise vältimiseks tuleb kondoomi peenise väljatõmbamise ajal peenisejuurel kinni hoida. Kõik kondoomid on ühekordseks kasutamiseks.. MILLEST VALMISTATAKSE KONDOOME? Kondoome tehakse tavaliselt lateksist. On ka polüuteenist ja polüisopreenist kondoome. KUI TURVALINE ON KONDOOM? Praegustest vahenditest pakub kondoom - õigesti kasutatult - kõige kindlamat kaitset haiguste eest ja on küllaltki turvaline ka rasestumisvastase vahendina. Kui liita kokku nii kaitse haiguste kui ka soovimatu raseduse eest, on kondoom parim vahend. Haruharva võib juhtuda, et kondoom läheb vahekorra ajal katki. Kahjuks ei saa seda 100% välistada, kuid kindlasti saab jälgida, et kondoom oleks õigesti peale pandud ja sperma jaoks oleks ruumi jäetud.
Seksuaalkasvatus Marelle GrünthalDrell Tallinna Pedagoogiline Seminar Terviseõpetus/Inimeseõpetus/Esmaabi Seksuaalsus ja seksuaalkultuur Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused). Seksuaalkäitumine on lahutamatu osa inimese identiteedist ja kogu käitumisrepertuaarist, mõttemaailmast ja tundeelust. Eelnimetatud psüühilised protsessid ja nende sisu on omavahel vastasmõjus ning igas inimeses lõimunud kordumatuks dünaamiliseks kombinatsiooniks. Iga inimese seksuaalsus on kordumatu, kuna on mõjutatud väga paljudest asjaoludest. Erootilised tunded ja seksuaaltegevus seostuvad nii individ
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid