Eesti majandus ja linnad 19. sajandil 1. Teoorjusest talude iseseisvumiseni a) Uuenduste vajadus põllumajanduses: · Säilis kõrge teokoormiste tase ega olnud tagatud majanduslik tõus : - teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud Euroopa turul - konkureerida. Viljahindade langusega vähenesid mõisniku sissetulekud. - Tulude suurendamiseks laiendati põlde ja tõsteti renti. · Talurahva olukord oli ebakindel ning talumajandus välja kurnatud ja areng pärsitud b) Uuenduste sisu talurahvaseadused 1849 ja 1856: · maa jaotati mõisamaaks ja talumaaks, kuigi maaomanik oli mõisnik : - mõisamaa oli mõisniku enese pidada, müüa või rentida - talumaa jäi talupoegade kasutusse, mida võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa
• naturaalandam – kümnis – hinnus • teotöö • kirikukümnis • ehitustöödel osalemine • sõjateenistus Maarahvas 14.-16. saj • Rahvaarvu kasv • Sisserändajad – sakslased – rootslased – venelased – juudid, mustlased • Kihistumine – adratalupojad – üksjalad – vabatalupojad – maavabad • vabadikud, sulased • träälid Talupoegade olukord 14.- 16. saj • Mõisate arvu kasv – viljahindade tõus • Koormiste kasv – teoorjus – kümnise suurenemine – raharent • Pärisorjuse ja sunnismaisuse teke – “mees või võlg” – haagi- e adrakohtunikud – 1507 relvakandmise keeld Linnad • Lüübeki õigus – Tallinn 1248 – Rakvere 1302 – Narva 1345 • Riia õigus – Tartu 1262 – Haapsalu 1279 – Viljandi (1283) – Paide 1291 – Uus-Pärnu 1318 • Piiskopiõigus – Vana-Pärnu 1251
*transiitveoste osakaal suurenes *arenes sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine *soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist 6. Mõisamajandus: *kasutati palgalist tööjõudu *rakendati uusi agrotehnilisi võtteid *tegeldi piimakarjanduse ja loomakasvatusega *kasutati kunstväetisi *aretati uusi sorte 7.Talumajapidamiste probleemid: *külades süvenes sotsiaalne kihistumine *viljahindade langus *pankrotid *maapuudus 8. Tööstusharud: Tekstiilitööstus Tln Balti puuvillamanufaktuur, Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud Masina-ja metallitööstus ,,Volta"(elektrimasinatehas),,,Dvigatel"(vagunitehas), Fr. Krulli metallitehas Paberitööstus Tln ja Räpinas, Pärnus ,,Waldhof", Türil ja Kohilas Tsemenditoodang Kundas ja Aseris Viinavabrikud maakohtades
transiitveoste osakaal suurenes arenes sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist 6. Mõisamajandus: kasutati palgalist tööjõudu rakendati uusi agrotehnilisi võtteid tegeldi piimakarjanduse ja loomakasvatusega kasutati kunstväetisi aretati uusi sorte 7.Talumajapidamiste probleemid: külades süvenes sotsiaalne kihistumine viljahindade langus pankrotid maapuudus 8. Tööstusharud: Tekstiilitööstus à Tln Balti puuvillamanufaktuur, Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud Masina-ja metallitööstus à ,,Volta"(elektrimasinatehas),,,Dvigatel"(vagunitehas), Fr. Krulli metallitehas Paberitööstus à Tln ja Räpinas, Pärnus ,,Waldhof", Türil ja Kohilas Tsemenditoodang à Kundas ja Aseris Viinavabrikud à maakohtades
hakkab kaduma. Uus passikorraldus (1863) suurendas talupoegade liikumisvabadust, hoogustus väljarändamine Venemaale. Teoorjuse kaotamisega läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele (moonakad). Arenes talurahva omavalitsusõigus ja vallad vabenesid mõisniku võimu alt, said suure otsustusõiguse kohalike majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 19.sajandi alguse talurahva õiguste muutmise protsesse hoogustas viljahindade langus, kasvanud rahvaarv ja rohked ikaldusaastad. 19.-20.saj 19.sajandi keskpaigast toimusid suured muudatused talupojakultuuris. Kui seni kasutas talu peamiselt oma toodetud, siis nüüd hakkas levima ka ostukaup. Inimeste hoiakuid hakkas mõjutama trükikirjandus. Muutusid ka hoonete välisilme, õueplaneering, talu õuede paigutus jm maastiku ilmet mõjutavad nähtused. Eriti suured olid muutused Lõuna-Eestis. Kruntimine
Suur Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni puhkemise põhjused: · Riik oli suurtes võlgades pankrot · Viljasaak kehv viljahindade mitmekordne tõus tekitas rahutusi · Tsunftiusunduse kaotamine · Absolutism oli oma aja ära elanud, takistas riigi arengut Revolutsiooni algus ja ajend: 5. mai 1789. - algasid generaalstaadide1 istungid Versailles' 17. juuni 1789. kolmanda seisuse esindus kuulutas end Rahvuskoguks 9. juuli 1789. Rahvuskogu nimetab end Asutavaks Koguks (soovib uut korda) Pariisis: kogunesid rahvakoosolekud, asi väljub kontrolli alt
2. "In. ja kodaniku õiguste deklarats." 3 põhimõtet: · Põhilised inimõigused(õigus vabadusele, omandile, julgeolekule & vastupanule). · Kaitse võimukandjate omavoli vastu, kodanike turvalisuse põhimõte. · Sõnavabaduse põhimõte(mõtete ja arvamuste vaba väljendamine on üks kõige kallihinnalisemaid õigusi). 3.Miks kukutati kuningavõim? Üleminekuga turumajandusele kaasnes viljahindade tõus, mis tekitas rahva seas rahutusi. Ka teised uued reformid kutsusid esile rahulolematuse. Kui kuningas vallandas rahanduse peakontrolöri, tõlgendati seda kui tagurliku riigipöörde algust. Ka rahva hirmutamiseks avaldatud manifest ei andnud häid tulemusi, vastupidi paljastas kuninga seotuse välisvaenlastega. 4. Jakobiinide diktatuur. Kuivõrd õigustatud oli terror ühiskonnas? Peale zirondiinide kukutamist, saavutasid jakobiinid Konvendis enamuse
Talurahva liikumisvabadust piirati veel pikka aega. Linna asumiseks või oma kubermangu piirest lahkumiseks talupojal luba ei olnud. Pärisorjusest vabanemisega kaasnes perekonnanimede ehk priinimede panek. Nimed pandi enamjaolt mõisnike poolt ning seega leivisd eestlaste hulgas saksapärased perekonnanimed. Põllumajandus pärast pärisorjuse kaotamist. 19. saj esimesel poolel oli Eestis üle 1000 mõisa ning 60 000 talu. Mõis sai oma põhisissetuleku teraviljakasvatusest. Viljahindade langemine 1820.-1830. aastatel vähendas oluliselt mõisnike sissetulekuid. Püüti laiendada mõisapõlde. Uued põllud nõudsid rohkem töökäsi ning sundisid mõisnikke renti tõstma. See kurnas talumajandust viimse piirini. Mõisnikud hakkasid otsima uusi sissetulekuallikaid. Hakati kasvatama peenvillalambaid, pandi rõhku piimakarja aretamisele, kasvatati rohkem kartulit. Enamik aadlist püüdis siiski jätkata vanaviisi. §31
realiseeriti arvukates maakõrtsides. Viinatootmise jäägid kasutati ära härgade nuumamiseks, kes hiljem peterburi turule viidi. Nuumveiste kasvatamine andis omakorda sõnnikut põldude väetamiseks. Hakati ehitama mõisahäärbereid, parke, abihooneid. Kasvavate kulutuste katteks hakati võlgu võtma, püüti tootmist suurendada uute mõisapõldude rajamisega talupõldude arvelt ning talupoegade koormiste tõstmisega. 1820ndal aastate viljahindade langus maailmaturul kahandas oluliselt ka mõisnike sissetulekuid ning sundis otsima uusi teid. Rohkem tähelepanu hakati pöörama maaparandamisele, rakendati mitmeväljasüsteemi, hakati kasvatama uusi põllukultuure. Uuendati ka viinaköökide sisseseadet. Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul, mis oli viljast odavam. 1840ndal aastal jõudis kartulikasvatamine ka talupõldudele ja sealt talupoegade toidulauale. Talude iseseisvumine Maa oli jagatud kaheks: talu- ja mõisamaa
majandusliku kandevõimega rahutused talurahva seas, sest seadus ei rahuldanud kumbagi poolt Napoleoni sõjad talupoja täiendavad koormised süvenes majanduslik surutis 23. mai 1816. uus Eeestimaa talurahvaseadus pärisorjuse kaotamine Põllumajandus pärast pärisorjuse kaotamist: · 19. saj. I poolel oli Eestis üle 1000 mõisa ning ligi 60 000 talu · Mõisa põhisissetulek tuli teraviljakasvatusest · Viljahindade langusega (18201830ndatel) kahanesid mõisnike sissetulekud · Mõisapõldude laiendamine talupoegade maa arvelt (mõisastamine) · Talupoegade rendi tõstmine · Hakati kasvatama peenvillalambaid · Pandi rõhku piimakarja kasvatusele · Hoogsamalt hakati kasvatama kartulit Talurahva omavalitsus: · 19. saj. Alguses kujunesid välja vallakogukonnad, kes tegelesid talupoegade omavaheliste riiu ja varanõudeasjadega, mõisakoormiste sissenõudmisega ja väiksemate
enamus läks Vene kroonusse ning ülejäänu maakõrtsidesse. Viinatootmis jäägid härgade nuumamiseks, kes viidi Peterburi turule, andisid sõnnikut väetamiseks. Mõisnike väljaminekud suurenesid: hakati ehitama mõisahäärbereid, parke ja abihooneid, kallimad ja mitmekesisemad road, vein ning riietus. Hakati võlgu võtma, püüti tootmist suurendada uute mõisapõldude rajamisega talupõldu arvelt ja talupoegade koormiste tõstmisega. 1820. viljahindade langus, tähelepanu hakati pöörama maaparandamisele, rakendati mitmeväljasüsteem, hakati kasvatama uusi põllukultuure. Viinatootmise tooraineks sai kartul, 1840ndatel jõudis kartulikasvatamine talupõldudele ja sealt talupoegade toidulauale. Pärisorjuse kaotamise järel hakkasid mõisnikud aru saama, et senine teoorjuslik majandamine ei ole konkurentsivõimeline ning vana süsteem võib kaasa tuua laostumise. Nõustuti talupoegadele
ikaldused, näljahädad katkuepideemiad sõjad 3. Asustuse laienemine: soistele aladele rannikualadele rannarootslaste asustus Mõisate laienemine Milline oli eesti talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord peale muistset vabadusvõitlust, mis jäi endiseks, mis muutus? Millised olid Jüriöö ülestõusu tagajärjed? Mis on mõis? XIV saj. hakkas mõisate arv kiiresti kasvama seoses linnastumisega Euroopas Linnastumine Euroopas Viljahindade tõus Hansakaubanduse laienemine Eesti vilja kvaliteet Mõisnikud huvitatud sissetulekute suurendamisest Mõisate arvu kasv XVI saj.ks ~500 Teoorjuse suurenemine Mõisapõlde laiendati talupoegade maade arvelt, tavaliselt võlglaste maa või vägivallaga Talupoegadelt hakati üha rohkem koormisi nõudma Millised olid siiani talupoegade põhilised koormised? Teokoormiste järsk kasv miks?
soodsad võimalused kaubavahetuseks transiitveoste osakaal suurenes arenes sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist Mõisamajandus kasutati palgalist tööjõudu rakendati uusi agrotehnilisi võtteid tegeldi piimakarjanduse ja loomakasvatusega kasutati kunstväetisi aretati uusi sorte Talumajapidamiste probleemid külades süvenes sotsiaalne kihistumine viljahindade langus pankrotid maapuudus 1905 aasta revolutsioon Peterburis alanud revolutsioonlevis kiiresti ka Baltikumis Korraldati streike ja miitinguid Oktoobris kuulutati Tallinnas välja üldstreik Konstatin Päts 1804 aastal Tallinna linnavolikogu valimised baltisakslased tõrjuti linnavalitsusest välja. 1938.aastal ka vabariigi esimene president Jakob Hurt 1870 Eesti Aleksandkikooli president 1872 Eesti Kirjameeste Selts
Ligikaudu 2/3 elanikkonnast elas maal ja oli seotud põllumajandusega: - Põhiliseks turule tootjaks olid mõisad- suurmajandid, kellele kuulus ligikaudu pool põllumaast ning kes kasutasid palgalist tööjõudu. - Jätkus talude päriseksostmise protsess. 1916 aastaks oli mõisnike käest päriseks ostetud 4/5 taludest. - Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarjakasvatus ja loomakasvatus (Põhjuseks viljahindade langus ja võimalus piimatooteid tänu raudteele Venemaale turustada). - Põlluharimine intensiivistus (hariti uudismaid, tehti maaparandust, võeti kasutusele kunstväetised, tegeleti karja- ja sordiaretusega jne.). - Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine. Osa talupoegi rikastus, samas kasvas maata talupoegade ja kehvikute hulk. Suureks probleemiks kujunes maapuudus.
tõsta. - Säilitati talupoegade liikumispiirangud (neil keelati lahkuda linnadesse ja teistesse kubermangudesse), millega tagati mõisnikele odava tööjõu olemasolu. - Isikliku vabaduse saamisega kaasnes nn priinimede e perekonnanimede panek. 19.sajandi esimesel poolel oli umbes 1000 mõisa ja ligikaudu 60 000 talu. Tulenevalt viljahindade jätkuvast langustrendist üritas enamik mõisnikke suurendada oma tulusid mõisapõldude laiendamisega (e talude ja külade mõisastamisega) ja rendi tõstmisega. 1.2. Talurahva omavalitsuse kujunemine: Talurahva omavalitsus (e vallakogukond) kujunes välja 19.sajandi algul. Omavalitsuse tegevusvaldkondadeks olid: a) Vallakohtud, mis loodi 1804.aasta talurahvaseadustega. Vallakohtud tegelesid
Peamised majandusalad olid vilja tootmine,viinapõletamine( suure osa toodanugust ostis ära Vene kroonu ja ülejäänud realiseeriti arvukates maakõrtsides, praaki kasutati veisede nuumamiseks) ja nuumveisede kasvatamine(müüdi Peterburi turul, nende kasvatamine andis sõnnikut põldude väetamiseks). Vilja hinnad olid kõrged, ning viina tootmine tulus, mõisnikud hakkasid elama aina uhkemat elu.(elustandardi muutus: uhkemad hooned, kallimad toidud, moodsamad riided) 1820. aastal toimunud viljahindade langus maailmaturul kahandas oluliselt ka mõisike sissetulekuid. Seetõttu hakkati otsima uusi võimalusi heaks sissetulekuks. Tähelepanu hakati pöörama maaparandamisele, rakendati mitmeväljasüsteem, hakati kasvatama uusi põllukultuure, uuendati ka viinaköökide sisse seadet. Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul, mis oli viljast odavam. Pärisorjuse kaotamise järel hakkas järjest rohkem mõisnike
Rendilepingut mittetäitva peremehe võis talust välja tõsta. - Säilitati talupoegade liikumispiirangud (neil keelati lahkuda linnadesse ja teistesse kubermangudesse), millega tagati mõisnikele odava tööjõu olemasolu. - Isikliku vabaduse saamisega kaasnes nn priinimede e perekonnanimede panek. 19.sajandi esimesel poolel oli umbes 1000 mõisa ja ligikaudu 60 000 talu. Tulenevalt viljahindade jätkuvast langustrendist üritas enamik mõisnikke suurendada oma tulusid mõisapõldude laiendamisega (e talude ja külade mõisastamisega) ja rendi tõstmisega. 1.2. Talurahva omavalitsuse kujunemine: Talurahva omavalitsus (e vallakogukond) kujunes välja 19.sajandi algul. Omavalitsuse tegevusvaldkondadeks olid: a) Vallakohtud, mis loodi 1804.aasta talurahvaseadustega.
Tõnisson, K.Päts, J. Laidoner jt. Eesti majandus ja linnad 19. sajandil 1. Teoorjusest talude iseseisvumiseni a) Uuenduste vajadus põllumajanduses: · Säilis kõrge teokoormiste tase ega olnud tagatud majanduslik tõus : - teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud Euroopa turul - konkureerida. Viljahindade langusega vähenesid mõisniku sissetulekud. - Tulude suurendamiseks laiendati põlde ja tõsteti renti. · Talurahva olukord oli ebakindel ning talumajandus välja kurnatud ja areng pärsitud b) Uuenduste sisu talurahvaseadused 1849 ja 1856: · maa jaotati mõisamaaks ja talumaaks, kuigi maaomanik oli mõisnik : - mõisamaa oli mõisniku enese pidada, müüa või rentida
maa). Ligikaudu 2/3 elanikkonnast elas maal ja oli seotud põllumajandusega: - Põhiliseks turule tootjaks olid mõisad- suurmajandid, kellele kuulus ligikaudu pool põllumaast ning kes kasutasid palgalist tööjõudu. - Jätkus talude päriseksostmise protsess. 1916 aastaks oli mõisnike käest päriseks ostetud 4/5 taludest. - Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarjakasvatus ja loomakasvatus (Põhjuseks viljahindade langus ja võimalus piimatooteid tänu raudteele Venemaale turustada). - Põlluharimine intensiivistus (hariti uudismaid, tehti maaparandust, võeti kasutusele kunstväetised, tegeleti karja- ja sordiaretusega jne.). - Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine. Osa talupoegi rikastus, samas kasvas maata talupoegade ja kehvikute hulk. Suureks probleemiks kujunes maapuudus.
15. sajandi algupoolel hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma Feodaalid hakkasid sõlmima kokkuleppeid põgenenud talupoegade väljaandmiseks, kelle tagasitoomiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtunikud Üheskoos võtsid aadlikud ka õiguse talupoega kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada või pärandada Kehtestati pärisorjus · PÄRISORJUSE KEHTESTAMINE EESTI ALAL: Linnastumine Viljahindade Mõisate arvu Teoorjuse Talupoegade Euroopas tõus kasv Eestis kehtestamine sunnismaisus · TALUPOEGADE KATEGOORIAD: 1. Adratalupoegade kiht: Kõige arvukam talupoegade kiht Nimetus tuleneb adramaade järgi arvestamisest Talude suurused kõikusid ½ 5 adramaani (adramaa suuruseks loeti 8-12 hektarit)
Algas Napoleoni ajastu, mis tõi kaasa häda ja viletsust. Prantsuse revolutsiooni tulemused: 1) loodi vabariik 2) loodi konstitutsioon ja sellega kaasnes võimude lahusus 3) rahva võim niivõrd kuivõrd. Liberaalsed demokraatlikud pm-ted 4) inimiguste deklaratsioon- pörisorjuse ja seaduste kaotamine, kõikide maksustamine. 5) Võimule sai Napoleon 9. nov 1799 ta riigipööre. Küsimused jakobiinide kohta 1. Mida positiivset jakobiinide võimu ajal ellu viidi`?Leiva ja viljahindade maksimumi kehtestamine, mis ei lasknud hindadel üle pea kasvada. 1793. aastal konstitutsiooni väljatöötamine, mis oli ühtlasi ka vabariigi põhiseadus.''Inimene ja kodanikuõiguste deklaratsioon'', kus igale prantslasele lubati garanteerida võrdsus, vabadus, omand,usuvabadus,üldine haridus,riiklik kindlustus jne- kõik inimõigused.Jakobiinid kaotasid ka feodaalkohustused ja talupojad ei pidanud ennast enam vabaks ostma ja pääsesid ka
1897 a. rahvaloenduse andmetel oli Venemaa rahvaarv 129 miljonit inimest, nendest umbes 43% oli venelasi, 17% ukrainlasi, 7% valgevenelasi, 7% poolakaid, 4% juute ning eestlasi oli ca.0,7%. Enim kiusatavad rahvad olid juudid ja poolakad. Eesti majandus XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul. XIX sajandi esimesel poolel oli Eestis umbes 1000 mõisat ja 60 000 talumajapidamist. 1820-1830 aastail langesid Lääne-Euroopas viljahinnad. Põhjuseks oli vilja sissevedu USA´st. Viljahindade langus puudutas ka Eesti talusid ja mõisaid. Hakati otsima uusi põllumajandusharusid nagu näiteks piimakarjakasvatus ja punavilla lammaste kasvatus. 1830-1840 aastail hakkas hoogsalt kasvama kartulikasvatus ja arenes uus maaviljelussüsteem- vilja vaheldussüsteem. Kartulikasvatusega seoses vähenes ka näljahäda. Majanduse areng 1870-1914 XIX sajandi ja XX sajandi vahetusel arenes Eesti majandus kiiresti, kujunesid majanduslikud eeldused Eesti iseseisvumiseks.
1805. TALURAHVA SEADUSTE II JÄRK. 1816 eestimaa 1817 kuramaa 1819 liivimaa. Eelmine periood püüdis talurahvast kaitsta mõisnike omavoli eest, siis nüüd talurahvas vabastati isiklikest sõltuvustest. Majanduslikes mõttes oli selle taga füsokraatlik mõtteviis, siis nüüd tuli selle asemele liberalism. Ühest küljest oli see justkui jätk 1804 aasta seadustele. Põhjused olid majanduslikud, mõisate ja taluda majandamise raskused. Viljahindade languse tõttu hakkasid ka mõisat majanduslikesse raskustesse sattuma. Viljahinnad langesid Napoleoni sõdade tõttu. Kui ta väed olid võidukad, siis ta sundis kehtestama kontinentaalblokaadi inglismaa vastu. Seega vilja ei saanud enam sinna saata ja viljahinnad langesid. Venemaal olid ka rahalised probleemid, kehtisid nii panko rubla/paberraha ja ka hõberaha. Mõisnike sundis reideerima 1804 aasta seadusi oli maamõõtmise teema, kahte moodi:
-Sajandivahetuselt talumajapidamiste arengut pidurdus, kuna viljahinnad langesid ning teraviljakasvatus ei andnud enam loodetud kasumit. -Paljud ostutalud läksid seega pankrotti. -Peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus. -Raudteede olemasolu lubas turustada Eesti piimasaadusi soodsate hindadega Peterburis, lisaks piimale ja koorele veeti veel juustu ja võid. -Piimakarja kõrval kasvatati vähesel määral ka rasvasigu ning lihaveiseid. -Loomakasvatuse tõus esikohale ning viljahindade langus sundis nii mõisaid kui talumajandeid järk-järgult asendama toiduteravilja kasvatamist söödateravilja-, heina- ja kartulikasvatamisega. -Jätkus põlluharimise intensiivistumine : hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetisi, soetati kaasaegseid põllutöömasinaid. -Friedrich Georg von Berg-krahv, kes sai kuulsaks talvekindla ''Sangaste'' rukkisordi aretamisega. -Külas süvenes sotsiaalne kihistumine.
1842. loodi Tallinnas ka Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni toel anti välja ka ,,Kalevipoeg". 11. Majandus 19. saj 19. sajandi algul oli põhiline majandusüksus mõis, Mõisamajanduse edenemise aluseks oli viljatootmine. Peamine sissetulekuallikas aga viinaköökides teraviljadest põletatud viin, mille ostis ära Vene kroonu. Viljahinnad olid küllaltki kõrged, aga samuti olid suured ka väljaminekud, (priiskav eluviis jne). 1820. aastatel oli viljahindade langus maailmaturul ja hakati mõtlema majanduse intensiivistamist, selleks pöörati suuremat tähelepanu maaparandustele, kolmeväljasüsteemile, hakati kasvatama uusi põllukultuure. Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul, 1840. sai see ka toidulauale. Mõisnikud mõistsid ka, et vana süsteem ei kanna enam vilja, seepärast hakati talupoegadele rohkem vabadust andma, alustati agraarümberkorralduste lõpetamist ja juurutati ka raharenti. 19
Ta läks üle luteri usku saabus oktoobris 1810 Rootsi; Karl XIII lapsendas ta. Ta uueks nimeks sai Karl Johan; Kroonprints astus sõtta Prantusmaaga, parandas suhteid Inglismaa ja Venemaaga.n g; Viimaselt sai loa liita endaga Norra; 1814 loovutas Taani Norra Rootsile; 03.02.2017 Põhjamaade ajalugu 11. Põhjamaad 19.sajandil Taani 1808. Aastast juhtis riiki Frederik VI; Riigi majanduslik olukord halvenes madalate viljahindade ja Norra kaotuse tõttu; Kuulutati välja riigi pankrot; Majadusolukord paranes 1830. Aastaks; Alustati industrialiseerimisega; Christian VIII (1839-1848) *pilt* Kuninga põhiprobleemiks sai liberaalne poliitiline liikumine, mis nõudis kuninga võimu kärpimist; 1846. Loodi Liberaalne Partei - Venstre; Frederik VII (1848-1863) - viimane absolutistlik kuningas; 1849 võeti vastu põhiseadus, millega absoluutne monarhia kaotati;
· Talupoeg pidi teokohustusi täitma. · Normeeritud koormised asendati "vabade" rendilepingutega. · Renditingimused määras mõisnik. · Talupoja liikumisvabadus oli piiratud. · Talupojad said endile perekonnanimed e. priinimed. · Nimed panid talupoegadele mõisnikud. · Levisid saksapärased perekonnanimed. · Priinimed eestindati 1930ndate II poolel. · Viljahindade langemisega 1820-30ndatel kaasnes rendihindade tõus ja talude "mõisastamine". · XIX sajandi alguses hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva omavalitsus- vallakogukond. · Vallakohtud(kogukonnakohtud) koosnesid kolmest liikmest: esimese valis mõisnik, teise peremehed ja kolmanda sulased. Talupoegadel oli ühisvastutus magasivilja varumisel. Kogukonna ülesandeks oli ka vaestehoolekanne.
nende kõrvale uus suur hõbemünt Joachimstadtist taaler. Kirju rahandussüsteem muudab keskajal keeruliseks hindade määramise. Hinnad on väga kõikuvad: vili halval aastal kallim, lõikusajal odavam. Ka mõõtude puhul on raskendav asjaolu mitmekesisus ja muutlikkus. Saksamaa tavaline viljamõõt võis kõikuda paikkonniti kuni kümnekordselt. Kõige rohkem arvestusi hindadest pärineb Inglismaalt. 13.-14. saj kõikus 200 l vilja hind Inglismaal 3 ja 17 sillingi vahel. Sealjuures on viljahindade tõus täpses korrelatsioonis kuritegude arvuga. 14. saj keskpaigani vilja hinnad tõusid, pärast seda kuni 15. saj lõpuni langesid. Tegu on nn hiliskeskaja majanduskriisiga: käsitöö hind langes, aga tööjõu hind tõusis. See tõi kaasa teotöö taastamise püüded ja palkade normeerimise alammääraga. Suurendati karjakasvatuse osakaalu see vajas vähem tööjõudu. Raskes seisus aadel soovis astuda kuninga teenistusse ja see tõi kaasa kuningavõimu tugevnemise
Põhja Euroopas hiliskeskajal suuri hõbemünte, Uue Maailma avastades uus väärismetalli toodang. Taaler Joahinstaal dollar (USA) Jefimov (Vene) 10 Kesksel kohal viljahinnad, 13. saj keskapaik kuni 14. saj keskpaigani. Inglismaal kvartali (300l) hind 3 17 sillingini. Igas linnas omad mõõdud ja kaalud, rahakurss väga muutlik. Raske leida reallhindu ja kaubandust võrrelda. 13. - 14. sajandi I pool toimub viljahindade tõus. 14. sajandi II pool viljahinnad langevad, 15. sajandil tõusevad jälle. Katsed taastada teotööd, peale katku kehtestada ülempalkade määr, kehtestada sunnismaisus. Külade likvideerimine Inglismaal, et saada lammaste jaoks vaba maad. Vaesumine, kes vaesus? 15.sajandil ränd ja röövrüütlite salgad, sest rüütlid ei võinud teha seisusevastast tööd, nii röövisid teekäijaid. Hiliskeskajal palgatööliste kuldneajajärk, reaalpalgad 14. saj keskpaik kuni 15
tegeles ca 2/3 elanikkonnast. Juhtivaks tootmisharuks kujunes piimakarja kasvatus, seda tänu raudtee poolt tekkinud võimalusele oma toodangut kiiresti Peterburis turustada. Sea- ja veiseliha toodeti peamiselt siseturu tarbeks, välja veeti seda vähem. Põllud muutusid tänu sordiaretusele ja väetiste kasutamisele viljakamaks. Rahvusvaheliselt sai tuntuks Sangaste krahv Friedrich Georg Magnus Berg, kes aretas talikindla rukkisordi. Kuna viljahindade langus maailmaturul jätkus, hakati toiduteravilja asemel üha enam kasvatama söödateravilja. Piima töötlemine (nt võiks või hapukooreks) tõi esile vajaduse ühendada mitmete tootjate jõud ja nii sündis 1898.a Restu - Antslas esimene piimandusühistu. · Maaküsimuse jätkuv probleemsus. Maaküsimus oli vaatamata hoogsale talude väljaostmisele siiski lahendamata. Umbes 60% talurahvast moodustasid moonakad (palgalised mõisas, enamus
põllutöömasinad, sordiaretus. Domineeris mõisamajandus, need olid palgatööl baseeruvad suurmajandid. Jätkus 1850. a alanud talude päriseksostmine, aastal 1916 4/5 talumaadest päriseks ostetud (enamus laenuga majandusraskused), püsisid ka renditalud. Stolõpini agraarreform- 1906. aastal, mis võimaldas talupoegadel külakogukonnast välja astuda. Reformi eesmärk oli külakogukonna lõhkumine ning varaka ja lojaalse talupoegade kihi loomine. Sajandivahetusel toimus viljahindade langus (USA odav nisu), mis lõi majanduse segamini. Orienteeruti ümber piimakarjandusele, mis nõudis suuri investeeringuid ja sellega tegeldi mõisates, see oli orienteeritud Peterburi turule farmimajandus. Loomakarjakasvatuse tähtsusest oli tingitud ka söödateravilja-, heina- ja kartulikasvatuse levik. Külades süvenes sotsiaalne kihistumine maata mehi oli 60%, kõige teravam probleem oligi maapuudus. Domineerima hakkas
annaabi.ee 
