"looming" Barbaruse stiil: Barbaruse poeediisiksusele sobis intellektuaalne, kaasaja-ainet uudses vormis esitav stiil Luulekogud: "Geomeetriline inimene"-1924 "Multiplitseerit inimene"-1927 Värsikogud: "Fata-Morgana"-1918 (Indrotuktsioon) "Inimene ja Sfinks"-1919 (Verine sfinks) "Katastroofid"-1920 (Katastroof 1,2 ja 3) Ajaluule: "Indrotuktsioon"-1918 "Laul enesest 1"-1920 "Epiloog"-1920 "Anarhiline poees"-1920 Ajalaulude kogu: "Vahekorrad" Teos: Koos Eduard Vildega kirjutasid nad ühiskonnakriitilise ning natsionaalsotsialismi vastase koguteose: "Vastutusrikkal ajal"-1933 Lõppsõna: Johannes Vares Barbarus on eesti luuleloos tähtis ühelt poolt julge eksperimenteerijana, teisalt kui järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Kasutatud materjal: http://www.kirmus.ee/erni/autor/barb_fo.html http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Vares 20.sajandi 1 poole Eesti kirjandus- gümnaasiumi kirjandusõpik Küsimused:
Aastal 1895 mõisteti Oscar Wilde kaheks aastaks Readingi vanglasse. Wilde'i teosed keelati ning ka tema endised sõbrad pöörasid talle selja. Vangla tingimused olid tema jaoks kohutavad. Vanglast vabanedes lahkus Inglismaalt. Elas kolm aastat Itaalias ja Prantsusmaal Sebastian Melmoth'i nime all. Oscar Wilde suri peaaju kasvajasse, räpasuses ja viletsuses Pariisis. Ei saavutanud oma eluajal kuulsust. Oscar Wilde'ile on pühendatud Tartus skulptuur, kus on teda kujutatud koos Eduard Vildega. Looming: Romaan:"Dorian Gray portree" 1891, "Elusügavikus" Jutustused: "Lord Arthur Savile'i roim" 1891, "Canterville'i lossi vaim" 1891, "Readingi vangla ballaad" 1898, "De profundis" 1905, "Näidismiljonär" Muinasjutud: "Õnnelik Prints" 1888, "Ööbik ja roos" 1888,"Granaatõuntest maja" 1891, "Ustav sõber", "Isekas Hiiglane", "Kalur ja tema Hing" Näidendid: "Leedi Windermere'i lehvik" 1892, "Salome" 1893, "Tähtsusetu naine" 1983, "Ideaalne
Kooliõpetajate Friedrichi ja Leena Underi (sündinud Kerner) järeltulija sündis 27. märtsil aastal 1883. Marie vanemad olid hiidlased, kuid vahetult ennem tema sündi kolisid nad Tallinnasse. Väike Marie õppis kõigest 4-aastaselt lugema ja juba 13-aastaselt hakkas ta luuletama. 1891. aastast kuni 1900. aastani käis ta saksa tütarlaste erakoolis, õppides saksa, prantsuse ja vene keelt. Marie asus tööle müüjana raamatupoodi peale kooli lõppu. Kuid pärast kohtumist Eduard Vildega, asus ta tööle lühikeseks ajaks ajalehte Teataja. Vabal ajal meeldis talle kirjutada luuletusi saksa keeles. Alles 19-aastasena, aastal 1902, abiellus ta eestlasest raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga, mille järel noored kolisid Moskva äärelinna Kutisnosse. Seal sündisid ka nende kaks last. Venemaal elasid nad kuni 1906. aastani. 1904ndal aastal oli Marie armunud eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse, kes tahtis, et Marie tõlgiks oma luuletused emakeelde
intelligentidega Konstantin Pätsi vaikivale ajastule. Poliitikas ta (erinevalt paljudest teistest vasakintellektuaalidest) otseselt ei osalenud, kuid kirjutas "kodanlikku riiki" kritiseerivaid luuletusi ning külastas mitmel korral (1928, 1935, väidetavalt ka 1939) Nõukogude Liitu, millest talle jäi väga idealistlik mulje. Varese luuletused ilmusid sageli tema hea sõbra Johannes Semperi toimetatud ajakirjas "Looming". Koos Eduard Vildega kirjutasid nad ka ühiskonnakriitilise ning natsionaalsotsialismivastase koguteose "Vastutusrikkal ajal" (1933). Aastal 1940, Eesti okupeerimise järel, esitas Moskva emissar Andrei Zdanov Varese üsna ootamatult "rahvavalitsuse" (Nõukogude okupatsioonivõimude meelse valitsuse) peaministrikandidaadiks. Pakkumine võis tulla ka Varesele endale ootamatult, ehkki on ka vastupidiseid väiteid. Igal juhul võttis ta pakutud koha vastu: 21. juunil 1940 kell 22
venna asetäitjana töötamine aastatel 1882-1883. Kodavere päevil sai Liivist ka C. R. Jakobsoni demokraatliku maailmavaate pooldaja. Kui Liiv oli seni unistanud muusikukarjäärist, siis nüüd pühendus ta luuletamisele ja sel ajal tekkisid tal ka esimesed värsikatsetused. Esimesena pääses trükki Juhan Liivi luuletus "Maikuu öö". See avaldati "Virulases", mille toi-metuse liikmena tegi Liiv sama aasta sügisel katset alustada iseseisva eluga. Toimetuses puutus ta kokku ka Eduard Vildega. 1892. aastal üüris Juhan Liiv Tartu äärelinna korteri. Siin valmis ta esimene jutustus "Vari" ning uue luulekogu käsikiri. Pingelise töö tulemusena hakkasid ilmuma tõsisema vaimse häire tunnused: Liiv hakkas kuulma salapäraseid hääli ning kannatama tagakiusamis-kujutelmade all. Sellises olukorras suundus kirjanik 1893. aastal Alatskivile, kus lõpetas oma jutustuse "Käkimäe kägu" ja kirjutas "Nõia tütre". Järjest enam hakkasid ilmnema Juhan Liivi vaimsed ebatabiilsused. 1894
aasta sügiseni. Selles koolis sai Juhan Liiv ka saksa keelealgteadmised, mis võimaldasid tulevasel kirjanikul rohkem tutvuda maailmakirjandusega. Kodavere päevil sai Liivist ka C. R. Jakobsoni maailmavaate pooldaja. Juhan Liivi hariduskäik oli üldiselt üsna kesine. Esimesena pääses trükki Juhan Liivi luuletus "Maikuu öö". See avaldati "Virulases", mille toimetuse liikmena tegi Liiv sama aasta sügisel katset alustada iseseisva eluga. Toimetuses puutus ta kokku ka Eduard Vildega. 1886. aastal astus Liiv Tartu Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Seal püüdis ta omandada ka keskhariduse. Juhan töötas paljudes tolleaegsetes ajalehetoimetustes. Kirjaniku vaimne seisund halvenes järjest, lisaks haigestus ta kopsutiisikusse, millesse ta ka 1. detsembril 1913. aastal suri, ta maeti Alatskivi kalmistule. Paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks
Kuid ka sell korral jäi rahapuuduse tõttu kool pooleli. Kirjutama luuletusi hakkas Maria 13-aastaselt. Ta alustas kirjutamist saksa keeles. Tema suureks eeskujuks oli tollel ajal Goet-he, Schiller ja Heinrich Hein. 1899.aastal omandas ta Beyerdrofi kursustel lasteaedniku kutse ja sai suveks Keila lähedale Risti mõisa lastepreiliks. Seejärel töötas ta lühikest aega Viru tänaval paberikaupade poes kassapreilina. 1900.aastal tutvus ta Eduard Vildega kelle soovitusel oli ta saanud koha ,,Teataja" kontoris.1901.aastal tutvus Maria Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Puhkes noorte tormiline armastus. Laulatus toimus 10.veebruaril 1902.aastal Liivalaia tänavas Hackerite kodus. Kevadel lahkus Maria ,,Teataja" talitusest töölt ja sõitis mehega Moskva lähedale kus neil sama aasta sügisel sündis esimene tütar Dagmar.1904 aasta suvel tutvus Under kunstnik Ants Laikmaaga. Ta julgustas teda oma kirjutusi eesti keeles kirjutama ja saatis
Tema isa oli kooliõpetaja, nimi Prido (Priidu, hiljem Friedrich). Ta kasvas Tallinna kitsastes agulikorterites, suvel veetis sageli aega Hiiumaal (esimest korda käis Hiiumaal 9-aastaselt), millest sai talle muinasmaa. Õppis Tallinnas saksakeelses tütarlaste erakoolis (189398). 13-aastaselt hakkas Under kirjutama saksakeelseid luuletusi. Teda huvitas ka peale kirjutamise väga muusika. Under õppis klaverimängu ja laulis kooris. 1900.aasta paiku tutvus Under Eduard Vildega, kes julgustas teda kirjanduslikke katsetusi jätkama. Vilde soovitusel võeti 1901.aastal tööle ajalehe "Teataja" toimetusse, aga see kestis lühikest aega kuna 1902.aastal Under abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga ja läks mitmeks aastaks elama Moskva lähistele. Moskvas sündisid Underi kaks tütart: Dagmar(1902) ja Hedda(1905). 1904.aasta suvel külastas kodumaad ja viib is mõnda aega Hiiumaal. Seal ta tutvus kunstniku Ants Laikmaaga, kes maalis Underist portree( hästi
Nende põhimõte oli ärritada kodanlasi.Siurilaste luuletused olid väga puhtad.Armastusluulet kirjutasid väga julgelt,kasutasid murdekeelt,uuenduslikku keelt.Tänu Siurile, eelkõige underlie tõusis eesti luule kõrgustesse.Sel perioodil oli tähtsam luule kui proosa. 3.Tuntuim eesti poetisse.ta debüütkogu oli kohe ta tiptoes.Kogu looming on tulnud südamest,palju kirjutab armastusest.Noorelt kirjutas luuletusi saksa keeles.Koorilaulu tundides kohtus vildega kes soovitas tal kirjutama hakata ka eesti keeles.1904.a. ilmusid esimesed eesti keelsed luuletused.1917 ilmus esimene kogu"Sonetid".Sellel luulekogul oli väga võimas sisu.Under oli ka väga emotsionaalne,ta kirjutas siiralt.Ta luules esineb ka korduvalt Piibli motiive.Uncerile on need tähtsad.Ta mõistis et usk jumalasse ja kristlik headus võivad anda inimesele elulootust. 4.Proosa üldilme. Realism mõjutas 20.saj. alguse noori kirjanikke. (Tuglas, Luts, Oks jt.)20.saj
vaimselt avardama, mis avaldus ka selles, et Marie Under peale keskkooliaastaid oma teadmisi pidevalt täiendas. Ta tegi läbi Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ning käis segakooris laulmas. Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest. Tema esimesed luuletused olid innustatud Goethest ja Schillerist ning olid saksakeelsed. Tutvumine Vildega mõjutas kindlasti tema loomingut, sest säilinud kirjadest on näha, et Vilde julgustas teda edasi luuletama ja ka proosat kirjutama, samuti andis ta talle nõu taotleda lähimat ja selgemat väljendust ning soovitas võtta eeskujuks Heinet. 1901. aasta novembrist sai noor Marie Under Vilde eestkostel kontoripreili koha "Teatajas". See töö lõppes 2. veebruaril 1902. aastal, kui Marie abiellus eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis
.................................6 KASUTATUD MATERJALID.....................................................7 SISSEJUHATUS Mati Undi surm 2005. aastal oli kogu Eesti haritlaskonna jaoks valus löök. Tema matustel peeti mitu südantliigutavat kõnet, kus kadunukest kiideti ja öeldi, et Eesti jääb teda taga igatsema. Nende sõnadega sängitati meie raamaturiiulitele ja teatrilavadele palju erinevat kinkinud kirjanik, kelle produktiivsust võib võrrelda Eduard Vildega: 16 romaani ja jutustust, 15 näidendit, 3 filmistsenaariumit ning 6 esseed. Lisaks sellele on Mati Unt tõlkinud mitu põnevat teost ja lavastanud kümneid-kümneid teatritükke. Oma produktiivsuse kõrval võib öelda, et teoste kvaliteet pole üldises mõttes langevas seoses, neis on stiili ning kõiki teoseid läbib mingi kindlamat sorti mõte. Samas suutis Mati olla paindlik ning vajadusel kirjutada kommunistlikut ideoloogiat kajastavale filmile stsenaarium. Kuid Mati
Seltsi tüli puhul 1881. aastal. 1882. aastal asendas ta haigestunud vend Jakobit Väike- Maarjas Triigi ja Avispea koolis kooliõpetajana. Järgmisel aastal haigestus ta ise ja pöördus koju Liisa Marie Golding Seal tutvus Juhan Pandivere mõisa kutsari tütre Liisa Marie Goldinguga, kellessekiindus. esimene trükis avaldatud luuletus – “Maikuu öö". Liiv oli siis 21-aastane. “Virulase” juures töötades tutvus ka Eduard Vildega. Järgmisel, 1886. aastal püüdis Liiv jätkata haridusteed ning asus õppima Tartusse H.Treffneri eragümnaasiumisse. Ta ei suutunud seal kohaneda ja katkestas õpingud pool aastat hiljem. Liiv siirdus elama omaste juurde, tegi kaastöid ajakirjandusele. 1887. aastal koostas esimese luulekogu käsikirja "Õied ja okkad” 52 luuletusega, kuid seda ei õnnestunud avaldada. Aastatel 1887–1888 töötas Liiv Viljandi Sakala toimetuses ajakirjanikuna. Sakala lisa 1. numbris ilmus 1888.
Nii veetis ka Under järgmised aastad Venemaa keskel, kus temal ja Carlil sündis kaks tütart: Dagmar ja Hedda. Carl Hacker sai tööd Moskva lähedal ühe Vene miljonäri rajatud aerodünaamika instituudis, Under oli aga pikemat aega kodune. 1906. aastal kolisid Under ja Hacker tagasi Tallinna, kus Under alustas taas väga tihedat läbikäimist Eesti kirjandustegelastega. Nende abielu purunes lõplikult Esimese maailmasõja ajal. Under ja Eduard Vilde Tutvumine Vildega mõjutas kindlasti tema loomingut, sest säilinud kirjadest on näha, et Vilde julgustas teda edasi luuletama ja ka proosat kirjutama, samuti andis ta talle nõu taotleda lähimat ja selgemat väljendust ning soovitas võtta eeskujuks Heinet. 1901. aasta novembrist sai noor Marie Under Vilde eestkostel kontoripreili koha "Teatajas". Eduard Vilde õhutusel kirjutas ta ka proosat. 20. ja 23. elusaasta vahel kirjutas Under realistlikke lühijutte, aga ta
pooldaja. Liivi silmaringi avardas koolmeistrist venna asetäitjana töötamine aastatel 1882-1883. Kui Liiv oli seni unistanud muusikukarjäärist, siis nüüd pühendus ta luuletamisele ja sel ajal tekkisid tal ka esimesed värsikatsetused. Ajakirjaniku-aastad Esimesena pääses trükki Juhan Liivi luuletus "Maikuu öö". See avaldati "Virulases", mille toi-metuse liikmena tegi Liiv sama aasta sügisel katset alustada iseseisva eluga. Toimetuses puutus ta kokku ka Eduard Vildega. 1886. aastal astus Liiv Tartu Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Siin püüdis noor kirjanik oma puudulikke teadmisi täiendada ning omandada keskharidus. Õppemaksu Liivilt esialgu ei võetud ning elamiskulude eest tasus teadaolevalt "Virulase" toimetaja J. Järv. Treffneri eragüm-naasiumis õppimine muutus Liivile aga vastumeelseks, kuna viimasele tundus kogu süsteem üksnes kuiva pähetuupimisena.
luulekogu pealkirjaks pani ta „Dir“ („sinule“). Under on noorena töötanud ka Risti mõisas lapsehoidjana, kassapidajana ja ajalehe toimetuses sekretärina. Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest. Tema esimesed luuletused olid innustatud Goethest ja Schillerist ning olid saksakeelsed. 16 aastasena tutvumine Vildega mõjutas kindlasti tema loomingut, sest säilinud kirjadest on näha, et Vilde julgustas teda edasi luuletama ja ka proosat kirjutama, samuti andis ta talle nõu taotleda lähimat ja selgemat väljendust. Marie töökohtadel ja muul kõigel Eestis sai lõpp, kui 2. veebruaril 1902. aastal Marie abiellus raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Uueks elupaigaks sai Moskva, hiljem Kutišno. Kooselu neil ei sujunud kahjuks. Nende abielu purunes lõplikult Esimese
väljaastumisi. 1920. aastatel oli Barbarus tuntud kui viljakas ja ekspansiivne luuletaja ning frankomaan. Tuli kirjandusse uusromantiliste luuletustega ajakirjas ,,Noor-Eesti" (1910). Kuulus ,,Siuru" lähikonda, tema esimesed värsikogud ,,Fata-Morgana" (1918), ,,Inimene ja sfinks" (1919) ja ,,Katastroofid" (1920). Varese luuletused ilmusid sageli tema hea sõbra Johannes Semperi toimetatud ajakirjas ,,Looming". Koos Eduard Vildega kirjutasid nad ka ühiskonnakriitilise ning natsionaalsotsialismivastase koguteose ,,Vastutusrikkal ajal" (1933). 1941 juulis põgenes ta Eestist Venemaale, kus organiseeris tagalas eestlastele suunatud kommunistlikku propagandat. Ta paigutati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe ametikohale, kuhu ta jäi kuni surmani.(2;3) 7 Kokkuvõte
õpikute kirjutamisega. Kirjastused ,,Noor Eesti", ,,Loodus". 1927. looduse romaanivõistlus. Domineeris proosakirjandus. Luulet oli vähem. Kirjutati näidendeid (H. Raudsepp) 6) Marie Underi elu ja looming Marie Under 1883-1980. Sündis Tallinnas. 4- aastaselt pandi õppima väikelaste kooli, edasi õppis saksatütarlaste erakoolis(1895-1900). Kirjutas esimesed luuletused saksa keeles. 1901. läks tööle ,,Tallinna Teataja" toimetusse. Kohtub Laikmaa ja Vildega. Laikmaa avastab ta luuleande ja õhtutab teda jätkama. 1902 abiellub Hackeriga. Lähevad elama Venemaale. 1906 tulevad tagasi Eestisse. 1917 liitub ,,Siuruga". Tutvub Adsoniga, kellega ta 1924 abiellub. 1933 asuvad elama Nõmmele. Under tegeleb vabakutselise luuletajana ja tõlkijana. Emigreerub 1944 septembris Rootsi. 1945-1953 töötas Dvottinghami muuseumis arhiivitöötajana. Suri 1980, maeti Stockholmi metsakalmistule. Underi looming jaguneb kolme perioodi
Rossiga. Ehkki Wilde väitis, et kunstnik on ilusate asjade looja, on tema sulest sündinud suurepärane romaan, näidendeid ning jutustusi. Oscar Wilde'i peamiseks õpetajaks oligi tema ema, tänu kellele sai ta perfektselt selgeks prantsuse keele ning õppis lugema kreeka ja ladina keelt. Jõukas intelligendiperes üles kasvanud Wilde õppis Trinity ja Magdalena kolledzis ning osales estetismi liikumises. Oscar Wilde'ile on pühendatud Tartus skulptuur, kus on teda kujutatud koos Eduard Vildega. Oscar Wilde looming: Romaan: "Dorian Gray portree" (1891; eesti keeles 1929, 1972, 1996, 2002, 2004; tõlkija A. H. Tammsaare; 2007; tõlkija Krista Kaer) Jutustused: "Lord Arthur Savile'i roim" (1891) "Canterville'i lossi vaim" (1891; eesti keeles 1991; tõlkija Mart Helme) "Readingi vangla ballaad" (1898; eesti keeles 2004; tõlkija Krista Kaer) "De profundis" (1905; eesti keeles 1992; tõlkija Krista Kaer) "Näidismiljonär" (eesti keeles 2003; tõlkijad Eva Luts ja Eve Peeterson)
Liivi silmaringi avardas koolmeistrist venna asetäitjana töötamine aastatel 1882-1883. Kui Liiv oli seni unistanud muusikukarjäärist, siis nüüd pühendus ta luuletamisele ja sel ajal tekkisid tal ka esimesed värsikatsetused. 1.3. Ajakirjaniku-aastad Esimesena pääses trükki Juhan Liivi luuletus "Maikuu öö". See avaldati "Virulases", mille toi-metuse liikmena tegi Liiv sama aasta sügisel katset alustada iseseisva eluga. Toimetuses puutus ta kokku ka Eduard Vildega. 1886. aastal astus Liiv Tartu Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Siin püüdis noor kirjanik oma puudulikke teadmisi täiendada ning omandada keskharidus. Õppemaksu Liivilt esialgu ei võetud ning elamiskulude eest tasus teadaolevalt "Virulase" toimetaja J. Järv. Treffneri eragüm- naasiumis õppimine muutus Liivile aga vastumeelseks, kuna viimasele tundus kogu süsteem üksnes kuiva pähetuupimisena.
hakati käsitlema tööliste elu-olu, muidugi ainult niipalju, kui võimaldasid tsensuuriolud. Ajaleht osutas tähelepanu ka laiemaid kihte puudutavatele sotsiaalsetele vastuoludele, taunis säilinud pärisorjuslikke igandeid., ründas usupimedust ja astus tagasihoidlikult vastu ka venestamispoliitikale. Noor Eduard Vilde pidi ,,Virulase" toimetuses täitma mitmesuguseid kohustusi: tal tuli lugeda korrektuuri ja kleepida väljasaadetavatele lehtedele aadresse. Koos Vildega töötas ,,Virulase" juures lühikest aega ka Juhan Liiv. Eduard Vilde ja Juhan Liivi vastandlikud iseloomud ja erinevad kirjanduslikud maitsed põhjustasid omavahelisi vaidlusi, nende edasised vastuolud said alguse juba siis. 1885. aastal tegi Vilde ,,Virulase" kirjasaatjana reisi Helsingisse, kus teda paelus Soome pealinna arhitektuur ja soomlaste eluviis. Järgmisel suvel reisis Eduard Vilde koos Eduard Bornhöhega Peterburi ja selle lähemasse ümbrusesse.
Liivi silmaringi avardas koolmeistrist venna asetäitjana töötamine aastatel 1882-1883. Kui Liiv oli seni unistanud muusikukarjäärist, siis nüüd pühendus ta luuletamisele ja sel ajal tekkisid tal ka esimesed värsikatsetused. 1.3. Ajakirjaniku-aastad Esimesena pääses trükki Juhan Liivi luuletus "Maikuu öö". See avaldati "Virulases", mille toi- metuse liikmena tegi Liiv sama aasta sügisel katset alustada iseseisva eluga. Toimetuses puutus ta kokku ka Eduard Vildega. 1886. aastal astus Liiv Tartu Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Siin püüdis noor kirjanik oma puudulikke teadmisi täiendada ning omandada keskharidus. Õppemaksu Liivilt esialgu ei võetud ning elamiskulude eest tasus teadaolevalt "Virulase" toimetaja J. Järv. Treffneri eragüm- naasiumis õppimine muutus Liivile aga vastumeelseks, kuna viimasele tundus kogu süsteem üksnes kuiva pähetuupimisena.
ema Leenu. Perekonnanimede panemise ajal anti aga Rüütli Jaani perekonnale uus perekonnanimi - Rüüter. Ka Leenu õppis paar talve Kuksema vallakoolis lugemist, kirjutamist ning usuõpetust. Neiupõlves olevat Leenu olnud väga huvitatud kirjandusest. 1856. aastal sai Leenu teenijakoha Väike-Maarja pastori perekonda. Väike- Maarja kirikumõisast läks Vilde ema 1864. aasta algul Pudivere mõisa toatüdrukuks. Seal ta Jüri Vildega kohtuski, kes ta 20. aprillil 1864 aastal kosis. Leena oli loomult elevam, jutuhimuline ja mõisarahvaga seltsiv. Aga ta oli ka oma õigusi julgelt kaitsev naine, kellele polevat põrmugi meeldinud mehe alistuvus mõisnikule. Kirjanik ise nimetab ennast ema universaalpärijaks; ka oma luulesoone ning fabuleerimisoskuse arvab kirjanik olevat pärinud emalt. Noor pere elas algselt, nagu teisedki kupjad, ühes Pudivere mõisa moonakamajas. Igas
Ta soovitas eeskujuks võtta Heinet. 1901. aastal oli Vilde hoogsalt tegev radikaalse ajalehe ,,Teataja" käimapanekul, vastukaaluks konservatiivsele ,,Eesti Postimehele". Leht hakkas ilmuma 1901. aasta novembrist. Peale Vilde asusid seal tööle H. Pöögelmann, O. Münther, J. V. Veski, hiljem ka A. H. Tammsaare ja teised. Vilde eestkostel leidis noor Marie Under kontoripreili koha ,,Teataja" talituses alates 1901. aasta novembrist. Tutvumine Vildega mõjus Marie Underile vaimselt väga virgutavalt. Vildest sai tema varaste värsside esimene kriitik; süvenes huvi eestikeelse kirjanduse vastu. 12. jaanuarist 1902 hakkas ,,Teatajas" ilmuma ,,Mahtra sõda", mida Marie Under erutatult lugema asus. Marie Under sai tõuke kaugenemiseks baltisaksa mentaliteedist, mis saksa kooli kaudu mõneti oma jälgi oli jätnud. See oli esimene etapp tema kujunemises eesti luuletajaks. Kolm aastakümmet hiljem, kui Marie Under suure luuletajana oma 50
arendama. Hooaegadel 1909/10 ja 1910/11 lavastati vastavalt 5 ja 6 operetti, kuid etendusarvult kattis operett juba ligi poole teatriõhtutest. A-ni 1918 oli operettide ja osade ooperite ainulavastajaks Pinna, nii et tolle esimese kümnendi nimeks on jäänud Pinna-ajastu. Selle vältel tõrjus operett endise sõnajandi mängukavas kõrvale. Sõnatearis mõngiti nii saksapäraseid komöödiaid ja jante, kui ka eesti algupära, eesotsas Vildega. Kuid näiteks realistlikest külakomöödiatest hoiduti kõrvale need lihtsalt ei sobinud estoonlaste teatraalse mängulaadiga. Truppi esinäitlejateks kujunesid Pinna, Altermann ja Villmer. Mängiti ka maailmaklassikat, näiteks 1913 valminud "Estonia" uus hoone avati Sheakspeare "Hamletiga". Maailmasõda oli teatrile tõsiseks katsumuseks. 1914. aastal muudeti kontsertsaali osa laatsaretiks. Samuti lahkus tol
sajandil Prantsusmaalt tulnud normannide vahel. See võitlus omakorda põimub vastuoludega talupoegade ja feodaalide vahel. Konfliktid on ühelt poolt rahvuslikud, teiselt poolt aga sotsiaalsed. Samuti ei puudu poliitiline tasand. See kõik tuletab meelde Vilde ajaloolist 4 triloogiat. Seal oli küll ülekaalus sotsiaalne külg, aga ei puudunud ka rahvuslik ja poliitiline mõõde. Vildega võrreldes on Scott aga detailitäpsem. Scott kirjeldab oskuslikult ja väga täpselt loodust, ehitisi, isikuid, kombeid, keelt. ,,Ivanhoes" on kohe väga pikalt ja eriti detailirikkalt kirjeldatud nii tegelasi kui ka ümbrust, milles tegelased liiguvad, samuti olustikku, milles nad viibivad. See kõik teeb romaani veidi vähemtempokamaks, aga mitte igavamaks. Vilde ajaloolised romaanid on ajalooliselt täpsed, kuigi jah mitte nii detailirikkad, nagu eelpool mainitud Scotti romaanid
Bornhöhe ja A. Saali teosed. toimuma hakkavaid nihkeid. Elisabeth Aspe Jaak Järv (1852-1920). Kirjanikuna on J. Järv 1860-1927 E. Aspe käsutas oma loomingus vane- tuntud eelkõige ajalooliste jutustustega. Romaanina mate noorpõlvemälestusi, aga ka kohalikke võetava ,,Vallimäe neitsi" (1885; mõneti koostöös E. rahvapärimusi ja ajaloolisi seiku ,,Anna Dorothea" Vildega) tegevus toimub Põhjasõja päevil Tallinnas. ja meremeestega seotud lugusid ,,Meremehe Jutustus ,,Ristitütar" (1891) peegeldab autori mõrsja" ees" .Naise osa käsitlevast artiklisarjast erihuvi reformatsiooniliikumise vastu, kuid jääb lähtuvalt arendas ta välja oma naiseideaali kunstiteosena kesiseks. Suuremat huvi väärib Jüri ,,Kasuõde".E. Aspe peateoseks on mõneti öö ülestõusu käsitlev ,,Karolus" (1892). Keerulise
1882. aastal asendas ta venda Jakob Liivi Väike- Maarja Avispea koolmeistri ja vallakirjutajana. 1885. aastal tutvus seal Liisa Goldinguga - nende armastusloost jäänud kultuurilooliselt tähendusrikas kirjavahetus. Juhan Liivi elukäigus räägivad kaasa vanemate kuulumine vennastekogudusse, külarahva hoiakud, majanduslik piiratus, kidur tervis, kunstihuvi, haridusjanu, eelduste ja võimaluste vastuolu. 1885. aastal töötas ka ,,Virulase" toimetuses ajakirjanikuna - seal sassis suhted Vildega. Ajakirjanikuna töötas veel ,,Sakalas" ja ,,Olevikus" 1890-92. Tartu-aastad moodustavad Liivi lootusrikkama, loomeerksama, murdelisema ja traagilisema etapi. Enne ,,Olevikus" töötamist oli Liiv avaldanud luueltusi, koostanud luulekogu käsikirja, kirjutanud jutte, tõlkinud, huvitunud kirjanduskriitilistest probleemidest, väidelnud nii Vilde kui teisteega realismi üle. Üleliigsed pinged siiski kurnasid Juhan Liivi ning 1894. aastal paigutati ta Tartu
Kuigi kodus leidus kirjandust suhteliselt vähe, õnnestus tal ühelt sõbrannalt laenata saksa antoloogiat (ilukirjanduse valikkogu), kust avastas endale Goethe ja Schilleri. 13-aastaselt kirjutas oma esimese luuletuse, mis oli saksakeelne tundeluuletus. Pärast kooli lõpetamist teenis elatist lapsehoidjana, hiljem kassapidajana. Marie käis mängimas ka klaverit ning kohtus mehega, kes tegi Underi tuttavaks Eduard Vildega, kes neiu luuletusi lugema sattus ning teda jätkama innustas. Nii Vilde kui Under lähevad tööle Teataja toimetusse. Vilde lähenemiskatsed nurjuvad, sest Underit vanemad mehed ei kütkestanud. Under armus peagi saksastunud Carl Hackerisse, kellega 1902. aastal abiellusid. Marie tuli abielunaisena Teatajast ära. Mees sai tööd Moskvas, kuhu koliti. Peagi täienes noorpere tütrega. Venemaa oli Underile võõras, kuid suviti käis Under Tallinnas ja Hiiumal. 1904
selle südame laulmatud laulud! 1883-1980 ; sündis Tallinnas,kuhu ta vanemad olid tulnud Hiiumaalt.Kasvas kitsates agulikorterites, suved Hiiumaal,millest sai talle muinasmaa, täis meeldejäävaid looduselamusi. Õppis 1893-98 Tallinnas saksakeelses tütarlaste erakoolis,mis andis talle teadmisi eeskätt saksa keele ja kirjanduse alalt.13- aastaselt hakkas ta kirjutama saksakeelseid luuletusi.Huvitas teda ka muusika - õppis klaverimängu ja laulis kooris.1900 paiku tutvus Eduard Vildega, kes julgustas teda kirjanduslikke katsetusi jätkama. Vilde soovitusel võeti Under tööle ajalehe Teataja toimetusse,kus puutus kokku uue põlvkonna eesti haritlastega.192 abiellus ja asus elama Moskva lähistele, sulgus perekonnaringi, sündis 2tütart.1904 suvel külastas ta kodumaad, Hiiumaad. Seal tutvus Ants Laikmaaga, kes maalis temast pildi ja soovitas tal hakata kirjutama eesti keeles.Laikmaale näitas ta oma esimesi emakeelseid värsse ja Laikmaa õhtusel need ka ilmusid
Läks 4 a.ks Tlnsse, 19031907 töötab mitmete ajalehtede toimetuses: "Teataja", "Vaatleja", "Sõnumid" (vahepeal 1905 a. revol). Ajalehtedes kohalike uudiste reporter; teatrite, kontsertide arvustused, ülevaated. Palk suht väike, kuigi pikad päevad. Tmse suhe revolga: polnud aktiivne revolutsionäär, kuigi oli sotsialistide poolt. Tm suhtus sellesse käärimisse Tln s suht külmavereliselt. Ta kolleegide hulka kuulusid "Teataja" toimetaja K. Päts, puutub 1903'05 kokku ka Vildega. "Teatajas" sai Tms H. Pöögelmanni koha, kes oli väga punane revolutsionäär. 1907 tekkis Tmsl mõte, et tahab veel õppida, astus TÜ õigusteaduskonda. Palus end vabakuulahjana immatrikuleerida, sest gülmni lõputunnistusel polnud vanu keeli. Jõuludeks (praktiliselt 2,5 kuuga) lad.k selge, tegi eksami. Võttis ka ingl.k tunde (on tõlkinud Wilde'i), vene keelt nagunii (Dostojevski "Kuritöö ja karistus"). Rahaline virelemine jätkus, kirjutas leheartikleid ja lühemaid lugusid
ümber, näidendeid vaatuste kaupa, kuna oli kaunis. 13-aastasena esimene luuletus (tundeluuletus, saksa keeles, eeskujud ja haridus oli saksa keeles). Pärast kooli lõpetamist käis lasteaednike kursusel, hoidis ka põgusalt lapsi. Tallinnas saab tööd kassapreilina paberivabrikus. Tema käekõiku kujundas see, et ta vanemad kuulusid Jaani kogudusse, kus lähedal sai klaverit mängida, mistõttu puutub kokku tähtsa mehega, kes teeb tööd Postimehe muusikalisale, 1900 saab tuttavaks Eduard Vildega, kellel on räme musivedru- talle sümpatiseerib Marie, jalutuskäigul kuuleb, et neiu ka luuletab, innustab neiut jätkama. Vilde läheb Teatajasse tööle, sinna kutsutakse ka Under. Kuigi Vilde teeb neiule silma, tõdeb Under, et Vilde on vana ja inetu, lähenemiskatsed äratavad vaid kaastunnet. Teatajas on teisigi vaimuinimesi nt Jaan Teemant (poliitik). Samuti ka keelemees Jaanus Voldemar Veski. Marie on noor, särtsakas ja romantiline ning vaatas noormehi YUM
Materiaalsed võimalused piiratud lapsi oli peres 5. Marie pandi kooli saksakeelne tütarlastekool. Huvi kirjanduse vastu teismeeas. Kodus polnud palju raamatuid, ainult teoloogilised. Laenas naabrilt. Avastas Goethe ja Schilleri. I luuletus 13- aastaselt ja saksa keeles. Temperamendilt introvert, kuid samal ajal siiski temperamentne, kuraasikas. Pärast lõpetamist lasteaednike kursusele, hoidmistöö. Aga koguduse kaudu sattus 1900. Aastal kokku E. Vildega (tänu organistile). Vilde oli talle inspiratsiooniks, innustas jätkama. Kui 1901. a- l asutati Teataja, siis Vilde kaudu sai ta seal kontoris tööd. Mariele vanamees (36 vs 18) peale ei läinud. Talle meeldisid nooremad. Sõbranna vend Carl Hacker ,,ilus mees" on Marie öelnud. Noored abiellusid vaatamata teiste arvamustele. Läksid Moskvasse. Aga Carl oli õllemees. Marie käis suvel Eestis Hiiumaal lapsepõlvemälestused.
Läks 4 a.-ks Tln-sse, 1903-1907 töötab mitmete ajalehtede toimetuses: "Teataja", "Vaatleja", "Sõnumid" (vahepeal 1905 a. revol). Ajalehtedes kohalike uudiste reporter; teatrite, kontsertide arvustused, ülevaated. Palk suht väike, kuigi pikad päevad. Tms-e suhe revol-ga: polnud aktiivne revolutsionäär, kuigi oli sotsialistide poolt. Tm suhtus sellesse käärimisse Tln-s suht külmavereliselt. Ta kolleegide hulka kuulusid "Teataja" toimetaja K. Päts, puutub 1903-'05 kokku ka Vildega. "Teatajas" sai Tms H. Pöögelmanni koha, kes oli väga punane revolutsionäär. 1907 tekkis Tms-l mõte, et tahab veel õppida, astus TÜ õigusteaduskonda. Palus end vabakuulahjana immatrikuleerida, sest gülmn-i lõputunnistusel polnud vanu keeli. Jõuludeks (praktiliselt 2,5 kuuga) lad.k selge, tegi eksami. Võttis ka ingl.k tunde (on tõlkinud Wilde'i), vene keelt nagunii (Dostojevski "Kuritöö ja karistus"). Rahaline virelemine jätkus, kirjutas leheartikleid ja lühemaid lugusid
annaabi.ee 
