Viktor Kingisepp Sissejuhatuseks Viktor Kingisepp sündis 24. märtsil 1888 Kaarma-Suure vallas Saaremaal. Ta hukati 3. mail 1922 Tallinnas. Viktor Kingissepp oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja kogu kommunistliku liikumise suurkuju. Hariduslugu Algõpetuse sai ta kodus ja kolmeklassilises erakoolis. 1898 - 1906 õppis ta Kuressaare gümnaasiumis. Viktor oli väga edukas õpilane, tema lemmikained koolis olid matemaatika ja võõrkeeled. 1906. aastal astus ta Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna loodusteaduse osakonda. 1908 - 1909 õppid ja elas Kingissepp Moskvas. 1910 jätkas oma õpinguid Peterburi Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna romaani- germaani keelte osakonnas. 1911 - 1917 õppis ja lõpetas õigusteaduskonna. 1916 - 1917 sooritas Petrogradi ülikoolis riigieksamid. Elulugu
Viktor Kingissepp Täisnimi: Viktor -Eduard Kingissepp . Sünniaeg: 24. (12.) märts 1888. aastal Sünnikoht: Viktor sündis Saaremaal Kuressaare linna lähedal Marienthalis. Seal oli elu raske. Tekkis palju konflikte ja arusaamatusi. Kui Viktor oli vaid paari kuune, kolisid nad isaga linna elama. Eluasemeks oli vilets hurtsik. Viletsast hütist koliti väiksesse majja Pargi tn. 5, mille isa ostis. Vanemad: Isa Eduard ja ema Eliise. Eduard töötas koos vendadega vanaisa Aldo juures sepikojas. Ta oli väga osav töömees. Isa töötas veel Wildenbergi nahavabrikus masinistina. Ta käis pidevalt Riias elektrimasinate montaaiga tutvumas ja seadis ka Kuressaares ise ühe sellise masina üles. Oskas ka elektrimasinaid hästi parandada
Viktor Kingissepp 24. (12.) 3. 1888 3. 5. 1922 Täisnimi: Viktor-Eduard Kingissepp. Sünniaeg: 24. (12.) märts 1888. aastal Sünnikoht: Viktor sündis Saaremaal Kuressaare linna lähedal Marienthalis. Seal oli elu raske. Tekkis palju konflikte ja arusaamatusi. Kui Viktor oli vaid paari kuune, kolisid nad isaga linna elama. Eluasemeks oli vilets hurtsik. Viletsast hütist koliti väiksesse majja Pargi tn. 5, mille isa ostis. Vanemad: Isa Eduard ja ema Eliise. Eduard töötas koos vendadega vanaisa Aldo juures sepikojas. Ta oli väga osav töömees. Isa töötas veel Wildenbergi nahavabrikus masinistina. Ta käis pidevalt Riias elektrimasinate montaaziga tutvumas ja seadis ka Kuressaares ise ühe sellise masina üles. Oskas ka elektrimasinaid hästi parandada.
Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina. · Jüri Vilms - oli Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister. tema asutatud oli ka Eesti Tööerakond. Vilms kuulus Eestimaa Päästekomiteesse, mis valmistas ette Eesti iseseisvuse · Johan Pitka - oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. · Viktor Kingisepp - oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht, elukutseline riigikukutaja. 1917 valiti Eestimaa Nõukogude II Kongressil enamlastepoolse võimuorgani Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee liikmeks ka Viktor Kingissepp. Kingisepp valiti ka Täitevkomitee Sõjakomitee ja Toitlustuskomitee liikmeks. · Johan Laidoner - oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. 2. detsembril 1917 kutsuti Johan Laidoner Eesti
1906- avatakse Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskkool Tartus 1909- Tartus asutatakse Eesti Rahva Muuseum 23.02.1917- Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutatakse Nikolai II 2.03.1917- ülelinnaline streik Tallinnas, kes punalippude ja mässulaulude saatel poliitvange vabastama suundusid 26.03.1917- eestlaste hiiglasik demonstratsioon Petrogradis 30.03.1917- ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta 25.10.1917- 27.10.1917- enamlane Viktor Kingissepp võtab võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee 15.11.1917- Maanõukogu otsus, mis säteastas järgmise: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav kogu 2) kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused 21.02.1918- vanematekogu kiidab heaks iseseisvusmanifesti 23.02
kui parempoolsete poolt. Aastatel 1917 ja 1918 tema poolt tehtud suured otsused kujunesid ometi iseseisva Eesti alussammasteks. 14.novembril 1917 kuulutas Maapäev enese Eestimaa ainukeseks kõrgema võimu kandjaks kõrgeimaks võimuks Eestis. Nüüdsest peale otsustavad eestlased ise oma maa saatuse kui iseseisev rahvas. Kuigi otsus oli tehtud, ei saanud Maapäev kohe tegutsema hakata, sest tegelik võim oli bolevike käes. Nende juht Viktor Kingissepp tahtis lavastada "rahvakohtu", mis saadaks "reaktsionäärid" laiali. Kontroll lossi ees läks aga Kingissepa enese käest ära, enamlased hakkasid rahvasaadikuid peksma ja mahalaskmisele vedama ning vatti sai ka Kingissepp ise, kui end vahele segas. Nii Maapäev kui ka Maavalitsus suruti Vene sõdurite abiga põranda alla, aga selle lõkmed käisid ilma suurema vahelesegamisteta koos ja tegid plaane edaspidiseks tegevuseks. Eesti Vabariigi väljakuulutamine. 21
saavutatud. Üle jäin nüüd kas rahulduda saavutatuga või otsida teid edasiminekuks * Tallinnas Rahvuskongressil püstitas seetõttu Tööerakonna liider Jüri Vilms uue sihi taotleda Eestile võrdõigusliku osariigi staatust föderatiivse Vene riigi koosseisus. E. Oktoobripööre ja enamlaste võim Eestis · 1917.a oktoobris moodustasid enamlased Eestimaa Sõja- revolutsioonikomitee (SRK), mille eesotsas seisid Ivan Rabtshinski ja Viktor Kingissepp ning mis oli loodud võimu võtmiseks. 26. oktoobril, saanud teate bolshevistliku riigipöörde õnnestumisest petrogradis, alustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist · 27. oktoobril läks kõrgem täidesaatev võim kubermangukomissar Poskalt üle SRK abiesimees Kingissepale · kõrgemaks seadusandlikuks asutuseks sai Eestimaa SRK. Täidesaatev võim kuulus aga Eestimaa Nõukogu Täitevkomiteele eesotsas Jaan Anveltiga.
Oktoobripööre ENAMLASED TULID VÕIMULE *Lenini plaan allutada Petrogradi ümbritsevad linnad ja alles siis pealinn. *De facto *25.10.1917 (tegelikult november) enamlaste väeüksused võtsid Petrogradi enda kontrolli alla *De jure *26.10.1917 II Nõukogude kongress moodustati RAHVAKOMISSARIDE NÕUKOGU Rahvadekreet maailmarahu Maadekreet likvideeritakse suurmaaomandus Oktoobripöörde mõjud Eestis *Eesti enamlased haarasid võimu Tallinnas juba 23. Oktoobril (Viktor Kingissepp ja Ivan Robtsinski) *KAKSIKVÕIM Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (Jaan Anvelt) ja Maapäev Enamlased Eestis *Kaotati baltisakslaste privileegid, mõisad võeti ära *Tööstusettevõtted, pangad ja maa riigistati *Mõisamaad ei jagatud talupoegadele vaid hakati rajama ühismajandeid ehk kommuune *Kirik lahutati riigist ja kool kirikust, mõnedest kirikutest tehti ''punased'' rahvamajad *Konflikt teiste parteidega (maalt väljasaatmised, ajalehtede sulgemised)
kuulutas välja antisemiitlikud(juudivastased) seadused, lasi vangistada kõik välismaalased) Nikolai II Venemaa viimane tsaar (Tema surm ja kukutamine tekitas pingeid välisriikidega, kus valitsesid endiselt monarhid) Lev Trotski Petrogradi nõukogu juht, Lenini parem käsi (viis pigem revolutsiooni läbi, mitte Lenin) Vladimir Lenin Enamlaste liikumise üht juhtfiguure, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht Viktor Kingissepp Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht Ferdinand Foch Prantusmaa kindral, korraldas Prantsusmaa kaitset sakslaste vastu David Lloyd George Suurbritannia riigimees, kes osales Versailles' rahulepingul George Clemenceau Prantsusmaa riigimees, osales Versailles' rahulepingul Woodrow Wilson USA president, osales Versailles' rahulepingul SELGITA: Schlieffeni plaan *sakslaste rünnakuplaan Venemaa ja Prantsusmaa purustamiseks {"Lõunasöök Pariisis, õhtusöök Peterburis"
Maarahva Liit (Päts), põranda alt tulid välja enamlased. Loodi Tallinna tööliste ja soldatite saadikute nõukogu (J. Anvelt) korraldas Maanõukogu vastaseid meeleavaldusi. Töölistest moodustati Punakaart. Saksa armee vallutas Riia ja Eesti saared (aug - sept 1917) 1917. a sügis Venemaal ja Eestis 25.-26. okt toimus võimu veretu ülevõtmine Petrogradis. Loodi Lenini valitsus. 25. okt võttis Eestimaa SõjaRevolutsioonikomitee (V. Kingissepp, J. Anvelt) Tallinnas võimu üle. Poska kõrvaldati võimult. Kehtestati tsensuur, loodi revolutsiooniline tribunal, algas mõisate ülevõtmine. 28.okt esitas Jaan Tõnisson artiklis "Eesti Asutav Kogu!" esimest korda Eesti Vabariigi loomise idee. 28. nov kuulutas 48 Maanõukogu saadikut end Tallinnas Toompeal Eestimaa kubermangu kõrgeimaks võimuks, keeldudes tunnustamast enamlaste võimu. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine: ideest teostuseni
Ideed, et Eesti võiks saada vabaks, ei olnud 1917 kevadel ja suvel veel väga olemas. See muutus alles enamlaste võimuletulekuga Venemaal. Õp: Kes see mees oli, kes valiti 1917 Maapäeva? On seotud ka 23. veebruariga. Jakob: Endla äkki... mees nimega Endla. Ka Eestis oli enamlasi, eelkõige tööliste hulgas. Kuuluti Tööliste Ja Soldatite Saadikute Nõukogud, kuhu kuulusid eelkõige venelased, aga ka sakslased ja eestlased. Sinna kuulus ka Viktor Kingissepp. Enamlased võtsid enne seda, kui Petrogradis oktoobripööre toimus, olid enamlased Tallinnas võimu enda kätte võtnud. Saadeti komisjonid raudteedele, asutustesse, telegraafi ja mujale, tänavatel partullisid punakaartlased. 27 oktoober 1917 andis Jaan Poska võimu Kingissepale. Riigistati ettevõtted, mitte vaid tööstusettevõtted, vaid ka pangad, hotellid, restoranid. Maa kuulutati riigi omaks. Linna- ja vallavolikogud saadeti laiali, nende asemele valiti nõukogud. Senine kohtusüsteem
asendusid realistlike romaanidega. Romaanikirjanik Eduard Vilde. Luuletaja Juhan Liiv. Teater. 24. juuni 1870. a. esietendus Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg". Sajandi lõpus jõudis Eestisse film - "Karujaht Pärnumaal". Esimene olümpiamedal Eestil oli maadluses 1912 a. Martin Klein. 10. Iseseisvumine Oktoobripööre Eestis. Võimu võtmiseks moodustasid enamlased 1917. a. Oktoobris Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee, mille eesotsas seisid Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepp. Formaalselt kujunes kõrgemaks seadusandlikuks asutuseks Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, täidesaatvat võimu teostas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Valimised olid ebademokraatlikud osalemisõiguse sai ainult töörahvas. Enamlased hakkasid kärpima kodanikuõigusi keelustati poliitilised koosolekud, suleti ajalehti, arreteeriti juhtivaid tegelasi, koolides kaotati usuõpetus ja muid rõvedaid asju.
igasuguse lõpu kommunistide tegevusele Ungaris. Paljud kommunistid vangistati ja hukati ilma kohtuta, mõned aga anti hiljem, kunagise Austria-Ungari kontradmiral Miklós Horthy, kes Ungari antikommunistide väejuhina 1919 võimu haaras, valitsusajal (1919-1944) üle Nõukogude Liidule. Kun ise aga hukati Stalini-aegsete repressioonide ajal, 29. augustil 1938. Maailmarevolutsiooni ülistav karikatuur: "Seltsimees Lenin pühib maailma rämpsust puhtaks". (umbes 1920. aasta) Autor: Viktor Deni (1893-1946) Allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/a/aa/Tov_lenin_ochishchaet.jpg 1.2. Olukord Eestis enne mässu Peale Vabadussõda ja Tartu rahu sõlmimist ei olnud Eesti olukord kerge. 1920. aasta alguses loodeti veel Venemaa turule ja sealsetele tellimustele, mida lubati palju, kuid mis hiljem kadusid, mille täitmiseks olid ka paljud Eesti ettevõtted laenu võtnud. Majanduse ümbersuunamine idast läände tekitas palju probleeme ja sotsiaalseid pingeid. Seda kasutas
oli kuu aega vangis. 4. Oktoobripööre ja Eesti Töörahva Kommuun (ei haaranud kogu territooriumi) 1917. aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi, mille käigus vallutati ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa. Kaitselahingutes osalesid Venemaa poolel ka eesti väeüksused. Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal kiiresti ning Petrogradis toimus oktoobripööre, millega haarasid võimu bolsevikud. Eestis võttis võimu üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Viktor Kingissepa juhtimisel. Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre oli Tallinnas ja Petrogradis novembris 1917 toimunud revolutsioon, millega bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Oktoobrirevolutsioon laiemas mõttes hõlmab bolsevike võimu kehtestamise kogu Venemaal. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hilisem Nõukogude Liit. Alates 1927 hakati kasutama nimetust Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon. Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva tähistati Nõukogude Liidus 7
Saaremaa Taanile 1563 - 1570 Hilary Karu 25 D 11 EESTI AJALUGU EESTI KOLME KUNINGA ALLUVUSES Taani aeg Saaremaal 1559-1645 1563 Kuressaare linnaõigused + Üks linn tekib, selleks on Kuressaare. Ära see-eest kaob aga Vana-Pärnu (1584), mis liidetakse Uus-Pärnuga. Kuressaare Nõukogude-aegne nimi oli Kingissepa, Viktor Kingissepa järgi, kes oli Eesti revolutsionaar ning leidis, et sellist asja kui Eesti Vabariik, pole vaja. Saaremaa rüütelkond, reduktsioon ehk mõisa maade riigistamine. Taani riigi võim võttis mõisnikelt maad ära. Seejäral pidid mõisnikud riigilt maad rentima. Asehaldur, ametkonnad, mis koosnesid vakustest. + vakusekohus 1643-1645 sõda Taani ja Rootsi vahel, Brömsebro rahu- Saaremaa läheb Rootsile.
kes küüditati perega Siberisse 3) Jaan Poska on olnud Tallinna linnapea, kirjutas Tartu rahulepingule alla. Tegeles põhiseaduse valmistamisega, juhtis rahudelegatsiooni Tartus. 6. märtsil määrati Vene Ajutise Valitsuse esindajana Tallinna esimese eestlasena Eestimaa kubermangu kuberneriks Jaan Poska. 4) Johan Laidoner kindralmajor, saadeti Siberisse, kirjutas alla Narva diktaadile. 5) Viktor Kingissepp Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht, osales Veebruarirevolutsioonis 6) Jaan Anvelt bolsevistlik poliitik, revolutsionäär, eesti bolsevite juht, visati ülikoolist revolutsioonilise tegevuse pärast välja, ajaleht Kiir juht 7) Jüri Vilms Eesti esimene kohtuminister, asutas Eesti Tööerakonna, hukati Helsingis, noorte radikaalide juht 8) Rüdiger von der Goltz Saksa sõjaväelane, kindralleitnant, juhtis Landeswehri vägesid,
· majanduskriis viis- valitsemiskorra muutmine- kolmeparteisüsteemi kujunemine parlamendis Riigi institutsionaliseerimine Eesti Erakonnad: 1. Põllumeeste Kogud (PK) - Päts 2. Rahvaerakond (RE) Tõnisson 3. Kristlik Rahvaerakond (KRE) Kukk 4. Eesti Tööerakond (ETE) Otto Strandman 5. Asunike, riigirentnike ja väikepõllupidajate koondis (ARV) Otto Tief 6. Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) August Rei Jne... 5.2 Kommunismioht Viktor Kingissepp saabus Eestisse ning õhutab Eesti lihttöölisi streikima. Putsikatse- osa maailmarevolutsiooni plaanist. Terroriste juhiti Venemaalt, terrorirünnakud viis lbi Eesti kohalikud kommunistid. Peamised rünnakuobjektid olid: · Balti Jaam · Sõjaministeerium · Kasarmud · Toompea · peapostkontor 5.3 Põhiseaduslik kriis Riigikogu uue põhiseaduse eelnõu: otsevalitav president- veto, RK laialisaatmine ja ennetähtaegsete valimiste väljakuulutamise õigus.
Sõjaväevõim – diviiside piirkonnad: Lõuna-Eesti (2. diviis) Kirde-Eesti (1. diviis) Järvamaa, Saaremaa, Harjumaa, Läänemaa – sisekaitse ülem (Põdder) sõjaväelised komandandid linnades ja kihelkondades Kaitseliit (16–60 aastastele sunduslik) IV 1919 – komandantide ja sisekaitse ülema kohad kaotatakse Kommunismi oht – olulisimaid siseriiklikke küsimusi kuni 1924/25 Viktor Kingissepp (saabus Eestisse XI 1918) ja Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (legaalne katusorganisatsioon): eesmärk AV kukutamine terroriaktid streigid (17. XII 1918 – üldstreigi kavandatav algus) 16.–21. II 1919 – Saaremaa mäss; põhjused: enamlik ja baltisaksa propaganda info puudumine mandril toimuvast nõrk maavalitsus eriti terav maa- ja majandusküsimus
Ajaloo konspekt AJ-5 1. Sajandivahetus "The races of Europe" (1899) On kahte tüüpi soome sugu rahvast: Põhja-Eestis elavad tsuudid (Tchouds) ja Lõuna-Eestis eestlased (Esths). Nad kõnelevad keelt, mis sarnaneb ungarlaste ja baskide keelega, kuid struktuurilt sarnaneb Aasia primitiivsetele keeltele ja Austraalia aborigeenide keelele. 1902. a. vene ajalehes: Mitte kaugel Vene keisri residentsist asub oma eraldatuses üksildane hall maa. See rahulik, külm põhjapoolne nurgake on lähedal riigi peamisele arterile, kuid samal ajal kauge kõigest venelikust nii oma mineviku kui oleviku poolest. Sellel maal elavad tsuhnaad ja tsuhhoneetsid, keda kaunikõlalisemalt kutsutakse eestlasteks. Nad on vaikivad, sünged, väheliikuvad, tõrjuvad. Venelased vabastasid eestlased sakslast ikkest, kuid eestlased pole selle eest tänulikud, nad on ikka sakslaste lõa otsas ja ajavad oma joont. "Eestlased, nende elu ja kombed" (1908) Esimesel pilgul näeb põliselanik aeglane: pikka aega kestnud orj
kritiseeritud nii vasakpoolsete kui parempoolsete poolt. Aastatel 1917 ja 1918 tema poolt tehtud suured otsused kujunesid ometi iseseisva Eesti alussammasteks. 14.novembril 1917 kuulutas Maapäev enese Eestimaa ainukeseks kõrgema võimu kandjaks kõrgeimaks võimuks Eestis. Nüüdsest peale otsustavad eestlased ise oma maa saatuse kui iseseisev rahvas. Kuigi otsus oli tehtud, ei saanud Maapäev kohe tegutsema hakata, sest tegelik võim oli bolevike käes. Nende juht Viktor Kingissepp tahtis lavastada "rahvakohtu", mis saadaks "reaktsionäärid" laiali. Kontroll lossi ees läks aga Kingissepa enese käest ära, enamlased hakkasid rahvasaadikuid peksma ja mahalaskmisele vedama ning vatti sai ka Kingissepp ise, kui end vahele segas. Nii Maapäev kui ka Maavalitsus suruti Vene sõdurite abiga põranda alla, aga selle lõkmed käisid ilma suurema vahelesegamisteta koos ja tegid plaane edaspidiseks tegevuseks. Eesti Vabariigi väljakuulutamine. 21
Vabadussõda 1917- 1920 RAUNO MARAN Eesti Maapäev 15. novembril 1917 otsustas Eesti maanõukogu (Maapäev), asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseisvuse teele ning lüüa lahku hukkuvast Vene riigist. 27.veebruaril kukutati poliitilistele uuendustele vastu seisvad tsaar, tema nõuandjad ja kogu ise-valitsuslik kord ning riigis sai võimule riigiduuma moodustatud Ajutine Valitsus. Uus valitsus oli sunnitud tegelema ka rahvusküsimustega, kuigi sellega taheti viivitada kuni Asutava Koguni. Eesti poliitikute esimene mure pärast riigipööret oli organiseerumine. 9.märtsil loodi Tallinnas kõigi eesti seltside esindajate osalusel Eesti liit, mille esimehe koostatud programm nägi ette Eesti autonoomia. Analoogilised Eesti liidud tekkisid üle maa. Lõuna-Eestis võtsid rahva esindamise ülesanded enda peale Põhja-Balti sõja-põgenike abiandmise komiteed. Komiteede esimees Jaan Tõnisson oli veebruari-revolutsiooni järel saanud Ajutise Valitsuse juhi vürst Lvovi k�
augustil. Seal elasid nad ühe aasta jooksul suurtes korterites järelevalvet. Ufas kirjutas Päts oma mälestused oma ajast ja palus, et tema lapselaps, nende ema ja lapsehoidja saadetakse kas Sveitsi või Itaaliasse , sest tema lapselaps Henn oli juba halb tervis. Pärast vastuse saamist palus ta, et nad saadetakse tagasi Eestisse. Oma naiivsuses palus ta vahetada Saksamaal vangistatud Saksa kommunistliku partei endise juhi Ernst Thälmanni . Seejärel jäi Päts vaikseks, samas kui tema poeg Viktor oli kindel, et natside Saksamaa tungib Nõukogude Liitu ja elab peagi välismaal. Perekond ,,kohtus" kohtus 29. mail 1941. aastal Ufa turul Eesti paariga, mõlemal NKVD agendiga. Nad said järgmisel päeval kutse pere koju. Pärast visiiti teatati, et nii Konstantin kui ka Viktor näitasid eriti julmust Joseph Stalini ja Vjatseslav Molotovi vastu , kes olid Saksamaa vastu ja teatasid, et nad ootavad kannatamatult Saksa rünnakut Nõukogude Liidu vastu. Konstantin Päts nõukogude vangina. 26
a. läks enamlaste kontrolli alla Tartu (Läti kütipolk oli Tartus). Kutsuti kokku II Üle-Eestiline kongress 14.-16. oktoober, seejuures enamlased kutsusid kokku ainult nende nõukogude esindajad, kus nad olid enamuses (Tallinna, Tartu, Narva, Rakvere, Viljandi), 34 kohale tulnud saadikust 24 olid enamlased - polnud probleemi täitevkomitee allutada oma tahtmisele, täitevkomitee juhiks valiti Jaan Anvelt, aseesimeheks Kingissepp ja Erast Meister. Hakkasid ilmuma taas enamlaste ajalehed ilmuma. Organiseeriti ka Eesti suuremates linnades Punakaardisalku ja saavutati kokkulepped enamlastega. 22. oktoobril moodustati Tallinnas nn Eestima Sõjarevolutsiooni Komitee, mis oligi mõeldud ettevalmistustööde tegemiseks ja riigipöörde otseseks juhtimiseks, kokku 40 liiget, esimeheks enamlane Ivan Rabtsinski. ESRK
aasta reformiga vähendati nende arvu 365-lt 248-le. · Eesti vabariigi alguses oli 13 linna, vabariigi ajal said linnaõiguse ka mitmed alevid. · 23. aprillil 1919 kokku tulnud Eesti Asutav Kogu koostas maareformi, mis võeti seadusenavastu 1919. aasta oktoobris, ning esimese põhiseaduse, mis kinnitati 1920. aasta juunis. · 1. detsembri varahommikul 1924. aastal toimus Tallinnas kommunistide mässukatse. · Organiseerijaks oli Eestimaa Kommunistlik Partei (juht Viktor Kingissepp, kes 1922. aastalriigireeturina maha lasti) ning toetajaks Komintern. · Spetsiaalsed riigipöörajad, kellele anti väljaõpe Moskvas, saadeti Eestisse ning nendeülesandeks oli üheskoos kohalike kommunistidega kas või mõneks tunniks võim haarata ja piiri taga ootav Punaarmee appi kutsuda. · Umbes 350 mässajat ründas väiksemates salkades Toompead, raudteejaama, postkontorit,sõjaväelennujaama ja teisi olulisemaid objekte. Mitmel pool
kohtamata Lääne-Eesti saared. Vene sõdurid taganesid ja valgusid üle kogu Eesti, tugevdades oluliselt enamlaste positsioone. Loosungid “Maha sõda”, “Leiba! Rahu! Tööd!” muutusid väga populaarseteks. Oktoobris oli enamlaste ridades 20 000 inimest, moodustatud oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mis alustas ettevalmistusi relvastatud ülestõusuks. Konkreetselt hakkas sellega tegelema Sõja-Revolutsiooni-komitee eesotsas Viktor Kingissepa ja Ivan Rabtšinskiga. 23.okt võeti oma kontrolli alla Tallinna sõjaväeosad, raudteejaamad ja ametiasutused. 26.okt asuti võimu sisuliselt üle võtma Tartus ja Narvas 27.okt andis J. Poska, alludes survele, võimu V. Kingissepale üle. Sisuliselt asus võimu teostama Jaan Anvelti juhitud Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Koheselt kärbiti kodanikuõigusi – keelustati poliitilised koosolekud, arreteeriti rahvuslasi. Riigistati pangad,
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik
endisi Vene armee luureohvitsere, sõitis Laidoner 23. veebruaril(just üks päev enne Eesti vabariigi väljakuulutamist Tallinnas) siit rongiga Petrogradi. Sama aasta 4.aprillil ülendas tollal illegaalselt tegutsenud Eesti Ajutine valitus Laidoneri polkovnikuks. Järgnenud aegadel olevat Laidoner olnud Eesti valitsuse volinik eesti sõjaväelaste organiseerumisel Venemaal; ta kohtus ja pidas läbirääkimisi ka punaeestlaste Viktor Kingissepa ning Hans Pöögelmanniga balti aadli ja saksa okupatsioonivõimudega võitlemise asjus. Tagasi kodumaale tuli ta alles siis kui Vabadussõda juba käis. Ta jõudis üle Soome tallinna 8. detsembril 1918, kui punavägi hoogslt meie pealinna poole liikus. Oli teada, et Läänemerele on ilmubud Briti laevastikuüksus, mis pidi tulema Tallinna, kui mis kaotas 6. detsembri öösel Hiiumaa lähistel miinil kergeristleja ,,Cassandra'' ja seetõttu tagasi pöördus
Selle tagajärjeks: ajutine valitsus annab Eestlastele autonoomia autonoomia-piiratud õigustega iseseisvus Mille tulemusena tuleb kokku Maapäev(Esimene Eesti rahvaesindus) Olulisemad Eesti staatust mõjutanud inimesed sel ajal olid: Aleksander Kesküla Saksa luuraja kes toimetab Lenini Venemaale ("Minu Leninid") Jaan Poska(1866-1920)Autonoomse Eesti kubermangu komissar, hilisem Tartu rahu sõlmija. Oktoobirevolutsioon 1917 Eestis juhib seda Viktor Kingissepp. Võim Eestis läheb enamlastele e. kommunistide kätte. 28.nov. 1917. a. Maapäev jõuab veel kuulutajad end kõrgemaiks võimuks Eestis ja saadetakse kommunistide poolt laiali. De facto Faktiliselt De jure Juriidiliselt 20 veebr. 1918. a. Alustasid Saksa väed uut pealetungi Riia juurest Eesti suunas. 23.Veebruar 1918. a. -Eesti rahvuslikud tegelased kasutasid ära aega Saksa ja Vene vägede vahel ja Pärnus kuulutati välja Eesti Vabariik! 24.Veebruar 1918. a
tulevase riikliku staatuse. (T. Tannberg, A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, A. Pajur, Eesti ajalugu. Tallinn: Avita 2001, lk 197-198) 13 Iseseisvumine Oktoobripööre Eestis Võimu võtmiseks moodustasid enamlased 1917. aasta oktoobris Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee (Eestimaa SRK), mille eesotsas seisid Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepp. 23. oktoobri õhtul saatis SRK oma komissarid Tallinna sõjaväeodadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse. Linnatänavail asusid patrullima Punakaardi salgad. 26. oktoobril, saanud teate bolsevistliku riigipöörde õnnestumisest Petrogradis, alustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist. Korraldati miitinguid ja demonstratsioone enamlaste toetuseks. Samal päeval võtsid kohalikud SRK-d üle ametiasutused Tartus ja Narvas. 27.
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
Tõnisson: `Venemaa on surmahaige' idee liidust Skandinaavia - Balti riikidega Esimesed arglikud mõtted iseseisvusest Saksamaa vallutab Eesti saared Tallinnatööliste ja doldatite nõukogust kujuneb Poska konkurest Oktoobri keskel enamlastele üle-eestimaalisel nõukogude kongressil enamus täitevkomitee juhiks Jaan Anvelt Võim enamlastel 22.10.1917 moodustatakse Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee Juhiks Viktor Kingissepp Võtab Poskalt võimu üle 15.11.1917 ajavad enamlased laiali Maanõukogu teised erakonnad, kes Maanõukogus, kogunevad viimasele istungile, lepitakse kokku et Maanõukogu tähtsaim asutus kuni pole veel Asutavat Kogu tegevust jätkab Maanõukogu vanemate kogu, võimalik ka põranda all tegutseda Maanõukogu kuulutab ennast kõrgeima võimu kandjaks Rüütelkonnad üritavad ennast jaanuaris 1918 iseseisvaks kuulutada
juulil allkirjastas Konstantin Päts lahkumiskäskkirja, mida ei avaldatud, lastes ,,Riigivolikogul" ta ametist vabastada. Seejärel siirdus Päts maale oma talumajja Kloostrimets. Maja valvati juba päris hoolikalt niiet põgenemine juulikuu viimastel päevadel oleks osutunud väga keeruliseks. Arreteerijad tulid 30. juulil Kloostrimetsa majja, kus olid kohal ka Pätsi perekonnaliikmed. Pakkimiseks ei jäetud kuigi palju aega. Nad küüditati. Pätsiga koos läksid kaasa ka poeg Viktor, abikaasa ja kahe väikese pojaga pere ustav koduabiline Olga Tünder. Nad sõitsid reisijate vaguni. Sihtpaigaks oli Ufaa linn, kus nad elasid vabakäiguvangidena kuni Saksamaa sissetungini 1941. aasta juunis. Siis halvenes Pätsi perekonna olukord ja nendest said ühtselt vangid, kellele esitati väljamõeldud süüdistusi. Päts arreteeriti 26. Juunil 1941. a kui oli alanud sõda Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel.
taste kuritegude” definitsioone. Kuigi nimetatud definitsioonid töötati välja palju aastaid pärast meie poolt uuritud sündmusi, oleme veendunud, et need kajastavad standardit, mis on nende sündmuste puhul kohane. Komisjon ei ole kohus; kõik õiguslikud meetmed, mida võidakse rakendada komisjoni leidude tulemusena, kuuluvad Eesti Vabariigi asjakohaste ametiasutuste pädevusse. Nende sündmuste analüüsimisel, millel põhineb käesolev raport, jõudis komisjon järeldusele, et teatud sündmused vastasid Rooma statuudi artiklis 8 sätesta- tud sõjakuritegude definitsioonile. 3 Ajalooline taust 24. veebruaril 1918. aastal avaldas Eesti Päästekomitee “Manifesti kõigile Eestimaa rah- vastele” ning kuulutas Eesti iseseisvaks vabariigiks. Enne seda kuulusid eestlaste poolt asus- tatud alad Vene impeeriumi Eestimaa ja Liivimaa kubermangudesse. Niinimetatud Balti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
