Uurimistöö alused Jakob Westhomi Gümnaasium Viitamine, tsiteerimine, refereerimine Nimi: Regina Kaasik Arvestuslik tööleht 11. klassile Enne ülesannete juurde asumist salvesta antud dokument enda nimega desktopile ning lisa valmis tööleht e- koolis tänase tunni alla! Töö tegemisel võta aluseks JWG uurimistööde vormistamise juhend http://www.westholm.tln.edu.ee/public/Uurimistoo_juhend_02_11_2015_muudatus_vers2.pdf 1. Sul on nüüdseks olemas 6 allikat, mida oled tsiteerinud või refereerinud. Palun vormista 2 töölehte (copy tööleht nr 1 ja tööleht nr 2) antud tööleheks (lisa vaid tekst ja viide, tööülesanne jäta välja). Lisa üles paremasse nurka enda nimi! ,,End tuultel olen annud" (Suits 1979: 75). TALIS-e 2013. aasta uuringus http://uuringud.ekk.edu.ee/fileadmin/user_upload/documents/TALIS/TALIS2013_Eesti_ra...
Raamat Tekstisisene viide Viide loetelus “Kasutatud kirjandus” Üks autor (Pihlau, 2003) või (Pihlau, Pihlau, J. (2003). Edukas otsing Internetis ehk 2003, lk 24) kuidas leida nõela heinakuhjast. Tallinn : Külim 2 autorit (Cargill & Webb, 1988) või Cargill, J., & Webb, G.M. (1988). Managing (Cargill & Webb, 1988, lk libraries intransition. Phoenix; New York: Oryx 54) Press. 3 ja enam autorit (Guerin et al, 2005) või Guerin, W. L., Labor, E., Morgan, L., Reesman, J. (Guerin et al, 2005, lk 67) C., & Willingham, J. R. (2005). A handbook of critical approaches to literature. New York : Oxford University Press. Ilma autorita (Intelligent Inf...
VIITAMISE JA MUUTUSTE JÄLITAMISE KODUTÖÖ 1. Muuda nime-aasta viited numbriviideteks (manuaalselt ehk käsitsi, pole vaja kasutada MS Wordi viidete lisamise käsku). „Faktoloogiale põhinevate tekstide kokkuvõtteks sobivad tabelid, graafikud, diagrammid vm andmete üldistamisel põhinevad lahendid“. [3] Puit on üks vastupidavamaid ehitusmaterjale, kui see on korrektselt töödeldud ja hoolitsetud, või kui ta kahjurite ja teiste mõjude tõttu ei kahjustu. [5] Paneelid ei tööta öösiti, mistõttu on vaja elektrienergiat kuski, näiteks akudes, säilitada. Kuid kui elektritarbimine pimedal ajal on suurem kui akudesse salvestunud energia, jääb ainult päikeenergiast väheks. [10] [11] 2. Paranda kirjed (manuaalselt ehk käsitsi, pole vaja kasutada MS Wordi viidatud allikate loetelu lisamise käsku). S.Karu ja V.Zinask, „Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis“, Rafiko, Tartu, p. 350, 2004....
Informaatika Instituut – Viitamise juhend „Põhinõudeks on: viidata tuleb allikatele, mida autor tegelikult on kasutanud. Viide peab olema täpne ja selge. Kõik teistele autoritele kuuluvad seisukohad ja andmed tuleb töös esitada kas täpselt viidatud tsitaatidena või refereeringutena. Kõik töö sisulises osas kasutatud teiste autorite originaalsed seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed jm peavad olema viidatud. Samuti tuleb lisada viited tabelitele ja joonistele, kui nad pärinevad teistest allikatest. Viitamisel tuleb kasutada APA-stiili.“ Juhend : Raamat Autori nimi, Initsiaal(id). (Aasta). Raamatu pealkiri kaldkirjas. Linn: kirjastuse nimi. Näide: Chow, T. W., & Cummings, J. L. (2000). The amygdala and Alzheimer’s disease. In J. P. Aggleton (Ed.), The amygdala: A functional analysis(pp. 656–680). Oxford: Oxford University Press. Artikkel kogumikust Autori nimi, Initsiaal(id). (Aasta). Artikli või peatüki pealkiri. To...
PRAKTIKUM nr. 4 (õigusteadus) Teadusteksti funktsionaalse lugemise harjutamine, refereerimine, viitamise harjutamine Ülesanne 1. Raul Narits - Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtted: olemusest ja leidmise võimalustest Eesti omariikluses pole inimene olemas mitte riigi jaoks, vaid riik on loodud inimese jaoks. On ilmselge, et Euroopa Liidu liikmesus on Eestile ülimalt oluline, kuid selle tegelikkusega arvestamine ei tohi kahju tuua omariiklusele, mille ülim eesmärk on riigi rahva, keele ja
Geriaatrilise patsiendi ja tema pere nõustamine Usalduse loomine Usaldus tuleb võita. Väga sageli testib abistatav mitmeid aitajaid, enne kui kellelegi oma tõelise probleemi avaldab. Usaldus, see on lootmine kellelegi ilma küsimusi esitamata. Ilma usalduseta suhe jääb pinnapealseks. Kui abistajat ei usaldata, siis ei räägita tõelistest probleemidest, intiimsetest asjadest. (Soots 1999.) Kontakti loomine Hea kontakti saamisel on suur roll täita ruumil, keskkonnal, kus suhtlemine aset leiab. Ei saa rääkida nii, et ei nähta teineteise nägu, nii, et üks seisab ja teine istub jne (Soots 1999). Tunnete jagamine Et võimaldada patsiendil tunnete avamist, peasid sina olema valmis omaenda tundeid jagama. Et mõista patsiendi tundeid, peaksid oskama vaadelda, mõista nende käitumist ja jagatud tundeid, mis on seotu vaadeldud käitumisega. Kui abistajad ennast õigesti kliendi käitumisele häälestavad ja oma tundeid jagavad,...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsamajanduse osakond Sinu Nimi Metsamullateaduse välipraktika aruanne Aruanne Juhendaja dotsent Enn Leedu Tartu 20XX Sisukord Sissejuhatus Välipraktika toimus 23.05.2001-25.05.2011 nii Tartus kui ka Järvseljal. Sellel osales metsamajanduse esimene kursus. Esimene päev oli Tartus, teine ja kolmas Järvseljal. Praktika eesmärgiks oli õppida iseseisvalt tegema mulla sügavkaeveid. Et mulda määrata, kasutasin erinevaid kirjandusallikaid. Nendeks olid Külli, R. Metsamullateaduse välipraktika(Kõlli, R. 1985.); Kõlli, R. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid(Külli, R. 2003.); Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüüpide juhend(Lõhmus, E.2004.); Kõlli, R ja Lemetti, I. Eesti muldade lühiiseloomustus(Kõlli, R ja Lemetti, I. 1999.) .Lisaks k...
Esialgne tekst lüheneb. Stiil ja sõnavara on asjalik. Kasutatakse selget ja täpset sõnastust. Refereerimise oskus on väga vajalik, et leida tekstist oluline informatsioon ja see oma sõnadega edasi anda. Referaadi kirjutamiseks tuleb varuda piisavalt aega, lugeda erinevate autorite seisukohti ja leida oma vaatenurk. VIITAMINE Viitamisega näidatakse, millisest allikast käsitletavad mõtted või andmed pärit on. Viitamisel on omad kindlad reeglid, mis moodustavad viitamise süsteemi. Erinevaid viitamissüsteeme on üsna palju, aga töö ulatuses peab olema viitamissüsteem ühtne. Viitamise nõuded võivad kooliti erineda. Viidata tuleb kõigi selliste seisukohtade allikatele, mis ei ole autori omad. Tallinna Kunstigümnaasiumi põhikooli loovtöös kasutatakse numbriga viitamist: tekstiviiteks olev number juhib kirjanduse loetelus sama numbriga kirjandusallika juurde. Teiste autorite mõtteid võib esitada refereerides või tsiteerides
Töö sisust lähtuvalt: · Teemavaliku aktuaalsus ja töö vastavus teemale · Töö ülesehituse loogilisus · Kas töö sisaldab ka selle autori arvamusi ja seisukohti? · Teie hinnang töö praktilise kasutamise võimalustele · Teemakohase kirjanduse kasutamine, selle asjakohasus ja piisavus Töö vormist lähtuvalt: · Töö vormistamise korrektsus ja juhendi nõuetele vastavus · Keeleline korrektsus · Stiili sobivus · Viitamise vastavus juhendi nõuetel · Teie üldhinnang retsenseeritavale tööle Retsensendil tekkinud küsimus(ed): Retsensiooni teksti lõppu: retsensendi nimi ja allkiri (kui ei ole kursuslane, siis ka töö- ja ametikoht)
1.6. Lisad Lisadesse köidetakse materjalid, mis võivad huvi pakkuda teemaga põhjalikumalt tutvuda soovijatele ja mille puudumine töö sisust ei kahjusta selle terviklikkust (tabelid, lisa pildimaterjal, graafikud jmt). Lisad nummerdatakse ja varustatakse pealkirjadega. Iga lisa kohta peab töö sisus olema 5 ka viide, et huvilisel oleks meeles soovi korral nendega tutvuda. Lisad paigaldatakse neile viitamise järjekorras. 6 2. Viitamine ja kasutatud kirjanduse loetelu Igal referaadil, uurimustööl vm tööl, milles kasutatakse teiste autorite materjale, peab olema lisatud kasutatud kirjanduse loetelu. Igat lõiku või lauset, mis ei ole töö autori enda kirjutatud tuleb viidata. Kasutatud kirjanduse loetelusse kirjutatakse kõik allikad mida oma töös kasutatakse. Interneti aadressid, raamatud, teatmeteosed, ajakirjad, ajalehed jmt. Et
Või Lindude kehapikkuse ning massi vahel leiti tugev korrelatsioon (tabel 1). Jooniste ja tabelite numeratsioon peab olema pidev ning kogu töös ühtne (joonis 1, joonis 2 ... joonis 10 ...; tabel 1, tabel 2 ... tabel 10 ...;) või algama iga peatüki juures koos peatüki numbriga uuesti (joonis 1.1, joonis 1.2, joonis 2.1 ... joonis 10.3 ...; tabel 1.1, tabel 1.2, tabel 2.1 ... tabel 10.3 ...) Nummerdatud joonised ja tabelid paiknevad tekstis neile viitamise järjekorras. Tabelid koos pealkirjadega ja joonised koos allkirjadega peavad olema üheselt arusaadavad ilma tekstiosa lugemata. Kui tabelid või joonised sisaldava teiste autorite andmeid, tuleb peal- või allkirjas viidata originaali autori(te)le. Mahukad joonised ja tabelid paigutatakse lisadesse (vt. alapeatükk 2.4). 2.1.5. Arutelu Arutletakse tulemuste üle, võrreldakse neid teiste autorite analoogiliste uuringute tulemustega,
Näide: (Lauristin, 2012) Soovitav kasutada viitekirjete vormistamisel APA-stiili (kuigi lubatud ka teised stiilid) · Õigusteadustes: Pigem joonealused viited (miks?), kuid teatud juhtudel nimeviited Ei kasuta APA stiili jälgi täpselt oma õiguse suuna üliõpilastööde juhendit! YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 29 Kasulikke abimaterjale ja juhendeid · Oma eriala/õppekaval kehtivaid viitamise reegleid saad vaadata ÜTI kodulehel rippuvatest juhenditest: Õppetöö (õppeinfo alajaotus) Dokumendid ja juhendid Iga suuna all ,,Üliõpilastööde koostamise ja kaitsmise juhend" ja seal peatükk viitamisest http://www.tlu.ee/et/yhiskonnateaduste-instituut/oppetoo/Dokumendid- juhendid · Reegel: SINU SUUNA ÜLÕPILASTÖÖDE JUHEND ON ALATI VIITAMISREEGLITE OSAS ÜLIMUSLIK!!! · APA viitamise stiili käsiraamat internetis:
Tsitaat esitatakse jutumärkides. Vastav viide märgitakse kohe pärast jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse kolm mõttepunkti. Refereering tähendab teise autori seisukohtade kommenteerimist oma sõnadega. Refereeringu puhul peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid. Viitamise erinevad võimalused: - tekstisisene viide kirjutatakse sulgudesse viidatava teksti järele. Tekstisisese viitamise ülesandeks on näidata lugejale autorit ja ilmumisaastat; Näide . Punase planeedi Marsi ja hiiglasliku Jupiteri vahel haigutab silmatorkavalt suur vahemaa (Fiebig, 1998, lk.23). - joonealune viidatava teksti lõppu märgitakse tsitaadi number. Viited tuuakse ära
Kontrolltöö vastused 1.Kirjuta mõiste järgi õige seletus! Sürrealism(3), postmodernism(2), sümbolism(1), realism(4), modernism(5) 1) kunstivool, mis üritab leida tõelisuse tagant ideaalmaailma 2) kõiki kunstialasid hõlmav suund 20. sajandi teisel poolel, toob esile erinevuste ja arvamuste paljususe, väärtuse 3) modernistlik kunsti- ja kirjandusvool, mis kutsub vabanema mõistuspärasusest 4) vool, mis käsitleb tegelikkust nii, nagu see näib tavainimesele 5) suund, mis taotleb uuenduslikku loomepõhimõtet 2. Leia õige raamatu nimi ja ühenda autori nimega! Jorge Luis Borges- ,,Fiktsioonid" ,,Olemise fiktsioonid" Knut Hamsun- ,,Müsteeriumid" ,,Baudolino aastat " August Strindenberg- ,,Punane tuba" ,,Leiutajad" Umberto Eco- ,,Baudolino" ...
Exeli funktsioonid jagunevad rühmadesse: 1) Maatemaatilised(Math ja Tig) 2)Kuupäeva- ja kellaaja funktsioonid(Date ja Time) 3) Otsimise ja viitamise funktsioonid(Lookup ja Reference) 4)Loogikafunktsioonid (Logical) 5) Finantsfunktsioonid (Financial) 6)Tekstifunktsioonid(Text) 7)Statistikafunktsioonid (Statistical) Matemaatilised funktsioonid 1)Liitmisfunktsioon SUM(Liidetav1;Liidetav2) 5 SUM(piirkond) - liidab kokku piirkonnas olevad arvud 5 7 9 40
Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine ekataloogi ESTER vahendusel 1. Leidke Internetist oma instituudi/osakonna üliõpilastööde/viitamise juhend. Lisage leitud juhend 1. praktikumi kausta veebiviitena. 2. Leidke vastused järgmistele küsimustele ekataloogi ESTER (http://ester.nlib.ee) kasutades. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad)? Esitage ühe raamatu kirje. Kuidas
Peatükid ja alapeatükid peavad olema loogiliselt üksteisega seotud ja moodustama teemale vastava terviku. Töö põhiosa liigendamine sõltub töö mahust ja iseloomust. Otstarbekas on piirduda 2–3astmelise liigendusega: peatükid, alapeatükkide ja alapunktid (vt lisaks punkti 3.3.3). Kui töö kirjutaja esitab tekstis teiste autorite tsitaate või refereeringuid, tuleb viidata allikale, kust esitatu pärineb ning lisada oma kommentaarid esitatule. Viitamise vormistamise nõuded on kirjas käesoleva juhendi 3. peatükis. Praktilise töö põhiosas esitatakse ideekavand(id), visand(id), stsenaarium(id) ja tööplaan ning kirjeldatakse, analüüsitakse ja hinnatakse tööprotsessi, tulemusi ja kasutatud allikaid. Mahukad ideekavandid, visandid ja stsenaariumid on siiski parem esitada lisadena. 2.2.5. Kokkuvõte Töö kokkuvõttes võtab selle autor kokku oma uurimuse või praktilise töö käigu ja põhilised tulemused
Mistahes teost saab pidada plagiaadiks vaid juhul kui on täidetud kolm tingimust. Esiteks: esineb äratuntav sarnasus antud teose ja mõne varasema teose vahel. Teiseks: teoste vahel esinevat sarnasust ei ole võimalik seletada juhusega. Kolmandaks: teose autor ei ole viitamisega, tänusõnadega või muul viisil tunnistanud varasema teose kasutamist. Digitaalse kirjaoskuse juurde käib ka oskus viidata. Viitamine on imelihtne. Viitamise puhul märgime mistahes töös, kust kohast me oleme materjali võtnud. Paljud noored kasutavad palju interneti lehti, kuhu laevad näiteks enda pilte ja videosid. Kui keegi on teinud näiteks pahandust ja seda üles ei tunnistata, võib õpetaja selles teada saada näiteks selle kohta tehtud videoga mis võibolla sinna interneti lehtedele üles laetakse. Kui noortel on aeg tööle minna, ei ole hea kui internetis on neist pilte mis tööandjatele ei meeldiks. Seepärast tuleks hoiduda
...................................................................13 4.2. Tiitelleht.......................................................................................................................14 4.3. Sisukord........................................................................................................................16 4.4. Viitamine ehk allikate näitamine................................................................................. 17 4.4.1. Viitamise põhireeglid........................................................................................ 17 4.4.2. Viitesüsteemid................................................................................................... 18 4.5. Allikakirjete koostamine.............................................................................................. 19
2.3. PRAKTILISE TÖÖ KIRJALIKU KOKKUVÕTTE STRUKTUUR: Tiitelleht Sissejuhatus: praktilise töö tausta avamine, lähtealused ja eesmärgid; Töö ülevaade: kontseptuaalse lahenduse kirjeldus, töö aktuaalsus, tööprotsess, töö tulemus Kokkuvõte: hinnang sissejuhatuses püstitatud eesmärkide saavutamise kohta ning tehakse ettepanekuid idee edasiarendamiseks või paremateks lahendusteks; Kasutatud allikate loetelu Lisad (fotod, salvestused vms) 3. VIITAMISE JA VORMISTAMISE NÕUDED Töö vormistatakse arvutitrükis 1,5-intervallise reavahega, 12-punktilise tähesuurusega, TimesNewRoman`i kirjas. Uurimuse ligikaudne maht on 20 lehekülge. Viitamine- tekstisisesed viited pannakse sulgudesse refereeringu või tsitaadi lõppu, näiteks: (Langemets 1998:75). Tekstisiseses viites märgitakse autori nimi, teose ilmumise aasta ja leheküljenumbrid.
(2002). Riigi Teataja I; nr 20 Allikad, millel ei ole autorit ja millele viidatakse organisatsiooni nime alusel ning millel puudub väljaandmise aeg: Allika välja andnud organisatsiooni nimetus (n.d.). Pealkiri. Külastatud aadressil allika täielik aadress (materjalide vaatamise kuupäev). Näiteks: Amor. (n.d). Enesekehtestamine paarisuhtes. Külastatud aadressil http://www.amor.ee/Enesekehtestamine_paarisuhtes (23.08.2013) Kirjastamata allikate viitamise puhul on oluline anda kirjanduse loetelus piisavalt informatsiooni, et lugejal oleks võimalik allikad üles leida. Kirjastamata allikad on uurimis- ja lõputööd, õppematerjalid, memuaarid, intervjuud, märkmed jms. Kirjastamata allikaid viidatakse sõltuvalt nende kohta olemasolevast informatsioonist. Näiteks: Kumari, V. (2005). Hindamisvahendite komplekti koostamine ja katsetamine algklassiõpilaste verbaalse mõtlemise ja mälu hindamiseks. Magistritöö, Tartu Ülikool
Viidete järgi on võimalik töös esitatut kontrollida. Seepärast kuulubki kasutatud materjali loetelu kohustusliku osana uurimistöö juurde. Kasutatud kirjanduse loetelus järjestatakse viitekirjed tähestikuliselt autorite või nende puudumisel trükiste pealkirjade esimeste sõnade järgi. Kõik materjalid kantakse loetelusse kindla skeemi kohaselt, mis sõltub materjali liigist. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Olenemata valitud viitamise süsteemist on viitekirjete elemendid samad, erineb vaid ilmumisaasta asukoht: numbrilise viitamise korral on see kirje lõpul, nimelise korral aga autori nime järel. Alljärgnevad näited on toodud numbrilise viitamissüsteemi kasutamise kohta. · Ühe autori raamat: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Raamatu pealkiri kaldkirjas. Linn: kir- jastuse nimi, aasta. Näide: EDULA, E. Koduümbruse linnud. Tallinn: Valgus, 2003. · Kahe autori raamat: AUTORI NIMI, Initsiaal(id)
sisaldama järgmiseid andmeid: Autor perekonnanimi, initsiaal; pealkiri; köide, osa, number; ilmumiskoht, kirjastus; ilmumisaasta; lehekülgede arv. Refereerimine ja tsiteerimine on... teise autori seisukohtade vahendamine lugejale, mis peavad olema varustatud viitega tegelikule autorile. Viitamine Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavalt allikatele. Viitamine Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab olema kogu töö vältel ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad peavad olema viidetes märgitud. Lisad ...paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele. Esitatakse andmed ja materjal, mis põhiosas pole tekstiga haakuv. Igale lisale tuleb tekstis viidata. Lisad tuleb nummerdada. Kaitsmine Uurimistöö esitatakse juhendajale vähemalt 3 nädalat enne kaitsmist.
Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine ekataloogi ESTER vahendusel 1. Leidke Internetist oma instituudi/osakonna üliõpilastööde/viitamise juhend. Lisage leitud juhend 1. praktikumi kausta veebiviitena. http://www.tlu.ee/files/arts/2663/Yliopdd1de09350ec87f563d24a5ef645117b.pdf 2. Leidke vastused järgmistele küsimustele ekataloogi ESTER (http://ester.nlib.ee) kasutades. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on
Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine ekataloogi ESTER vahendusel 1. Leidke Internetist oma instituudi/osakonna üliõpilastööde/viitamise juhend. Lisage leitud juhend Moodle'sse. 2. Leidke vastused järgmistele küsimustele ekataloogi ESTER (http://ester.nlib.ee) kasutades. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad)? Esitage ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite?
teaduslikkus ning usaldatavus; • töö teoreetiline tase kirjandusallikate refereerimistase, kirjandusandmete esitamise adekvaatsus, kirjandusallikate teemakohasus, lõputöö järelduste teoreetiline tase; • töö uurimusliku osa analüüs uurimuse maht, uurimistulemuste esitamise süsteemsus, tulemuste analüüs, tabelite, jooniste kohasus, järelduste vastavus uurimistulemustele; • töö vormistus, liigenduse sobivus, keeleline korrektsus, viitamise õigsus, kasutatud allikaloendi täpsus, töö terviklikkus ja lõpetatus, töö tehnilise vormistuse vastavus õppeasutuses kehtivale kirjalike tööde juhendile; • töö praktiline väärtus uurimistulemuste rakendamisvaldkond ja võimalikud rakendamisviisid; • esiletõstmist väärivad momendid, tulenevalt töö sisust sõnastab need retsensent, arvestades teema aktuaalsust, metoodika
Teksti sees märgitakse sulgudes töö autor ja ilmumisaasta ning leheküljenumber. Referaadi vormistamine 5 Andrus Kivirähk alustab romaani ,,Rehepapp" esimest peatükki novembrikuu esimese lörtsise ilma kirjeldusega (Kivirähk 2000:3) Viidata võib ka numbriga joonealusele märkusele: Andrus Kivirähk annab iroonilise pildi eestlaste iseloomust romaanis ,,Rehepapp"1 2.8 Töös lisade esitamine Kõik lisad tuleb pealkirjastada ja nummerdada vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale. Lisa ülemisse paremasse nurka kirjutatakse paksus kirjas sõna ,,Lisa" ja lisa number, punktiga eraldatult järgneb lisa pealkiri.
Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereering on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid. Eestis levinud tava järgi peavad kõik kasutatud allikad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. Sel juhul pannakse loendile pealkirjad Kasutatud kirjandus. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimustöö ulatuses olema ühtne. Trükis ilmunud allikast pärinevale näitele järgneb sulgudes viide. Kui kogu materjal pärineb ühest teosest, siis esitatakse selle teose andmed sissejuhatuses ja sulgudes on vaid leheküljenumber (numbrid). Kui näited pärinevad erinevatest allikatest, siis sisaldab viide ka allika autori (Alver 205). Kui samalt autorilt on näiteid mitmest
mida juhtumi puhul vaadelda. Preetori edikt- missuguseid õigusi ta järgib. Läbi ediktide luuakse Rooma õiguses uusi reegleid, niimoodi kogu Rooma Vabariigi ajal. Aeg näitab, millised ediktid jäävad püsima. Roomas parandati võimu, mitte vara. Lex Potalia- seadus, millega inimene hakkab nõudeid vastutama vara, mitte isikuga. Edictum Perpetum- igavesed ediktid, see on üks rooma eraõiguse allikatest. Rooma õiguse allikad- Institutiones (õigusõpik-isikud, asjad, tehingud, hagid), e.P, Viitamise seadus (juristidele viitamise seadus, seisukohad olid seal kirjas) 1454 pkr Justianus käsib koostada Juris Civilis- koodeks, milles on koos eelmised allikad., juristide seisukohad ja Justianuse enda koodeks, et pärast rahvasterännet avalik õigus/võim taas keskajal üles ehitada. u.a 300 keiser Constantinus (Suur)- teeb ristiusu Roomas ametlikuks usuks. Kirik vastutab, et ilmalik võim viiks ellu jumalikke väärtusi. Rooma piiskopid sai hakata ise endale järeltulijat vaatama.
andnud üks teatud kirjastaja. ISBNi annab rahvuslik ISBNi agentuur ja see nr põhineb rahvusvah standardil EVS-ISO 2108 · ISSN rahvusvah jadaväljaande standardnr; 8-koh nrkood, mis sisaldab kontrollnr-it ja millele eelneb suurtähtlüh ISSN. ISSN koos võtmepealkirjaga identifitseerib ainuliselt ühe jadaväljaande. Viitamine, tsiteerimine ja refereerimine · Kõige laiemalt levinud nn Harvardi süsteem · On ka teisi viitamise võimalusi (alaviited footnotes, lõppviited endnotes) jne. · Tsiteerimine: otsene/täpne tsitaat (,,-``) · Refereerimine: vabas vormis ümberjutustamine. · Viitamine tekstisisene ja sulgudes. · Mereste on oma õpikus (1087, lk 163-163) väitnud, et... või Mereste oma õpikus (Mereste 1987, lk 163-163) on võitnud, et... · Kui viidatakse kahele autorile, siis tuuakse ära mõlemad autorid. · Kui on rohkemkui kolm autorit, viidatakse vaid esimesele.
Lehekülgede numeratsioon algab tiitellehest, kuid lehekülje number kirjutatakse välja alles sissejuhatuse esimesel leheküljel. Töö autor on aga alustanud lehekülje numbrite väljakirjutamist juba teisel lehel, seal kus paikneb sisukord. Samuti puudub töö põhiosa viimaselt lehelt autori allkiri. Viga on ka töö tiitellehe vormistamisel, sinna ei märgita töö juhendaja nime. Töös kasutatud lühendid on töö alguses korrektselt välja toodud. Viitamise tehnika tekstis on õige. Kasutatud kirjanduse loetelu on korrektne ja süsteemne. Eksitud on töö jooniste nummerdamisega. Puuduvad joonised nr 6, 7 ja 8. Joonise nr 5 järgi tuleb joonis nr 9. Töö tugevamaks küljeks on kiirjooksjate kehaliste võimete testide väljatöötamine ja kirjeldamine, nende läbiviimine ja andmetöötlus. Hea on ka see, et kõrvuti Eesti parimate sprinterite testitulemustega on välja toodud ka maailma esisprinterite vastavad tulemused. See
samuti plagiaat. Kõik töös kasutatud teiste autorite seisukohtade, arvandmete, jooniste jms puhul peab olema viidatud, millisest allikast need on. Viitama peab ka oma andmetele (foto, kuvatõmmis jne). Viidata tuleb iga lõiku või lauset, mis ei ole töö autori oma kirjutatud või välja mõeldud. Töö lõpus esitatakse kasutatud allikate loetelu. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes ja vastupidi. Tartu KHK tekstitöödes kasutatakse IEEE 2006 viitamise laadi. See sisaldab numbriviiteid, mis on esitatud nurksulgudes, nt [3] - number tähistab kasutatud kirjanduse loetelus 3. kohal paiknevat infoallikat. Viitamine koosneb kahest osast: 1) Tekstis asuvates nurksulgudes viidetest, nt [7]. 2) Töö lõpus olevatest kasutatud allikatest, kus kõigi allikate viitekirjed on esitatud viitamisjärjekorras. Elektrooniliseks viitamiseks valida menüüst Viited viitamissüsteemi laadiks IEEE 2006.
vahesõrmis), siis on nad arvuti jaoks üks sõna. - Sama moodi oleks vaja visuaalselt eraldada, samas lahutamatult koos hoida suure- mate arvude numbrid: 10 000, 520 000. Tehtemärkide kõrval on tühik (2 + 3 = 5). 8 3 VIITAMINE Kunstihariduse osakonna uurimistöödes kasutatakse nimele ja aastale viitamise süsteemi. 3.1 Viide tekstis Töö ükski osa ei tohi olla lihtsalt laenatud/viidatud lausete-lõikude jada (nagu aforismi- album). Igal peatükil ja alapeatükil peab olema oma teema ja läbimõeldud ülesehitus, mille aluseks on kogu töö eesmärk ja autori endapoolne arendatav mõtteliin. Uurija esitleb teiste uurijate seisukohti, kasutab neid oma mõtete toetamiseks või väitleb nendega, hindab ja kommenteerib neid oma uurimuse seisukohast. 3.1.1 Viite kuju
Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida. Kui on kasutatud mitut liiki allikaid, tuleks need ka vastavalt eristada: 1. kirjalikud allikad N. arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika, internet; 2. suulised allikad N. mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid; 3. kasutatud kirjandus. NB! Täpsem viitamise juhend peatükis 3 ja kasutatud allikate loetelu koostamise juhend peatükis 4. 2.7. Lisad Sisaldavad tavaliselt materjali, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (nt küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms). Samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi- või fotokoopiad). Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse
Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida. Kui on kasutatud mitut liiki allikaid, tuleks need ka vastavalt eristada: 1. kirjalikud allikad N. arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika, internet; 2. suulised allikad N. mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid; 3. kasutatud kirjandus. NB! Täpsem viitamise juhend peatükis 3 ja kasutatud allikate loetelu koostamise juhend peatükis 4. 2.7. Lisad Sisaldavad tavaliselt materjali, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (nt küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms). Samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi- või fotokoopiad). Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse
· Igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile · Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes ja kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad peavad olema viidetes märgitud MS Word · Tekstis viidatakse kas samal leheküljel Joonealuseks viitamiseks: joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti sees sulgudes Insert Æ Footnote... Æ OK Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu töö ulatuses olema ühtne 9. Kasutatud materjalid võivad olla: · kirjalikud allikad (arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika, internet) · suulised allikad (mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid) · kasutatud kirjandus, esitatakse järgmised andmed: · autorid (perekonnanimi, initsiaalid) tähestikulised järjekorras · pealkiri
Töö kokkuvõte esitatakse loeteluna (araabia numbrid) ja selles peab sisalduma töö tulemuste konstateeriv ehk nentiv osa, järelduslik osa ja soovituslik osa. Järelduslik ja soovituslik osa esitatakse analoogselt uurimistöö kohta esitatud tulemuste vormistusele järgnevalt numereeritud loeteluna (Vorm J.1 [12]). Kokkuvõttes võib esitada soovitused eraldi väljatoodud loeteluna (Vorm J.2 [13]). 2.2.10. Kasutatud kirjandus Kirjanduse loetelu vormistatakse viitamise järjekorras. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab olema tekstis viide, mis antakse nurksulgudes. Raamatule viitamise kirje koosneb: 1) raamatu autori(te), koostaja(te), või toimetaja(te) nimi (nimed) (esmalt perekonnanimi, siis eesnime algustäht); 2)pealkiri; 3)kirjastus või väljaandja; 4)ilmumiskoht ja aeg; 5)lehekülgede arv. 18 Näiteks järgnevalt: Loogna, N
Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema esitatud nii, et kõrvalseisja saaks neid lugedes ülevaate töö probleemidest, üldisest käigust ja tulemustest ilma põhiteksti lugemata. K o k k u v õ t t e m a h t ei ületa 1/10 töö põhiosa mahust. 18. Käsutatud kirjanduse loetelu Kasutatud kirjanduse loetelus tuuakse ainult töös viidatud allikad ja teisalt peab igale loetelus olevale allikale leiduma t ö ö s v i i d e . Viitamise viisist oleneb, kas kirjed on loetelus nummerdatud või mitte, kas kirjed on jär- jestatud alfabeetiliselt või nendele viitamise järjekorras ja kus paikneb kirjes väljaande ilmumisaasta, kas vahetult autori nime järel või kirje lõpus. Nime/aasta viitamisel tuuakse ümarsulgudes autori perekonnanimi, väljaande ilmumisaasta ja soovitavalt ka leheküljed, mis eraldatakse aastast kooloni või komaga, nt: (Tamm 1998: 3) või (Tamm 1998, lk 3)
Tabasalu Ühisgümnaasium FOSFOR Referaat Koostaja: Vivian Ruumet 11. A klass Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu 2016 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................................... 3 Füüsikalised omadused ....................................................................................................................................... 3 Valge fosfor ........................................................................................................................................................... 3 Punane fosfor ...................................................................................................................................................... 4 ...
Uurimistöö kursus Õppetükk: VIIDE TEKSTIS Viitamine e allikate näitamine on teadusteksti üks olulisi nõudeid ja norme. Viitamise funktsioonid: 1. Teadustada lugejale kasutatud uurimuste või allikate ja nende autorite olemasolu. 2. Anda võimalus kontrollida kasutatud materjali täpset edasiandmist ja õigesti mõistmist. 3. Võimaldada asjast huvitatul leida teisi käsitlusi samal või lähedasel teemal. Viidatakse: kasutatud teosed, seisukohad, refereeringud, tsitaadid, arvandmed, valemid jne. Ei viidata: üldtuntud faktid ja üldised teadmised, mis on pärit nt kooliõpikutest, üldjuhul ka teatmeteoste
Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed. Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele(näidatakse koht, kust andmed pärinevad) e. teisisõnu- igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. Bioloogia referaatides viidatakse teksti sees sulgudes: * märkida sulgudes autori nimi ja väljaande aasta - näit.: (Vahtre 1994). * kui allikal on kaks autorit, siis pannakse viitesse mõlemad, eraldades nende nimed kas
kõik tekstis toodud viidatud materjalid peavad sisalduma Kasutatud kirjanduse hulgas. Teksti sees märgitakse sulgudes töö autor ja ilmumisaasta ning leheküljenumber. Näide: Andrus Kivirähk alustab romaani ,,Rehepapp" esimest peatükki novembrikuu esimese lörtsise ilma kirjeldusega (Kivirähk 2000:3) Töös lisade esitamine Kõik lisad tuleb pealkirjastada ja nummerdada vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale. Lisa ülemisse paremasse nurka kirjutatakse paksus kirjas sõna ,,Lisa" ja lisa number, punktiga eraldatult järgneb lisa pealkiri.
kategooriad ja/või teemad, mille abil saaks võimalikult põhjalikult uurida Saarte Hääle läbipaistvust. Selleks lähtuti nii õppejõu tööjuhendis välja toodud näidetest üldise läbipaistvusega seotud teemadest kui ka sellest, mis võis väljaande läbipaistvuse analüüsile lisaks kaasa aidata. Kokku valiti kolm kategooriat, mille põhjal Saarte Häält analüüsida. Esimese kategooriana valiti informatsiooni allikate läbipaistvus. See kategooria võimaldab: uurida allikatele viitamise olemasolu, hinnata informatsiooni allika temaatilist pädevust; selgitada välja, kas autorid avalikustavad oma nime või eelistavad anonüümsust; uurida huvide konflikti avalikustamist ehk arvamuslugude autori(te) avalikustamisest. Selle kategooria tähtsus seisneb just väljaande välja antava sisu ratsionaalsuse ning valitud allikate pädevuse hindamises, samuti kas artiklite või arvamuslugude puhul on autor ära märkinud oma nime.
" 4.2. Pööra tähelepanu keelekasutusele: · Igas lauses on üldjuhul vähemalt üks tegusõna. · Kasuta ühesugust ajavormi soovitavalt minevikku. · Väldi liigseid kordusi. · Otsene kõne on selgem kui kaudne. · Mina-vormi võib kasutada, kuid sellega ei maksa liialdada. · Ära kasuta liiga pikki lauseid. · Kasuta arvuti õigekirjakontrolli vahendeid. · Lauset ei alustata numbriga, vaid sõnaga. 5. Viitamine ja kasutatud kirjandus Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Töö põhiosas tuuakse teema loogilise arenduse seisukohalt olulised materjalid, siia hulka kuuluvad ka tsitaadid ja refereeringud ning töö autori kommentaarid nende juurde. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös
puhul ka leheküljenumber, näiteks: [16, lk 163]. Kasutatud allikate vormistamine Kasutatud allikate loetelu töö lõpus hõlmab endas kõiki viidatud allikaid. Materjali, mille autor küll läbi töötas, kuid mida töö lõpptekstis ei ole refereeritud ega tsiteeritud, allikate loetellu ei lisata. Kasutatud allikad esitatakse loetelus kas autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, kusjuures ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi või viitamise järjekorras. Tähestikulise järjekorra puhul paigutatakse ette ladinatähestikulised ning seejärel slaavitähestikulised allikad. Raamatu viitamine: Näide: Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Kirjastus Medicina: Tallinn. Ajakirjades ilmunud artiklitele viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, number, artikli lehekülje numbrid. Näide: Sootak, J. (2007)
1) 60 V kus: Qe - segurauto pumba tootlikkus, m3/h; V - autobetoonisegisti trumli kasulik maht, m3; t1 - autobetoonisegisti täitmise- ja tühjendamise aeg, min.; t2 - autobetoonisegisti sõiduaeg betoonitehasest ehitusplatsile ja tagasi, min. Viited kirjandusele ja kirjanduse loetelu Iga töö koostaja võib valida just temale sobiva viitamise süsteemi (kooskõlastades juhendajaga), mis tuleneb ka töö teemast, mahust ja viidete hulgast. Kirjanduse viitamiseks on kaks põhimõttelist võimalust: 1. numbriline 2. nime/aasta viitamine Esimesel juhul esitatakse viidatav kirjandus nurksulguses oleva numbriga. Esmaviited on kasvavas järjekorras. Korduval viitamisel samale kirjandusallikale viitenumber ei muutu, viitenumber jääb samaks, mis oli esmaviitamisel. Kirjanduse loetelu koostatakse vastavalt
selgub ka materjalide päritolu (näiteks Autori erakogu; K. Kase eraarhiivist jne). Kui uurimistöö juurde on lisatud CD- või DVD-plaate, tuleb plaadile kirjutada järgmised andmed: uurimistöö pealkiri ja autor, aasta ning mis andmed plaadil on. Iga lisa algab uuelt lehelt. Lisad pealkirjastatakse ja tuuakse välja sisukorras. Rohkem kui ühe lisa korral peab need ka nummerdama vastavalt tekstis viitamise järjekorrale (näiteks Lisa 1: Küsitlusleht; Lisa 2: E-ajakirjade loetelu). 14 3. PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMINE 3.1. Praktilise töö olemus Praktiline töö on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames loodud teos, õpilasfirma, tehnoloogiline lahendus, õppematerjal või projekt ja selle kirjalik kokkuvõte. Kirjalik
mõisteid. Näiteks mõiste inflatsioon - puhul, kui majanduslike ja poliitiliste tegurite tõttu kanname suuri majanduslikke kaotusi, annab metafoor INFLATSIOON ON VASTANE meile nende kaotuste kohta vähemasti seletuse. 8. Metonüümia Metafoorid ja metonüümia on väga sarnased, kuid eri tüüpi protsessid. Metafoor kujutab endast ühe asja käsitamist mingi teise asjana, mille esmaülesanne on hõlbustada mõistmist. Metonüümia seevastu täidab põhiliselt viitamise funktsiooni, lubab meil kasutada ühte entiteeti mingi muu entiteedi asendajana, ent sarnaselt metafooriga pole metonüümia üksnes kõnekunstiline, vaid moodustab jällegi osa meie tavalisest argimõtlemisest, kujundades mõtteid, suhtumisi ja tegutsemist. ,,Singivõileib ootab oma arvet" kasutame entiteeti (singivõileib) viitamiseks teisele entiteedile (isikule). Meie kultuuris on laialt levinud metonüümia erijuhtum sünekdohh - kus osa esindab tervikut
1 rõhutada Jeesuse kahetist loomust: jumalikku ja inimlikku. Huvitav oleks ehk märkida, et inglisekeelne „son of man“ on sooliselt kallutatud, samal ajal kreekakeelne „anthropos“ võib osutada ka naisele, mistõttu peeti täiesti adekvaatset võimalikku refereerimist Maarjale. 2 Alles 16. sajandil vaidles Erasmus sellele ideele vastu, näidates, et kreeka tekstis välistab meessoost artikkel viitamise Maarjale.3 John Bowmann (1989) seob messiaanliku tähenduse ja põlvenemise teema kokku oma idees, et Jeesus viitas selle väljendiga endale kui Aadama pojale, sest juudid uskusid, et Aadama vaim on osa Messiasest.4 Sellegipoolest on põlvnemisel põhinevad interpretatsioonid nõrgad kahel olulisel põhjusel. Esmalt on raske seletada, miks oleks Jeesus pidanud endale pidevalt viitama kui inimesest põlvnevale, arvestades, et kõik tema ümber olid ka inimesed ja teiseks
Näiteks: küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms; samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi v. fotokoopiad). LISADE VORMISTAMINE Lisad nummerdatakse (paremale ülanurka LISA 1) pealkirjastatakse fotod allkirjastatakse (kes v. mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms) dokumendid peavad olema allkirjastatud ja dateeritud Lisadele tuleb põhitekstis viidata VIITAMINE Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud TEKSTISISENE VIITAMINE Kui viitad töö sees, siis pannakse viide sulgudesse, nt (Kask 1998). Viites ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel. Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta.
annaabi.ee 
