Viina katk Alkohol, selle tarbimine ja tagajärjed on väga aktuaalseks teemaks olnud läbi aegade. Juba vanad kreeklased pidasid au sees pidutsemist hea veini saatel, mis kuulus ka mitmete usuliste rituaalide juurde. Miks on selle tarvitamine nii laialt levinud ja kiires kasvamises? Põhjuseid on mitmeid, kuid neid tuleks pärssida, et kustutada alkoholism ühiskonna probleemide nimekirjast. Alkoholi tarvitamine on sisuliselt enda organismi hävitamine. See aeglustab ajutegevust ning kahjustab närvisüsteemi ja mitmete organite talitust. Tekib küsimus - miks me seda endaga teeme? Alkohol nimelt sisaldab endas mõningaid aineid, nagu etanool, mis mõjuvad inimesele kui mõnuaine. Tarvitamine ergutab vaimu, nõrgendab teadvuse kontrolli ja põhjustab seega keha lõdvestumist. Enamus tarbijatest on ohtudest teadlikud, kuid se...
Viina katk Järjest suuremaks probleemiks on muutumas tänapäeval alkoholi liig- ja kuritarvitamine. On erinevaid põhjuseid miks inimesed seda tarvitavad . Kuid igal teol on ka omad tagajärjed . Aina rohkem noori puutuvad kokku alkoholitarbimisega .Enamasti tuleneb see kas perekonnast , kus vanemad annavad negatiivset eeskuju või muudest probleemidest , mida laps arvab , et saab joomisega lahedada . Tihti tuleb ette ka olukordi , kus antakse mõju kaaslase poolt . Arvan ka , et noori ajendab jooma see , et tahetakse proovida midagi uut ja põnevat , samas on neil ka lõbujanu . Nagu on ka ütlus , et keelatud vili on kõige maitsvam nii puudutab see ka seda teemat . Samas mõned leiavad ka joomises lohutust .Tihti juuakse ka depressiooni tagajärjel . Selle tagajärjed võivad noortele olla väga kohutavad . Näiteks jäädakse vahele politseile , tehakse endile viga , põhjustatakse avarii või midagi mud taolist . Noori a...
Viina katk Anton Tsehhov on öelnud, et viin on valge, aga teeb nina punaseks ja nime mustaks. Alkoholi liigtarbimine on terav ühiskondlik probleem, sest see põhjustab viletsust ja kannatusi. Alkoholism lõhub perekondade õnne ja laste tulevikku. Vägijook muudab inimest. Esialgu petab joojat hea enesetunne ning vaba tunne. Hiljem on joomatõve küüsi jäänutel probleeme väga palju. Meie riik on väga alkoholilembeline ning alkoholi tarbivate inimeste hulk aina kasvab. Muidugi on see suurepärane uudis alkoholi tootvatele asutustele, kuid mõtleme siiski ühiskonna seisukohast. See on väga ohtlik tendents. Meedias ilmub pidevalt uusi alkoholireklaame, millest mõned räägivad isegi alkoholi positiivsest mõjust tervisele. Tegelikkuses on see täiesti väär arusaam, sest vägijook pärsib meie ajutegevust ja lagundab maksa. Maailma Terviseorganisatsiooni (World Health Organisation) raporti järgi on alkohol põhiline terviserikete tekitaja. Selge see, et...
Alkoholi tarbimine on vaieldamatult üks omapärasemaid inimkonda iseloomustavaid nähtusi. Selle mõjude uurimisel lähevad arvamused lahku, ent ollakse ühel meelel alkoholi liigtarvitamise kahjulikkuses. Kust aga jookseb piir lubatu ja lubamatu vahel ning kas vägijoogi head omadused kaaluvad halvad üles? Eranditult kõikidest iidsetest tsivilisatsioonidest on leitud märke õlle, veini või sarnaste jookide tootmisest. Alkohol on alati olnud au sees. Paljudel rahvastel olid isegi vastavad jumalad, kes kandsid hoolt märjukese kestmise eest. Üks tuntum neist oli näiteks kreeklaste veinijumal Dionysos. Raske on öelda, kas ja kui palju probleeme võis see suhteliselt lahja alkohol põhjustada, ent see ei saanud olla väga suur probleem selle ajani, kui hakati tootma kangemaid jooke, piiritust ja sellest saadavat viina. Viimastel sajanditel on küll üritatud selle liigtarbimisele piiri panna, ent asjata. Alkohol ei ole iseeneses...
Viina katk Alkoholi ja selle liigtarbimine on järjest suurenev ja muret tekitavam probleem .Selle vägijoogi manustamine on tervisele väga kahjulik , kuid tundub ,et inimesed ei hooli sellest ning tarbivad kraadidega jooke aina sagedamini.Kahjuks aga on muutunud joomine noorte kodanike seas üha populaarsemaks ja parimaks viisiks peale rasket koolinädalat lõõgastuda.See aga omakorda soodustab alkoholisõltuvust ,millest on keeruline lahti saada. See nii-öelda külmarohi tekitab palju kahjusid,millel võivad olla katastroofilised tagajärjed. Eestis sureb otseselt või osaliselt alkoholiga seotud põhjustel igal aastal tuhandeid inimesi.Tohutult hukkub ligimesi tervisekahjustuste tõttu.Enamustel regulaarsetel tarbijatel on maksakahjustustused või muud seedeelundkonna haigused,mida ei ole võimalik terveks ravida.Suurenenud on ka enesetapjate arv.Selle vägijoogi süül toimub Eesti teedel igapäevaselt mitmeid ränku liiklusõnnetusi,kus on ka hukkunu...
Kõne Hiina vanasõna ütleb: Et joomisest loobuda, jälgige kaine peaga mõnd joodikut. Kes meist poleks näinud neid poepingil stabiilselt aega surnuks löövaid eluheidikuid, kelle normaalse oleku juurde kuulub pidev promill. Neid vaadates sisendame endale: ,,Mina küll kunagi selliseks ei muutu," kuid alkohol on salakaval ja tugeva toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Seega ei saa me kunagi kindlad olla, et 20 aasta pärast ei ole keegi meist sattunud sõltuvuse küüsi. Akoholi suurim miinus on tema negatiivne mõju tervisele, põhjustades aastatepikkuse krooniline tarvitamise järel erinevaid südame- ja maksakahjustusi, mille tõttu sureb miljoneid inimesi aastas. Juba 3 promillised kogused võivad olla tapvad, lastele ja noorukitele väiksemadki. Raseduse ajal tarbimine võib põhjustada loote väärarengut ja vaimse arengu pidurdumist. Lisaks füüsilisele ter...
Katk on kergesti leviv nakkushaigus. Katku tekitajaks on bakter Yersinia pestis. Katku nimetatakse Yersinia pestis 200x ka mustaks suurendusega. surmaks. Läbi sajandite on katk põhjustanud vähemalt 3 pandeemiat. Viimane pandeemia leidis aset 1855. aastal Hiinas. 14. sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest. Katku levik 14. sajandil Euroopas Lümfisõlmed tursuvad ja muutuvad valulikuks. Muhud tekivad kubemes, kaenla all ja kaelal. Tekivad palavikulised külmavärinad, peavalu ja väsimustunne. Muhkkatku põdeja muhud Ravimi puudumisel sureb 60% muhkkatku haigestunutest. Ravi korral sureb 15% haigestunutest. Katku kahtlusega inimene isoleeritakse. Katku raviks kasutatakse antibiootikume. Katku levitavad närilised. Närilistel elavad ...
Andrus Kivirähk ´´ Rehepapp `` Sigrid Sitnikov 9.C Autor: Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust ning nüüd töötab ta Eesti Päevalehes. Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate üheks menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk ka Kirjanike Liidu liige. Sisututvustus Raamat on jagatud 30neks peatükiks (1.-30. november) ja iga peatükk algab ilma kirjeldusega. Miljöö on peamiselt Eesti külas umbes 19. sajandil. Sisu on küll humoorikas, aga samas peegeldab eestlaste sünget elu. Tegelasteks on peale külarahva ka müstilised olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. Sisu Kaarli sulane Jaan oli suurtes valudes, sest ta oli lollist peast seepi söönud, mida rehepapp ravitsema kutsuti. Hiljem Sander ja tema kratt Joosep ...
IMKATS Rehepapp e november Andrus Kivirähk on sündinud 17.augustil 1970. Ta on eesti kirjanik ja õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on ka Kirjanike Liidu liige. I - Rehepapp e Rehe-Sander, Koera Kaarel ja ta sulane Jaan, kratt Joosep, Kupja-Hans, Räägu Rein, Räägu Liina, Luise, hinged, Vanapagan, Muna Ott, Imbi ja Ärni, Timofei, Kiltri-Lembit ja tema pere, nõid, kubjas, Õuna Endel, Ints, mõisapreili, lumemees, naaberküla Villu, katk M - kabajantsik - võrukael; suli, kelm sigudik - noor, kasvav siga K Vana Eesti küla, kus on mõis, talud ja mets. A Novembri kuu T - Koera Kaarli sulane oli seepi sisse söönud ja talle kutsuti Rehepapp teda läbi vaatama. Järgmisel päeval kattis Räägu Reinu tütar Liina laua hingedele, kuna oli hingedepäev. Pärast sai ta Luisega kokku. Ta ostis talt kleidi hõbeprossi eest. Õhtul tulid vaimud kohale. Vaadati hõ...
REHEPAPP Andrus Kivirähk 1. Mütoloogiliste olevuste iseloomustused, mis kuju võtavad ja mida teevad. Kratid: Kratid käisid varastamas asju ja tegid k õike, mida nende peremehed käskisid. Kui kolm korda vastu maad jalaga lüüa, siis sureb kratt ära ja kaup, mida nad vasrastada tahtsid, saavad omanikud tagasi. Välimuse poolest olid kõik erinevad. Näiteks mõni oli kollane, luud sabaks taga ja ämber peaks. Tehti tavaliselt saunavihtadest. Hinged: Nad võtsid kanade kujud, kui käisid hingedepäeval oma sugulastel külas. Käisid söömas, leili võtmas, pere rahvaga rääkimas ja magamas. Kanadeks muutusid nad siis, kui läksid leili võtma Tondid: Nad käisid surnutelt nahka ära rebimas, et seda se kanda. Nad kõndisid sõraklõbinal ringi. Kui nad surnud inimese naha olid endale selga pannud, siis nad veel maeti ära. Matmise ajal tulid todid nende surnute kehadega kirstust välj...
,,Rehepapp" Andrus Kivirähk 1. Tegelased · Rehepapp Sander: Ta oli raamatu peategelane, kes oli umbes 70-aastane, pisut küürakas ja väga tark. Ta ei olnud selline nagu ülejäänud külaelanikud ehk tema ei varastanud eriti tihti. Rehepapp oli lesk ja tema ainus kaaslane oli vana kratt Joosep, kes oli talle väga ustav. · Vana kratt Joosep: Rehepapi ustav teener ja kaaslane, kelle mees oli leidnud kraavist mädanemas. Sander ravis Joosepi terveks ja sellest päevast peale on kratt olnud Sandrile nii ustav, et ei plaani isegi mehe tapmist. · Koera Kaarel: Mees, kes sai võitu halltõvest, kuid selleks pidi ta hakkama joodikuks. Iga jumala päeva veetis Kaarel kõrtsis viina kõrist alla libistades. · Koera Kaarli sulane Jaan: Tema rumalast eksimusest saab raamat alguse ning hiljem...
,,Rehepapp" Andrus Kivirähk 1) Mütoloogilised tegelased on: Koll/Tont- sõõb, tapab ja hirmutab inimesi, koduloomi. Neid nähes tuleb lugeda jumalasõna või nende poole ristimärki teha. Näide raamatust: ,,Üks koll läks üle tee, jäi raagus puu taha seisma ja jõllias sealt, silmad punnis. rehepapp tegi tema poole ristimärgi." Kratt- Kratt täitis oma peremehe käske ja nõudsid tööd. Kratile pidi alati uus töö valmis olema. Kui kratt liialt tööd tahtma hakkas tuli ta hukata, talle pidi andma võimatu töö millega ta hakkama ei saa, nt: ehitada leivast redel, siis läks kratt äravusest ja pingelisest tööst põlema. Krati tegemiseks oli vaja valmistada krati kuju erinevatest materjalidest, siis tuli minna ristteele ja ootata kuni ilmub Vanapagan, kui ta välja ilmus tuli tilgutada ta raamatusse verd, kui see tehtud oli kratil hing sees ja teda võis kasutama ...
Sisu Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid - Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid jm. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tul...
A. Kivirähk „Rehepapp“ Romaan on jagatud 30 peatükiks, igal pealkirjaks kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega – rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt, toatüdruk Luiselt vanaproua tagant näpa...
Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli, kuid lööb risti ette ja koll kaob. Kui rehepapp koju jôuab, annab Joosep talle süüa ja räägib, et varastamine tuleks ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi. Kuna oli hingedepäev, kütab Räägu Liina surnud emale ja teistele esivanematele sauna ja katab laua. Samuti läheb ta Luisega kaupa tegema - saab Luise käest ilusa kleid...
,,Rehepapp ehk november" Andrus Kivirähk Tegelased: Rehepapp Sander- peategelane. Kubjas Hans- peategelane, suri vanapagana käe läbi. Räägu Rein ja tema tütar Liina- peategelased, Rein vihkas kogu hingest mõisa elanikke ja töölisi. Koera Kaarel- hakkab jooma, et hoida haigusi eemale. Sulane Jaan- peategelane, küla rumalaim mees. Õuna-Endel- Räägu Liina kosjaline. Muna Ott- talupoeg, kes töötas isegi vanapagana alluvuses. Imbi ja Ärni- küla vargad. Toapoiss Ints- mõisa tööline, kes varastas mõisniku tagant nii palju kui võimalik öeldes, et kõik mis Eesti pinnal see eestlaste oma. Sakste toatüdruk Luise- kõige peenem preili külas peale mõisapreili. Nõid Minna- küla nõid, kes aitas küla elanikke erinevate probleemidega. Kilter Lembit- elas naise ja lastega: 2 poega, väike tütar; samuti elas nende juures endine soldat Timofei Vanapagan- põrgu valitseja, kes müüs k...
Friedrich Reinhold Kreutzwald . ( 1803 - 1882 . 26.dets ) Sündis Virumaal , Kadrina kihelkonnas . Lapsepõlv möödus Kaarli mõisas . Koolis käis ta Rakvere algkoolis ja kreiskoolis. 1818. asus Hageri kihelkonda. Alustas rahvalaulude üleskirjutamist. Rahvajutte kuulis ta isa toapoisilt . 1819. astus Tallinna Saksa kreiskooli . Sel ajal tõlkis kirjandust eesti keelde . Töötas Tallinnas algkooli õpetajana . Vaheaegadel kogus ... 1824. lahkus Tallinnast ja asus Peterburi elama ja töötas seal koduõpetajana . 1825. sõitis Tartu . 1826. astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Seal tutvus ta Faehlmanniga . Vaheaegadel kogus rahvaluulet. 1824. kolisid vaenmad Paide lähedale Viisu mõisa . Ülikooli päeval tegeles kirjandusega . 1833. asus ta arstiks Võru linnas . Samal aastal abiellus . Võrus töötas 44 aastat .Tõlkis ja kohandas eesti oludele '' Viina katk. '' ( 1840. ) Ligi 30 aastat toimetas '' Maarahva Kasulist Kalendrit ''. 1853. jutustas '' Pa...
A.Kivirähk REHEPAPP Koostas: Martin Aulik, Aut2-11 Tegevus toimub ühe novembrikuu jooksul 19. sajandil (umbes 1885-1935, Tallinn). Põhiline käsitletav teema on eestlaste iseloom ja olemus, külasisesed suhted ja ka suhted mõisaga. Suur rõhk on üksteise tagant näppamisel ja varanduse kokkukandmisel. Raamatus on käsitletud inimeste elu ühe kuu lõikes, mis on päevade kaupa jagatud peatükkideks. Tegevus toimub novembrikuus 30 päeva jooksul. Raamatus on 30 peatükki ja iga peatükk oleks just nagu päeva järgi päevikut täidetud. Tegevuskoht on Eesti külas kus eestlased orjavad mõisnikke ja rahvas kannatab raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle kui krab...
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Sündmuste toimumise aeg ja koht: Eestimaal ühe kuu ( novembri) jooksul muistsel orjaajal. Täpsemalt on ära märgitud 2. november e hingedepäev ja 30. november e.andresepäev Peamised tegelased: - Rehepapp e Rehe-Sander - päris vana mees, aga ikka kõbus, alati hea nõu ja abiga platsis.Sõbralik, abivalmis, heatahtlik, elutark, mõõdukust propageeriv, külarahva poolt lugupeetud üdini positivne tegelene. Rehepapi ainsaks eluseltsiliseks on kratt Joosep. Kratile elu sisse puhumiseks tuleb ristteel Vanapaganale kolm piiska verd annetada. Selle asja tarbeks jagas rehepapp kõikidele soovijatele mõisaaiast hiivatud sõstraid. Nii sai Vanapaganat alt vedada ja neid vere asemel kasutada, et krattidele hinge sisse puhuda. Rehepapp käis ka kilter Lembitu surivoodil. Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tüve tarbeks õige malakas käepärast oli. Rehepapp poolda...
"Rehepapp" Andrus Kivirähk Tegelased: · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees · Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus · Timofei - kiltri pere juures elav vanamees · toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Tegevus: Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja t...
Eesti 18. sajandil Eesti Linnad pärast Põhjasõda Pärast põhjasõda oli Eesti talud ära rüüstatud, põllud olid söötis ja koduloomad hävinud. Tallinnas ja Tartus elanikud küüditati enne sõja lõppu Venemaale. Väiksed linnad/külad olid täiesti inimtühjad. Liikvele tuli ka katk. Enamus arstid, kirikuõpetajad ja suur osa kaupmehi surid sellesse. Rootsi aegne rahvaarv saavutati 1750.aastatel. Põllumajandus Selline tase mis oli Rootsi ajal saavutati alles 18. sajandi keskpaigaks. Euroopas kasvas aktiivselt viljahind seega see aitas kaasa taastamisele ja arengule. Paljud talud samalajal suurendasid oma põlde. Peeti ka palju rohkem kariloomi see andis vöimaluse väetada põlde sönnikuga mis tähendas, et saaki on rohkem. Teraviljadest hakkati põletama viina see müüdi peamiselt Euroopasse kuid hiljem Peterburi turule. Vaimuelu pärast Põhjasöda Eestimaa ja Saksamaa vahel tihenesid sidemed. 18.sajandil jäi Tartu Ülikool suletuks, sai Baltisaks...
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Andrus Kivirähk ,,Rehepapp" Juhendaja:Anne Rand Rehepapp 1 Mõisa Kaarli sulane sõi seepi ja arvas, et tema läheb nüüd teise ilma. Rehepapp tuleb vaatab sulase üle ja ütleb, et midagi ei juhtu sinuga ja sõõgu tema ainult mis kõhu lahti võtab ja palju tõõd ja ongi tervis tagasi. Rehepapp läheb koju sõõb ja läheb õue suitsu tegema ning näeb Kubja-Hansu, kes pettis mõisnikult peotäis hõbedat. Kuna oli hingedepäev , siis Liina küttis sauna esivanemate auks. Peale kütmist läks ja tegi Liina Luisega kaupa ja vahetas höbe prossi ilusa kleidi vastu. Seda aga märkab kohe Liina esivanem, kes uurib kuhu hõbe pross kadus ja Liina valetab talle, et keegi varastas. Joosep räägib Rehepapile, et kratid tapavad oma peremehe kui neil enam tööd pakkuda pole, aga...
Andrus Kivirähk ,,Rehepapp ehk november" (.Kirjastus ,,Varrak" 2000.a.) ,,Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle kui krabada endale kõike, mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaidast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha." Niisuguse lühikokkuvõtte annab teosele tutvustus internetis. Peab ütlema, et see on üks väga imelik raamat. Kes armastab muistendeid ja muinasjutte, aga samas ka pisut ,,kiiksuga" huumorit, sellele peaks ,,Rehepapp" meeldima. Palju on kasutatud kõikvõimalikke eesti rahva ennemuistsete juttude tegelasi, isegi Vanapagan on mängu toodud. Ühest küljest on need tegelased ju vähemalt eestlastele kõik tuttavad, aga selles teoses on kogu see seltskond pandud sellisesse võtmesse, et saab mõelda need kuj...
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Andrus Kivirähk on 17. augustil, 1970. aastal sündinud kirjanik ja ajakirjanik. Ta on ehk Eesti noorema generatsjooni üks viljakaimaid autoreid, kes kirjutab nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kuulsust kogus ta 1990. aastal Pühapäevalehes ilmuma hakanud järjejutuga Ivan Oravast ja tema seltsilistest. Kivirähu romaane on mitmel juhul ka lavateosteks kohandatud ja ka tõlgitud võõraisse keeltesse. Romaan "Rehepapp ehk November", mille on oma sulest välja võlunud ei keegi muu kui Kivirähk ise, tõusis aastal 2002 menukaimaks eesti raamatuks, müües 4805 eksemplari. "Rehepapp" pajatab lugejaskonnale eesti vanarahva igapäevaelust ühe kuu, novembri, vältel. Peategelaseks ongi vana Sander ehk Rehepapp. Tema on küla nutikaim mees ja tihti pöördutakse mure korral just tema poole. Novembri, selle lumise, vihmase, lobjakase ja lörtsise kuu v...
Andrus Kivirähk Ülenurme Gümnaasium 11.B Kersti Lõhmus Elulugu sündis 17. augustil 1970. aastal õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud aastast 1996 on Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Ta on abielus kultuuriajakirjaniku Ilona Martsoniga , kellega tal on 3 last. Looming Andrus Kivirähk alustas oma loomingut 15aastaselt. Ta alustas oma loomingut humoreskide ehk naljajuttude kirjutamisega. Kuulsaks sai 1990ndal aastal Iva...
Eesti areng 18. sajandil 18. sajand on Euroopa ajalukku läinud valgustussajandina, mille suundumused kajastusid ka Eestis. 18. sajand Eesti aladel algas sõdides, aastal 1700 algas Põhjasõda, mis kestis aastani 1721, kuid Eesti aladel lõppes sõjategevus aastal 1710. Hoolimata sõjajärgsele raskele ajale suutis Eesti hakata arenema üsnagi tormilise kiirusega. Muutused toimusid pea kõikides valdkondades, selles arutluses käsitletakse kõige olulisemaid: majanduslikku olukorda, talupoegade õigusi, haridust ja kultuuri. Üleüldine elujärg 18. sajandil oli kehv. Enamus rahvast oli vaene, eelkõige talupoeg, kelleks üldjuhul oli eestlane, kuid rikas ei olnud siis veel ka mõisnik. Sajandi esimesel poolel kauplesid mõisnikud peamiselt viljaga, millega küll rikkaks ei saadud, kuid sajandi teisel poolel hakati põletama viina. Viin oli justnimelt see, mis tegi baltisakslase rikkaks. Kuna tulu läks mõisnikule ja talupoeg oli põhimõtte...
Rehepapp Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk · Sündis 17. augustil 1970 Tallinnas. · Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. · Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate üheks menukaimaks eesti kirjanikuks. · Aastast 1996 Kirjanike Liidu liige. · Tema raamatut "Rehepapp" on tõlgitud ka soome, norra ja ungari keelde. Rehepapp · Romaan 19. sajandi eestlaste raskest elust mõisahärrade valitsemise ajal · Sisu on küll humoorikas, aga samas peegeldab eestlaste sünget elu. · Tegelasteks on peale külarahva ka mütoloogilised olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. · Teos eestlaste ebausust, ahnusest ning rumalusest. · Raamat on jagatud 30neks peatükiks (1.-30. november) ja iga peatükk algab ilma kirjeldusega. · Kivirähk on kujutanud tegelasi ja nende elu tihedas seoses muistsete uskumuste ja mütoloogiaga, samal ajal nende eluviisi naeruvääristad...
Vana hea Rootsi aeg ? Arutlus Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699. Selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse "vana head Rootsi aega". See aeg oli kindlasti nii mõnestki küljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis tõesti nii hea, et teda meenutada selliste nostalgiliselt kõlavate sõnadega? Rootsi aeg mõjutas suuresti Eesti rahvaarvu. 1620. a. oli siinne rahvaarv alla 100 000 inimese. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast. 17. saj. teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt teiste rahvaste esindajaid. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi. Venemaalt saabus ka käsitöölisi...
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Kalev Seilmaa KUIDAS KIRJUTADA KIRJANDIT Referaat 11. klass Häädemeeste 2015 Kirjandi teema ja pealkiri Kirjandi teema on lähtepunkt, millele arutlus toetud. Kui autor seda ei arvesta, kirjutab ta teemast mööda. Kirjandi teema võib olla väga ulatuslik, sisaldades piiritlemata (elu)nähtuste ringi, nt Inimene ja ühiskond. Millest sel juhul kirjutada? Väga lai teema tuleb piiritleda pealkirjaga, nt Naine ja laps – poolik ühiskonna mudel. Pealkirjas on tuumsõna, mis annab mõttearendusele suuna. Pealkirju võib kirjutada mitmel erineval viisil: 1) Tavaline jutustav lause – Kauplemine auga rikkaks ei tee 2) Tsitaat (esitatakse kindlasti sulgudes selle autori nime või muid andmeid väljavõtte päritolu kohta.) - Ära ütle, et elu on inetu, hall… (Doris Kareva) 3) Küsimus - Kas piisab ainult ilusast kehast? 4) Esmalt antakse kirjandis käsitletav m...
Rehepapp Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk on Eesti kirjanik, kes on sündinud 17.augustil 1970. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste esmaavaldatakse. Tema raamatut ,,Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Raamatu ,,Rehepapp" kaane on kujundanud Mari Kaljuste. ,,Rehepapp" algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. K...
LIIVI SÕDA 1.Sõja aeg ja põhjused. 1558-1583. Liivimaa kaupmehed takistasid venelastel vaba kauplemist Lääne-Euroopaga ning see ajendas Liivimaad vallutama. 2.Sõja osapooled. Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani. 3.Liivi sõjaga seotud isikud. Gotthard Kettler Viimane Ordu meister, sai Kuramaa hertsogiks. Ivan IVGoroznõi (Julm) Vene tsaar Hertsog Magnus Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga. Balthasar Rossow Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi Sigismund II August Oli Rootsi päritolu Poola kuningas, Riia Peapiiskopkond andis end täielikult tema valitsemise alla Stefan Batory 1576 a. Poola kuningaks valitud. Alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. 4.Millised Eesti linnad langesid 1558 a. Vene vägede kätte? Narva ja Tartu ...
1. Ärkamisaja eeldused: pärisorjuse kaotamine aastatel 1816 ja 1819, eestlased said endale pärisnimed, talurahvas pääses pikapeale maa ja linna vahel vabamalt liikuma, loodi seadus, mis nõudis iga 500-1000 inimese kohta vallakooli ja iga 2000 inimese kohta kihelkonnakooli asutamist, kaotati ka teoorjus. 2. Ärkamisaja olulised sündmused: 1869.a I üldlaulupidu, 1865.a ,,Vanemuise" seltsi asutamine, 1857 Perno Postimehe asutamine, 1872.a Eesti Kirjameeste Selts, 1878.a Sakala asutamine. 3. Ärkamisaja taandumise põhjused: 1880.aastate venestuslaine, 1871.a tekkisid vastuolud Jannseni ja Jakobsoni vahel Jannsen seostas Eesti arenguteed baltisaksa suunaga, Jakobsoni arvates pidi eestlaste tulevik toetuma Aleksander II reformipoliitikale. 4. Ärkamisaja tähtsus: tekkis teater, arenes ajakirjandus, tõusis rahva eneseteadvus < kui seda poleks olnud, ei oleks Eesti Vabariiki. 5. Faehlmann: ilukirjanduslik looming kirjutas filosoofilise kallak...
Kontrolltöö 3 Irühm Looduslähedus-linlikkus,indikaatortunnused ja dünaamika. linlikkusajalooline dünaamika-tänapäeval on inimene tunduvalt vähem maaga seotud kui tema esivanem. Esivanemaid iseloomustab tugev ühtekuuluvustunne maaga, mida väljendab uskumus, et inimene kuulub maale ja et Maa on Ema. Maad kasutatakse põllupidamiseks, mis on majanduslik kasuallikas. Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks. Indikaatortunnused: tegevused – elatise hankimise viis, (küttimine, karjakasvatus), vähene kaubavahetu. teadmised - teadmiste hulk looduses toimuva kohta. hoiakud/väärtused- looduslähedus loodusega, linlikkus Millieid sotsiaalseid tagajärgi võib endaga kaasa tuua individualismi suurenemine. Inimested muutuvad erakuteks ning puudub oskus teistega koostööd teha. Toimub üksiktöö ja see ei pruugi ühiskonnale ega majandusele olla sama tõhus, kui meeskonnatöö. Langeda võivad töö/asjade kvaliteet ja kiirus, sest meeskonnaga ...
TÖÖJUHEND LIIVI SÕJAST vt. õpik lk. 84-89 ja kasutage lisamaterjali tööjuhendi lõpust! 1. Millised on olulisemad Liivi sõja allikad? Kes olid nende autorid, millist ametit pidasid? Vt. lisamaterjal! -Tähtsaima jutustuse autor on eesti soost ajaloojutustaja Balthasar Russow (Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja). -Johann Renner, ordu sõjakroonik, oli Vana-Liivimaa lõpuaastatel jurist ja notar ordu alamate, Järva foogti ja Pärnu komtuuri teenistuses. Koostas faktikirjelduse Liivimaa sisevaenustest ning orduvendade ennastsalgavast võitlusest aastail 1556–61. -Kolmanda sõjakroonika autor on ordumeister Salomon Henningi (hilisem Kuramaa hertsog ja nõuniku sekretär) töö. 2. Selgitage 3 Liivi sõja põhjust! 1) Mõju tugevdamine, maa-alade laiendamine 2) 3. Toetudes lisamaterjalile, selgitage Liivi sõja ajend! 4. Millal ja kuidas likvideeriti Tartu piiskopkond? Pärast Narva vallutamist asus...
1. Rahvastiku dünaamika Enne liivisöda oli Eestis ~300 000 inimest, 1620. aastateks oli aga kahanenud poole vörra ~120 000 el. Pöhjuseks oli Liivi söda, poola-Rootsi jätkusöda, katk, nälg. Aastaks 1695 jälle ~400 000 el., pikk rahuaeg, Eesti jäi söjategevusest nat ajaks pouutumata, ei vöetud Eesti mehi sundkorras Rootsi väkke, sisemigratsioon oli iseloomulik, Eestisse asus soomlasi ja venelasi, Löuna-Eestiss easus lötlasi.1696-1697 näljahäda. 1720. aastaks ~120 000 elanikku, pöhjasöda, Suur nälg, katk. 18. sajandil hakkas elanike arv kasvama, tänu soodsatele tingumustele, rahuaeg, katke enam ei olnud. 2. Kolme kuninga ajajärk taanil oli Saaremaa, Rootsil oli pöhja-Eesti ja Poolal oli Löuna-Eesti. Rootslastel oli luteri kirik ja Poolal oli katoliku kirik. Sigismund III oligi fanaatiline katoliiklane. Liivimaal taastati Pooal vöimu kehtestamisega katoliku kiriku organisatsioon. Olulist osa rekatolitseerimise...
KOOL 18. sajandi II poole 19. Sajandi I poole eesti valgustuskirjandus. Juturaamatud Referaat NIMI klass Juhendaja Tallinn 2010 Sissejuhatus Euroopa ajalukku on 18. Sajand läinud valgustussajandina. See sajand andis maailmale nii ameeriklaste iseseisvusdeklaratsiooni kui ka prantslaste ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni", millele olid teed sillutanud arvukad suured mõtlejad ja poliitikud. Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, mõistusepärase, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja vananenud feodaa...
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583, Vana-Liivimaa langemine 1559, andis Liivimaa orduriik, enda Poola kaitse alla. Uueks ordumeistriks valiti, Gotthard Kettler. 1559 andis ka Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 1560 vallutas Venemaa Viljandi ordulinnuse. Sama aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. 1561 anti Tallinn Rootsi hoole alla. 1561 andis ka viimane Riia peapiiskopkond ennast Poola võimu alla. Ivan IV Moskva tsaar, kes asus 1572.a ise Liivimaal vägesid juhatama Hertsog Magnus Taani hertsog, Moskva pakkus talle Liivimaa kuninga tiitlit. Ta alustas 1570.a Tallinna I piiramist. Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööline, kutsuti '' Liivimaa hannibaliks'', tema väesalga retked ulatusid Tartuni välja. Stefan Batory 1576.a valiti Poola kuningaks. Alustas 1578.a ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. Jam Zapolski koht Pihkvamaal, kus sõlmiti Venemaa ja Poola vahel vaherahu, ...
Sissejuhatavalt Keskaja maailmas näitas viljakas maa jumala õnnistust, sp hinnati võõraste maade maa viljakust ja sp on need maa-alad kristlastele olulised ja sobivad. Etnotsentrism- otsuste allikaks on oma rahva maailmapilt. Antropogeograafilisus ühel või teisel maal elava iseloom sõltub pinnasest ja geograafiast. Vastand metsik (naeruvääristatakse) tsiviliseeritud (idealiseeritakse) Mida aeg edasi seda enam muutub võõras ja arusaamatu poliitiliseks sõnumiks/tähenduseks (eesmärk näidata, et üks rahvas on nõrk, vaene, madal) need rahvad vajavad abi ja järele aitamist eelduste loomine kolonialiseerimiseks ja vallutamiseks, selle õigustamine. Võrdlus õilsate ja kaduvate indiaanihõimudega (pärit 19. Saj). Borealism Põhjamaade eksotiseerimine (liigne idealiseeritus, mis teeb ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja k...
PÕHJA SÕDA 17001721 17. sajand oli Rootsi oma võimsuse tipul, mis häiris nii Poolat, Taanit kui ka Venemaad. Nende riikide omavahelised suhted paranesid ja 1699 sõlmisid August II tugev, Reener I ja Frederick IV liidu Rootsi vastu. Samal ajal halvenes Rootsi olukord, olid väga rasked näljahädad. Troonile sai Karl XII. Rootsi sõjaline võimsus säilis tänu suurele vabade talupoegade hulgale. Sõda algas 12 veebruaril 1700 August II rünnakuga Riia linnale. Pikaajaline edutu piiramine. Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi PõhjaSaksamaal. Augustis 1700 sundisid Rootslased Taani sõjast välja astuma. Suvel 1700 kuulutas Rootsile sõja ka venemaa ja septembris jõudsid esimesed väeosad Narva alla. Narva piiraminekujunes venelastele raskeks. (halvad teeolud ei võimaldanud vägesid varustada, laskemoon lopes, Peeter I lahkus). Karl XII tegutses oskuslikult ja asus Rootsi vägedega Pärnust teele, et Narva vabastada. 19. no...
Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahv...
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut KESKAEGSE LINLASE TOIDULAUD Referaat Juhendaja: Ajaloolane Priit Raudkivi, Phd Tallinn 2011 SISUKORD# SISSEJUHATUS....................................................................................................2 1. TOIDUAINETE VALIK LIIVIMAAL...........................................................2 2. LINNAELANIKU TOIDULAUD..................................................................2 3. JOOGID JA JOOGIKULTUUR......................................................................2 4. PIDUSÖÖMING............................................................................................2 5. ARGIPÄEVA TOIT........................................................................................2 KOKKUVÕTE......................................................................................................2 ...
MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet – sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu – sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria – sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine 1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus 2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest. Need pole mõõdetavad, kuid samas saab muuta indikaatorite abil mõõdetavateks. 2. Loodusläheduse olulisemad indikaatortunnused Indikaatoreid on 3...
AUTOR TEOS SISU MÄRKUSED Shakespeare ,,Romeo ja Teineteisesse armuvad Romeo ja Julia, kelle sugulased on Armastus võidab kõik. Julia" põlised vihavaenlased. Seetõttu on nende koosolemine Ohverdused armastuse ja võimatu; nad tahaksid abielluda, aga ei saa. Julia lepib koosolemise nimel. apteekriga kokku järgmise plaani: Julia võtab rohtu, mis Pikkade suguvõsade annab talle surnu välimuse. Enne tema maha matmist vaheliste tülide tõttu varastab Romeo ta ja päeva pärast ärkab Julia taas ellu. Nad kannatavad järeltulijad. sõidavad ära kaugele oma sugulastest ja abielluvad. Romeo usubki, et Julia on surnud. Ta läks Julia kõrvale ja ...
PÕHJASÕDA Põhjused: · Taanile, Poolale ja Venemaale ei meeldinud Rootsi ülemvõim Läänemerel Eeldused: · Venemaa ja Poola olid sõlminud vaherahu Türgiga polnud mujale vaja sõjaväge · Rootsis oli näljahäda · võimule oli saanud 15-aastane kuningas Karl XII 12. veebruar 1700 Poola väed ründavad Riiat. Seda ei suudeta kohe vallutada ja asuti pikaajalisele piiramisele. Taanlased ründavad Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal, kuid juba augustis 1700 sunnitakse Taani sõjast välja. 12. september Vene väed jõuavad Narva alla 19. november Narva lahing, kus Rootsi väed purustavad venelased · Vene vägedele oli tuisk vastu · püssirohi oli otsakorral · moona ei saanud juurde vedada · sõdurid olid näljas · vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle Rootsi väed jäid koos kuningaga talvituma Laiusele ja 1701 aastal lahkusid Eesti aladelt, sest sõjategevus kandus üle Leedu ja Poola alale. 1701-1703 toimusid Vene vägede rü...
PÕHJASÕDA Põhjused: · Poola, Taani ja Venemaa soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt · Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse Sõja käik: · 1700 12. veeb. Saksimaa väed ründasid Riiat (löödi tagasi) · 1700 suvi Taani ründas Rootsi valdusi Saksamaal (kohe sõlmiti rahu) · 1700 sügis Venemaa koondas väed Narva alla (okt. Narva pommitamine) · 1700 nov. Narva lahing (Rootsi võit) · 1701 kevad Rootsi väed liikusid edasi Poola poole · 1701 dets. Erastvere lahing (Venemaa võit) · 1702 juuli Hummuli lahing, hävitati Rootsi vägi · 1703 Vene väed alistasid Ingerimaa · 1703 Vene vegede retk Virumaale · 1704 suvi Vene väed alustavad pealetungi Eestimaale · 1704 juuni Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. Vallutati Narva linn · 1708 Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni Poltaava lahi...
18.sajandi Eesti ülevaade Põhjasõda 1700-1721 Põhjasõda peeti ülemvõimu pärast Läänemerel aastatel 1700-1721. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Sõja põhjused ja tagajärjed Eestile. "Vana hea rootsi aeg" ei kestnud kaua. Gustav Adolf oli teinud Rootsimaa tugevaimaks pôhjamaa riigiks. Tema ajast peale oli läinud Rootsile hulk teiste riikide maid. Poola riik kaotas Rootsile Liivimaa, Venemaa püüdis oma piire Joann Julma ajal nihutada Läänemereni, mis temal aga Rootsi vastuseismise tôttu ei ônnestunud. Môlemad riigid olid vaenulikud Rootsi vastu. Heas vahekorras polnud Rootsiga ka lôunapoolne naaber Taani. ...
EESTI AJALUGU 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa vaherahu lõppes Liivi sõda ja algas kolme kuninga periood (Põhja-Eesti Rootsil, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti Poolal, Saaremaa Taanil (Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale Soome lahest Rootsi sisemeri) · 1583 · Rootsi-Venemaa Altmargi vaherahu - lõpetas Poola-Rootsi sõja; Põhja-Läti, Lõuna-Eesti Rootsile ehk kogu Eesti manner Rootsi käes · 1629 · Rootsi-Poola Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg · 1645 · Rootsi-Taani Oliwa rahu - lõpetas Rootsi-Poola sõja; Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar · 1660 · Rootsi-Poola 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu ...
... Gümnaasium Andrus Kivirähk referaat Koostaja: ... ... 2011 Sisukord Sisukord .................................................................2 Sissejuhatus ...............................................................................3 Kivirähk linnulennult ..................................................................4 Looming ......................................................................................5 Ülevaade teosest .........................................................................9 Midagi põnevat veel...................................................18 Kokkuvõte ..............................................................20 Kasutatud kirjandus ...................................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema ...
Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1) Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu 1. Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. 2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad. 3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus Saaremaa Liivimaa kubermangu, kuid säilitas ometigi teatud eraseisundi (oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem). Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17.sajandil 17.sajandi alguses oli Eestimaal elanikke ligikaudu 100 000, sellest katastroofist aitasid rahuli...
Kronoloogia 15581583 Liivi sõda 1560 Liivi Ordu lakkas eksisteerimast 1561 saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 Tartu Ülikooli avamine 1686 Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 15701577. Stefan Batory Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu. Johan Skytte oli Rootsi ühiskonna ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikoo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
