1. Vietnami sõda 1959-1973 Pärast 2 MS lõppu kuulutas kommunistid välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi 1. 1946 Prantsusmaa ja Suurbritannia hakkasid Vitnami vastu tegevust 2. Okupeeriti maa Lõunaosa 3. 1954 sõlmiti Genfis kokkulepe, mille alusel jagati Vietnami kaheks osaks mööda 17 paraleeli Põhja Vietnam 1. Hanoi 2. Toetab NSVLiid 3. Sotsialismi ülesehitamine Lõuna Vietnam 1. Saigon 2. Kuulutati välja Vabariik 3. Toimisid rahvuskogu valimised 4. Toetas USA 1959 alustas opositsioon relvastatud võitluse eesmärgiga kulutada valitsust ja ühineda Põhja Vietnamiga USA sekkus sisetülidesse sest, 1. Kartis kaotada strateegilist mõjupiirkonda Kagu-Aasias 2. Andis relvastust 3. Toetas ta sõdurite väljaõpet 1961 sekkus USA otseselt 1. Pommitas Põhja=Vietnami 2. Kasutas ...
X. KOLMAS MAAILM PÄRAST II MAAILMASÕDA: 1. Kolmas maailm: · 1950-ndatel aastatel nimetasid ennast nii need riigid, kes külmas sõjas soovisid jääda erapooletuks (1.maailm- lääne arenenud tööstusriigid; 2.maailm- kommunistlikud riigid). · 1960-ndatel aastatel hakati nii nimetama madala majandustasemega riike e. Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika arengumaid. · 1970-ndatel, kui Araabiamaad rikastusid nafta müügiga ja 1980-ndatel, kui suure majandusliku hüppe tegid Kagu-Aasia riigid (nn.Aasia tiigrid), ei olnud enam paslik öelda nende kohta vähearenenud riigid. Seetõttu võeti kasutusele termin neljas maailm - mis tähistab vähearenenud ja eriti vaeseid riike Aafrikas ja Aasias. · Tänapäeval tähistab mõiste kolmas maailm endiselt Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika riike, kuid mõistet ei seostata enam majandustasemega. 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine: · Kolooniate iseseivumine oli alanud juba 19.sajandi algul, kui sõltumatuse v...
KORDAMISKÜSIMUSED AJALOO KONTROLLTÖÖKS 9. kl. Eesti NSV, Hiina ja Kolmanda maailma riigid 1. HIINA: · millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina Pärast jaapanlaste väljatõrjumist 1945. aastal algas Hiinas taas kodusõda, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee. Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saarel. 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong. Uus valitsus teatas, et riigis alustatakse kiiret sotsialismi ehitamiset ning juba 1950. aastate algul muutus Hiina majanduses juhtivaks riiklik sektor. · kes oli Mao Zedong ja milline oli tema roll Hiina lähiajaloos Mao Zedong oli Hiina kommunistliku parteu esimees. Tema eestvedamisel alustati uue valitsuse tegevusplaani ehk sotsialismi ehitamisega. Kujunes ka riigi ja valitseva partei juhi Mao Zedongi jumaldav kummardamine isiku...
KORDAMISKÜSIMUSED AJALOO KONTROLLTÖÖKS 9. kl. Eesti NSV, Hiina ja Kolmanda maailma riigid 1. HIINA: · millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina Pärast jaapanlaste väljatõrjumist 1945. aastal algas Hiinas taas kodusõda, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee. Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saarel. 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong. Uus valitsus teatas, et riigis alustatakse kiiret sotsialismi ehitamiset ning juba 1950. aastate algul muutus Hiina majanduses juhtivaks riiklik sektor. · kes oli Mao Zedong ja milline oli tema roll Hiina lähiajaloos Mao Zedong oli Hiina kommunistliku parteu esimees. Tema eestvedamisel alustati uue valitsuse tegevusplaani ehk sotsialismi ehitamisega. Kujunes ka riigi ja valitseva partei juhi Mao Zedongi jumaldav kummardamine isiku...
Jüri Gümnaasium EESTLASED AFGANISTANI MISSIOONIDEL Uurimustöö Marie Sarik 11.r klass Juhendaja: õp Hellar Lill Jüri 2013 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................ SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 1.AFGANISTANI AJALOOLINE TAUST 1.1 Afganistani geograafiline asukoht ja kultuur......... 1.2 Afganistani ajalugu................................................................................................................... 2.AFGANISTANI KONFLIKT NSVL (Nõukogude-Afganistani sõda) AJAL................................. 2.1 Sõja põhjused ja sõjakäik...........................................
KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad Albaania sai taasiseseisvaks Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde Island iseseisvus NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad Poola. 2. R...
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimu...
LÄHIAJALUGU II: II MAAILMASÕDA JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). ● Ida- ja Lääne Saksamaa tekkimine. Okupeeritud alade kaotamine; ● Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände; ● Galiningrad NSV Liidule; ● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pool...
Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine reguleerime kriminaalseadustikuga. Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid/efektiivseid karistusmeetmeid. (Ve...
LÄHIAJALUGU II I OSA: KÜLM SÕDA 1. Külma sõja algus II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid: o SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (NSVL-le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse. Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM...
annaabi.ee 
