Referaat ,,Vesiaeroobika" Antud referaat annab kerge ülevaate vesiaeroobika eesmärgist ning tutvustab selle põhilisi jooni ja olemust. Nendele, kelle jaoks on see 21.sajandi uus suund spordimaailmas võõras, leiab siit kindlasti palju valgustavat informatsiooni ülevaateks. Mis on vesiaeroobika? Vesiaeroobika treening on emotsionaalne, annab hea koormuse ning kulutab palju energiat. Klassiklaine tunni pikkus on 45-60 minutit. Nagu iga treening koosneb ka vesiaeroobika treening nö kolmest osast: soojendusest, aeroobsest treeningust ja lihastööst ning lõppeb kergete venitustega. Soojenduse põhieesmärgiks on keha ette valmistada algavaks lihastööks ning tavaliselt kestab see 5-10 minutit. Aeroobses osas (keskmiselt 20-40 min) toimub keha intensiivne töö tõusva koormuse foonil ja jõuosa (keskmiselt 5-15 minutit) koosneb tasakaalustatud lihastreeningust. Tunni lõpuosas venitatakse (keskmiselt 3-5
ÜLDISELT Vesiaeroobika... ...muusika saatel kehaline treening vees, olenevalt aeroobika liigist, kas madalas (rinnuni) või sügavas vees. Ujumisoskus ei ole oluline. Tavaliselt juhendab treener kuival maal, näidates ette harjutusi ning kombinatsioone, kuid ta võib ka vees olla, seda juhul, kui kõigile on harjutused tuttavad. Tavaliselt on tund 45 60 min. pikkusega. Vesiaeroobika treeningu eesmärgid ja mõju: · Liigeste liikuvuse säilitamine ja parandamine · Lihasjõu säilitamine ja suurendamine · Vastupidavuse arendamine · Tasakaalu arendamine · Koordinatsiooni arendamine · Hingamiselundite ja südameveresoonkonna funktsiooni säilitamine ja parandamine · Liigestele mõjuva koormuse vähendamine · Kaalu alandav toime · Lihaspinge ja valulikkuse vähendamine · Emotsionaalne vaheldus
SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................lk 3 Aeroobika ajalugu....................................................................................lk 4 Aeroobika stiilid.....................................................................................lk 5-9 Vesiaeroobika........................................................................................lk 10 Nõuandeid harrastajatele..........................................................................lk 11 Hea teada aeroobika huvilisel....................................................................lk 12 Kokkuvõte.............................................................................................lk 13 Kasutatud kirjandus......................................................................
Sisukord SISSEJUHATUSEKS............................................................................................................................. 3 AJALOOST............................................................................................................................................ 3 AEROOBIKA STIILID............................................................................................................................ 4 VESIAEROOBIKA.................................................................................................................................. 7 TEADMISEKS........................................................................................................................................ 7 KOKKUVÕTTEKS.................................................................................................................................. 8 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................
· väheneb südame varujõud · väheliikuvad isikud on kehaliselt nõrgad ja põevad rohkem haigusi kui treenitud isikud Milleks olla liikuv? Milline on tasakaalustatud toit? LIHT SÜSIVESI KUD LIIT SÜSIVESI KUD Südame treenimine Kõnd Matkamine · Sõudmine Tantsimine Jalgrattasõit · Ujumine Suusatamine Vesijooks · Aeroobika vesiaeroobika · Treppidest käimine · Uisutamine · Sportmängud Päevas tuleb liikuda vähemalt 30 min. Aitäh kuulamast!
“Kartetši tabamus lõi kildudeks naise õlavarreluu ja talle tehti Mustamäe haiglas operatsioon,” teatas uudisteagentuur. Aivi Liivi kaksikvend Aivo ja Aivi esimene abikaasa Allan Kiil olid samuti kuulsad ujujad. Isa Kaljo Liiv oli aastaid Eesti parim viievõistleja. Aivi Liivi praegune elukaaslane on Veiko Kulla. Aivil on kolm last 20-aastane Kristine, 10-aastane Werner-Erich ja 3-aastane Walner-Erich. Hetkel on Aivi Liiv ujumisest kõrvalejäänud, ta kasvatab kodus lapsi ja on vesiaeroobika treener spordiklubis Reval sport. Saavutused: universiaadilt 1985 kaks kulda ja pronks, NSV Liidu meistrivõistlustelt 20 medalit 1981-1986, 46kordne Eesti meister; lisaks paljukordne Eesti meister vetelpääste mitmevõistluses. Rekordid: Püstitanud 50 Eesti rekordit, neist pika basseini 400 m vabalt (4.15,46), 800 m vabalt (8.46,32), 1500 m vabalt (17.22,40), 200 m kompleksi (2.20,83) ja 400 m kompleksi (4.52,04) ning lühikese basseini 400 m vabalt (4.14,40) püsivad juba
parandab vereringet, muudab naha elastseks. Vesi on lõõgastus ja puhkus. Veeaeroobika · organismile mõnusat koormust · Vee surve tõttu on väikese koormuse efektiivsus märksa suurem kui kaldapealse treeningu puhul · Vee vastupanu aitab sooritada harjutusi, treenides lihaseid sujuvalt, ühtlaselt ning efektiivselt · Vesi peseb higi, võimlemise ajal avanevad nahapoorid, keha omandab aktiivsemalt merevee kasulikke aineid · Vesiaeroobika põletab liigset rasva palju tõhusamalt kui tavaline saalitreening · Vesiaeroobika näol on tegemist karastamisega, pealegi toimub see märkamatult. Spikker vees harjutamiseks · Jookse piki rannaäärt pahkluudeni vees, mine üha sügavamale, säärteni, põlvedeni jne. · Kõhulihaste pingutamiseks soorita seeria hüppeid, tõmmates põlvi vastu kõhtu · Jalalihaste trimmimiseks seisa rinnuni vees ja tõsta vaheldumisi väljasirutatud jalgu
Jah, Eesti ujujad on osalenud olümpiamängudel (Martti ja Triin aljand ning Martin Liivamägi). 18. Milliseid ohutusnõudeid peab jälgima sukeldumisel (basseinis, lahtises veekogus)? Lahtises veekogus peab jälgima sügavust, et mitte liiga sügavale sattuda ning ümbruskonda, et tundmatus kohas mitte ära eksida. Basseinis tuleb arvestada teiste basseinis viibijatega. 19. Nimeta veespordialasid. Aerutamine, purjetamine, sõudmine, ujumine, veepall, vesiaeroobika, sukeldumine. 20. Miks on ujumine inimesele (sulle) vajalik? Ujumine on hea füüsilise vormi hoidmiseks. See treenib lihaseid ning kopse. Ujumisoskus tuleb alati pigem kasuks. Ujumine on ka hea ajaviide.
Pruus,M.Mäeots;Spordist M.Mäeots,Spordistaa tutvustus);H.Reial; aadion dion P-R.Pruus, M.Mäeotslaagriterri 13.00 LÕUNASÖÖK toorium (väljak) LÕUNASÖÖK LÕUNASÖÖK 13.30 Töötajate VABAAEG ning VABAAEG VABAAEG kasvajate,sisekorra ohutusnõuete ja Ujumine;vesiaeroobika 15.00- laagriterritooriumi , ularõnga harjutused, 16.00 tutvustamine;H.Rei Mäng: Kapsauss;H.Reial, meeskondade al,P-R.Pruus, P- vesijalgpall;P-R M.Mäeots R.Pruus,Spordistaadion Pruus, M.Mäeots Tutvumismängud; H.Reial,P-R. Iseseisva meeskondliku Võistlused ujumises, Pruus, mängu tutvustamine ning meeskondade 16.15- M
endine vorm. Vastavalt sellele, millisele tunni osale on asetatud põhirõhk ning milline on aeroobikatunni sisu, tuleneb ka selle tunni erinimetus: LOW IMPACT aeroobika- madala koormusega aeroobikatund HI IMPACT aeroobika- suure koormusega aeroobikatund COMBOaeroobika- kombineeritud aeroobikatund BODYaeroobika- lihastreeningule suunatud aeroobika HIP-HOP/ FUNKY- kasutatakse tantsulisi sammukombinatsioone STEPaeroobika- spetsiaalsete step- pingi kasutamisel põhinev treeningtund VESIaeroobika- basseinivees muusika saatel tehtav treeningtund SPINNING- jalgrattasõit muusika saatel spetsiaalsel spinningu rattal STRECHING- lihaste venitustund SHAPING- harjutuste süsteem figuuri korrastamiseks, mille juurde kuulub vastav dieet LOW IMPACT aeroobika madala koormusega aeroobikatund, mis põhineb erinevatel kõnni- ja sammukombinatsioonidel (tempo 120- 130 l/ min.). Ei kasutata jooksu ja hüplemisi. Liikumisi sooritades on vähemalt üks jalg koguaeg kontaktis põrandaga.
iga rahvusvaheline organisatsioon korraldas oma võistlusmääruste kohaselt MM-võistlusi. Seetõttu võis nii mõnigi sportlane ühel ja samal aastal tulla mitmekordseks maailmameistriks. Eestis alustati sportaeroobika harrastamist 1998 aastal FIG võistlusmääruste järgi. Eesti Võimlemisliidu poolt on välja töötatud vabariiklike võistluste süsteem: alates 2001.a. korraldati esmakordselt Eesti karikavõistlused ja alates 2002.a. Eesti meistrivõistlused. VESIAEROOBIKA - Vee keskkond pakub hoopis teist laadi kogemuse võimlemisele / aeroobikale. Vees võimlemisel on eesmärgiks igal liigutusel võimalikult suurt vee vastupanu saavutada ning sellega organismile suurt koormust anda. Vees võimeldes on pulsisagedus madalam, koormus jaotub kõikidele lihasrühmadele ühtlasemalt ning liigestele saab anda koormust ilma põrutuste ja venitusteta. Tänu hüdrostaatilisele rõhule töötavad treeningu ajal
See vähendab südame- veresoonkonna haiguste ja nende tüsistuste (südameinfarkt, ajuinfarkt) teket ning leevendab nende haiguste kulgu, parandab südame tervist (süda jõuab korraga rohkem verd pumbata, ei hakka nii kergelt puperdama), normaliseerib kolesterooli hulka, alandab vererõhku ja parandab ka liigeste tervist. Südame treenimiseks sobivad kõndimine, matkamine, tantsimine, jalgrattaga sõitmine, suusatamine, jooks, vesijooks, vesiaeroobika, sõudmine, ujumine, aeroobika, treppidest käimine, (rull)uisutamine ja vastupidavust nõudvad sportmängud(nt. reketisport). Selleks, et piisaks vaid argisest kõndimisest, tuleks päevas teha vähemalt 9000 sammu. Samme aitab lugeda spetsiaalne sammulugeja. Ideaalne liikumismaht on igapäev u. 30 minutit mõõduka intensiivsusega treeningut ja 20-60 minutit, 3-5 korda nädalas tugeva intensiivsusega treeningut. Treeningu intensiivsust saab kontrollida pulsi järgi
vedelikukaotuse (4-5 %) võivad tekkida juba tervisehäired- südamerütmi häired, apaatia, lihaskambid, kuumarabanduse oht. Seetõttu on äga oluline, et kehaliselt aktiivsed inimesed tarbivad vedelikku nii enne, pärast kui ka treeningu jooksul. Janutunde järgi ei ole võimalik endale vedelikubalanssi teadvustada, sest janu tunneme alles, siis kui veepuudus organismis on arenenud kaugele. Alternatiivid Kodu- ja jõusaali treeningutele on alternatiiviks bodypump, aeroobika ja vesiaeroobika, mingil määral ka spinningu- ja bodytunnid. Kuid tegu on siiski alternatiiviga, mitte võrdvääse vahetusega. Venitusharjutused Regulaarne venitusharjutuste sooitamine enne ja peale jõusaali treeninguid on väga oluline, sest see aitab lihaspinget vähendada ja võimaldab organismil lõõgastuda, parandab liigeste liikuvust, aitab ära hoida lihasvalusid ja ennetada vigastusi, ennetab ülemäärase lihaspinge ja lihaskõvaduse teket, parandab individuaalset lihase
................................................................................. 10 1.3.6 Süsihappegaasi vann ............................................................................................... 10 1.3.7 Elektrooniline massaazivann ...................................................................................10 1.3.8 Liikumisravi vees ....................................................................................................10 1.3.9 Vesiaeroobika ..........................................................................................................10 1.4 Aeroionisatsioon............................................................................................................. 11 1.5 Kiirgused.........................................................................................................................12 1.6 Valgusravi.................................................................................................
Kestvustreening peaks olema korrapärane ja sage rahuliku pulsiga rasvapõletustreening. Õige pulsisagedus on 60-75% maksimaalsest ( 220 - vanus) ehk selline, millega suudad veel rahulikult rääkida, samas kergelt higistades. Kui Sinu kehamassiindeks on üle 25 (kehakaal (kg) : pikkus (m2)), ei sobi treeninguteks jooks, stepperil käimine, stepp-, latiino-, hi-low- aeroobika, sest liigne kehakaal lõhub liigeseid! Sobivad kiirkõnd, kepikõnd, ujumine, vesiaeroobika, algajate body- aeroobika. Lihastreening eesmärk on tuua esile talje, treenida õlavööd, et õlad oleks proportsioonis puusadega. Tähelepanu tuleks pöörata taljeümbermõõtu mõjutavatele harjutustele. Jõuharjutuste seeriad on suhteliselt pikad 20-25 harjutust, puhkepausid 0-30 sek., harjutuste koormus aga suhteliselt väike, et korduste arvu suudaks teha 20- 25 korda. Kui suudad veel, on koormus väike ja kasu 0.
erinevaid spordijooke, korraldavad seminare. 1.2 KONKUREERIVATE ETTEVÕTETE LÜHITUTVUSTUS Arctic Sport Club Arctic Sport Club asub Tartus Annelinnas spetsiaalselt ehitatud hoones, mis valmis aastal 2008. Seal on olemas nii bassein, suur aeroobika saal, väike stuudio, mind & body stuudio, jõusaal ja spinningusaal. Spordiklubi pakub palju erinevaid treeninguid, nagu LesMills treeningud, pilates, jooga, ringitreening, vesiaeroobika, Zumba, aeroobika, personaaltreeningud ja muidugi jõusaali treening. Lisa teenustena on neil solaarium, massaaz, kardiotest, Shiatsu teraapia ja on olemas ka lastetuba, kuhu on inimestel võimalus jätta oma laps ajaks, mil nad ise treeningus viibivad. Ettevõtte visooniks on pakkuda professionaalsete treenerite juhendamisel kaasaegseid treenimisvõimalusi parema enesetunde saavutamiseks puhtas ja sõbraliku õhkkonnaga
annaabi.ee 
