PULSS - arterite l�tvumine ja kokkut�mme VERER�HK - r�hk, mida veri avaldab veresoonte seintele Veri voolab k�rgema r�hu all olevatest soontest sinna, kus r�hk on madalam. Verer�hk s�ltub aorti paisatava vere hulgast, veresoonte l�bim��dust, elastusest jne. Ateroskleroos - veresoonte lubjastumine S�damelihase infarkt - tromb suleb s�dame veresoone v�i haru VERI - vedel sidekude, mis ringleb veresoontes T�iskasvanul u 5-6l verd Veri koosneb VEREPLASMAST ja selles h�ljuvatest VERERAKKUDEST. Vererakke on 3 t��pi 1) Punased vererakud ehk er�tros��did -hapniku toimetamine kopsudest kudedesse -tuumata, punased, ei liigu 2) Valged vererakud -v�itlus v��rkehade ja v��rmikroobidega -tuumaga, v�rvusetud, suured, liikumisv�imelised 3) Vereliistakud -vere h��bimine -tuumata, ei liigu VERE H��BIMINE - vererakud takerduvad fibriinikiududesse ja sulevad haava Veregrupid 0, A, B, AB
Veri Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes ja koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on kolme põhitüüpi: a) punased vererakud ehk erütrotsüüdid b) valged vererakud ehk leukotsüüdid c) vereliistakud ehk trombotsüüdid Hemoglobiini (valk, mis seob ja transpordib O2-te) sisaldavate erütrotsüütide põhiülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse. Erütrotsüüdid on elastsed rakud, mis liiguvad ka kõige peenemates veresoontes.
Anaeroobse glükolüüsi võtmeensüümide (glükoosi kinaas, fosfofruktoosi kinaas, püruvaadi kinaas) sünteesi mõjutavad kõhunäärme hormoonid insuliin ja glükagoon. 15) Anabolism on ainevahetusprotsessis üks osa, sünteesiprotsess. 16) Magusaim süsivesik on glükoos: õige/vale 17) Milles seisneb lipiidide tähtsus inimorganismi jaoks? Lipiidid (triglütseriidid) on seejuures inimorganismi energia põhivaru. 18) Hüpotooniline lahus: vereplasmast madalama osmootse rõhuga lahus. 19) Hüpertooniline lahus: vereplasmast kõrgema osmootse rõhuga lahus. 20) Elektrolüütide funktsioonid organismis: Elektrolüüdid täidavad organismis olulisi funktsioone: - tagavad kehavedelike osmolaalsuse - moodustavad bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale - on ainevahetuse katalüsaatoriteks - määravad kehavedelike pH - stabiliseerivad teatud
elundite ja kudede vahele liikumiskiirus väga aeglane, toimub gaasivahetus & toit- ning jääkainete vahetus VERERINGE: kindlustab pideva ainevahetuse kannab laiali toitained ja eemaldab jääkaineid aitab ühtlustada kehatemp., seob tervikuks kõik organismiosad. Vereinge jaguneb suureks(kehavereringe) ja väikeseks(kopsuvereringe) KEHAVERERINGE: vasak vatsake vs parem koda KOPSUVERERINGE: parem vatsake vs vasak koda VERI on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. 5-6 liitrit. koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest VEREPLASMA on valkude vesilahus, sisaldab ka mineraalsooli, toitaineid ja hormoone. kannab laiali toitained & viib kudedes moodustunud CO2 kopsudesse VERE ÜLESANDED: kanda laiali hapniku ja toitained, seob organid ühtseks tervikuks kaitsta haigustekitajate eest, hoida õiget kehatemp. VERE KOOSTIS: vereplasma, vereliistakud, valged verelibled, punased vererakud VERELIISTAKUD (trombotsüüdid) korrapärastu kujuga, värvitu
Elektrolüüdid:katioonid(Na,K,Ca,Mn)Anioonid:klo Alkaloos –vere pH tõus, Atsidoos –vere pH langus ete valgud) OLIGOSAHHARIIDID-disahhariidid: riidid,vesinikkarbonnat,fosfaadid,sulfaadid.Funkt Hüpotooniline lahus- vereplasmast madalama Valkude seedimine algab maos,peensool Sahharoos(tavaline lauasuhkur,peedisuhkur)- sioonid:tagavad kehavedelike osmoose rõhuga lahus
Elektrolüüdid:katioonid(Na,K,Ca,Mn)Anioonid:kloriidid, Alkaloos vere pH tõus, Atsidoos vere pH langus lauasuhkur,peedisuhkur)-koosneb glükoosi ja fruktoosi vesinikkarbonnat,fosfaadid,sulfaadid.Funktsioonid:taga Valkude seedimine algab maos,peensool on Hüpotooniline lahus- vereplasmast madalama osmoose jäägist. Laktoos(piimasuhkur)-loomne disahhariid vad kehavedelike osmilaalsuse,moodustavad põhine seedimise koht ja lõppkoht kus neid rõhuga lahus rinnapiimas 6-8%,lehmapiimas 3.8-5% .Laktoos on bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale,on lõhustatakse
Rakuhingamist iseloomustav protsess · Energia vabanemine · Süsihappegaasi eraldumine · Hapniku neeldumine · Orgaanilise aine lagunemine Inimesel on vaja hapniku, mida on vaja energiavahetuseks. Hingamisel vahetub kopsudes olevast õhust 1/10 Veri koosneb 90% ulatuses vereplasmast Immuunsüsteemi kuuluvad elundid on põrn ja lümfisõlmed. Gaasiliste ainete liikumine organismis toimub difusiooni teel. Vere hüübimist tagavad trombotsüüdid Reesus-positiivne veri tähendab, et veres on d-antigeen. Suur vereringe lõppeb paremad kojas. Antikeha ja õgirakk sarnasus- hävitavad haigustekitajaid erinevus-Tapavad tõvestajaid erinevalt Passiivne immuunsus ja aktiivne immuunsus Sarnasus- kaistevad organismi antikehadega
kudesid hapnikurikka verega · Südamesse tagasi kantakse veri kahe suure veeni kaudu- ülemine ja alumine õõnesveen VÄIKE VERETINGE · Algab paremast vatsakesest , mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse · Kapillaarides ja küllastub hapnikuga venoosne ehk hapnikuvaene veri muutub arteriaalseks ehk hapnikurikkaks · Hapnikurikas veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu VERI · Kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgeliblest ning vereliistakutest · Täiskasvanud inimeses on ~5-6 liitrit verd VERE PUNALIBLED EHK ERÜTROTRÜÜBID · Transpordivad hapnikku · Tekivad punases luuüdis · Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas · Ainsad tuumata rakud inimese kehas · Neid on veres kõige rohkem (täiskasvanud umbes 35 triljonit) · Punase värvuse annab neile hemoglobiin, mis on rauaühendit sisaldav ja hapnikku transportiv valk
Kapillaarides toimub kogu keha kudede ja vere vahel gaasivahetus ning toit- ja jääkainete vahetus. Vere liikumise soontes kindlustab vererõhk. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soonteest sinna, kus vererõhk on madalam. Vereringe jaguneb suureks vereringeks, mis varustab keha kudesid hapnikurikka verega, ja väikeseks ehk kopsuvereringeks, milles veri rikastub hapnikuga. Veri on vedel kude Veri on vedel sidekude, mis koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on kolme tüüpi: punased vere rakud ehk erütrotsüüdid, valged vererakud ehk leukotsüüdid ja vereliistakud ehk trombotsüüdid. Hemoglobiini sisaldavate erütrotsüüdide põhiülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse. Leukotsüüdid kaitsevad organimsi mitmesuguste haigustekitajate eest. Trombotsüüdid osalevad vere hüübimises. Vererakkude omavahelise suhta muutumine veres põhjustab raskeid haiguslikke seisundeid.
arteriteks ja lõpuks kapillaarideks. Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri. Vere liikumine arteris ja veenis: arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel. Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste ümber. Kapillaarid: Ühendavaid artereid veenidega. Peenikeses õhukeseseinalised veresoomed. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaad ja jääkained rakkudest verre. Veri: Kude, mis koosneb vereplasmast, puna-ja valgeverelivledest ning vereliisakutest. Täiskasvanud inimeses on 5-6 liitrit verd. Vere punalibled ehk erütrotsüüdid: Transpordivad hapnikku. Tekivad luuüdis, eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas, ainsad tuumata rakud inimese kehas. Vere valgelibled ehk leukotsüüdid Kaitsevad hagustetekitajate eest Tekivad luuüdis, lümfisõlmes ja põrnas, eluiga 2-4 päeva. Tuumaga värvusetud rakud . arv kõigub (norm on 4000-9900 rakku mm vere kohta)
Vereringeelundkond-mood. Elundid, mis on seotud toitainete ja hapniku omastamisega ning co2 ja jääkainete eraldamisega. Vereringe tähtsus: tagab pideva ainevahetuse-toitainete ja o2 omastamine, jääkainete ja co2 eraldamise. Eluliste protsesside mõjutamine kaudne, hormoonide abil Hormoonid-kehas sünteesivad ained, mis mõjutavad organite Tööd. Kaitse-Veres on rakud, mis hävitavad mikroobe.Veres on ained nim. Antikehad, mis hävitavad viiruseid. Veri- Vedel Sidekude, koosneb vereplasmast ja selles kujunevatest vere- Rakkudest.Vererühmad-punased-ja valge vererakud ning vereliistakud. Veresooned- On torujad elundid, kus very liigub kindlas suunas. Tunnus e. kriteerium Arter Veen Soone sein Paksud elastsed,tugev Pehme ja lihaskiht õhuke,lihaskiht on õrnem Klapid puuduvad On olemas
kudedesse arterid, kudedest südamesse juhivad vere veenid. Kapillaarid ühendavad omavahel artereid ja veene. Kapillaarides toimuvad protsessid: 1)antakse ära hapnik 2)võetakse vastu süsi- happegaase 3)ainevahetus . Vere liikumise veresoontes kindlustab süda. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. Vereringe jaguneb suureks (varustab kudesid hapnikurikka verega) ning väikseks (rikastab verd hapnikuga) 3.Veri on vedel sisekude, mis koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on 3 tüüpi: 1) punased vererakud 2)valged vererakud 3)vereliistakud. Organismi kaitsevad haigustekitajate eest valged vererakud, vere hüübimises osalevad aga vereliistakud. Vere põhiülesanded on 1) seob organeid 2)transpordib toitaineid 3)ühtlustab temperatuuri 4)kaitseb organismi. 4.Organismi kaitsesüsteemi nimetame immuunseks. Selle elunditeks on lümfotsüüdid, lümfisõlm ja põrn, mis valmistavad leukotsüütide hulka kuuluvaid kaitserakke
vereringeks milles veri rikastub kopsudes õhuhapnikuga.suure vereringe yl:varustada kogu kega rakke toitainte ja hapnikuga, viia ära jääkained.suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest,mis paiskub vere aorti, suurim in arter.=>arterid>kapillarid(arteriaalne hapnikurikas veri muutub venoosseks vereks)>veenidesse>südmae parem koda.Väike vereringe parem vatsake>rikatub hapnikuga>vasak vatasake.veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes, mis koosneb vereplasmast ja selle hõljuvatest vererakkudest.punased vererakud(erütrotsüüdid)(kõige rohkem, hapniku transportimeine)valged vererakud(leukotsüüte)(võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega)vereliistakud(trombotsüüte)(osalöevad vere hüübimises)haava kinni kasvamine:tuleb vereliistakud>eraldavad aineid mis käivitavad hüü. Vajaliku kee, protes>tekib fibriin>moodustavad tiheda võrgustiku.Vere ül:organismis aineid edasi kanda, organismi kaitsta, temp ühtlustada.
Vereringe ülesanded on:*pideva ainevahetuse kindlustaine*Kehas toitainete laiali kandmine*Kehas hapniku laialikandmine*Jääkainete eemaldamine*Aitab kaasa hormoonide,antikehade ning kaitsesüsteemide rakkude laialikandmisel*Aitab ühtlustada keha temperatuuri Veri * Veri on organismis transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev tsirkuleeriv sidekude. Veri on organismis transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev tsirkuleeriv sidekude. *Veri on kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest *täiskasvanud inimestes on 5-6 liitrit verd. Veresooned *Veresooned on torujad elundid mida mööda veri liigub *Veresoone on 3 põhilist liiki veenid, arterid, kapillaarid *Mööda artereid liigub veri südamest eemale *Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri *Mööda veene liigub veri südamesse tagasi *Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu
1,39 ml , 20, 22 mooli, … erutuse juhtivus kiirus närvi-lihas sünapsis on? Suurem kui lihasrakus, suurem närvirakus, aeglasem kui närvis ja lihases, … mis annab täielikul oksüdatsioonil enim energiat? Lipiid, süsvesik, valk, … hüpoglükeemia? Glükoosi vähenemine veres, glükoosi suurenemine veres, veres, glügoosi suurenemine lihases, … Katabolism? dissimilatsioon …,….,…,… Kus produtseeritakse sappi? Maksas, sapipõies, maoseinas, … Mis eristab esmasuriini vereplasmast? Puuduvad valgud, …, …, … Esmasuriini produtseeritakse päevas? 2L, 20L, 200L, 160l… Positiivne Lämmastiku bilanss on? Omistatakse rohkem, kui eritatakse Organismi veest moodustab ekstratsellulaarne vesi? 40%, 50%, 60%, 70% Valkude ainevahetuse lõppprodukti eristab lipiididest ja süsivesikutest? Lämmastiku olamasolu, C, O2, … Kus valmib munarakk? Munasarjas, emakas, seemnesarjas, … Iood stimuleerib millise hormooni produktsiooni?türoksiin ja trijoodtüroniin…,….,…,…
ARTERIAALNE VERI = HAPNIKURIKAS VERI VENOOSNE VERI= HAPNIKUVAENE VERI Suur vereringe Vere liikumine südame vasakust vatsakesest mööda veresooni kogu kehasse ja sealt südame paremasse kotta Väike vereringe Vere liikumine südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta VERI ON VEDEL KUDE Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Veres saab eristada punaseid vererakke ehk erütrotsüüte, valgeid vererakke ehk leukotsüüte ja vereliistakuid ehk trombotsüüte. Hemoglobiin valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured liikumisvõimelised rakud. Vereliistakud ehk trombotsüüdid- kõige väiksemat vererakud IMMUUNSÜSTEEM KAITSEB ORGANISMI
erutussüsteem, võiem rütmilsielt iseseivalt töötada, koosneb lihasrakkused : K-F sõll, A-t, hisi kimp-purkinje kiud. Refraktaarsuse periood- süstoli ajal ei vasta südamelihas äritiajatele uue erutuse tekekga,0,2 sek.Arterid vere südamest eemale, O2 rikas veri. Veenid- verd südame poole savad laguse arterites. Vereplasmas vett 90% Verivedel sidekude,rakuvaheainet palju,vereplasmast ja verelibledest.täiskasvanul 4,6-6l Epteelkuderakke palju, rakuvaheainet vähe.Vooderdab õõneselundeid ja moodustab enamiku näärmetest.Omab kaitsefunktsiooni, hoides ära allpool olevate kudede mehaanilised, keemilised jt. kahjustused. Maomahla sekretsioon1ajufaas2maofaas3soolefaas Maolihaskihidvälimine pikikiht,vahelmine ringkiht,sisemised põikikiud Mao lihaskesta kokkutõmbumisel toimub toidumassi muutmine toitkördiks ja segamine maomahlaga
7) Milline veri voolab kehaveenides ja kopusarterites, kehaarterites ja kopsuveenides? V: a) Kehaveenides ja kopsuarterites liigub venoosneveri b) Kehaarterites ja kopsuveenides liigub arterjaalneveri 8) Kust algab ja lõppeb suur ja väike vereringe? V: a) Suur vereringe - Algab südame vasakust vatsakesest ja lõppeb südma paremas kojas b) Väike vereringe - Algab südame paremast vatsakesest ja lõppeb südame paremas kojas 9) Millest koosneb veri? Lotele vererakud. V: Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakud Jagunevad kolmeks: a) Erütrotsüüdid (punased) b) Leukotsüüdid (valged c) Trombotsüüdid (vereliistakud) 10) Kirjelda kõikide vererakkude ülesandeid. V: a) Erutrotsüüdid - Hapnikku transportimine kopsudest kudedesse b) Leukotsüüdid - Kaitsevad organimsi mitmesuguste haigustekitajate eest c) Trombotsüüdid - Osalevad vere hüübimises 11) Millised on vere ülesanded? V: Vere ülesanded on: a) Organismis aineid laiali kanda b) Organimi kaitsta
Lea Vatsel 2010 Mis on veri ? ( http://www.seemycells.co.uk/ ) Veri on vedel sidekude Koosneb vererakkudest, vereplasmast ja sellest lahustunud ainetest Vererakke on mitut tüüpi Moodustab kehakaalust 7 % ( 4-5 liitrit ) Veregrupid : ( http://uudised.err.ee/index.php?06210776 ) Kasutatakse enamasti AB0-süsteemi A-veregruppi kuuluva isiku plasmas esineb antikeha mis on B-veregrupi-tegurite vastu ja ka vastupidi 0-grupiga isikul on antikehad, mis on nii A kui ka B vastu ( A-l ja B-l need puuduvad ) Peamised vere haigused : Enam levinud aneemia e.
- Vee auramisega - Väljaheitega - Higistamisel 6. Kas palaviku korral on organismi veevajadus: a) suurenenud b) vähenenud c) ei ole muutunud 7. Millest koosneb sool? 40% naatriumist ja 60% kloorist 8. Mida põhjustab liigne keedusoola tarbimine? 1) osteoporoos 2) vereõhu tõus 3) tursed 4) väsimus 9. Mis on: Isotooniline lahus – rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga Hüpotooniline lahus – vereplasmast madalama osmootse rõhuga Hüpertooniline lahus – vereplasmast suurema osmootse rõhuga 10. Selgitage mõisted: Anabolism – sünteesimisprotsessid Homöostaas – elutegevuseks vajalikud sisetingimused Katabolism – lõhustumisprotsessid 11. Nimetage katioonid: Na K Ca Mn Nimetage anioonid: kloriid vesinikkarbonaat sulfaadid fosfaadid Nimetage põhibioelemendid: C H N O P S Nimetage organismis leiduvad makroelemendid: süsivesikud, lipiidid (10-20%), valgud (15%), vesi
1)Nimeta vere lesanded? Kanda aineid laial, Tagada organismi kaitse, htlustada organismi temperatuuri, On organismis siduvaks koeks. 2) Nimeta vere koostisosad, iseloomusta, lesanded! Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. VEREPLASMA- sisaldab vett, valkusid, jkained, ssihappegaasi, anti kehasid, hormoone jne. *Kaitse lesanne soojusregulatsioon. *VERERAKUD 1. Punased vererakud ehk ERTROTSDID- punased, kaksikngusa pinnaga, ilma tuumata, sisaldavad hemoglobiine. 2. Valged vererakud ehk LEOKOTSDID- vrvitud, tuumaga, ambjalt liikuvad. lesanne- organismi vitlus mikroobidega. 3. Vereliistakud ehk TROMBOTSDID- vrvitud, ilma tuumata. lesanne- vere hbimine.
Naha pindmine kiht on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest. Selle all paikneb elusatest rakkudest koosnev marrasnahk, marrasnaha all asub pärisnahk, kus on rohkesti erinevaid vere- ja lümfisooni ning tundeelundeid. Pärisnaha kihtidesse ulatuvad ka higi ja rasunäärmete osad ning pärisnaha all paikneb rasvarikas naha- aluskude. Nahal on kaitse- ja eritusülesanne ning ta talitleb meeleelundina. Nahatekised on küüned, juuksed, karvad ning piimanäärmed. Veri koosneb vereplasmast ning selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasmal on tähtis osa nii toitainete organismis laialikandmises kui ka kudedes moodustunud süsihappegaasi transpordis kopsudesse. Punalibled e. erütrotsüüdid transpordivad hapniku kopsudest kudedesse, valgelibled e. leukotsüüdid kindlustavad organismi kaitsesüsteemi töö ning vereliistakud e. trombotsüüdid osalevad vere hüübimisel. Vere ülesanded on ainete transport, organismi kaitse, termoregulatsioon e
Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu.Arterite ja veenide seinad on mitmekihilised. Kapilaarid ühendavad artereid veenidega, seal voolab veri aeglaselt. Toimub keha ja vererakkude vahel aine vahetus. Kapilaarisein koosneb ainult ühest rakukihist. Õhuke sein hõlbustab ainete vahetust. Seal toimub nii gaasivahetus kui ka toit ja jääkainete võrdsustamine.Toitained ja hapnik lähevad kapilaarverest kudedesse, jääkained siiruvad kudedest kapilaaridesse. koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasma on peamiselt valkude vesilahus, lisaks sellele on ka lahustunud mineraalsooli, toitaineid, hormoone ja rakkude eluteg. Tekkinud jääkaineid. Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedesse moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. Veres saab eristada punaseid vererakke ehk erütrotsüüte, valgeid vererakke ehk leukotsüüte ja vereliistakuid ehk trombosüüte. Kõige rohkem
hapnikuga. Veri liigub südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest, mis kokkutõmbudes paiskab kehast tulnud venoosse vere kopsuarteritesse. Siis jagunevad arterid peenikesteks kaplillaarideks. Läbi nende seinte toimub gaasivahetus ja rikastub hapnikuga. Venoosne veri muutub arteriaalseks. Siis koguneb see veri kopsuveenidesse ja suundub südame vasakusse kotta, sealt vasakusse vatsakesse ja siis suurde vereringesse. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvates vererakkudest. Vereplasma on vesilahus. Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. Punane vererakk ehk ERÜTROTSÜÜT on punast värvi,ta ülesandeks on hapniku transportimine kopsudest kudedesse ja ta liigub ka kõige peenemates veresoontes. Neil puudub tuum. Tema paljunemine toimub punases luuüdis, kus neid juurde toodetakse. Erütrotsüüdis on palju hemoglobiini, sest tal puudub tuum
Naha pindmine kiht on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest. Selle all paikneb elusatest rakkudest koosnev marrasnahk, marrasnaha all asub pärisnahk, kus on rohkesti erinevaid vere- ja lümfisooni ning tundeelundeid. Pärisnaha kihtidesse ulatuvad ka higi ja rasunäärmete osad ning pärisnaha all paikneb rasvarikas naha- aluskude. Nahal on kaitse- ja eritusülesanne ning ta talitleb meeleelundina. Nahatekised on küüned, juuksed, karvad ning piimanäärmed. Veri koosneb vereplasmast ning selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasmal on tähtis osa nii toitainete organismis laialikandmises kui ka kudedes moodustunud süsihappegaasi transpordis kopsudesse. Punalibled e. erütrotsüüdid transpordivad hapniku kopsudest kudedesse, valgelibled e. leukotsüüdid kindlustavad organismi kaitsesüsteemi töö ning vereliistakud e. trombotsüüdid osalevad vere hüübimisel. Vere ülesanded on ainete transport, organismi kaitse, termoregulatsioon e
Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun.Süda on 4-osaline : Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks (vasakuks ja paremaks), kummaski südame pooles on koda ja vatsake. Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (Artersse) Klapp- koja ja vatsa vahel ühendav ava. Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Täiskasvanul on 5-6 L verd. Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest(erütrotsüüt,trombotsüüt ja leukotsüüt) Vereplasma sisaldab vett,toitaineid,hormoone,süsihappegaasi ja transpordib neid. Punased vererakud sisaldavad hemoglobiini ja selle ülesanne seob hapnikku. Nad on kettakujulised ning moodustavad punases luuüdis. Traspordivad hapnikku. Valged vererakud värvusetud,amööbiad. Moodustuvad põrnas,lümfisõlmedes ning punases luuüdis . Hävitavad võõrkehi ja mikroobe.Valmistavad antikehi.
hemoglobiiniga ning moodustab ebapüsiva keemilise ühendi oksühemoglobiini. Hapnik liigub alveoolidest plasmasse nii kaua, kuni peaaegu kogu hemoglobiin on muutunud oksühemoglobiiniks (umbes 96%). Mistõttu erütrotsüüdid sisaldavad hapniku 60 korda rohkem kui plasma. See kindlustab ainevahetuseks vajaliku hapniku hulga. Sel ajal kui veri mööda elundite kapillaaride voolab, läheb hapnik suure partsiaalrõhuga vereplasmast väiksema partsiaalrõhuga koevedelikku. Koevedelikust satub hapnik rakkudesse ja võtab seal kohe osa hapendumisreaktsioonides. Sedamööda kuidas hapnik vereplasmast väljub, läheb oksühemoglobiin üle hemoglobiiniks ja säilitab sel viisil hapniku küllaldase kontsentratsiooni plasmas. Ainevahetuse tagajärjel rakkudes tekkiv süsihappegaas läheb koevedelikku ja tõstab seal partsiaalõhku. Elundite kapillaarides on süsihappegaasi partsiaalrõhk tunduvalt
Leidub luuüdis, neerus, maksas jne Kohev sidekude - pehme, painduv, venitatav, palju põhiainet milles paiknevad kollageensed, elastsed ja retikulaarsed kiud. Leidub naha all, seedetraktis, hingamisteedes jne. Ül ühendada omavahel kudesid ja elundeid, kaitse. Tihe sidekude - kooseb samast millest kohev sidekude, kuid rohkem kiude ja vähem põhiainet. Nahas, arteri seinas. Veri - koosneb vereplasmast ja rakkudest, valminud rakud pole jagunemisvõimelised. Kõhrkude - koosneb kondrotsüütidest, mis asuvad kõhreõõnsustes. Pole närve ega veresoone. Lootelised: · Mesenhüüm- lootel esinev kude, temast arenevad kõik tugikoe rakud, koosneb harulistest rakkudest ja geeljast rakuvaheainest · Sültjas sidekude Troofilise funktsiooniga: · Lümf · Veri o koosneb vereplasmast ja rakkudest
venoosse vere kopsuarteritesse. Sealt liigub veri mööda veresooni läbi kopsude ja jõuab hapnikurikka verena südame vaskusse kotta. Vereringe- südamest ja erinevatest veresoontest koosnev süsteem, mis võimaldab vere pidevat ühesuunalist ringlust inimese kehas. Veri on vedel kude Veri on sidekude. Täiskasvanute kehas on 5-6 liitrit, mis moodustab 6-8% kehamassist. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Punased vererakkud e. Erütrotsüüdid elastsed, punases, kettakujulised, puudub tuum. Ülesandeks on hapniku transportimine. Valged vererakud e. Leukotsüüdid- värvusetud, tuumaga, amööbsja kujuga. Ülesanne on võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega. Vereliistakud e.trombotsüüdid-puudub tuum, värvitu, korrapäratu kujuga, ülesanne on osaleda vere hüübimises.
tagasi südamesse, paremasse kotta. Tekib süsihapegaasiline veri(venoosne veri) Väike ehk kopsuvereringe Venoosne veri liigub südame paremast vatsakesest mööda veresooni kopsu ja sealt voolab hapnikurikas veri tagasi südame vasakusse kotta. Tekib arteriaalne veri. VV PK PV VK VV Arteriaalne veri-hapnikurikas veri Venoosne veri-hapnikuvaene veri Veri on vedel sidekude,mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast ja seles hõljuvatest vererakkudest. Veres saab eristada puneseid verrakke(erütrotsüüte), valgeid vererakke(leukotsüüte)ja verelistakuid(trombotsüüte). ERÜTROTSÜÜDID LEUKOTSÜÜDID TROMBOTSÜÜDID punased vererakud valgedvererakd vereliistakud värvus punane värvitu värvitu kuju kettakujuline amööbjas korrapäratu liikumine ei liigu amööbi sarnane ei ligu
tagasi südamesse 10. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest, paisates süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse. Kapillaarides annab veri ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga veresoone veri muutub arteriaalseks. Kopsuveenide kaudu tuuakse hapnikurikaas veri südame vasakusse kotta. 11. vereringe tervishoid, esmaabi vigastuste korral 12. Mis on veri ja millest see koosneb? Vedel sidekude(,mis ringleb veresoontes), mis koosneb vereplasmast, pun- ja valgelibledest ning vereliistakutest. (täiskasvanud inimesel 5-6l. verd) 13. Mis on hemoglobiin ja miks seda vaja on? Valk, mis seob ja transpordib hapniku ning see rauda sisaldav valk annabki verele punase värvuse. 14. Võrdle punaseid ja valgeid vererakke ning vereliistakuid! · Punased vererakud ehk erütrotsüüdid on tuumata, värvuselt punased, suhteliselt suured, kettakujulised, liikumisvõimetud rakud. Transpordivad hapniku.
1. Keraliiges (art. spheroidea) – frontaal, sagitaal, vertikaaltelg, liik.: telgede liikumised+koonusliikumised, näide: pähkeliiges (enarthrosis). 2. Lameliiges (art.plana) – näide: amfiartroos. Liigese kolm osad: 1.Liigesepind (facies articularis) 2. Liigeseõõs (cavitas articularis) 3. Liigesekapsel (capsula articularis) – 2 kihti – fibroos/sünoviaalkiht Sünoovia on kollakas läbipaistev liigesevedelik, mida toodavad sünoviaalrakud vereplasmast. Funktsioonid: 1. vähendab hõõrdumist, 2. kannab toitained kõhre rakkudele, 3. kannab ära kõhrerakkude jääkained, 4. aitab rõhku ühtlaselt jaotada TEST 3 1. NIMETA LÜLISMBA KÕVERUSED. Kaela/nimme LORDOOS (kumerus ette) JA rinna/ristluu KÜFOOS (kumerus taha). SKOLIOOS (kumerus külje poole). 2. LÜLIDEVAHEKETAS. NIMETA OSAD JA FUNKTSIOONID. FIBROOSVÕRU JA SÄSITUUM. FUNKTSIOON: SEOB JA VÕIMALDAB LIIKUMIST. 3. Puusaluu. Osad
mis hiljem võivad lubjastuda. Ei tohiks suitsetada, tuleb hästi toituda ning kaalu jälgida ja tuleb olla kehaliselt aktiivne. 8. Vere ülesanded Vastus: Vere kõige olulisem ülesanne on organismis aineid transportida. Veri aitab organismi temperatuuri ühtlustada. Vere teine tähtis ülesanne on kaitsta organismi. Veri on organismis siduv kude, sest vere ja verega edasi kanduvate hormoonide mõjutusel talitleb organism kui tervik. 9. Vere koostis Vastus: Veri koosneb vereplasmast (55%) ja selles hõljuvatest vererakkudest (45%). Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. Punases luuüdis moodustub vererakke pidevalt juurde. Valgeid vererakke tekib nt harknäärmes. 10. Vererakud: ehitus, ülesanded, kus tekivad? Vastus: Punaseid vererakke ehk erütrotsüüte on veres kõige rohkem. Nende põhiülesanne on hapniku toimetamine kopsudest kudedesse. Välimuselt meenutavad nad kaksiknõgusaid kettaid
et jätkata oma teed suures vereringes 18. Kujuta skeemina väikest vereringet. 19.Kuidas muutub veri suures vereringes? Arterite kaudu viib arteriaalne veri hapniku ja toitained kõikidesse elunditesse, veenide kaudu kogutakse organismist kokku ainevahetuse jääkproduktid, kapillaarides toimub toitainete ja gaasi ainevahetus vere ja kudede vahel.. 20.Kujuta skeemina suurt vereringet. 21.Millest koosneb veri? koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest 22.Võrdle vererakke(tabel lk.41) 23.Millal on vere hüübimine organismile vajalik, millal ohtlik? Vajalik, et vältida liigset verejooksu, kaitseb ka haava bakterite eest. 24.Nimeta vererühmad. 0, A, B, AB 25.Mida tuleb jälgida vereülekandel? Miks? Kui vereülekande tulemusel satuvad kokku erineva vererühma vered, siis toimub punaliblede kokkukleepumine
Kõhrkude on sidekude, mis on elastne ja pisut kollane ning mille ülesanneteks on tugi- ja kaitsefunktsioon ta moodustab organismi toese ning on kaitseks siseorganitele. Luukude on sidekude, mis on kõva ja veidi elastne, rakuvaheaines on lisaks kiududele suurel hulgal mineraalaineid, rakud on haralise kujuga, ülesanneteks on tugi- ja kaitsefunktsioon ta moodustab organismi toese ning on kaitseks siseorganitele. Veri on sidekude, mis koosneb vedelast vereplasmast ning mille ülesanneteks on kande mitmesuguseid aineid ühtedest elunditest teistesse, teeb kahjutuks bakterid ja nende rakud. Silelihaskude on lihaskude, mis koosneb käävjatest rakkudest, milles on üks tuum. Iseloomulik on aeglane kokkutõmbumine ja võime olla pikemat aega kokkutõmbunult. Ülesandeks on naha toestamine. Vöötlihaskude on lihaskude, mis koosneb lihaskiududest ja mis moodustab põhilise massi inimese lihastest, kindlustab keha liikumise
süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga venoosne veri muutub arteriaalseks. Hapnikurikas (arteriaalne) veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu. http://www.innerbody.com/anim/card.html Südameveresoonkonna haigused Südameinfarkt - südame pärgarteri ummistumine Kõrgvererõhutõbi püsiv kõrge vererõhk Veenilaiendid jalgade pindmiste veenide laienemine Südame rütmihäired Südameklapi rikked Veri Kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest. · Täiskasvanud inimeses on 5-6 liitrit verd. Vere punalibled ehk erütrotsüüdid Transpordivad hapnikku · Tekivad punases luuüdis · Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas · Ainsad tuumata rakud inimese kehas · Neid on veres kõige rohkem (täiskasvanul umbes 35 triljonit) Neile annab punase värvuse hemoglobiin, mis on rauaühendit sisaldav ja hapnikku transportiv valk. Vere valgelibled ehk leukotsüüdid
· Kapillaarides annab veri ära CO2 ja küllastub hapnikuga-venoosne veri muutub arteriaalseks. · Arteriaalne veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu. Südameveresoonkonna haigused · Südameinfarkt- südame pärgarteri ummistumine. · Kõrgvererõhutõbi- püsiv kürge vererõhk · Veenilaiendid- jalgade pindmiste veenide laienemine. · Südame rütmihäired. · Südameklapi rikked. Veri kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest. ( täiskasvanul 5-6 liitrit ) LK 41 ÕPIKUST Vere punalibled e erütrotsüüdid - Transpordivad hapniku (hemoglobiin) · Tekivad punases luuüdis. · Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas. · Ainsad tuumata rakud inimese kehas. Kõige rohkem ( u 35 triljonit) Hemoglobiin rauaühendit sisaldav, hapniku transportiv valk. Vere valgelibled e leukotsüüdid - Kaitsevad haigustekitajate eest.
.........................................................................................10 2 1. VERI Veri on vedel sidekude mis moodustab inimese kehamassist 6-8 %. Vere funktsioonid on: · transpordifunktsioon; · kaitsefunktsioon; · sisekeskkonna püsivuse säilitamine. Veri koosneb verelibledest (vererakkudest) (45%) ja vereplasmast (55%). Vererakud jaotatakse: · punalibledeks e erütrotsüütideks; · valgelibledeks e leukotsüütideks; · vereliistakuteks e trombotsüütideks. 3 2. PUNALIBLEDE VERELOOME Täiskasvanud organismis toimub enamiku vererakkude loome lameluude ja toruluude otsas paiknevas punases luuüdis. Kõikidel rakkudel on ühine eellane- hemopoeetiline tüvirakk.
PUNANE VERERAKK- Vererakk, mis transpordib happniku VALGE VERERAKK- Vererakud, mille põhiülesanne on võidelda organismi sattunud haigusetekitajate ja võõrkehadega VERELIISTAK- Vererakk, mis osaleb vere hüübimisel VEREPLASMA- Valkude vesilahus HEMOGLOBIIN- Valk mis seob ja transpordib hapniku HÜÜBIMINE- LÜMF- Lümfisoontes voolav värvuseta vedelik, mis koguneb rakuvaheruumidest lümfisoontesse Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest Punases luuüdis moodustub vererakke pidevalt juurde PUNASED VERERAKKUD Punaseid vererakke on veres kõige rohkem Nende põhi ülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse Nad on elastsed rakud, mis liiguvad kõige peenemates veresoontes Neil pole tuuma, tuumata rakku mahub rohkem hemoglobiini Hemoglobiin annab verele punase värvuse VALGED VERERAKKUD JA LIISTAKUD Valgel vererakul on tuum aga värvusetud ning suure liikumisega rakud
Erütrotsüütidele Hingamissagedus treenimatul rahulolekus? 12-16 O2 puudus treenimatul? Tõstab pulssi Hingamiskeskuse töö intensiivistub? Co2 kontsentratsiooni suurenemisel 1g hemoglobiini seob O2 1,38 ml erutuse juhtivus kiirus närvi-lihas sünapsis on? Suurem kui lihasrakus mis annab täielikul oksüdatsioonil enim energiat? Lipiid hüpoglükeemia? Glükoosi vähenemine veres Katabolism? dissimilatsioon Kus produtseeritakse sappi? Maksas Mis eristab esmasuriini vereplasmast? Puuduvad valgud Positiivne Lämmastiku bilanss on? Omistatakse rohkem, kui eritatakse Organismi veest moodustab ekstratsellulaarne vesi? 40%, Valkude ainevahetuse lõppprodukti eristab lipiididest ja süsivesikutest? Lämmastiku olemasolu, Kus valmib munarakk? Munasarjas Jood stimuleerib millise hormooni produktsiooni? türoksiin ja trijoodtüroniin Milline neist pole füüsikaline ärritaja? Hormoonid Mis on ganglionid? närvirakkude kehade kogumid Seljaaju valge osa? Aksonid
süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga – venoosne veri muutub arteriaalseks. Hapnikurikas (arteriaalne) veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu. http://www.innerbody.com/anim/card.html Südameveresoonkonna haigused Südameinfarkt - südame pärgarteri ummistumine Kõrgvererõhutõbi – püsiv kõrge vererõhk Veenilaiendid – jalgade pindmiste veenide laienemine Südame rütmihäired Südameklapi rikked Veri Kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest. • Täiskasvanud inimeses on 5-6 liitrit verd. Vere punalibled ehk erütrotsüüdid Transpordivad hapnikku • Tekivad punases luuüdis • Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas • Ainsad tuumata rakud inimese kehas • Neid on veres kõige rohkem (täiskasvanul umbes 35 triljonit) Neile annab punase värvuse hemoglobiin, mis on rauaühendit sisaldav ja hapnikku transportiv valk. Vere valgelibled ehk leukotsüüdid
1. Mida tähendab mõiste "sisekeskonna homöostaas"? Milles see avaldub? Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, veri ja lümf. Need võimaldavad hoida keskkonnatingimusi optimaalsel tasemel. Sisekeskkonna homöostaas on suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. 2.Kuidas eraldada vereplasmat ja vereseerumit? Vereplasma õrnkollakas vedelik, mis moodustab vere vedela osa. Fibrinogeen ei ole eraldatud Vereseerum vereplasmast on fibrinogeen eraldatud. Neid saab üksteisest eraldada tsentrifuugides vererakud sadestuvad põhja. 3.Kirjeldage lühidalt erütrotsüütide loomet ja selle regulatsiooni. Loome ehk erütropoees erütrotsüütide loome, toimub punases luuüdis. Nende eellasteks on pluripotentsed tüvirakud, mis on võimelised moodustama ainult ühte tüüpi vererakke. Seda reguleerib neerudes olev hormoon erütropoetiin, mille hulk veres suureneb hapniku osarõhu
lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude ja luukude). Nende ülesandeks on täita eri elundite vahelisi vahesid (kohev ja elastne sidekude) ja hoida elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sidekude- kõõlused, sidemed).Uueneb kudedest kõige kiiremini, täites haava paranemisel kahjustuskoha. 1 TOITEFUNKTSIOONIGA SIDEKOED 1.1 Veri Veri koosneb vedelast rakuvaheainest- vereplasmast- ja vormelementidest- erütrotsüüdid (punalibled), leukotsüüdid (valgelibled) ja trombotsüüdid (vereliistrakud). Täiskasvanud inimese verehulk on ligikaudu 7% keha massist, seega varieerub verekogus 4,5-6 liitri piires. Vere peamiseks ülesandeks on transport: viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, eemaldab seal jääkaineid, kannab laiali hormoone. Tähtis on ka vere kaitsefunktsioon, tehes kahjutuks organismi sattunud tõvestavad mikroorganismid ja nende mürgid.
sisaldust veres. Neerud paiknevad kõhuõõne tagaosas mõlemal pool selgroogu. Rasvakiht kaitseb neerusid tugevate löökide eest ja hoiab neid paigal. Neerude eritis on uriin, mille teke algab neerukehakestes (mõemas neerus u miljon). Seal eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub neerutorukestesse. Veri siseneb neerudesse (10-15cm)veresoonte kaudu küllaltki suure rõhu all ning see soodustab vee ja selles lahustunud ainete filtreerumist vereplasmast neerukehakestesse. Uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained ja suurem osa veest verre tagasi. Ülisuur imendumispind kindlustab jääkainete lõpliku eraldumise ja vajalike ainete tagasiimendumise. Neerutorukeste lõppu jõudes sisaldab vedelik aineid, millest on vaja vabaneda. Üleliigne vesi koos mittevajalike ainetega moodustab uriini. Uriin liigub mööda kusejuha kusepõide (mahutab kuni 1l), mille seinad on venivatest lihastest
5.3 Spordijoogid Spordijoogid on otseselt välja töötatud taastamaks treeningu ajal vähenenud vedeliku, mineraalainete, vitamiinide ja süsivesikute hulka. Spordijookide üheks oluliseks koostisosaks on naatrium. See kiirendab glükoosi ja vee omastamist organismi poolt. Spordijookide tavaline süsivesikusisaldus on 6-8% see tähendab, et 1 l joogist saad sa 60- 80 g süsivesikuid. Spordijooke liigitatakse osmolaalsuse järgi (kas on vereplasmast madalam või mitte). Isotooniliste jookide osmolaalsus on võrdne vereplasmaga, seetõttu imenduvad need kiirest. Veelgi parema imendumisega on hüpotoonilised spordijoogid, mis on vereplasmast madalamad ja seetõttu on veelgi kiirema imendumisega. Kuid hüpotoonilised spordijoogid on väga kallid, seetõttu kasutatakse neid väga vähesele määral. 5.4 Oma spordijook Väga heaks lahenduseks on iseendale valmistada nö. spordijook, mis ei ole nii raha nõudev
aine kontsentratsiooni teiselpool membraani ning seega võrdsustada kontsentratsioone mõlemal pool membraani. See on ühesuunaline difusioon, mis leiab aset siis, kui lahustunud aine molekulid ei pääse läbi membraani Osmootne rõhk rõhk, mis tekib mingis suletud ruumis (näiteks rakus), kui lahusti siseneb sinna osmoosi teel, on üheks vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitajaks Hüpotooniline lahus vereplasmast madalama osmootse rõhuga lahus Hüpertooniline lahus vereplasmast kõrgema osmootse rõhuga lahus
1 Veri on kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest. Täiskasvanud inimeses on umbes 6 liitrit verd. Kõide rohkem on veres punaliblesid ehk erütrotsüüte. Kujult meenutavad punalibled ümmargusi kaksiknõgusaid kettaid ja neid on täiskasvanud inimese kehas umbes 35 triljonit. Punaliblede eluiga on neli kuud ja inimese veri täieneb pidevalt uute erütrotsüütidega. Uued punalibled tekkivad punases luuüdis. Vereanalüüs on kõige lihtsam ja informatiivsem uuringu liik: verd võetakse
b) valmis antikehasid Vaktsineerimise ja haiguse läbipõdemise sarnasuse seisnebki selles, et mõlemal puhul toodab organism haiguse vastu võitlemiseks antikehasid. Enamasti, kui haiguse on juba läbi põetud, siis sellesse enam uuesti ei nakatu. Täida lüngad · Inimese vereringe koosneb veresoontest - arterid, veenid ja kapillaarid, südamest ja verest, mis omakorda koosneb vereplasmast ja selles olevatest vererakkudest. · Süda on inimesel 4- osaline, kodasid ja vatsakesi eraldavad südameklapid ja vatsakeste ning veresoonte vahel on poolkuuklapid. · Südames olevad klapid tagavad vere ühesuunalise liikumise. · Süda töötab pidevalt ja rütmisliselt, tagades sellega vereringluse kehas. · Väike vereringe läbib kopse, kus veri rikastub hapnikuga, ning annab ära süsihappegaasi.
Suur vereringe algab südame vasakust vatsekesest, mis paiskab vere aorti. Aordist viivad vere arterid kõikidesse kehaosadesse. Südamesse tagasi kantakse veri 2 suure veeni kaudu-ülemise ja alumise õõnesveeniga. Väike vereringe algab paremast vatsakesest, mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse. Kapillaarides annab veri ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga. Veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu. Veri on kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ja vereliistakutest. Punalibled e erütrotsüüdid transpordivad hapniku, tekivad punases luuüdis, tuumata rakud. Valgelibed e leukotsüüdid kaitsevad haigustekitajate eest, tekivad luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas. Vereplasma transpordib toitaineid, jääkaineid ja süsihappegaasi, hormoone. Immuunsusüsteem Lümfisoontes liikuvat vedeliku nim lümfiks. Tekib vereplasma filteerumisel kapillaaridest.
seksuaalpartneritel ● Verd ei või loovutada isikud, kes on tarvitanud süstitavaid narkootikume. ● Tätoveerimisest, augustamisest, nõelravist peaks olema möödas 4 kuud ● Puugihammustusest peab olema möödas 2 kuud Vere funktsioonid ● Veri moodustab inimese kehakaalust keskmiselt 6 – 8% ● 70 kg kaaluva täiskasvanu kehas on verd u 5 liitrit. ● Eluohtlik on rohkem kui kolmandiku vere kaotus ● Veri koosneb vereplasmast ning vererakkudest. Viimased jagunevad punalibledeks ehk erütrotsüütideks (ülesandeks hapniku transport), valgelibledeks ehk leukotsüütideks (ülesandeks organismi kaitsmine haigustekitajate vastu) ja vereliistakuteks ehk trombotsüütideks (tähtsad vere hüübimisel). Vere funktsioonid ● Transport: hapnik kopsudest ja toit- ning ehitusained seedetraktist kudedesse; neist ainevahetuse käigus vabanenud süsihappegaas
annaabi.ee 
