Vereplasma mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Vereplasma – õrnkollakas vedelik, mis moodustab vere vedela osa. Fibrinogeen ei ole eraldatud Vereseerum – vereplasmast on fibrinogeen eraldatud.

Füsioloogia KT1

Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik järgmiste organismi sisekeskkonna seisundit peegeldavate füüsikalis-keemiliste omadustega: suhteline tihedus ja viskoossus võrreldes veega on vastavalt 1,025...1,029 ja 1,9...2,6, osmootne rõhk 768...819 kPa (7,6...8,1 atm). Vereplasma on leeliselise reaktsiooniga, pH väärtusega 7,35...7,4. Vereplasma osmolaarsus on liigikaudu 300 mosm/l. Kogu vere viskoossus on umbes 5 korda suurem kui veel.

Kordamisküsimused (vastused)

Vereplasma on vere vedel osa, kollaka värvusega ning koosneb veest, erinevatest valkudest (antikehad, hormoonid, transpordimolekulid), toitainetest (suhkrud, rasvad, aminohapped). Transpordi ülesanne ning tänu peamisele koostisosale veele on suure soojusmahtuvusega ning hoiab keha tem-i. 4. Vere füüsikalis-keemilised omadused (osmootne rõhk, onkootne rõhk, reaktsioon, puhveromadused) Osmootne rõhk (vereplasmas lahustunud ainete konts.

Inimese f�sioloogia I KT kordamisk�simused vastustega

Vereplasmas on 90...91% vett, 6,5...8% valku (valkusid on 65...80 g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks, viimaste hulgas on ka fibrinogeeni) ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid (Na+, K+, Ca+, Mg+, Cl-, HCO3-, HPO4-, HSO4-). Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik järgmiste organismi sisekeskkonna seisundit peegeldavate füüsikalis- keemiliste omadustega: suhteline tihedus ja viskoossus.

Kordamisküsimused (vastused)

Vereplasma valkusid on 80g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Valgud võtavad osa ainete transpordist(albumiinidega on osaliselt või täielikult seotud Ca, rasvhapped jne ja globuliinidega hormoonid, lipiidid jne) ja valgud osalevad kaitsefunktsioonid(antikehad) Vere hüübimise etapid-Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta, sest välja voolanud veri hüübib.

Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused

Vereplasmas on 92 % vett (annab verele voolavuse) ; 7-8 % valku ja umbes 1 % madalmoleklaarseid aineid (süsivesikuid, lipiide jt.), kollaka värvusega vedelik Madalmolekulaarsed ained – 20 g/L. Anorgaanilised, peamiselt ioonidena esinevad ained ja orgaanilised. Anorgaanilised ained ( na, K ca, Mg ) määravad vere osmoose rõhu , mille järgi reguleeritakse organismi vee ja soolade tasakaal.

Ainevahetus, veri, vererakud, sisesekretsioon

Vereplasma valkusid on 65...80 g/l, neid jaotatakse albumiinideks (35...45 g/l) ja globuliinideks (24...37 g/l), viimase hulgas fibrinogeeni 1,5...4,5 g/l. Vereplasma valkude ülesanded on: vere ja kudede vee- ja ainete vahetus; aine transport veres; osalevad kaitsereaktsioonides; osa vere puhversüsteemidest; valkudest oleneb vereplasma viskoossus.

Kordamisküsimused (vastused)

Vereplasma – interstitsiaalne vedelik: difusioon ja filtratsioon.

Inimese füsioloogia eksami kordamisküsimused

Vereplasma puhvesrsüsteemid on vereplasma puhvrid ja erütrotsüütides neis paiknev hemoglobiin. Puhversüsteemid aitavad tagada vere ja selle kaudu koevedelike ja kogu organismi happa-leelise tasakaalu suhtelist püsivust.

INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON

Vereplasma - valkude vesilahus+mineraalsoolad, hormoonid, toitained, jääkained, süsihappegaas jne. ülesanne:toob süsihappegaasi kudedest kopsu, transpordib toitaineid ja jääkaineid.

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

Vereplasma valkusid on 65...80g/l ja need jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Albumiine on 35...45g/l ja globuliine 24...37g/l ja globuliinide hulgas on 1,5...4,5g/l fibrinogeeni.

VERI

Vereplasmas on 92 % vett (annab verele voolavuse) ; 7-8 % valku ja umbes 1 % madalmoleklaarseid aineid (süsivesikuid, lipiide jt.), kollaka värvusega vedelik Madalmolekulaarsed

Füsioloogia

Vereplasmas on palju Na ja kloriidioone, vähem K, Ca, Mg, rohkem proteiine kui koevedelikus Vee kulud: higistamine, Hingeõhu niisutamine, Vesi väljaheites, Vesi uriinis 1250ml

Füsioloogia

Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik, pH väärtusega 7,35...7,4. Vereplasmas on 90...91% vett, 6.5...8% valku ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid.

Anatoomia ja füsioloogia eksam

Vereplasma on peamiselt valkude vesilahus, lisaks sellele on ka lahustunud mineraalsooli, toitaineid, hormoone ja rakkude eluteg. Tekkinud jääkaineid.

Vererakud, veresooned, hüübimine, immuunsus

Vereplasmas on teda 10%. Transport vereplasmas:CO2 ja veest tekib punalibledes süsihape, mis dissotseerub vesinikiooniks ja vesinikkarbonaatiooniks.

Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused

Vereplasmal on tähtis osa nii toitainete organismis laialikandmises kui ka kudedes moodustunud süsihappegaasi transpordis kopsudesse.

Haigused

Vereplasma - sisaldub vesi, transportvalgud, antikehad, fibrinogeen(hüübimisvalk), toitained(glükoos, jääkained, hormoonid)

Bioloogia - inimene

Vereplasma 54 - 59% ja vereliblesid 41-46%. Vereplasma koostises on 90-91% vett, 6,5- 8%valku ja u 2 % madalamolekulaarseid aineid.

INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON

Vereplasma on vesilahus. Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse.

Bioloogia: vereringeelundkond

Vereplasma on kollakas läbipaistev vedelik, mis koosneb 90% veest ja 10% vees lahustunud või vees suspendeeritud ainetest.

Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks

Vereplasma on happelisem (7,0…7,2) kui emal (7,4), võivad aluselised ravimid loote veres peetuda.

Farmakokineetika - teadus ravimi saatusest organismis

Vereplasmaga on isotooniline 0,85% NaCl lahus (füsioloogiline lahus) ja ka 4,5…5% glükoosilahus.

Füüsikaline keemia

Vereplasmad - transp. Vitamiine jne. Pärilikkust antakse edasi valgulisteühenduste abil.

Inimese füsioloogia

Vereplasmas on 90...91% vett, 6,5...8% valke ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid.

VERI

Vereplasma on vere vedelikune koostisosa, mis moodustab 55 – 60 % selle kogumahust.

Süda ja veresoonkond ning haigused

Vereplasma on valkude vesilahus, sisaldab ka mineraalsooli, toitaineid ja hormoone.

Vereringe elundkond

Vereplasma tase on vajalik kandmaks lihasrakkudesse olulisi toitaineid ja hapnikku.

Referaat glütserooli kohta

Vereplasma valkusid on 65...80 g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks.

Anatoomia ja füsioloogia eksam

Vereplasma – toitained organisti, süsihappegaasi viimine kopsudesse.

Bioloogia kordamisküsimused - Vereringeelundkond

Vereplasma valgud on olulised vere ja kudede vahelises vee- ja ainevahetuses.

VERI

Vereplasmas on tema sisaldus väike 10-15%. Raskel ahelal on 3 domeeni.

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia

Vereplasma - kannab laiali Vererakud toitained ja hormoonid

Inimene

Vereplasmas on teda 75%. (12-14 g/l). IgG1- 65%, IgG2- 25%,

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia

Vereplasma on vedelik, milles vere rakud saavad liikuda.

Doonorlus

Vereplasma proteinogramm – elektroforeesi abil eraldatud valgud.

Aminohapped, peptiidid, valgud

Vereplasma saamiseks on vaja verele lisada antikoagulanti.

KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA

Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik.

VERI

Vereplasma – ca 55 % mahust vere vedel osa.

1 KT Füsioloogia Kordamisküsimuste vastused.

-2

Vereplasma ülesanne on vererakkude kandmine.

Vereringeelundkond

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

katedraal - piiskoplik peakirik, sõnast kateeder

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti