viimases järjekorras keha pikaaegsel nälgimisel) HINGAMISELUNDKOND Hingamiselunkonna mood. elundid ehk organid: (ka õhu teekond hingamisteedes) ninaõõs, neel, kõri, trahhea ehk hingetoru, kopsurorud ehk bronhid, brohhioolid( kopsutorude peenemad harud), alveoolid ehk kopsusombud Hingamise 3 faasi on: Gaasivahetus kopsudes - hapnik kpsualveoolist kopsu verekapillaaridesse,süsinikdioksiid verekapillaaridest alveooli s.t veri rikastub hapnikuga kopsualveoolides; Gaasivahetus kudedes hapnik antakse kudede rakkudele, süsinikdioksiid tuleb koe rakkudest verekapillaaridesse s.t. veri rikastub süsinikdioksiidiga rakkudes; Rakusisene hingamine s.t glükolüüs raku tsütoplasmas ja mitokondris Hingamise regulatsioon - Hingamiskeskus on piklikaju. Hingamiskeskusest saadetakse
vegetatiivseks vormiks (ei ohusta veel inimest) 3) soodsates oludes (nõrga immuunsüsteemi puhul) kasvab suureks vegetatiivseks vormiks (toitub erütrotsüütidest), mis põhjustab soolestikus veritsevaid haavandeid. Haavandite kaudu tungib amööb soole limaskesta ja sealt verekapillaaridesse, kandub verega siseelunditesse ja põhjustab seal põletikku. 6) NÄGLEERIA def. Inimese parasiit, kulendloom (nagu eelminegi) elutseb: niiske pinnas, veekogud (Kesk- ja Lõuna-Euroopas; Eestis pole leitud) levib: tolmuga õhus, veega põhjustab: amöboidset ajukelmepõletikku, mis lõppeb surmaga. nakatumine: 1)supeldes looduslikus veekogus satub inimese ninaõõnde 2)ninast mööda haistmisnärve ajju
kuhu? Lõppsaaduseks on glükoos, mis imendub verre. 27.Nimeta õiges järjekorras seedekulgla osad, mida toit läbib(lõpetades jääkide väljutuskohaga, 8 nimetust) Söögitoru-magu-maks-kõhunääre-peensool-jämesool- pärasool-pärak 28. Nimeta erituselundkonna elundid. Neer, kusejuha, kusepõis, kusiti. 29.Nimeta 3 hingamise faasi ja selgita mis igas faasis toimub. Gaasivahetus kopsudes - hapnik kpsualveoolist kopsu verekapillaaridesse, süsinikdioksiid verekapillaaridest alveooli s.t veri rikastub hapnikuga kopsualveoolides. Gaasivahetus kudedes hapnik antakse kudede rakkudele, süsinikdioksiid tuleb koe rakkudest verekapillaaridesse s.t. veri rikastub süsinikdioksiidiga rakkudes. Rakusisene hingamine s.t glükoosi lagundamine raku tsütoplasma võrgustikul ja mitokondris 30.Millised 2 elundit kontrollivad veresuhkru sisaldust? Kõhunääre ja maks. 31.Millises ajuosas asub südametegevust kontrolliv keskus
kuhu? Lõppsaaduseks on glükoos, mis imendub verre. 27.Nimeta õiges järjekorras seedekulgla osad, mida toit läbib(lõpetades jääkide väljutuskohaga, 8 nimetust) Söögitoru-magu-maks-kõhunääre-peensool-jämesool- pärasool-pärak 28. Nimeta erituselundkonna elundid. Neer, kusejuha, kusepõis, kusiti. 29.Nimeta 3 hingamise faasi ja selgita mis igas faasis toimub. Gaasivahetus kopsudes - hapnik kpsualveoolist kopsu verekapillaaridesse, süsinikdioksiid verekapillaaridest alveooli s.t veri rikastub hapnikuga kopsualveoolides. Gaasivahetus kudedes hapnik antakse kudede rakkudele, süsinikdioksiid tuleb koe rakkudest verekapillaaridesse s.t. veri rikastub süsinikdioksiidiga rakkudes. Rakusisene hingamine s.t glükoosi lagundamine raku tsütoplasma võrgustikul ja mitokondris 30.Millised 2 elundit kontrollivad veresuhkru sisaldust? Kõhunääre ja maks. 31.Millises ajuosas asub südametegevust kontrolliv keskus
Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine, esmase uriini teke. 99. Esmase ja lõpliku uriini teke: (joonis 15) Esmase uriini teke toimub nefronis. Osa vereplasmast (v.a valgud) surutakse verekapillaaride päsmakesest kihnu, kus see ongi esmane uriin. Esmane uriin hakkab liikuma väänilistes torukestes, kus toimub tagasiimendumine verekapillaaridesse- glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Selle filtratsiooni tulemusel tekibki lõplik (teisene) uriin. (ca 1,5l/ööp) 100. Kusepõie asend, iseloomusta kusepõie kihte: Kusepõis paikneb väikevaagnas, häbemeliiduse taga. Maht umbes 500-700 ml. Seina sisekest on hästi kurruline limaskest, mis sisaldab palju närvilõpmeid. Kurrud lamenevad põie täitumisel. Keskmine on 3-kihiline limaskest, mille kokkutõmbel uriin väljundatakse. III välimine kusepõit
Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine, esmase uriini teke. 99. Esmase ja lõpliku uriini teke: (joonis 15) Esmase uriini teke toimub nefronis. Osa vereplasmast (v.a valgud) surutakse verekapillaaride päsmakesest kihnu, kus see ongi esmane uriin. Esmane uriin hakkab liikuma väänilistes torukestes, kus toimub tagasiimendumine verekapillaaridesse- glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Selle filtratsiooni tulemusel tekibki lõplik (teisene) uriin. (ca 1,5l/ööp) 100. Kusepõie asend, iseloomusta kusepõie kihte: Kusepõis paikneb väikevaagnas, häbemeliiduse taga. Maht umbes 500-700 ml. Seina sisekest on hästi kurruline limaskest, mis sisaldab palju närvilõpmeid. Kurrud lamenevad põie täitumisel. Keskmine on 3-kihiline limaskest, mille kokkutõmbel uriin väljundatakse. III välimine kusepõit kattev sidekoeline paks kest
Lümf sisaldab mitmesuguseid lahustunud aineid, surnud rakke ja haigusetekitajaid. Samuti on selles valgeid vererakke, aga punaseid ei ole. Lümf transpordib ka peensoolehattudest imendunud rasvade lõhustumissaadusi. Mööda lümfisooni jõuab lõpuks lümf verre. 1. Kapillaarides liigub hapniku ja toitainerikast vereplasmat rakkude vahele. 2. Hapnik ja toitained liiguvad rakkudevahelisest vedelikust rakkudesse. 3. Osa rakkudevahelisest vedelikust imbub tagasi verekapillaaridesse, osa aga lümfikapillaaridesse. Tabel vererühmade kohta: vererühm A B AB 0 Punaste A B AB 0 vereliblede tüüp Antikehad Anti B Anti A puuduvad Anti A ja B Antigeenid A B A ja B Puuduvad Tabel veregruppide kohta:
Aroomiteraapia mõjutab samaaegselt nii füüsilist, emotsionaalset kui hingelist tasandit. Aroomiteraapial on mitu erinevat toimeviisi: 1. Naha kaudu imendumine- nahk imab endasse eeterlike õlisid, viies need kapillaarveresoonte kaudu vereringesse ja sealtkaudu lümfi -ja interstsiaalvedeliku. 2.Kopsu kaudu imendumine- Sissehingatuna jõuavad eeterlike õlide aroomimolekulid kopsu, kust nad imenduvad kopsualveoolide kaudu verekapillaaridesse ja sealtkaudu veresoontesse, kus nad avaldavad ravitoimet. http://raulpage.org/koolitus/rf_aroomi.html#10 Aroomiõlide kasutamise tehnikad 1.) Auruvannid näole on naha sügavpuhastusmeetod, mis sobib kõigile nahatüüpidele, eriti rikutud nahale. Ettevaatlik tasub olla kapillarse näonaha aurutamisel, sest kuumus ei mõju sel puhul hästi. Auruvanniks tuleb tilgutada 1-2 tilka sobivat aroomiõli 0,5 l
kaamel, osa antiloope). Omnivoorid: Söövad nii taimset kui loomset toitu (siga, karu, inimene). Seedesüsteem pikem ja terminaalses osas keerulisema ehitusega võrreldes karnivooridega. 2. Keemilise, mehhaanilise, mikrobiaalse seede mõisted. Imendumise mõiste. Mehhaaniline seede: Mälumine. Eesmao, pärismao ja soolestiku lihaskesta kontraktsioonid toidu segamine, transport, imendumispinna suurendamine Keemiline seede: Imendumine on väikeste molekulide liikumine läbi soole seina verekapillaaridesse ja lümfikapillaaridesse. Jaguneb difusiooniks ja aktiivtranspordiks. Imendumata osa väljutatakse roojana. Mikrobiaalne seede- 3. Seedefunktsioonide regulatsioon organismis: närviregulatsioon (parasümpaatiline, sümpaatiline ja enteraalne närvisüsteem) ja humoraalne regulatsioon. Närviregulatsioon- parasümpaatiline impulss soodustab seedet- innervatsioon põhiliselt uitnärvi kaudu. Jämesoolue distaalne osa, pärasool ja pärak saavad
ümbritsevast päsmakseskihnust. · Joonis lk 129 + tv joonis 14 98. Esmase ja lõpliku (teisese) uriini tekke paik, tekke põhimõte. Esmane uriini teke toimub nefronis. Osa vereplasmast (v.a valgud) surutakse verekapillaaride päsmakesest kihnu, kus see ongi esmane uriin. (Tekib ligikaudu 100 liitrit ööpäevas). Esmane uriin hakkab liikuma väänilistes torukestes, kus toimub tagasiimendumine verekapillaaridesse I imendub tagasi kogu glükoos II valikuliselt võetakse tagasi vesi ja mineraalsoolad III täielikult eraldub karbamiid Selle filtratsiooni tulemusel tekibki lõplik (teisene) uriin. (Ca 1,5 liitrit ööpäevas) · tv joonis 14 99. Kusepõie asend, iseloomusta kusepõie seina kihte. Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas, toetudes vaagnapõhja lihastele. Team ette jääb häbemeliidus.
Neuraalne neuronisõnast tulenev(neuron on närvirakk), põhimõjutaja on närviimpulss, kiirem toime, lühiajaline mõju. Hormoonisüsteem mõjutab närvisüsteemi ja vastupidi. Kaks süsteemi on omavahel tihedalt seotud(nt kilpnäärme tootmine stimuleerib närviimpulsse). 47. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste. Sisesekretoorsetel näärmetel(endokriinnäärmetel) puuduvad viimajuhad, produtseeritavad hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevatesse rohketesse verekapillaaridesse. Endokriinnäärmete ülesandeks on produtseerida hormoone, mis on bioloogiliselt aktiivsed ained. Näärmed reguleerivad elundite või elundkondade ainevahetust. 48. Nimeta sisesekretoosed näärmed, nende paiknemine kehas. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, neerupealised ja sugunäärmete endokriinne osa.
närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. 133. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, produtseeritud hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse. b) Hormoon - bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: Käbikeha (vaheajus) Hüpofüüs (kiiluluu türgi sadula augus)
See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmasuriin. . Esmauriini tekib ainult siis, kui vererõhk päsmakese kapillaarides ületab vedeliku väljutamist takistavate rõhkude, s.o. onkootse rõhu ja kihnuõõne hüdrostaatilise rõhu summa. Esmauriinist imenduvad 14 verre tagasi kõik organismile vajalikud aineid ja kuni 99% veest. Neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi 159...158,5 liitrit vedelikku ja organismist väljutatakse lõpliku uriinina 1...1,5 liitrit ööpäevas. Ulatuslik vee ja ainete tagasiimendumine on võimalik neerutorukeste suure kogupikkuse, nende seina ehituse ning neis toimuvate protsesside tõttu. Organismile olulised ained viiakse esmauriinist läbi neerutorukeste seina verekapillaaridesse tagasi ATP-st saadava energia arvel, vesi järgneb tekkinud kontsentratsioonigradiendi tõttu
Kui nahk on haiglaselt vererohke või on seal palju nahaalust rasva, kulub selleks palju rohkem aega. Haiglaselt vererohke nahaga inimestele on aromaatsed vannid (mitte liiga kuumad) ja kogu keha massaaz sageli kasulik, kuna kõhunahk, reie sisekülg ja käsivarre ülemine osa on palju pehmemad ja seetõttu parema imamisvõimega. 2.Kopsu kaudu imendumine- Sissehingatuna jõuavad eeterlike õlide aroomimolekulid kopsu, kust nad difundeeruvad kopsualveoolide kaudu ümberkaudsetesse verekapillaaridesse ja leiavad oma tee peamistesse veresoontesse, kus nad ringlevad veresoontes ja avaldavad ravitoimet Aroomid stressi vastu Aroomid mõjuvad meile vahetult haistmismeele kaudu, seetõttu on nende mõju sügav ning sageli teadvustamata. Lõhnaasjatundjad väidavad isegi, et parfüümist võib kujuneda universaalne keel - selline, mis omab positiivset mõjupsüühikale. Inimese võime lõhnu eristada on piiratud, kuid lõhnamälu on see-eest haruldaselt hea
rasvhapped ning glütseriidid (lipiididest). Imenduvad mitte ainult lõhustunud toitained, vaid ka seedemahladena seedekulglasse viidud vesi ja teised organismile vajalikud ained. - suuõõne limaskest: siit imenduvad mõned lipiidides lahustuvad ained - mao limaskest: siit imendub vähesel määral alkoholi, morfiini jt - peensoole limaskest: selle ehitus (ringkurrud, hatud) ja suur pind loovad ainete imendumiseks parimad tingimused. Siit imenduvad monosahhariidid, aminohapped verekapillaaridesse. Monoglütseriidid ja rasvhapped imenduvad lümfi, osalt ka verekapillaaridesse - enterotsüüdid: peensoole limaskesta epiteelrakud, mille kaudu toimub imendumine. Nende membraanide tipmised osad on suunatud soolevalendiku ja alumised pinnad veresoonte poole. Kõhunääre on väga oluline seedenääre, kuna selle nõre sisaldab ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: - proteaasid – valkude lõhustamiseks - lipaasid – lipiidide lõhustamiseks
Imenduvad mitte ainult lõhustunud toitained, vaid ka seedemahladena seedekulglasse viidud vesi ja teised organismile vajalikud ained. suuõõne limaskest: siit imenduvad mõned lipiidides lahustuvad ained mao limaskest: siit imendub vähesel määral alkoholi, morfiini jt peensoole limaskest: selle ehitus (ringkurrud, hatud) ja suur pind loovad ainete imendumiseks parimad tingimused. Siit imenduvad monosahhariidid, aminohapped verekapillaaridesse. Monoglütseriidid ja rasvhapped imenduvad lümfi, osalt ka verekapillaaridesse enterotsüüdid: peensoole limaskesta epiteelrakud, mille kaudu toimub imendumine. Nende membraanide tipmised osad on suunatud soolevalendiku ja alumised pinnad veresoonte poole. Kõhunääre on väga oluline seedenääre, kuna selle nõre sisaldab ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: proteaasid – valkude lõhustamiseks lipaasid – lipiidide lõhustamiseks
Toimub kas eespool või tagapool magu. Kui eespool, siis toimub eesmaos (ruminadid, kaamlid). Hobusel ja rotil pole eesmagu, neil toimub mingi fermetatiivne seede mao proksimaalses näärmetus osas. Pärast peensoolt toimub fermetatsioon umbsooles ja käärsooles. Imendumine – seedeproduktide liikumine läbi peensoole limaskesta veresoonte süsteemi laialijaotamiseks. Väikeste molekulide (k.a vee, ioonide ja vitamiinide) liikumine läbi soole seina verekapillaaridesse ja lümfikapillaaridesse. Difusioon ja aktiivtransport (energiakulukas). Imendumata osa väljutatakse roojana. Herbivooridel imendub toidust väiksem osa võrreldes omnivooride ja karnivooridega. 3. Seedefunktsioonide regulatsioon organismis: närviregulatsioon (parasümpaatiline, sümpaatiline ja enteraalne närvisüsteem) ja humoraalne regulatsioon. Sooleseinas on sensoorsed rakud, mis reageerivad sooleseina venimisele, toitainete konts., osmolaarsusele, pH-le, limaskesta ärritusele.
Naha kaudu imendumine- nahk on võimeline imama eeterlike õlisid, difundeerides neid peente kapillaarveresoonte (asuvad naha all) kaudu üldisesse vereringesse. Kui nahk on terve kulub vaid mõni minut molekuli imendumiseks. Kui nahk on haiglaselt vererohke või on seal palju nahaalust rasva, kulub selleks palju rohkem aega. Kopsu kaudu imendumine- sissehingatuna jõuavad eeterlike õlide aroomimolekulid kopsu, kust nad difundeeruvad kopsualveoolide kaudu ümberkaudsetesse verekapillaaridesse ja leiavad oma tee peamistesse veresoontesse. Seal nad ringlevad ja avaldavad ravitoimet. (Kuidas aroomiteraapia toimib?) 1.7.2 Muusikateraapia Muusikateraapia kujutab endast usalduslikku koostööd probleemi omava inimese ja muusikaterapeudi vahel. Muusikateraapia kasuks teiste teraapiate hulgas kõneleb see, muusika abil avaneb inimene kiiremini ja suudab end selle abil paremini väljendada. Seega muusikateraapia toimib kiiremini kui teised teraapiad. Muusikateraapia annab inimesele
HORMONAALNE REGULATSIOON(vere keemiline koostis) - toimivaks mehhanismiks hormoonid - toime aeglane;võimaldab meil muutuda,kohaneda,muutused on sujuvad,võime pinget kasvatada,hiljem rahulikult tagasi tuua(ntx kilpnääreme liigne tase võib mõjutada NSi) 132. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste Sisesekretoorne nääre- ülesanne on produtseerida hormoone. Puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse verekapillaaridesse. Hormoon- bioloogiliselt aktiivne aine. Mõjutavad peamiselt ainevahetust, reguleerivad üksikute elundite v kogu organismi talitlust. 133. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis Ajuripats e hüpofüüs- kiilluu türgi sadula e hüpofüüsi augus Käbikeha e epifüüs- vaheaju koosseisus Kilpnääre- kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal Kõrvalkilpnäärmed- kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal
HORMONAALNE REGULATSIOON(vere keemiline koostis) - toimivaks mehhanismiks hormoonid - toime aeglane;võimaldab meil muutuda,kohaneda,muutused on sujuvad,võime pinget kasvatada,hiljem rahulikult tagasi tuua(ntx kilpnääreme liigne tase võib mõjutada NSi) 132. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste Sisesekretoorne nääre- ülesanne on produtseerida hormoone. Puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse verekapillaaridesse. Hormoon- bioloogiliselt aktiivne aine. Mõjutavad peamiselt ainevahetust, reguleerivad üksikute elundite v kogu organismi talitlust. 133. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis Ajuripats e hüpofüüs- kiilluu türgi sadula e hüpofüüsi augus Käbikeha e epifüüs- vaheaju koosseisus Kilpnääre- kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal Kõrvalkilpnäärmed- kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal
Maomotoorika tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. 15. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Sapi osa seedimises, sapipõie roll. Maost kaksteistsõrmiksoolde jõudnud toitkördile lisatakse maksast ühissapijuha kaudu sapp ja pankreasest kõhunäärmenõre. Peensoole järgnevates osades lisandub soolesisaldisele peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre. Peensoolest imenduvad süsivesikute ja valkude lõhustumisproduktid verekapillaaridesse, sealt viiakse need värativeeni kaudu maksa ning edasi alumisse õõnesveeni. Kõhunääre on oluline seedenääre, mille nõre sisaldab HCO3- ja ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks. Kõhunäärmenõres on ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: proteaasid lõhustavad valke, lipaasid lipiide ja amülaasid süsivesikuid. Ensüümide teke inaktiivsel kujul proensüümidena, mis muudetakse aktiivseks alles seedekanalis, hoiab ära kõhunäärme iseseedumise
Neerude vereringe ja ultrafiltratsioon püsib peaaegu muutumatuna, kui arteriaalne vererõhk on 75-200 mmHg. Kui vererõhk päsmakeses langeb, siis peamiselt toomasoone valendik laieneb, kui vererõhk tõused, siis vastupidi, toomasoon aheneb. 2. Resorptsioon e. tagasiimendumine. Esmasuriinist imenduvad verre tagasi kõik organismile vajalikud lahustunud ained ja kuni 99% veest. Neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi 159...158,5 liitrit vedelikku ja organismist väljatatakse lõpliku uriinina 1...1,5 liitrit ööpäevas. Selles resorptsiooniprotsessis osalevad nefroni üksikud osad täiesti erinevalt. Peakoormus langeb nefroni algusosale, kus juba proksimaalses väntorukeses võetakse tagasi 65% ultrafiltraadi mahust. Na+ resorptsioon on neerude kõige ulatuslikum ülesanne. Samaaegselt on ta ka teiste transpordiprotsesside mootoriks.
Neerude vereringe ja ultrafiltratsioon püsib peaaegu muutumatuna, kui arteriaalne vererõhk on 75-200 mmHg. Kui vererõhk päsmakeses langeb, siis peamiselt toomasoone valendik laieneb, kui vererõhk tõused, siis vastupidi, toomasoon aheneb. 2. Resorptsioon e. tagasiimendumine. Esmasuriinist imenduvad verre tagasi kõik organismile vajalikud lahustunud ained ja kuni 99% veest. Neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi 159...158,5 liitrit vedelikku ja organismist väljatatakse lõpliku uriinina 1...1,5 liitrit ööpäevas. Selles resorptsiooniprotsessis osalevad nefroni üksikud osad täiesti erinevalt. Peakoormus langeb nefroni algusosale, kus juba proksimaalses väntorukeses võetakse tagasi 65% ultrafiltraadi mahust. Na+ resorptsioon on neerude kõige ulatuslikum ülesanne. Samaaegselt on ta ka teiste transpordiprotsesside mootoriks.
3. Jämesoole serooskest ● katab jämesooli osi erinevalt: - umsool, risti- ja sigmasool on kaetud igast küljest - ülenev ja alanev käärsool on kaetud ainult eest ja külgedelt, tagant katab adventiitsia e õhuke sidekoekiht. Jämesoole funktsioonid: 1. imendumine - peensooles imendub vaid veidi vett, seega on käärsoolde sattunud toidusegu vedel - vesi imendub jämesooles nii, et roe jääb poolpehmeks ● jämesoole verekapillaaridesse imendub vett, mineraalsooli, ka ravimeid - K ja bikarbonaadid ekskreteeritakse jämesoole valendikku, seep on tugeva kõhulahtisuse korral K vaegus ● js-s on palju mikroobe, mis sünteesivad K-vitamiini ja foolhapet: - Escherichia Coli, Enterobacter aerogenes, Streptococcus faecalis, Clostridium welchii - inimesele omased, kuid teistes kehaosades patogeensed (E.Coli sattumisel põide -> põiepõletik) Soolegaasid koosnevad:
- südame paremas pooles; - kopsuarteri tüves ja kopsuarterites. 7.3. Suur ja väike vereringe Vere liikumist südamest elunditesse ja sealt tagasi nimetatakse vereringeks. Eristatakse suurt ja väikest vereringet. Väike vereringe e. kopsuvereringe saab alguse südame paremast kojast (kuhu saabub venoosne veri ülemise- ja alumise õõnesveeni süsteemi kaudu), sealt edasi kulgeb veri südame paremasse vatsakesse. Parem vatsake pumpab vere läbi kopsuarteri ja tema harude edasi kopsude verekapillaaridesse. Kopsu verekapillaarid ümbritsevad kopsudes alveoole, läbi kapillaari ja alveooli seinte toimub gaasivahetus, mille käigus venoosne veri muudetakse arteriaalseks (hapnikuga rikastamine). Edasi kulgeb juba arteriaalne veri mööda kopsuveene nelja suurde kopsuveeni, mis suubuvad südame vasakusse kotta. Suur vereringe Nelja kopsuveeni kaudu jõuab arteriaalne veri kopsudest südame vasakusse kotta, sealt edasi liigub veri südame vasakusse vatsakesse. Suur vereringe
33. Tagasiimendumine neerudes. Neerutorukeste funktsioon, lõpliku uriini teke. Uriini eritumise mehhanismid organismis ja selle regulatsioon autonoomse närvisüsteemi poolt. Uriini eritumise tahtlik kontroll. Ööpäevas produtseeritud 180L esmasuriinist eritub 1.5L uriinina. 99% imendub verre tagasi. 2/3 tagasiimendumisest toimub proksimaalses väänilises torukeses. Tagasiimendumine: Organismile olulised ained viiakse esmasuriinist läbi neerutorukeste seina verekapillaaridesse tagasi ATPst saadava energia arvelt, vesi järgneb tekkinud konsentratsioonigradiendi tõttu. Lõplik uriin koguneb neeruvaagnasse ja sealt kusejuhade ehk ureeterite kaudu kusepõide. Neerutorukesed: Neerutorukestest ja neerukehakestest koosneb nefron. Mööda neerutorukesi liigub esmasuriin neeruvaagna poole. Esmasuriini regulatsioon autonoomse närvisüsteemi abil Sümpaatilise süsteemi aktivatsioon (treening) tõstab ringleva noradrenaliini ja adrenaliini hulka ning
Vee ja vees lahustunud ainete vahetus vere ja kudede vahel sõltub: 1) Vereplasma ja koevedelike valkude osmootse rõhu vahekorrast 2) Kudede hüdrostaatilise rõhu (давление внутри жидкости) ja kapillaarisisese vererõhu vahekorrast Üldse filtreerub ööpäevas koevedelikesse ligikaudu 20 liitrit vedelikku, millest ainevahetuse jääkidega reabsorbeerub umbes 9/10, niisiis läheb verekapillaaridesse tagasi peaaegu 18 liitrit vedelikku. Umbes 1/10 veresoonest väljunud vedelikkust, seega umbes 2 liitrit ööpäevas, imendub rakkudevahelisest ruumist lümfisoontesse ja jõuab vereringesse tagasi lümfina. 15. Vereringe talitluse regulatsioon. Autonoomse närvisüsteemi mõjustused südamele ja veresoontele. Lokaalsete metaboliitide ja erinevate hormoonide roll vererõhu regulatsioonis. Endoteeli ülesanded. Vaata k.13
/ toime: kiire, kiirelt mööduv toime: aeglane, püsiv 134) Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste HORMOON – bioloogiliselt aktiivne aine, mis mõjutab peamiselt ainevahetust ja reguleerib üksikute elundite või kogu organismi talitlust. SISESEKRETOORNE NÄÄRE –ülesandeks on produtseerida hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse. 135) Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis. HÜPOFÜÜS e. ajuripats – kiilluu türgi sadula e. hüpofüüsi augus. Varre abil on ta ühenduses vaheajult lähtuva lehtriga. EPIFÜÜS e. käbikeha – vaheaju koosseisus KILPNÄÄRE –asub kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal. KÕRVAKILPNÄÄRMED – neid on neli ja asuvad kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal. HARKELUND e
NÄRVIIMPULSS (teostab närvisüsteem) HORMOONIREGULATSIOON 118) Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste? HORMOON bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust. SISESEKRETOORNE NÄÄRE nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse. 119) Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis, tähtsamad hormoonid, nende toime? HÜPOFÜÜS paaritu, 0,5g kaaluv ovaalne kehake kiilluu türgi sadula e. hüpofüüsi augus. Varre abil on ta ühenduses vaheajult lähtuva lehtriga. 66 Kasvuhormoon ja Adrenokortikotroopne hormoon stimuleerib neerupealise koore tegevust Türeotroopne hormoon mõjutab kilpnäärme tegevust
NÄRVIIMPULSS (teostab närvisüsteem) HORMOONIREGULATSIOON 118) Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste? HORMOON – bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust. SISESEKRETOORNE NÄÄRE – nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid – hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse. 119) Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis, tähtsamad hormoonid, nende toime? HÜPOFÜÜS – paaritu, 0,5g kaaluv ovaalne kehake kiilluu türgi sadula e. hüpofüüsi augus. Varre abil on ta ühenduses vaheajult lähtuva lehtriga. Kasvuhormoon ja Adrenokortikotroopne hormoon – stimuleerib neerupealise koore tegevust Türeotroopne hormoon – mõjutab kilpnäärme tegevust Sugunäärmeid stimuleerivad hormoonid – reg. meestel spermotonegeesi ja naistel
NÄRVIIMPULSS (teostab närvisüsteem) HORMOONIREGULATSIOON 118) Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste? HORMOON bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust. SISESEKRETOORNE NÄÄRE nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse. 119) Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis, tähtsamad hormoonid, nende toime? 65 HÜPOFÜÜS paaritu, 0,5g kaaluv ovaalne kehake kiilluu türgi sadula e. hüpofüüsi augus. Varre abil on ta ühenduses vaheajult lähtuva lehtriga. Kasvuhormoon ja Adrenokortikotroopne hormoon stimuleerib neerupealise koore tegevust Türeotroopne hormoon mõjutab kilpnäärme tegevust
protsessid. Hingamine on protsesside kogum , mille käigus varustatakse rakud hapnikuga ja eemaldatakse liigne süsihappegaas. Täiskasvanu tarvitab min hapnikku 0,25-3 l ja eraldab süsihappegaasi 0,2-0,25 l. Hingamise põhietapid e hapniku tee: Kopsuhingamine ehk väline hingamine 1) Konvektiivne transport õhust kopsualveoolidesse e ventilatsioon. (Boyle seadus) 2) Difusioon kopsualveoolidest verekapillaaridesse. Ficki difusiooniseaduse põhjal. Hingamisgaaside transport verega 3)Konvektiivne transport vereringe vahendusel koekapillaaridesse. Koehingamine ehk sisemine hingamine 4) Difusioon koekapillaaridest neid ümbritsevatesse kudedesse 5) Hapniku kasutamine rakkude ainevahetuses !CO2 eemaldamine vastupidises järjekorras. Rindkere seina elastsed jõud püüavad rindkere mahtu suurendada, aga kopsude elastsed
vedeliku väljutamist takistavate rõhkude, s.o onkootse rõhu ja kihnuõõne hüdrostaatilise rõhu summa. Seega saab filtartsioonirõhku (Pf) avaldada järgmiselt 2. resorptsioon e tagasiimendumine esmasuriinist imenduvad verre tagasi kõik organismile vajalikudained ja kuni 99% veest. Neerutorukesi vooderdav mikrohattudega epiteel suurendav ainete tagasiimendumiseks vajalikku pinda. Organismile olulised ained viiakse esmasuriinist verekapillaaridesse tagasi ATPst saadava energia arvel, vesi järgneb tekkinud konts.gradiendi tõttu. Suurem osa esmasuriinist olevast veest imendub tagasi juba neertorukeste algusosas, enne Henle lingu ülenevat säärt, seda nim obligatoorseks vee tagasiimendumiseks. Ülejäänud vesi imendub tagasi kogumistorukestes, see on fakultatiivne vee resorptsioon. Henle lingu alanev säär ei lase läbi Na+, laseb aga hästi läbi vett, ülenev osa resorbeerib aktiivselt tagasi Na+
1. Naha kaudu imendumine. Nahk on võimeline imama eeterlike õlisid, difundeerides neid peente kapillaarveresoonte (asuvad naha all) kaudu üldisesse vereringesse. Kui nahk on terve kulub vaid mõni minut molekuli imendumiseks. Kui nahk on haiglaselt vererohke või on seal palju nahaalust rasva, kulub selleks palju rohkem aega. 2. Kopsu kaudu imendumine. Sissehingatuna jõuavad eeterlike õlide aroomimolekulid kopsu, kust nad difundeeruvad kopsualveoolide kaudu ümberkaudsetesse verekapillaaridesse ja leiavad oma tee peamistesse veresoontesse. Seal nad ringlevad ja avaldavad ravitoimet. Aroomid stressi vastu. Aroomid mõjuvad meile vahetult haistmismeele kaudu, seetõttu on nende mõju sügav ning sageli teadvustamata. Lõhnaasjatundjad väidavad isegi, et parfüümist võib kujuneda universaalne keel - selline, mis omab positiivset mõju psüühikale. Inimese võime lõhnu eristada on piiratud, kuid lõhnamälu on see-eest haruldaselt hea. On täheldatud,
Ööpäevas läbib neerusid 1440 l verd, milles on vereplasmat ~790 l verd, millest läbi filtri läheb umbes 1/5. Seega moodustub selle näite korral esmauriini ööpäevas ~160 l. vereplasma, mida üldse on 2,7-2,8 l, läbib neerupäsmakeste filtrit 24 h jooksul enam kui 50 korda. Esmauriinist imenduvad verre tagasi (reabsorbtsioon e. tagasiimendumine) kõik organismile vajalikud ained ja kuni 99% veest. Neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi 159 158 l vedelikku ja väljutatakse organismist lõpliku uriinina (1 1,5 l ööpäevas). Ulatuslik vee ja ainete tagasiimendumine on võimalik neerutorukeste suure kogupikkuse (70-100 km), nende seina ehituse ning neis toimuvate protsesside tõttu. Neerutorukesi vooderdab mikrokattega epiteel suurendab ainete tagasiimendumiseks vajalikku pinda. Organismile olulised ained viiakse esmauriinist läbi neerutorukeste seina vere kapillaaridesse tagasi ATP-st
takistavate rõhkude, s.o onkootse rõhu ja kihnuõõne hüdrostaatilise rõhu summa. Seega saab filtartsioonirõhku (Pf) avaldada järgmiselt 2. resorptsioon e tagasiimendumine – esmasuriinist imenduvad verre tagasi kõik organismile vajalikudained ja kuni 99% veest. Neerutorukesi vooderdav mikrohattudega epiteel suurendav ainete tagasiimendumiseks vajalikku pinda. Organismile olulised ained viiakse esmasuriinist verekapillaaridesse tagasi ATPst saadava energia arvel, vesi järgneb tekkinud konts.gradiendi tõttu. Suurem osa esmasuriinist olevast veest imendub tagasi juba neertorukeste algusosas, enne Henle lingu ülenevat säärt, seda nim obligatoorseks vee tagasiimendumiseks. Ülejäänud vesi imendub tagasi kogumistorukestes, see on fakultatiivne vee resorptsioon. Henle lingu alanev säär ei lase läbi Na+, laseb aga hästi läbi vett, ülenev osa resorbeerib aktiivselt tagasi Na+.
Ööpäevas läbib neerusid 1440 l verd, milles on vereplasmat ~790 l verd, millest läbi filtri läheb umbes1/5. Seega moodustub selle näite korral esmauriini ööpäevas ~160 l. vereplasma, mida üldse on 2,7-2,8 l, läbib neerupäsmakeste filtrit 24 h jooksul enam kui 50 korda (~iga poole tunni järel). Esmauriinist imenduvad verre tagasi (reabsorbtsioon e. tagasiimendumine) kõik organismile vajalikud ained ja kuni 99% veest. Neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi 159 158 l vedelikku ja väljutatakse organismist lõpliku uriinina (1 1,5 l ööpäevas). Ulatuslik vee ja ainete tagasiimendumine on võimalik neerutorukeste suure kogupikkuse (70-100 km), nende seina ehituse ning neis toimuvate protsesside tõttu. Neerutorukesi vooderdab mikrokattega epiteel suurendab ainete tagasiimendumiseks vajalikku pinda. Organismile olulised ained viiakse esmauriinist läbi neerutorukeste seina vere kapillaaridesse tagasi ATP-st saadava energia arvel, vesi
annaabi.ee 
