Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vene keeles uurimistöö füüsikas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eksperiment, arusaamise, tundide, diagram, tests, ekool, inimkond, maailmaga, hüpotees, sügavamalt, nendest, teemadel, abistamiseks, suhtumist, näidatud, õppimisel, lahtine, tundides, soovitab, forms, festival, articles, viin: 2017 2 . , , . , .. 40 . - , .. , (6 ). . , . , , . , , . , . . : , , , , . 3 ................................................................................................................................. 2 ............................................................................................................................... 3 ..................................................................................................................................... 5 1. ....................................................................................................... 7 1.1 ................
Toila Gümnaasium Keiu Simm ja Kristjan Vene 12. Klass GANZFELDI EKSPERIMENT TELEPAATIA VÕIMALIKKUSE UURIMISEKS Uurimistöö lõpueksamina Juhendaja: õp. Avar Pentel Toila 2013 Sisukord RESÜMEE Käesoleva uurimistöö eesmärk oli leida täiendavaid tõendeid telepaatia olemasolu kohta. Selleks viidi läbi Ganzfeldi korduseksperiment, mis näeb ette kahe katsealuse vahel tehtavat
Töö käigus kasutasin 2000-ndate ja 2012 -ndate aastate andmeid. Uurimistöö eesmärgiks on: · Uurida rahvastiku üldarvu muutusi Karula rahvuspargi alale jäävates külades aastatel 2000 ja 2012. · Uurida rahvastiku vanuselist ja soolist struktuuri Karula rahvuspargi alale jäävates külades aastatel 2000 ja 2012. · Uurida inimeste sisse - või väljarände põhjusi. Käesoleva uurimistöö aluseks on hüpotees, et piisavalt atraktiivses, kuigi ääremaal asuvas maapiirkonnas on võimalik rahvaarvu kasv, või vähemalt mitte selle vähenemine. Uurimismetoodika koosneb andmete kogumisest, süstematiseerimisest ja analüüsist. Uurimise eesmärgini jõudmiseks on püstitatud järgmised ülesanded: · Uurida Karula rahvuspargi kui väärtusliku elukeskkonna üldist tausta (looduslik kultuuriline ning haldusjaotuslik);
Kuressaare Gümnaasium ÕPILASTE SUHTUMINE SEKSUAALVÄHEMUSTESSE Uurimistöö Kuressaare 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1 1. Seksuaalne orientatsioon..................................................................................................................5 1.1 Inimeste klassifitseerimine nende seksuaalse orientatsiooni alusel..........................................5 1.1.1 Homoseksuaalsus...............................................................................................................5 1.1.2 Heteroseksuaalsus..................................................
Keila kool 11 : Keila 2016 Keila kool 11. klass Sergei Asmanov SPORDILISANDITE KVALITEEDI UURIMINE Uurimustöö Juhendaja: Nadezda Lisovskaja Keemia ja bioloogia õpetaja Keila 2016 2 RESÜMEE Teadustöö teema on "Spordilisandite kvaliteedi tuvastamis meetodite uurimine". Autor uuris, kas on olemas meetodid, mis saavad aidata uurida spordilisandite kvaliteeti ja autor ka proovis hõivata need meetodeid. Teema aktuaalsus väljendub sellest, et inimestel, kes tegelevad spordiga ei ole aega korralikult ja täisvereliselt süüa. Inimesed ei tea, kas kallid spordilisandid on kvaliteetsed või mitte. Praktilises osas autor uuris välja katsetega, missugune koostis on odava, keskmise ja kalli hinnaga spordilisandites. Uurimustöö pidamine võimaldas teha järeld
Tallinna Tõnimäe Reaalkool KEEMILISED AINED KARASTUSJOOKIDES Uurimistöö Autor: Viktoriya Strelnikova Juhendaja: Lidia Rõbnikova Tallinn 2016 Uurimistöö.............................................................................................................................1 ................................................................................................................................4 1 ...............................................5 1.1 ....................................................................................5 1.1.1 Coca-Cola....................................................................................................6 1.1.2 Fanta............................................................................................................6 1.1.3 Sprite....
Uurimistöö alguses püstitati järgmised hüpoteesid: 26 1. 12. klassi õpilased loevad rohkem kui 10. klassi õpilased. 2. Poisid loevad vähem kui tüdrukud. Võib öelda, et vanemad õpilased loevad tõesti rohkem, sest lisaks kohustuslikule kirjandusele loevad ajalehti ja ajakirju 12. klassi noormehed ja neiud regulaarselt. Nooremad loevad rohkem aga kohustuslikku kirjandust. Teine hüpotees, et noormehed loevad vähem kui neiud, pidas ka paika. Internetiportaale ning ajalehti lugesid küll poisid rohkem, kuid tüdrukud lugesid lisaks kohustuslikule kirjandusele juurde rohkem laamatuid, olid aktiivsemad ka ajakirjade lugejad. Kuna antud töö käigus uuriti vaid 2013/2014 õppeaastal 10. ja 12. klassi õpilaste lugemisharjumuste kohta, siis väga suuri üldistusi teha ei saa. Selleks, et veel selgemat pilti
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimine Valentina Purtova RATSA KLUBI AVAMINE Lõputöö Juhendaja: Tatjana Moroz Tallinn 2009 2 .......................................................................................................................3 .............................................................................................................................. 5 ...................................... 7 1.1 ................................................................................................7 1.2 .........................................................................8 1.2.1 ..................................................................................................................... 9 1.2.2 ..............................................................................10 1.2.3 ................................................
Kiviõli 1. Keskkooli õpilased eelistavad õppida pigem ühes ja samas kohas kui igakord erinevas kohas; Kiviõli 1. Keskkooli õpilaste õpiharjumused on kesised; tütarlaste õpiharjumused on paremad kui poistel; õpilased ei tee pingutusi lisamaterjali ostimiseks, vaid töötavad õpetaja poolt antud materjalidega; kontrolltöödeks õpitakse lühikest aega. Küsitluse analüüsi põhjal võib öelda, et autori püstitatud hüpotees, 9. klassi õpilaste õpiharjumused on paremad kui 3. ja 6. klassi õpilastel, peab paika. Peale hüpoteesi kinnituse sai autor veel palju uusi teadmisi õpiharjumuste kohta. Samuti õppis autor oma aega planeerima ja vormistama uurimistööd. Uurimistöö oli autori jaoks eeldatatust raskem. Antud töö koostaja arvab, et see töö aitab tal endal efektiivsemalt õppida ning sarnaseid töid tulevikus koostada.
Rapla Ühisgümnaasium Mari Kõrtsini 11. H klass MUUSIKA MÕJU SPORTIMISELE RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI NOORTE NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Erika Šefer-Müller Rapla 2016 SISUKORD TABELID JA JOONISED....................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 5 1. MUUSIKA KUI SPORTIMISE MÕJUTAJA ................................................................... 6 1.1 Sportimisel kuulatav muusika ....................................................................................... 7 1.1.1 Sünkroonne muusika ............................................................................................... 7 1.1.2 Asünkroonne muusika .................................................................
PASSIIVNE SUITSETAMINE ÕPILASTE HULGAS Uurimistöö Koostaja: Juhendaja: 22.03.15 SISUKORD KASUTATUD MÕISTEID............................................................................................3 SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. PASSIIVNE SUITSETAMINE..................................................................................5 1.1 Täpsemalt passiivse suitsetamise tähendusest......................................................5 1.2 Tubakasuits ja selle koostis............................................
mõnda inimest alkoholi tarvitamist vähendama. Uurimisküsitluse teeb autor paberil ning jagab selle laiali kõikides gümnaasiumi klassides. Ta uurib, kui paljud Laagna kooli gümnaasiumi noored on tarbinud alkoholi; kus, mida, millal, kellega ning miks nad seda tarvitavad; mitme aastaselt nad esimest korda alkoholi ning purjus olekuga kokku puutusid; kuidas nad alkoholi kätte saavad; mis tagajärjed on neil pärast alkoholi tarbimist ning muid alkoholiga seonduvaid küsimusi. Uurimistöö hüpotees: Alkoholism on väga kahjulik haigus, millega kaasneb palju ohte ning millel puudub otsene ravi. Alkohol seab ohtu kogu meie ühiskonna ning tuleviku. Alkohol on Tallinna Laagna Gümnaasiumi noorte seas vägagi levinud ning nad tarbivad seda liigagi tihti. Eesmärgist ning hüpteesist tulenevad järgmised uurimisülesanded: 1. Mis on üldse alkohol ning sellega kaasnevad ohud? 4 2
Võhma Gümnaasium Õpikeskkond ja õpimotivatsioon Loovtöö Õpilane: Kaile Eiert 8.klass Juhendaja: Tiina Tart Võhma 2014 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 Õpikeskkond ja õpimotivatsioon.....................................................................4 2. Õpilaste hinnangud õpikeskkonnale ja õpimotivatsioonile.........................7 2.1 Hea õpetaja tunnused...........................................................................7 2.2 Hinnang õpetajatele..............................................................................8 2.3 Hinnang direktorile.............................................................................. 10 2.4 Hinnang psühholoogile ja sotsiaalpedagoogile................
Lähte Ühisgümnaasium LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED Uurimistöö Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Gerli Lokk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. TELEMEEDIA OLEMUS.............................................................................................4 1.1. Telejaamade jagunemine......................................................................5 1.2. ETV, Kanal 2 ja TV3 üldiseloomustus....................................................7 2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS.............................................................................8 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA.................................................................9 3.1. Peamised televaatajate tüübid
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Rauno Sander 12. klass Uurimustöö Kas õppeedukus sõltub koolitee pikkusest? Juhendaja: Kadri Lille Palamuse 2008 Sisukord ................................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Valimi iseloomustus...............................................................................................................5 1.1 Sagedustabel.................................................................................................................6 1.3 Histogramm......................................................................................................
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ........................................9 1. ÜLIÕPILASTÖÖDE T
nende mõjust tervisele, mõju kestvusest ja välimusest. Veel rääkis autor veidi ka seadustest, mis on seotud uimastitega ja narkosurmadest. Teises peatükis andis autor ülevaate küsitluse andmetest, tegi analüüsi ja järeldused. Uuringus kasutati meetodina küsitlust. Küsitlusest selgus, et mitmed õpilased on ise kokku puutunud narkootikumidega või teavad kedagi, kes tarvitab või on kunagi tarvitanud uimasteid ning sellega lükati ümber töö alguses püstitatud hüpotees. Töö käigus veendus autor, et narkootikumid on noorte seas suur probleem, millele tuleks pöörata tähelepanu. Autor sai teada, et kõige populaarsem narkootikum Kullamaa Keskkooli õpilaste seas on kanep. Antud uurimistöö andis autorile juurde palju uusi teadmisi. Näiteks kuidas ära tunda narkootikumi tarvitanud inimest või millised populaarsed uimastid välja näevad. Uurimistöö käigus õppis autor lugema teaduslikku kirjandust. Selle käigus laienes autori silmaring.
Gümnaasiumi 5.-9. klasside poistest ning 18 % tüdrukutest. Lisaks selgus, et 15% tüdrukutest tegeleks käsipalliga, kui Kehras oleks võimalik tüdrukutele mõeldud treeningutel osaleda. Töö hüpoteesiks seadsin väite, et Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside õpilased tunnevad suurt huvi käsipalli vastu. Uurimise käigus selgus, et 53 % poistest tegelevad käsipalliga, 40 % õpilast jälgib käsipalli meedia vahendusel ning HC Kehra kodumänge käib vaatamas 56 % õpilastest. Seega leidis hüpotees kinnitust. Huvi käsipalli vastu on üpriski suur, kuid võiks alati suurem olla. Töö oli huvitav ja rahuldust pakkuv. Uurimise käigus sain teada palju uusi ja põnevaid fakte käsipalli kohta ning see süvendas veelgi enam minu huvi käsipalli vastu. 20 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Wikipedia, Team Handball, http://en.wikipedia.org/wiki/Team_handball (13.03.2011) 2. VISNAPUU, M
Töö eesmärk on pakkuda uue operatiivkaardi koostamise põhimõtted, mille abil kaardistatakse ära olulised andmed objekti kohta ja määrata võimalikult efektiivne ja kõigile üheselt mõistetav operatiivkaardi esitusviis. Eesmärgi saavutamiseks uuriti erinevate riikide operatiivkaartide koostamise metoodikat ning vaadati läbi päästetöö juhi ülesandeid ajalises lõikes. Hüpoteesi kontrollimiseks kasutati ankeetküsitlusi. Läbiviidud uuringu tulemusena leidis kinnitust hüpotees vaid osaliselt, et operatiivkaarte ei kasutata kuna on palju tähtsusetut informatsiooni, mis raskendab operatiivkaardi lugemist. Ettepanekute näol esitas autor visiooni operatiivkaartide koostamise protsessidest, tarkvarast operatiivkaardi koostamisel ning tutvumisõppuste ja tutvumiskäikude läbi viimisest. Võtmesõnad: eeltegevus, hädaolukord, häirekeskuse logistik, operatiivkaart, operatiivplaan, päästetegevus, päästetöö Võõrkeelsed võtmesõnad:
RESSURSIRIKKAD, KUID VAESED RIIGID SAMBIA, TSIILI, MEHHIKO, INDONEESIA, ALZEERIA 1.ÜLDISELOOMUSTUS Saime ressursirikkad, kuid vaesed riigid. Need riigid asuvad kõik lõunapoolkeral. Riigid on rikkad erinevate rauamaakide poolest. Näiteks Sambias leidub kulda, hõbedat ja vaske, Alzeerias leidub aga uraani. Mehhikos leidub Sambiale sarnaselt hõbedat. Idoneesias aga kulda, nikklit, ja vaske. 2.ARENGUTASEME NÄITAJAD Arengu taseme näitajaid on erinevaid. Meie uurisime inimeste keskmist eluiga, SKT, suremusi, sündimusi, inimikusuremusi ja laste arvu naise kohta. Samuti uurisime erinevaid põllumajandus, tööstus ja teenindussektorite kaalu ühiskonna majanduses. Lisaks otsisime nende riikide inimarengu, õnne ja Gini indekseid. 2.1.KESKMINE OODATAV ELUIGA Joonis 1 Keskmine oodatav eluiga on kõigis viies riigis kolmekümne aasta jooksul tõusnud. 1980. aastal oli kõige kõrgem keskmine oodatav eluiga Alzeerias, 2015. aastal aga Tšiilis.Kõige enam tõ
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Elisabeth Jänes Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed Majandusmatemaatika uurimistöö Juhendaja: Reelika Leopard Tartu 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Riigieksami tulemuste koondtabel...........................................................................................5 2. Esimene punkt.........................................................................................................................6 2.1 Kirjandi tulemuste sagedustabel................................................................................6 2.2 Kirjandi sageduspolügoon.........................................................................................6
, -- [ ] (+/- () ) : , . , . «» . C. . 9- c 8 2008 : : 2- 7 2000 -- 7 2008 (. . 31 1999 ) (2000-2004) (.., 2004) -: (2004-2007) (2007-2008) : : 5- 16 1999 -- 7 2000 (. . 9 1999 ) ( : 31 1999) : : -- : -- : · · · · o · o · o · · o o · o o · · · · · · · · · · · · : o 17 1991 o 25 1993 o 12 1993 · : o 1995 · 1999 · 2003 · 2007 · : o 1996 · 2000 · 2004 · 2008 · · · · · (. 7 1952 (56 ), , , ) -- , 8 2008 -- . 7 2000 7 2008 ( . .
TEENINDUSOSAKOND Juhtimine ja haldus Väikeettevõtlus KURSUSETÖÖ Äriplaani "OÜ Creative Ruks firma avamine" Aine: Äriplaan Grupp: 1KVE Koostas: Valeriya Mikhaylova Kontrollis: Jelena Zabegajeva Narva, 2013 ÄRIPLAAN "OÜ Creative Ruks firma avamine" Valeriya Mikhaylova ......................................................................................................................... 4 I. ............................................................................ 5 I.1. .........................................................................5 I.2. -...........................................................................5 I.3. . ...............
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimine xxxxxx ETTEVÕTE KREDIITIMAKSMISE VÕIMALUS SUNMAX OÜ NÄITEL Lõputöö Juhendaja: xxxxx Tallinn 2008 .....................................................................................................................................3 1 ........................... 5 2 ............................................................................ 9 2.1 ..................................................................9 2.2 , ............................................................................................................................. 10 2.3 ...........................................................................................12 2.4 , ....................................16 2.5 , .......................................
Pärnu jõe Äravoolu arvutamine 1948 Näitaja 1 2 3 4 5 Keskmine vooluhulk, m3/s 8.22 17.53 14.73 93.32 27.57 Suurim vooluhulk, m3/s 11.80 51.00 66.40 248.00 71.00 Väikseim vooluhulk, m3/s 6.29 4.45 4.46 22.20 13.70 Äravool, mln m3 22.02 43.93 39.45 241.88 73.84 Äravoolumoodul, l/s*km2 1.59 3.40 2.86 18.11 5.35 Äravoolukiht, mm 4.27 8.52 7.65 46.93 14.33 Sademed, mm 44.00 13.00 21.00 28.00 32.00 Äravoolutegur 0.10 0.66 0.36 1.68 0.45 Auramine, mm 39.73 4.48 13.35 -18.93 17.67 Auramistegur 0.90 0.34 0.64 -0.68 0.55 Mari Kirss, KKT III 6 7 8 9 10 11 12 Aasta 9.35 16.92 53.11 27.5
Düsleksikutel on tihti tõsised lühimälu probleemid. Neil on väga raske ilma abivahenditeta informatsiooni säilitada. Kordinatsiooni probleemid. Düsleksikutel võib esineda füüsilist kohmakust ning sõnade hääldamise probleeme. Seda tuntakse ka düspraksiana. Lugemis-ja kirjutamis probleemid. (Dyslexia Scotwest) Kõik eelnevad neli alapunkti kombineerituna põhjustavad probleeme kirjaoskusega. Lugemisraskuste tunnused: kirjalikust tekstist arusaamise raskused sõnade riimimise ja poolitamise raskused ka lihtsamast lausest on raske leida põhiideed sõnade kodeerimise raskused sõnade või numbrite järjestamise oskuse puudulikus raskused sõnades olevate häälikutega eristamisega raskused mõtete edastamisega, kui seda tuleb teha verbaalselt vasaku ja parema käe segistamine käekirja raskused varasem lugemis-ja kirjutamisraskuste ilmnemine suguvõsas
, -- . 25 1938 : , : : 25 1980 (42 ) : , : , , ,, : 1959--1980 : Lib.ru -- . , . , , . , 1980 (25 1938, , -- 25 1980, ) -- , , . ; (« » .), . . 70- XX ( , ) , . , . 700 , , , , . (, ), -- . , , . , «» , , ( ). . . , . . , . « », , . , , . ( ) , , , , , -, , («»), (« ») , -- («»), («»), («»), () (« »), (« ») . . . 25 1938 . . , () (1916--1980) -- , , . , . -, , -- ., [1]; , , . - . (« , , -- , ...» -- . «», 1965.) -- (1889, - -- 1962, ; «» ) -- , , 1911 , . . , ; . , ( , 1912--2003) -- . . . . 1- : «...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine Labor 1 aruanne Maria Kohtla 103548IAPB 14.04.2011 Tallinn 2011 Mõõtetulemused Katse nr Ti Väärtus (ms) 1 2001 2 1995 3 2157 4 1912 5 1904 6 2043 7 2214 8 2033 9 1804 10 1758 11 1981 12 1768 13 1747 14 1965 15 1741 16 1645 17 1961 18 2032 19 2072 20 1744 21 1874 22 2013 23 2033 24 2046 25 2042 26 2014 27 1728 28 197
2.3 Metoodika ja andmeanalüüs Eesmärk määrab uurimistöö suuna ja lõpp-punkti, kuhu tahetakse jõuda. Uurimistöö eesmärk peab olema vastavuses töö pealkirjaga, antud tööga saavutatav ja üheselt mõistetav. Töö eesmärk peab olema suunatud tulemusele, mitte protsessile. Eesmärgist tulenevad uurimisküsimused või hüpotees(id). Uurimisküsimusi kasutatakse nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse, hüpoteesi aga kvantitatiivse uurimuse korral. Hüpotees on väide uurimisprobleemi oletatava lahenduse kohta. Hüpotees peab alati olema kontrollitav. Uurimistöö käigus kogutakse materjali uurimisküsimustele vastamiseks või hüpoteeside kontrollimiseks. Andmekogumismeetoditeks võivad olla näiteks intervjuu, tegevusuuring, ankeetküsitlus, vaatlus, eksperiment, mõõtmine, test, võrdlus, dokumendianalüüs jt. Õpilasuurimuse valimi suurus sõltub uuritavast teemast. Andmeid tuleb koguda nii palju, et
KONTROLLTÖÖ TULEMUSED REFERAAT Õppeaines: Statistika Ehitusteaduskond Õpperühm: EI Juhendaja: Esitamiskuupäev: 27.11.2014 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ANDMETE KOGUM..............................................................................................................4 1.1.Rühmade tulemused..........................................................................................................5 2.VÕRDLUS.....................................................................................
Kuressaare Gümnaasium ARVUTI KASUTAMINE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Koostaja: Risto Paiste Klass: 10A Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti........................................................................
Rapla Ühisgümnaasium Eliise Orav 11. r klass RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE TEADLIKKUS GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMIDE KASUTUSEST EESTIS MÜÜDAVATES TOIDUAINETES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Luule Linamäe Rapla 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID........................................................4 1.1. Mis on geneetiliselt muundatud organismid?...............................................4 1.2.1. Geneetiliselt muundatud taimede saamise metoodika..........................5 1.2.2. Geneetiliselt muundatud loomade saamise metoodika..........................6 1.3. Miks konstrueeritakse geneetiliselt muundatud organisme?........................7 1.4. Põhiargumendid, miks ollakse geneetiliselt muund
Tulemuste saamiseks viidi läbi internetipõhine ankeetküsitluse, mis koosnes üheksast küsimusest. Eesti elanike hoiakuid käsitlevad uuringud valitud valdkonnas on leidnud, et inimesed pooldavad pigem konservatiivset varjupaigapoliitikat. Käesoleva uurimistöö käigus selgus, et Hiiumaa elanikkonna hoiakud Eesti riigi pagulaspoliitika suhtes on siiski pigem positiivsed – üle 41% vastanutest suhtusid põgenike vastuvõtmisse pigem positiivselt. Enne töö alustamist püstitatud peamine hüpotees: Hiiumaa elanike hoiakud põgenike Eestisse tulemise suhtes on pigem positiivsed, pidas seega paika. Lisaks oli ka hulk vastajaid, kes ei osanud antud küsimuses seisukohta võtta. Pagulaspoliitika osas neutraalse vastusevariandi („Pole kindlat arvamust, ei oska otsustada“) valimine võis olla põhjustatud segadusest põgenikke puudutavate terminite ümber. Pagulasi mittesoosivaid hoiakuid võis põhjustada asjaolu, et rahvusvahelist
annaabi.ee 
