..............4 Tiigi rajamine.......................................................................................................... 4 Kaevetööd.............................................................................................................. 4 Väljakaevatud pinnase ärapaigutamine..................................................................4 Veetoide................................................................................................................. 5 Põhja veepidavuse suurendamine..........................................................................5 Sette sissevoolu tõkestamine................................................................................. 5 Põhitõed................................................................................................................. 5 Kasutatud allikad.................................................................................................... 6
Kivistamistingimuste järgi jagatakse: normaaltingimustes või hüdrotermiliselt kivistatud betoon. Töödeldavuse astme järgi jaotatakse betoonisegud: jäigad plastsed valatavad. Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse. Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28-päevast kivinemist 20 ºC ja 95...100% niiskuse juures. Betooni võib vajaduse korral markeerida ka paindetugevuse, külmakindluse (KK), veepidavuse (W) jms järgi. Lisandid on keemilised ained, mida kasutatakse väikestes kogustes betoonisegu ja betooni omaduste reguleerimiseks: · Plastifikaatorid vähendavad betoonisegu veevajadust; · Superplastifikaatorid suurel määral veevajadust vähendavad lisandid; · Õhku sisseviivad lisandid annavad betoonile suurema külmakindluse; · Veehoidvust tõstvad lisandid parandavad betooni püsivust vee ja agressiivse keskkonna suhtes;
septembril 2001.a ehituse töövõtulepingu nr 153, mille kohaselt pidi hageja alltöövõtjana tegema kostja kui peatöövõtja tellimusel Tartus Anne 38 asuva postimaja katusetöid. · Lepingu järgi pidi töövõtja lõpetama kõik tööd 10. oktoobriks 2001.a · Katus valmis 6. novembril 2001. a · Kuna tööde tegemise ajal sadas 31 päeval üle 2 tunni vihma, pikenes lepingu tähtaeg lepingu punkti alusel. · Leping ei näinud ette hoone karbile veepidavuse tagamist sademete ajal. · Kostjal ei ole alust vähendada lepingu hinda tööseisakute päevade osas. · Kostjale esitati arve summas 423 820, mille kostja pidi tasuma 8 tööpäeva jooksul. · Reaalselt tasus kostja 118 710 krooni, tasumata on 305 110 krooni. · Lepingu punkti järgi pidi kostja maksma tähtaegselt tasumata summadelt viivist 0,5% päevas (kokku viivis 152 555 kr) · Kostja arvates ei vastanud hageja töö lepingule ega ehitusnormidele
Kaldajoon 5 Kaldad 5 Veesügavus 5 Saared 5 TIIGI RAJAMINE 6 Veetoide 6 Kaevetööd 6 Väljakaevatud pinnase ärapaigutamine 7 Põhja veepidavuse suurendamine 7 Pervevallid 7 Veetaseme muutmine 8 Sette sissevoolu tõkestamine 9 TAIMESTIKU RAJAMINE 9 Kust saada taimi 9 Juhised 9 HOOLDAMINE 10 Tüüpilisemad probleemid ja nende lahendamine 10
mittepõlev (euroklass A1) Tulepüsivus 1-kivisein 120 min ½-kivisein 60 min 5 ¼-kivisein 40 min Müraisolatsiooniindeks 1-kivisein, õõnestellis ja -plokk 56 dB ½-kivisein 48 dB ¼-kivisein 44 dB Kasutusohutus ei esitata erinõudeid Hügieenilisus, tervise- ja keskkonnaohutus ei ohusta tervist ega keskkonda. Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise
plekk-koonus. Läbiviigukoonuse alaserv ühendatakse alusplaadiga, mis omakorda valtsitakse viiluplekiga kokku kahekordse lameõmblusega. Valtsõmblused tihendatakse mastiksiga. Tüüpläbiviikude tegemisel kasutada kõiki selleks otstarbeks ettenähtud lisaprofiile, tarvikuid ja tihendeid. 9) Muud märkused ja nõuded. Katus peab olema veekindel ja valtsõmblused tehtud juhendi RT nõuetele vastavalt (RT 85- 10562). Töö teostaja vastutab katuse veepidavuse eest. Tahvli keskosa tohib olla aluselt kerkinud mitte rohkem kui ühe protsendi võrra tahvli laiusest. Katusele esitatakse RYL 2000 kvaliteedinõuded. 10) Sadevete torud Vihmaveetorude hoideklambrid kinnitatakse seina külge kruvidega. Klambrite vahekaugus ei tohiks ületada 1900mm. Klambrid tuleb paigutada ka torude liitekohtadele. Vihmaveetoru alumise otsa kõrgus maapinnast peab olema vähemalt 300mm. Vihmaveetorude minimaalne läbimõõt 100mm
UV-kiirgus, vee jäätumine) äätumine) mõjude eest; õhu- õhu- ja aurutõkkena toimiv hü hüdroisolatsioon tagab piisava õhu- õhu- ja aurupidavuse. Samas tuleb teadvustada, et pööratud katuste lekkeid on raske tuvastada ja seda katust on raskem remontida. Seetõttu tuleks enne soojustuse paigaldamist teha veepidavuse katse. 62 31 Pööratud katus Hüdroisolatsioonina kasutada kolmekihilist katet (TL2+TL2+TL1(TL2). Hüdroisolatsiooni ülespöörded peavad ulatuma >300mm kõrgemale valmis katuse tasapinnast. Ülespöörde serv kinnitatakse mehaaniliselt. Betoonalus peab olema piisavalt kuiv ja puhas.
Mõnevõrra kasutatakse meil ka Soome tugevusklasse: K10...K80; siin näitab arv betooni keskmist survetugevust. Vana betooni tugevuse näitaja oli betooni mark: M50...M800, mis näitas betooni keskmist survetugevust kg/cm2. Harvem klassifitseeritakse betoone ka tõmbe- või paindetugevuse järgi. Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusemarkidesse (F50...F500). Arv margi tähises näitab külmutustsüklite arvu, mille juures betooni tugevus ei lange üle 15%. Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm2) vesi imbub standardse katse korral proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk- jne betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon, viimane jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks
materjaliga, mille poorsus on cá 30 %. Selline küllalt suur avatud poorsus põhjustab intensiivse niiskusvahetuse ümbritseva keskkonnaga ekspluatatsioonis. otäistellis 1850...1950 kg/m3 oõõnestellis 1200...1300 kg/m3 oõõnesplokk 1300...1400 kg/m3 Nagu teada, põhjustab vesi materjali omaduste muutumist, seda eriti materjali vahelduval külmumisel-sulamisel konstruktsioonis. Seetõttu määratakse silikaat-tellisel mitmeid veesisalduse ja tema muutumisega seotud omadusi. Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994
Aken on õigel kõrgusel, kui tagab hea väljavaate nii akna ees seisjale kui istujale. Akna alumine osa võiks põrandast olla 90-110cm kõrgusel. Sel juhul on tagatud väljavaade aknast nii istudes kui ka seistes. Ülaserv võiks jääda 190-220cm kõrgusele, olenevalt elanike pikkusest. Akna ilmastikukindlus sõltub paljuski paigaldusest. Erinevalt fassaadiaknast paigaldatakse katuseaknale ja hüdroisolatsioon ehk juurdeostetav veeplekkide komplekt, mis tagab akna veepidavuse. Hüdroisolatsioon valitakse katusekattematerjali järgi: siledatele ja lainelise profiiliga materjalidele on erinevad tooted. Et katuseakna näol on tegu läbiviiguga katusel, ei tohi aluskatuse materjali lihtsalt akna serva juurest läbi lõigata, vaid tuleb sellest ülespöörete abil teha vooderdus ümber akna. Kondensvee jaoks pannakse läbiviigust kõrgemale dreenirenn. Akna paigaldamisel nii uude kui renoveeritavasse kasutusse on
Aken on õigel kõrgusel, kui tagab hea väljavaate nii akna ees seisjale kui istujale. Akna alumine osa võiks põrandast olla 90-110cm kõrgusel. Sel juhul on tagatud väljavaade aknast nii istudes kui ka seistes. Ülaserv võiks jääda 190-220cm kõrgusele, olenevalt elanike pikkusest. Akna ilmastikukindlus sõltub paljuski paigaldusest. Erinevalt fassaadiaknast paigaldatakse katuseaknale ja hüdroisolatsioon ehk juurdeostetav veeplekkide komplekt, mis tagab akna veepidavuse. Hüdroisolatsioon valitakse katusekattematerjali järgi: siledatele ja lainelise profiiliga materjalidele on erinevad tooted. Et katuseakna näol on tegu läbiviiguga katusel, ei tohi aluskatuse materjali lihtsalt akna serva juurest läbi lõigata, vaid tuleb sellest ülespöörete abil teha vooderdus ümber akna. Kondensvee jaoks pannakse läbiviigust kõrgemale dreenirenn. Akna paigaldamisel nii uude kui renoveeritavasse kasutusse on
survetugevust ja murrujoone taga olev arv kuubikulist survetugevust. Eestis määratakse betooni survetugevust valdavalt kuubikuliste katsekehade teel. [6] 1.2.1 Veepidavus Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Surve all olev vesi võib betooni tungida vaid vähesel määral. Veetiheda betooni eelduseks on sobiva terastikulise koostisega täitematerjal. Veetihedust iseloomustatakse veepidavuse margiga (W2...W12), kus arv näitab vee rõhku (atm), millele betoon suudab normikohasel katsel vastu panna. [5, p. 239] 1.2.2 Betooni külmakindluse keskkonnaklassid Külmumise ja sulamisega kokkupuutuvate betoontarindite vastupidavus peab olema piisav nende projekteeritud kasutusea vältel. Erinevates riikides on betooni külmakindluse hindamiseks välja töötatud mitmeid katsetusmeetodeid: otsene vahelduv külmutamine-sulatamine; hindamine värske
silikaat-tellis madalaimasse veeimavuskiiruse 1. klassi ja moodustab keskmiselt alla 1,0 kg/m2·min. Nagu kõik kapillaarpoorsed materjalid, paisub ja kahaneb ka silikaattellis niiskuse- sisalduse muutumisel. Hollandis kasutatava metoodika (NEN 2871 ,,Beproeving- smethoden voor vormvaste steenachtige bouwmaterialen. Mechanische en fysische eigenschappen") järgi on ,,Silikaadis" toodetava silikaattellise niiskuskahanemine piirides 0,3...0,4 mm/m. Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 ,,Keraamilised katusekivid ülekattega
kiududega armeeritud, pragusid sildava pastöösse bituumen-emulsiooniga. See on kergelt töödeldav, omab head vananemiskindlust, kõvastub kiirelt ning on vastupidav kõikidele looduslikult maapinnas leiduvatele aktiivsetele ainetele. Ei ohusta põhjavett. 24 Aluspind peab olema kuiv, tugev, tasane, kandev ning ei tohi olla naket takistavaid osakesi. Aluspinna parandust on soovitav teha EPASIT MineralDicht sperr mördiga. [8] 2.2.3 Xypex Admix ,,Admix on unikaalne keemiline lisand betooni veepidavuse ja vastupidavuse tõstmiseks. Xypex Admix C-1000 lisatakse betoonisegule segamise käigus. Xypex Admix C-1000 koosneb portlandtsemendist, peenest räniliivast ja patenteeritud kemikaalide kompleksist. Aktiivsed kemikaalid reageerivad värskes betoonis oleva niiskusega ja tsemendi hüdratatsiooni kõrvalproduktidega, tekitades katalüütilise reaktsiooni. Reaktsiooni käigus tekib betooni poorides ja
EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kõrgtugev betoon - betoon, mille survetugevuse klass on normaal- ja raskebetooni puhul kõrgem kui C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. 1. Muud jagunemised Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2…W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks.
silindrilise proovikeha (150 x 300 mm) survetugevust (Mpa) ning kaldjoone taga olev kuubilise katsekeha (150 x 150 x 150 mm) survetugevust (Mpa) (Otsman, 1976: 24); · Veepidavus. Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Surve all olev vesi võib betooni tungida vaid vähesel määral. Veetiheda betooni eelduseks on sobiva terastikulise koostisega täitematerjal. Veetihedust iseloomustatakse veepidavuse margiga (W2...W12), kus arv näitab vee rõhku (atm), millele betoon suudab normikohasel katsel vastu panna (Otsman, 1976: 24); · Külmakindlus iseloomustab betooni võimet taluda paljukordseid külmumis- ja sulamistsükleid ilma tugevuse ja massi märgatava vähenemise ja nähtavate kahjustusteta. Betooni külmakindluse eelduseks on küllaldane veepidavus ja külmakindel täitematerjal. Betooni tööstuslikul tootmisel kasutatakse
külmakahjustuse põhjused Piiritletakse minimaalse külmutustsüklite arvuga, mida betoon oluliste muutusteta ja kahjustusteta peab suutma taluda. Määramine erineb reaalsustest, sest erinevad: proovikehade suurused, nende asetus keskkonna suhtes ning ilmastike erinevus aastate lõikes on samuti erinev. Sõltub vesitsementtegurist. Blokeerimata ning omavahel ühenduses olevate kapillaarpooride hulk tsementkivis on määravaks betooni külmakindluse ja veepidavuse seisukohalt. Määratakse: tehakse kuup, mis kivistatakse normaaltingimustel 7 päeva, lõigatakse sektoriteks ning lastakse kivineda 25 päeva vanuseni, siis kleebitakse ümber kummiümbris ning 28 päevaselt valatakse vesi(või NaCl) antud seibi peale. Ülejäänud 5st küljest on isoleeritud EPSiga. Seejärel külmutatakse-sulatatakse. Kindla külmutustsükli arvu tagant pestakse lahtikoorunud kiht maha ning külmutusvedelik asetatakse uuesti. Massikao järgi jagatakse külmakindluse klassi
klassi ja moodustab keskmiselt alla 1,0 kg/m2·min. - Nagu kõik kapillaarpoorsed materjalid, paisub ja kahaneb ka silikaattellis niiskusesisalduse muutumisel. Hollandis kasutatava metoodika (NEN 2871 ,,Beproevingsmethoden voor vormvaste steenachtige bouwmaterialen. Mechanische en fysische eigenschappen") järgi on ,,Silikaadis" toodetava silikaattellise niiskuskahanemine piirides 0,3...0,4 mm/m. - Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise
Kömmerling 76e kitsam lengi ja raami suhe jätab rohkem ruumi klaaspaketile, parandades akna valguse läbilaskevõimet ja fassaadi väljanägemist. 7 Kömmerling 88+ on tõeline “premium” toode. 88mm montaažisügavus, lisatihend profiili keskel, tihend klaaspakettide vahel – resultaadiks kvaliteetsed ja töökindlad aknad . Eriti soovitatakse kasutada kohtades, kus tuule- ja veepidavuse näitajad peaksid olema tavapärasest kõrgemad (kõrged korrused, mere ääres, lagendikul). 1.2 Kujunduse järgi Levinuim valik on Saksa tüüpi aken, eeskätt mugava hooldamise ja kasutamise tõttu. Väiksemal määral on Eestis kasutamist leidnud ka Taani ja Soome tüüpi aknad. 1.2.1 Saksa tüüpi aken Saksa aken: ühe raamiga, milles asetsevad tavaliselt kahe- või kolmekordne klasspakett. Avanemine sissepoole, kald-ja pöördavatav.
madalaimasse veeimavuskiiruse 1. klassi ja moodustab keskmiselt alla 1,0 kg/m2·min. Nagu kõik kapillaarpoorsed materjalid, paisub ja kahaneb ka silikaattellis niiskusesisalduse muutumisel. Hollandis kasutatava metoodika (NEN 2871 ,,Beproevingsmethoden voor vormvaste steenachtige bouwmaterialen. Mechanische en fysische eigenschappen") järgi on ,,Silikaadis" toodetava silikaattellise niiskuskahanemine piirides 0,3...0,4 mm/m. Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 ,,Keraamilised katusekivid ülekattega
betooniseguks. Betooni klassifikatsioonid Betoone liigitatakse tiheduse järgi: *raske üle 2600 k g/m3 *normaalne ehk harilik , ka tavabetoon 2100..2600 k g/m3 *kerge 8002100 k g/m3 Betooni klassid Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse: Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15cm 95%lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28 päevast kivinemist 20oC ja 95...100% niiskuse juures. Betooni võib vajaduse korral markeerida ka paindetugevuse, külmakindluse, veepidavuse jms järgi. Tavalise normaalse BETOONI koostisosad on: *Sideaine, tavaliselt tsement *Peentäitematerjal *Jämetäitematerjal *Vesi *Lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: *Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad *Veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid *Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid
- Veepidavus Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Surve all olev vesi võib betooni tungida vaid vähesel määral. Veetiheda betooni saamise eelduseks on sobiva terastikulise koostisega täitematerjali (liiv, kruus, killustik) kasutamine. Kunda tsementidest saab võrdse veetihedusega betooni portland-põlevkivitsemendiga märgatavalt väiksema tsemendi hulga juures kui portlandtsemendiga. Veetihedust iseloomustatakse veepidavuse margiga (W2...W12), kus arv näitab vee rõhku (atm) millele betoon suudab normikohasel katsel vastu panna. - Külmakindlus Külmakindlust iseloomustab betooni omadus taluda paljukordseid külmumis- ja sulamistsükleid ilma tugevuse ja massi märgatava vähenemiseta ja nähtavate kahjustusteta. Betooni külmakindluse eelduseks on küllaldane veepidavus ja külmakindel täitematerjal. Betooni tööstuslikul valmistamisel kasutatakse külmakindluse tõstmiseks ka õhku sisseviivaid lisandeid
UV-kindlusega (APP-materjalid ei vaja UV kaitseks kiltkivipuistekihti), on elastsed, krge kuumataluvusega katusekatted. Lühidalt bituumenrullmaterjalide ajaloost Bituumenrullmaterjalide tööstuslik tootmine sai alguse juba 19 sajandi lõpus, kui suuremad katusefirmad alustasid enda tarbeks katusekatete tootmist. Tolleaegne katusekate oli liiva puistega mõlemalt poolt kaetud tõrvapapp ning teatud tugevuse ja veepidavuse saavutamiseks paigaldati seda sulatatud tõrvaga 4-5 kihiliselt. Nende materjalide eluiga oli suhteliselt lühike ning sellised katused vajasid mõne aasta möödumisel kas osalist või täieliku remonti. Mitmekihilise katusekatte paigaldamine oli must ja aeganõudev töö, mille kvaliteedi määrasid tihtipeale madala kvalifikatsiooniga katusetööliste oskused ja kogemused. Kuna katuseehituses puudusid
Mõnevõrra kasutatakse meil ka Soome tugevusklasse: K10...K80; siin näitab arv betooni keskmist survetugevust. Vana betooni tugevuse näitaja oli betooni mark: M50...M800, mis näitas betooni keskmist survetugevust kg/cm2. Harvem klassifitseeritakse betoone ka tõmbe- või paindetugevuse järgi. Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusemarkidesse (F50...F500). Arv margi tähises näitab külmutustsüklite arvu, mille juures betooni tugevus ei lange üle 15%. Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm2) vesi imbub standardse katse korral proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk- jne betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon, viimane jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks
Hapniku kätte saamiseks peavad kalad rohkem vett läbi lõpuste pumpama. Kui veekogu sisaldab palju toksilisi aineid, siis satub kalade organismi rohkem mürke. Merre lisandunud toitained kogused on muutnud halvemaks ka adruvööndis kudeva räime elutingimusi ning tursapopulatsioon Läänemeres on langenud ohtliku piirini. Lisaks kalade elutegevuse mõjutamisele on reostunud vesi probleemiks ka adru liikide kasvamisele. Kõige hullemini mõjub naftareostus lindudele, muutes nende sulestiku veepidavuse halvaks, mis omakorda põhjustavad veelindude hulgihukkumist. Veereostustest lahti saamine nõuab palju raha. Suurte summade eest ehitatakse veepuhastusjaamu, mis on erinevate puhastusviisidega. Põhiliselt on kasutusel mehaaniline, bioloogiline ja keemiline puhastamine, mille käigus eraldatakse veest mürgised ained. Läänemeri kuulub maailmas kõige enam reostunud veekogude hulka. Teise maailmasõja ajal
madalaimasse veeimavuskiiruse 1. klassi ja moodustab keskmiselt alla 1,0 kg/m2·min. Nagu kõik kapillaarpoorsed materjalid, paisub ja kahaneb ka silikaattellis niiskusesisalduse muutumisel. Hollandis kasutatava metoodika (NEN 2871 ,,Beproevingsmethoden voor vormvaste steenachtige bouwmaterialen. Mechanische en fysische eigenschappen") järgi on ,,Silikaadis" toodetava silikaattellise niiskuskahanemine piirides 0,3...0,4 mm/m. 19 Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 ,,Keraamilised katusekivid ülekattega
äravoolu Liited liitumisel püstpinnaga tuleb katusekate pöörata püstpinnale vähemalt 300mm ulatuses katuse pealispinnast, ustekohal võib ülespöörde kõrgus olla 150mm, mille kohal on plekk Deformatsioonivuugid kui katusekatte või aluskihi liikumised ületavad deformatsiooni suuruse, mida katusekate talub ilma kahjustusteta, tuleb katusekattes moodustada deformatsioonivuugid Läbiviigud läbiviikude ja katusekatte ühendused peavad tagama katuse veepidavuse ning vältima sajuvee pääsu katusekonstruktsiooni kogu katuse kasutusea jooksul, paigaldada eemale neeludest ja ei tohi olla liiga lähedal seintele (<1m) Kaldkatused Kaldkatuse kalle >=1:10, katusekatteks kasutatakse tükk- või rullmaterjale. - Soojutamata katustel tuleb tagada pööningul tõhus tuulutus - Soojustatud katused peavad reeglina olema tuulutatavad, st. et katusekalle,
lumi sisse ning kataks kogu tööpinna ära. SBS, PVC ja analoogsed rull-katusekattematerjalid on ainulaadsed. Kogenud katusemeister paigaldab materjali kiirelt ning tulemus on vastupidav. Ka turul liikuva materjali kvaliteet on igati hea. 19 Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele Sissejuhatus Betoone jagatakse erinevate omaduste alusel. Liigitamine võib toimuda mahumassi, tugevuse, külmakindluse, veepidavuse, sideaine, täitematerjali, struktuuri ja otstarbe alusel. Raskebetooniks nimetatakse betooni, mille mahumass on 1800-2500 kg/m3 kohta. Tihti nimetatakse raskebetooni lihtsalt betooniks, kuna see on kõige levinum betooni liik. Raskebetooni koostises võib leida erinevat sideainet, vett, peeneteralist täiteainet ja jämedateralist täiteainet. Ei pruugi, kuid võidakse lisada ka erinevaid lisaaineid. Raskebetooni kasutatakse eelkõige kandvate tarinditena erinevates hoonetes. Samuti võib
• katsekehade lahtirakestamine tehakse 1 päev pärast vormimist, kuid mitte varem kui 20 tunni kivinemise järel; • katsekehad märgistatakse tunnusnumbri ja valmistuse kuupäevaga. Märgistust ei tohi teha kraapimisega. Märgistust ei panda katsekeha survepindadele; • lahtirakestamise järel katsekehad kivinevad temperatuuri juures (20 ± 2)°C vees või õhus, mille relatiivne niiskusesisaldus on üle 95%. Betooni külmakindluse ja veepidavuse hindamiseks kasutatav katsemetoodika, samuti valmistatavate katsekehade arv ja suurused kooskõlastatakse tellija, projekteerija, järelevalveinspektori ja katselabori esindajatega. Kõik kandekonstruktsioonide betooni kvaliteedikontrolliga (eriti nõuete mittetäitmise kahtlusega) seotud katsetused tulevad teha akrediteeritud katselaboris. Betoonimisoperatsioonide järelevalve ja katsetamine tuleb plaanida, teostada ja dokumenteerida vastavalt tabelis 5
Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. Kergbetooni survetugevusklasside tähistus vastavalt LC8/9...LC80/88. Kõrgtugev betoon- betoon, mille survetugevuse klass on normaal- ja raskebetooni puhul kõrgem kui C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks.
Tuulutusvahest lume ja vihma vältimiseks tuleb kasutada tormiplekki. Liited Liitumisel püstpinnaga tuleb katusekate pöörata püstpinnale vähemalt 300mm ulatuses katuse pealispinnast. Ülespöörde osas kaitstakse rullmaterjal korrosioonikindla plekiga või muu ilmastikukindla materjaliga. Deformatsiooni vuukide juures tuleb tagada katusekatte püsivus. Lahend peab võimaldama liikumist. Läbiviigud Läbiviigud ja katusekatte ühendused peavad tagama katuse veepidavuse ning vältima sajuvee pääsu katusekonstruktsiooni kogu katuse kasutusea jooksul. Selle tagamiseks tuleb: läbiviigud paigaldada eemale neeludest ja ei tohi neid paigaldada liiga lähedale (>1m). 38 Soojustamata katused Soojustamata katused kütmata hoonetel ja pööningu kohal olev tarind. Katusealuse ruumi
Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tugevusklassid: C8/10... C45/55 (väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust) Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusklassidesse: KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20) Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement, asfalt, kips, põlevkivituhk, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades: killustik, kruus, räbu, keramsiit, saepuru jne. betoon. Struktuuri järgi tihebetoon korebetoon mullbetoon vahtbetoon gaasbetoon
2. Normaal ehk tavabetoon 2000-2600 kg/m3 3. Kerge betoon 800-2000 kg/m3 44. 2) Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tähistatakse C8/10 .... C45/55, väiksem arv näitab silindrilise ja suurem arv kuubikujulise proovikeha survetugevust. 45. 3) Külmakindluse järgi jagunevad betooni külmakindlusklassidesse, tähistatakse nt KK1 (F50) 46. 4) Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse, tähistatakse W2.....W20 47. 5) Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne sideaineks. 48. 6)Täitematerjali järgi liigitatakse: killustik, kruus, räbu, keramsiit, saepuru jne betoon 49. 7) struktuuri järgi jagunevad tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht ja gaasbetooniks. 50
kilogrammist ruutmeetri kohta ja 120 mm paksuse tellisvoodri korral võib ulatuda kuni 230 kg/m 2. Tellisvooder nõuab aga kas täiesti uut või vana külge ankurdatud konsoolvundamenti. KATUSED Meie kliimas on hoone üheks pikaealisuse tagamise garantiiks korralik ja vettpidav katus koos hästi toimiva vee-eemaldus 15 süsteemiga. Peale veepidavuse on katuslagede korral väga oluline ka nende piisav soojuspidavus. Aastakümneid olid meil valdavateks katusekattematerjalideks: lamekatustel (katuslagedel) ruberoid ja kaldkatustel laineline eterniit. Mõlema materjali kvaliteedi tase on kõigile hästi tuntud.
ning sulgeda lastitööde käigus sadamas Vahel loetakse luugiseadet ka lastiseadme osaks, eriti horisontaalse lastitöötlusega laevadel Luugiseade tagab laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes, kannab tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise tugevuse tagamisel Puidust luugikaante ja presendiga kaetud luuk Lastiruumi luugi katted Lastiruumi luugi kate tagab kauba lastiruumi veepidavuse ja annab luugiavale täiendava tugevuse. Lastiruumi luukide sulgemiseks kasutati varem puitplankudest ja presendist katteid, kuid kaasaegsetel laevadel on peamiselt terasest katted. Terasest luugikatted Liigitatakse kolme gruppi: · Nihutatavad katted (pööratakse avamisel näiteks hüdrokäiturite abil keskliigendist vertikaalasendisse. MacGregior süsteemi katte avamisel veerevad kattesektsioonid rullteed mööda luugi kõrvale ja paigutuvad vertikaalse pakina.
( survetugevus, tihedus, keskkonnaklass, kloriidisisaldus, konsistents, viskoossus, läbivus ja kihistumine- viimased kolm näitajat on isetiheneva betooni kohta) 1) tiheduse järgi: raskebetoon üle 2600 kg/m3 ; normaal e tavabetoon 2000-2600 kg/m3 ; kerge 800- 2000 kg/m3 2) tugevuse järgi: C8/10 C100/115 väiksem näitab silindrilise, suurem kuubikujulise proovikeha survetugevust 3) külmakindlus järgi: jagunevad EVS 814 põhjal KK1, KK2, KK3 ja KK4 4) veepidavuse järgi: W2-W20, kus arv näitab millise rõhu juures vesi imbub läbi proovikeha 5) sideaine järgi: jagatakse betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne betooniks 6) täitematerjali järgi: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiitbetoon 7) struktuuri järgi: tihe, kore ja mullbetoon 29.Betooni koostiskomponentidekvaliteet-nõuded liivale, killustikule/kruusaleja veele Liivadest eelistatakse jõeliiva kuna sisaldab vähem saastet ja seeläbi ei vaja läbipesemist
C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. SNiP-i järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm². Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusmarkidesse (F50...F500). Arv margi tähises näitab külmutustsüklite arvu, mille juures betooni tugevus ei lange üle 15%. Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivtuhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks.
tugevus on ca 80%. Kergbetooni survetugevusklasside tähistus vastavalt LC8/9...LC80/88. 05.05.2014 · Kõrgtugev betoon- betoon, mille survetugevuse klass on normaal- ja raskebetooni puhul kõrgem kui C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. · Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). · Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. · Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. · Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne. betoon. · Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon
.1800 kg/m³), ülikerged betoonid (mahumass ≤500 kg/m³). Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust peale 28 päeva normaaltingimustes kivistumist. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. Näiteks EPN´i järgi on tähistused C12/15...C50/60. Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusmarkidesse – F50...F500. Arv margi tähises tähendab külmumistsüklite arvu, kui betooni tugevus ei lange üle 15%. Veepidavuse järgi jaotuvad betoonid veepidavus-markidesse – W 2...W 20. Sideaine järgi jaotuvad betoonid: tsementbetoonid, asfaltbetoonid, kipsbetoonid, põlevkivituhk-betoonid jne. Täitematerjali järgi liigitatakse betoonid: killustikbetoonid, 104 kruusbetoonid, räbubetoonid, keramsiitbetoonid, saepurubetoonid jne. Struktuuri järgi jaotuvad betoonid:
plastrullkattega, vt. Joonis 2.69. Selliselt esines kahjustusi väga sageli. Üllatav oli ka elanike stoiline suhtumine märgade ruumide niiskuskahjustustesse. Ei saadud aru, et korralike veetõkete puudumise tõttu kastetakse iga päev seinas kasvavat mädanikseent ja lagundatakse oma kodu kandekonstruktsioone. Seda juhtus isegi muinsuskaitse all olevates elamutes. Märgade ruumide piirdetarindite liitekohad olid kaotanud ka veepidavuse seina nihete tõttu, kui tarindid ei ole ehitatud piisavalt jäigad. Kui vesi satub dušikabiini tarindite taha, on sealt selle väljakuivamine väga aeglane. Üldjuhul püsib niiskus piisavalt kaua luues soodsad tingimused hallitus- ja mädanikseente kasvuks. Joonis 2.69 Plastkattega kaetud duširuumides esines sagedalt lekkekohti. Krooniline puudus niiskete ja märgade ruumide juures oli ka ventilatsiooni puudumine.
annaabi.ee 
