Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Veekogud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jõgi, jõed, põhjavesi, peipsi, pandiverergustiku, sood, järved, vesikond, siseveed, maasisene, kliimaga, pinnavee, lubjakivid, põhjaveest, kosk, kärestik, kaskaad, keila, vesikonda, järvede, veehoidla, liigniiske, pinnaveest, pinnavesi, alatised, ajutised, aurumise, veebilanss, aurumine, äravool, vesikonnad, valgla, suudme, veerohkem, piusaPõhjavesi kogu maasisene vaba vesi, mis lasub vettpidavatel kivimikihtidel ja setete poorides, lõhedes või muudes tühimikutes (paikneb ja liigub maakoore erinevad sügavusega veehorisontides) Pinnavesi maapinna peal olev veekiht, mille moodustavad alatised veekogud (järved, tiigid, jõed, ojad), ajutised veekogud (karstiojad ja järved) ning sademe- ja lumesulamisvesi Veebilass vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. Valgla vesikond, maa-ala, millest suur veekogu ja selle osa saab vee; jaguneb maapealseks ja maa-aluseks, mille piirid ei tavatse kokku langeda Jõe langus jõe veetaseme keskmine langus meetrites /km SISEVEED Siseveed koosnevad nii põhja- kui ka pinnaveest ja on tihedalt seotud geograafilise asendi, kliima ja pinnaehitusega. Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. Põhiline osa juurdetulevast veest on sademetevesi, pisut lisandub ka naaberalade juurdevoolu vett.
Kordamisküsimused kontrolltööle ,,Siseveed". 9.kl. 1. Selgita mõisted: vesikond, jõe langus, lang, juga, kosk, kaskaad, kärestik, karst. *Vesikond - maa-ala, millelt jõed voolavad ühte suuremasse veekogusse *Jõe langus - jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites *Lang - jõe veetaseme keskmine langus meetrites ühe km pikkuse lõigu kohta *Juga - astang, kust vesi vabalt alla kukub *Kosk - suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab *Kaskaad - jõelõik, kus joad langevad üksteise järel mitmelt astangult *Kärestik - kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab
18-pärnu laht 19-pärispea ps 20-harikurk 21-ruhnu 22-väike pakri 23-vilsandi saared 24-voosikurk 25-viimsi ps 26-eru laht 27-kolga laht 28-muhu 29-kihnu väin 30-tahkuna ps 31-prangli 32-aegna 33-naissaar 35-tagamõisa ps KAART2: 1-kasarijõgi 2-jõelähtmejõgi 3-mullutu suurlaht 4-narva veehoidla 5-pedjajõgi 6-narva jõgi 7-pärnujõgi 8-võrtsjärv 9-saadjärv 10-põltsamaajõgi 11-jägalajõgi 12-keilajõgi 13-endlajärv 14-tamula järv 15-võhandu jõgi 16- emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1.)Veelahe-kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõgikond-maa-ala, kus jõestik saab oma vee.jõestik-peajõgi koos oma lisa-ja harujõgedega kokku.vesikond-on maa-ala, kust põhja-ja pinnaveed voolavad jõgede jt vooluveekogude kaudu vastavasse veekogusse.veebilanss-on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas
Vooluveetekkelised pinnavormid Jõeorud- kõige suuremad vooluveetekkelised pinnavormid. *Kiire vooluga orgudel toimub põhjaerosioon. Selle käigus muutub sängorg sälkoruks. (ülemjooksul) *Sälkorus vool aeglustub ning toimub küljeerosioon. Põhja- ja küljeerosiooni tasakaalustumisel areneb see edasi moldoruks.(kesk- ja alamjooksul) *Moldoru arengu jätkudes muutub küljeerosioon suuremaks kui põhjaerosioon ning selle käigus kujuneb lammorg. Kaldavall- tekib suurvee ajal, kui jõgi ujutab ümbruse üle ning kuhjab jämedateralise materjali voolusängi lähedusse. Soot- suurvee ajal lammist välja tulnud kaarjas veekogu, mis muutub järveks ning hiljem kasvab kinni. (neid on rohkesti Suure Emajõe ülemjooksul) Terrass- jõe veetaseme madaldumisel põhjaerosioon tugevneb ning jõeorg lõikub sügavamale, kujuneb endisest lammist Meretekkelised pinnavormid Rannabarrid- uhtmaterjali settimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid.
Vooluveetekkelised pinnavormid Jõeorud- kõige suuremad vooluveetekkelised pinnavormid. *Kiire vooluga orgudel toimub põhjaerosioon. Selle käigus muutub sängorg sälkoruks. (ülemjooksul) *Sälkorus vool aeglustub ning toimub küljeerosioon. Põhja- ja küljeerosiooni tasakaalustumisel areneb see edasi moldoruks.(kesk- ja alamjooksul) *Moldoru arengu jätkudes muutub küljeerosioon suuremaks kui põhjaerosioon ning selle käigus kujuneb lammorg. Kaldavall- tekib suurvee ajal, kui jõgi ujutab ümbruse üle ning kuhjab jämedateralise materjali voolusängi lähedusse. Soot- suurvee ajal lammist välja tulnud kaarjas veekogu, mis muutub järveks ning hiljem kasvab kinni. (neid on rohkesti Suure Emajõe ülemjooksul) Terrass- jõe veetaseme madaldumisel põhjaerosioon tugevneb ning jõeorg lõikub sügavamale, kujuneb endisest lammist Meretekkelised pinnavormid Rannabarrid- uhtmaterjali settimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid.
merelise ja mandrilise kliima ülemineku alal. 1)Kirjelda Eesti rannajoont. Eesti rannajoon on ligi 3800 km pikk, millest ligikaudu 1240 on mandri rannajoon, ülejäänud läheb saarte arvele. Mandri-Eesti rannajoon on tugevalt liigestatud poolsaartest ja lahtedest. 1)Kirjelda eesti maapiiri. Eestil on neli naabrit: idas Venemaa, lõunas Läti, läänes Rootsi ja põhjas Soome. Eesti praegune piir Venemaaga kulgeb suurelt osalt piki veekogusid (Narva jõgi, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv). Vaid äärmises kagunurgas on Eestil Venemaaga lühikene maismaapiiri lõik. Piir Lätiga kulgeb Pedetsi jõest Iklani mööda maismaad, lääbe pool aga Liivi lahe ja Irbe väinas. Mere piir on Eestil põhjanaabri Soomega ja läänenaabri Rootsiga. 1)Nimeta eesti lavamaad. Millisele kõrgusele need jäävad? Kirde-Eesti e Viru Lavamaa(30-70m); Põhja-Eesti e Harju Lavamaa(30-70m); Kagu-Eesti e Ugandi Lavamaa (40- 100m). 2)Kuidas jaotatakse Eesti kõrgustikud tekkelt?
Rannikul on mereline kliima e. temperatuuri amplituud on väiksem, sademeid on rohkem ja puhuvad tugevamad tuuled. Sisemaal on mandriline kliima e. temperatuur kõigub aasta jookul rohkem, sademeid on vähem ja tuuled on nõrgemad. Milline kuu on eestis kõige sademeterikkam? August. Millised on sademerikkad ja millised sademetevaesed piirkonnad eestis? Sademetevaesed on Lääne-Eesti saared ja kõrgustike varjus olevad Võrtsjärve nõgu ja Peipsi madalik. Sademeterohked on kõrgustikud. See on nii, sest kõrgustikud püüavad pilvi ning sademed sajavad maha ühelpool mäge, teine nõlv jääb kuivaks. Kuidas mõjutab inimtegevus kliima muutumist? Nafta, põlevkivi, maagaasi, kivi-ja pruunsüsi põletamisel tekib CO2 ja teised kasvuhoonegaasid, mis lasevad päikesekiirguse maale, kuid see ei peegeldu tagasi maailmaruumi ning maapind soojeneb ning sellega kaasneb kliima soojenemine ning liustike sulamine, mis põhjustab maailmamere tõusu
2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid? Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega
19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned suuremad Läänemerre suubuvad jõed. Ptolemaiose kaardil on Euroopa äratuntav. Pytheas (tegutses) Massaliast (Marseille) sõitis Põhja-Euroopasse ja jättis kirjeldused sellest. Lennart Meri raamatus sõitis Pytheas sinna Läänemerre sisse. 325 eKr reisis Pytheas Põhja- Euroopasse, kus uuris osa Suurbritanniast, jõudis Läänemerele ja kirjeldas esimesena maad, mida kutsuti Thuleks (?!). Lennart Meri Hõbevalge ja Hõbevalgem õppejõud soovitab Millal ilmus Eesti maailmakaardile
mõnesaja meetri paksustest jääpankadest koosnev nn surnud jääväli. Tõenäoliselt oli selliste irdjääväljade tekke põhjuseks maapinna kõrgendikud (pealiskorra kõrgendik või/ja eelmistest jääaegadest tekkinud kõrgendik). Jääpankade vahel, peal ja sees olevates koobastes asus palju jääjärvi (sulamisel oli ju palju vett). Jääjärvedesse settisid sulamisvete kantud veeristik, kruus, liiv ja kui ümbritsev jää lõpuks ära sulas, muutusid endised järved kõrgendikeks mida nimetatakse mõhnadeks. Mida rohkem settis jääjärves setteid, seda kogukamad on mõhnad. Jääpankde asemele aga jäid nõod, mis said jäätumisjärgsel ajal järvenõgudeks. Nüüdiseks on nendest 80 % kinni kasvanud, tekkinud väikesed madalsood. Maastikurajoonid: I Kuhjekõrgustikud: 1. Haanja 2. Otepää 3. Karula 4
Reoveesette kasutamiseks ja neis sisalduvate toitainete ning raskmetallide mõju vähendamiseks on keskkonnaminister Veeseaduse alusel kehtestantud määrusega nõuded reoveesette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses ning rekultive erimisel. Peale selle soovitab Veeseadus põllumajandustootjal järgida head põllumajandustava, mille kohased tootmisvõtted ja tootmisviisid on keskkonnale ohutud. Mõnedes piirkondades on põllumajandusliku tootmise tagajärjel veekogud ja põhjavesi muutunud reostusele tundlikuks. Nendes piirkondades on vee bioloogiliste toitainete sisaldus selline, mis on põhjustanud või võib põhjustada veekogude eutrofeerumise ning põhjavee kõrge nitraadisisalduse, edasise intensiivse tootmise jätkudes. Samuti loetakse tundlikuks neid pae- ja karstialasid, kus põhjavesi on vähe kaitstud. Põllumajanduslikule reostusele tundlike piirkondade kaitseks määratletakse Veeseaduse alusel Eestis nitraaditundlikud alad
2 Reguleeritud tasemereziim jälgib looduslikku veeseisu, kuid kõrgemal tasemel ja reeglipärasemalt. See võimaldaks ka paremini kasutada Võrtsjärve vett veevarustuseks. Väga täpset ja paindlikku reguleerimisskeemi pole Võrtsjärve puhul siiski võimalik kasutada Suure Emajõe piiratud läbilaske tõttu. 1 Väikejärved Kujunemine Enamik järvi on mandrijäätekkelised. Nende hulka kuuluvad künkliku moreenmaastiku liigestunud kaldjoonega saarerohked järved (Pühajärv, Pangodi), piklikud voorejärved (Saadjärv, Kuremaa, Raigastvere jt.), vallseljakute ja otamoreenide glatsiokarstilised järved (Aegviidu, Jussi, Kurtna, Neeruti ja Paunküla järvestikud) ning paljud orujärved (Viljandi järv, Uhtjärv); rohkesti leidub ka kloriididerikka veega rannajärvi, mis on tekkinud või tekkimas neotektooniliselt tõusval mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi või mere nime. Jõelookeist on moodustunud lammi- ehk soodjärved
26. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Põhjused, miks maismaa ja meri soojenevad ja jahtuvad eruneva kiirusega: 1. erinev soojusmahtuvus 2. vesi pidevas liikumises ( segunemine) 3. kivimite ja vee erinev soojusjuhtivus 4. suur soojushulk kulub aurustumisele Soolsus- 1000g merevees lahustunud soolade hulk grammides Soolsus sõltub: 1
1. LIUSTIKUTEKKELISED PINNAVORMID Voored leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää kuhje ja kulutuse (voorte vahelised nõod) koostoimel. Voored moodustavad voorestikke nt Saadjärve ja Türi voorestik. Moreenkünkad kujunesid setetest, mis tekkisid suuremate jääkeelte kuhjumise ja hilisema sulamise tagajärjel. Künkaid lahutavad üksteisest lühikesed ent sügavad orud ja nõod. Nõod tähistavad mattunud jääpankade sulamisasemeid järved. Kagu-Eesti kõrgustike piirkonnas. Otsamoreen liustiku serva ees kuhjunud piklikud pinnavormid. Vaivara Sinimäed. Moreentasandikud moreeniga kaetud tasane või lainjas kuhjeline pinnavorm. Kõrg-Eestis. 2. LIUSTIKU SULAVEE TEKKELISED PINNAVORMID Jääsulamisvee äravooluorud liustiku sulamisvee kulutusvorm. Nendes paiknevad aheljärvestikud. Oosid ehk vallseljakud jää sulamisveest tekkinud kuhjevormid. Liivast, kruusast ja
11. Mis on glatsiokarst? (mõju Eesti reljeefile) Glatsiokarst ehk pesudokarst on igikeltsa laigutine sulamine. Tekib, kui pinnase all olev jää hakkab sulama ning selle kohal olev pinnas vajub tühimikku, moodustades negatiivse pinnavorme. 12. Mis on Madal-Eesti? Kirjelda Madal-Eesti loodusgeograafilist eripära võrreldes Kõrg-Eestiga. Madal-Eesti Põhja- ja Lääne-Eesti madalad ja soised alad, mis pärast jääaega vee alla jäid. Enamasti rannikualad, kuid ka sood, võsastikud ja üleujutavate jõesängide piirkonnad. Saared. Kõrg-Eesti See osa Eestist, mis mandrijää sulamisel vee alla ei jäänud. 13. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Maa kerkimise tagajärjel tõuseb veest üha rohkem maad välja ja nii tekib ka uusi saari. Samal ajal muutub veetase, mis mõjutab rohkem laidude arvu. 14. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis.
kuuse-kooreürask, sitasitikas, männiöölane, kuusesikk, harilik maipõrnikas; suur-kirjurähn, käbilind, musträhn, leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, sinitihane, ööbik, sabatihane, pasknäär, hallrästas, metsis, kägu, händkakk. 2.Taimestik – ARUMETSADE JA SOOMETSADE JAGUNEMINE ALUSTAIMESTU RINNETE ESINEMISE ALUSEL 1.Puhmarindega arumetsad Nõmmemetsad Palumetsad Rabastuvad metsad Rohurindega arumetsad Loometsad Laanemetsad Salumetsad Soovikumetsad Soometsad Kuivendamata sood Kuivendatud sood Kõdusood Nõmmemetsad Sambliku kasvukohatüüp (mahe ja harilik põdrasamblik, alpi põdrasamblik, harkjas porosamblik, islandi käosamblik, mets- põdrasamblik, pohl, kanarbik, palusammal, lainjas kaksikhammas, nõmme-kaksikhammas, palu-karusammal, liiv-karusammal, nõmm-liivatee, leesikas, kukemari, palu-härghein, kassikõpp, nõmmtarn, mets-vareskold) Kanarbiku kasvukohatüüp (kanarbik, pohl, kukemari, mustikas, palusammal, lainjas kaksikhammas, islandi käokõrv,
pinnakattega aladel. Tuntumad karstialad: Pandivere kõrgustik, Lääne-Eesti saarte karstivaldkond. Eestis esinevad karstivormid: Karstiseen, karrid (Vilsandi), kurisud (Salajõgi). 18. Tuuletekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis). Luide on positiivne tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Levivad peamiselt rannikualadel. Smolnitsa luited Peipsi põhjarannikul. 19. Vooluveetekkelised pinnavormid: Karstiala, karrid, kanjon (Eestis pole). 20. Kosmogeensed pinnavormid: Kraatrid (Kaali, Ilumetsa) on tekkinud meteooride kokkupõrkel Maaga. 21. Mere- ja suurjärvetekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis). Estuaar on mere poolt üleujutatud jõe suudmeosa. Laguun on looduslik veekogu (tavaliselt madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud
osa pinnamoe kujunemisel; Paras-jahe niiske mereline kliima; Järve, jõgede, soode rohkus; Segametsade allvööndile omased mullastiku- ning floora- ja faunakompleksid; Inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisele. 2. Eesti mõõtmed, majandusgeograafiline asend, piirid. Eesti läbimõõt läänest itta on 350 ja põhjast lõunasse 240 km. Suurimaks ulatuseks on 391 km, mis kulgeb Narvast Sõrve sääreni. Eesti pindala on 45 227 km2, millest ligi 5% moodustavad järved ning 9,2 % meresaared. Paiknemine Läänemere ääres tähendab majandusgeograafilisest aspektist seda, et Eestil on võimalus meritsi suhelda paljude riikidega, eelkõige muidugi Läänemeremaadega. Läbi Eesti, Läti, Soome ning Venemaa enda sadamate toimub toorainerikka Venemaa kaubavahetus muu maailmaga. Teised siinsed riigid on meie konkurendid võistluses tulusa Vene transiidi pärast. Mereäärse riigina on Eestil nii maismaa- kui merepiir. Eesti maismaapiir on 682 km pikkune.
4. Parasjahe niiske mereline kliima; 5. Järvede, jõgede, soode rohkus; 6. Segametsade allvööndile omased mullastiku ning floora ja faunakompleksid; 7. Inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisele. 2. Eesti mõõtmed, majandusgeograafiline asend, piirid. Läbimõõt läänest idda on 350 ja põhjast lõunasse 240 km. Narvast Sõrve sääreni on 391 km. Pindala on 45 227 km2, 5% järved ja 9,2% meresaared. Eestis elab 1,340,021 inimest, rahvatikutihedus on 31 inimest 1 km2 kohta. Majandusgeograafilisest aspektist iseloomustatakse riigi asendit peamiste majanduslike suhtlemise suundade, liikusteede, suuremate majanduskeskuste, turgude energiallikate jne. suhtes. Paiknemine Läänemere ääres tähendab majandusgeograafilisest aspektist seda, et Eestil on võimalus meritsi suhelda paljude riikidega,
isegi Kagu-Eestis paikneval Devoni lubjakivide väikesel avamusel. Eestis esinevad karstivormid: karrid, karstikoopad, salajõed, karstiallikad, langaatuslehtrid, kuivsängid, kurisu (pinnavesi neeldub karstiõõnsustesse). Karstikanalid on mitmekorruselised, pinnalähedaste õõnsuste all on sügavamad korrused, mis on pidevalt veega täidetud. Suurvee ajal täituvad veega ka maapealsed vormid. Seost maa-aluste ja maapealsete veevoolude vahel tähistavad kurisud, mis vett neelavad, maa-alused jõed (Kuivajõe, Jõelähtme) ja paljud veerikkad karstiallikad. Pindmisi kuni 56 m sügavusi karstilehtreid ja keerukamaid karstivorme on Eestis ehk üle tuhande. Neist 352 on loendatud Pandivere kõrgustikul kui Eesti kõige enam karstunud alal. Samas kõige suuremad ja tuntumad karstialad -- Kostivere, Kata (Tuhala), Kuimetsa, Pae -- paiknevad Harju lavamaal. Teistest suurematest karstialadest on märkimisväärsed Savalduma Pandivere kõrgustikul ning Uhaku Viru lavamaal
11. Mis on glatsiokarst? (mõju Eesti reljeefile) Glatsiokarst ehk pesudokarst - igikeltsa laigutine sulamine. Tekib, kui pinnase all olev jää hakkab sulama ning selle kohal olev pinnas vajub tühimikku, moodustades negatiivse pinnavorme. 12. Mis on Madal-Eesti? Kirjelda Madal-Eesti loodusgeograafilist eripära võrreldes Kõrg- Eestiga. Madal-Eesti – Põhja- ja Lääne-Eesti madalad ja soised alad, mis pärast jääaega vee alla jäid. Enamasti rannikualad, kuid ka sood, võsastikud ja üleujutavate jõesängide piirkonnad. Saared. Kõrg-Eesti – see osa Eestist, mis mandrijää sulamisel vee alla ei jäänud. 13. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Maa kerkimise tagajärjel tõuseb veest üha rohkem maad välja ja nii tekib ka uusi saari. Samal ajal muutub veetase, mis mõjutab rohkem laidude arvu. 14. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis.
Devoni ladestu asub L- Eestis, Gauja lade. 8. Mis on viirsavi? (teke ja levimus Eestis) on liustikuesistes jääjärvedes settinud varvidest koosnev sete. Kvaternaarsetest savidest on E peamiselt mandrijääst väljasulanud ja jääpaisjärves settinud viirsavi. Lääne-E ja saartel. 9. Mis on glatsiokarst? (mõju Eesti reljeefile) Negatiivne pinnavorm, kus jää jäi moreeni sisse, sulas ära ja nende kohale kkujunesid lohud, mille põhjas on tänapäeval järved. Termokarst oli mandrijää taandumise järel tavaline nähtus ka Eesti alal, sest mandrijääst jäi maha palju irdjää panku, mis pinnakatte all aeglaselt sulasid. 10. Mis on Madal-Eesti? Kirjelda Madal-Eesti loodusgeograafilist eripära võrreldes Kõrg- Eestiga. Madal-Eesti on tasased ja soised P- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud. Maastiku reljeef on ühekülgsem. P-E rannikul paljastub lubjakiviklint, mis kujundab
Geoloogiliselt sama mis manner. mandrite triiv! asukoht on ajas muutuv. jagunevad osadeks. Aafrika+Aasia. Punane meri neil vahel. ühinevad. Aasia+Euroopa. Uuralid liidavad. Mandrilava kallakus on mere suunas 10ndik kraadist. Üldiselt üleminekualal!! 17.Maailmameri, tema alajaotused ning põhjareljeef, ookeanite suurimad süvikud. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.Maailmamere hulka ei kuulu järved. Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt on ookeanideks Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri, mõnikord loetakse ookeaniks ka Lõuna- Jäämerd ehk Lõunaookeani. Atmosfäär 1.Atmosfääri mõiste, tema vertikaalne kihistus. Atmosfäär (inglise keeles atmosphere) ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud.
• keskmine vanus 56 a. 2. Eesti metsavarud. (Test 3 küsimused) a) Eesti metsavaesem maakond on Tartumaa b) Soomes omadatakse kõige rohkem Eesti metsamaad c) Viimase 20.aasta jooksul on vähemalt poole võrra kasvanud: Haab, Sanglepp, Hall Lepp pindala. d) Kõige metsasem maakond on Hiiumaa e) Viimase 50.aasta jooksul on vähenenud MÄNNI pindala. f) Kõige suurem vääriselupaikade osakaal metsamaast Pärnu/Pärnumaa g) Eestis metsaga metsamaad ilma Peipsi pindalata 48.2%. 3. Metsade klassid, tüübirühmad ja kasvukohatüübid (sh teha neil kolmel jaotusel vahet). Loo-, nõmme-, palu-, laane- ja salumetsade keskkonnatingimused, taimkate (rinnete kaupa). Loometsad- Lubikaloo kasvukohatüüp (lubikas, vesihaljas tarn, punanupp, aruhein, sarapuu, kadakas) Nõmmemetsad - Sambliku kasvukohatüüp (mahe ja harilik põdrasamblik, nõmmtarn) ja ka Kanarbiku kasvukohatüüp (kanarbik, pohl, kukemari, mustikas, palusammal, nõmmtarn,
tuhkur, rebane, mäger, mink. Liigid: metstilder, metsvint, rohevint, suurnokk-vint, metskiur, hall-kärbsenäpp, talvike, siisike, väike-lehelind, salu-lehelind, mets-lehelind, suur-kirjurähn, mustpea-põõsaslind, aed- põõsaslind, laulurästas, hallrästas, musträstas, vainurästas, pasknäär, rasvatihane, põhjatihane, sootihane, tutt-tihane, sinitihane, sabatihane, punarind, käblik, kaelustuvi, leevike, karmiinleevike. Lääne-Eestile iseloomulikke elupaigatüüpe: metsad ja sood. Põlismets on looduslik, inimtegevusest puutumata mets. Ürgmetsa aineringe kulgeb kinnises tsüklis ja seda iseloomustab tootmise-tarbimise tasakaal (P/R=1). Ürgmetsa taimekooslus(ed) on üsna stabiilsed. Inimpelglikud liigid.. Eesti kotka-aabits. IV Niidud NIIT- Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Vajab pidevat niitmist. SELGROOTUD-marjalutikas,koerliblikas,maipõrnikas,ristämblik. IMETAJAD- halljänes, pisihiir,rebane,nirk,metskits
Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kasvuga puud, kuiv- ja tuleohtlik, liivakiht on tüse, valgusküllased. Puu- ja põõsarinne: männid, üksikud arukased
Need on siis: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär. Põhilisi sfääre üldiselt uurivad teadused kuuluvad geograafiapuu juurtesse. Atmosfääri ja temas toimuvaid füüsikalisi protsesse uurib meteoroloogia-klimatoloogia. Tänapäeval on tihti kasutusel ka termin atmosfäärifüüsika. Hüdroloogia on kõige laiemas mõttes teadus hüdrosfäärist, ehk maakeral olevast veest. Kitsamas tähenduses mõistetakse selle all teadust maismaa vetest (jõed, järved, sood jne.). Ookeane ja meresid uurib aga okeanoloogia või okeanograafia. Litosfääri ehk maakoort uurivad mitmed teadusharud, mis kuuluvad enamasti geoloogia valdkonda. Geograafia seisukohast olulisim kvaternaarigeoloogia. Biosfääri kujunemise, funktsioneerimise ja kõige üldisemate seaduspärasuste uurimisega tegeleb bioloogia. Geograafia jaoks on olulisim taimede, loomade ja teiste organismide liigiline mitmekesisus, nende levik, kasvutingimused jne. 5
Keskkonnakaitse ühiskondlikud ja riiiklikud tegevused inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Eristatakse õhu, vee, mulla, ja joogivee kaitset. 2. Looduskaitse ajalugu 2.1. Ettevalmistav etapp · Tegevus ei olnud põhjendatud teaduslike uuringutega ning oli sageli tingitud kohalikest praktilistest vajadustest. · Eestis olid paljud puud, kivid, allikad, jõed, järved ja pangad -pühad paigad. Jahi- ja kalapüügipiirangud, ehituspuu raiekeeld linnade läheduses. 18.saj rajati Eestis hulgaliselt mõisaparke. 2.2. Kujunemise etapp · Teadus tungib looduskaitsesse · Esimeste organisatsioonide ja kaitselade asutamine · Võeti kasutusele looduskaitsealased oskussõnad 2.3. Laienemise etapp · Tõuseb teaduse osatähtsus looduskaitses · Tõuseb riigi osakaal looduskaitse korraldamisel
murranguvööndid. Kui murrangu teatud osas mõni kivimplokk fikseerub ega saa enam koos laamaga edasi liikuda. Nii tekib mõlemal pool murrangut kivimites pingeid, lõpptulemusena kivimplokid purunevad ja nihkuvad, tekitades maavärina. Maavärina ajal vabanev energia liigub vibratsioonina läbi kivimite. Need seismilised lained levivad maavärina koldest kõigis suundades ja nõrgenevad järk-järgult, seetõttu maavärina koldest kaugemal kõigub maapind vähem. Mineraalid, kivimid, muld, sood Lühivastused (1-2p): 1. Mis on mineraal? kindla keemilise koostise ja kristallilise struktuuriga anorgaaniline tahke aine 2. Mis on kivim? Looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum 3. Mis on Mohsi skaala? mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala 4. Mis on tardkivim? Magma tardumidel tekkinud kivim 5. Mis on settekivim? mitmesuguste setete kivistumisel tekkinud kivim 6. Mis on moondekivim? kõrge temperatuuri ja suure rõhu mõjul maakoores sulanud ja
Kilevesi võib mullas aeglaselt liikuda tüsedamalt kilelt õhemale, mille tõttu kilede paksused ühtlustuvad. Kilevesi on taimedele osaliselt kättesaadav. Kapillaarvesi liigub mulla poorides ja allub pindpinevusjõule. Kui vaba vett on vähe, paikneb ta mullaosakeste kokkupuutekohtades ja on piiratud liikumisvõimega. Sellist kapillaarvett nimetatakse rippuvaks kapillaarveeks e. rippveeks. Kui vett on mullas rohkem, siis rippvee tilgakesed ühinevad ja muutuvad liikumisvõimelisemaks. Kui põhjavesi on lähedal, satub kapillaarvesi viimasega ühendusse. Veehulga suurenemisel mulla poorid täituvad veega ning kapillaarvee liikuvus suureneb. Põhjaveega ühenduses olevat kapillaarvett nimetatakse toetuvaks kapillaarveeks. Tavaliselt tekib rippvesi sademeteveest ja toetuv kapillaarvesi põhjaveest. Kapillaarvesi liigub niiskemast keskkonnast kuivema poole. Mida suurem on niiskuste vahe, seda kiiremini vesi liigub, kusjuures voolu suunas kiirus väheneb.
Suureneb iga aasta 0,5% b) CH4- karjakasvatus 29%, riisikasvatus 28%, energiatootmine 23%, biomass 10%, prügimäed 10% Looduslik-turba lagunemine ja muda käärimine märgaladel Suureneb 0,75% aastas c) N2O- biomassi põletamine 43%, energiatootmine 34%, väetised 21%, põllumaad 2% Suureneb aastas 0,2-0,3% 13. Hüdrosfäär ja vee jaotumine Maal Maakera veevarud: Mered 97,2% Jääliustikud 2,1% Põhjavesi 0,6% Pinnavesi 0,009% Veeaur 0,001% 14. Vee kihistumine maailmameres Maailmamere vee temperatuur on kõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel. Sügavuse suurenedes kahaneb päikesekiirguse soojendav toime ja lainetusest tulenev vee segunemine lakkab, seetõttu langeb vee temperatuur väga kiiresti. Sellist kihti, kus vee temperatuur väga kiiresti kahaneb nimetatakse temperatuuri hüppekihiks ehk termokliiniks. Termokliinist sügavamal on vee
● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transport:veeremina, hõljumina, lahusena ● Mere geoloogiline tegevus-kulutus,transport, akumulatsioon, settimine ● Jää geoloogiline tegevus-kulutus: Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30-80 meetri paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit 3. Mis on karst? Geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb suhteliselt kergesti vees lahustuvates kivimeis, ning väljendub iseloomulikes maapealsetes ja maa-alustes karstivormides (karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum). Karstivormid on kas maaalused koopad, kanalid või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid
* Tervist kahjustavad töötingimused. 17. Tööstus-, põllumajandus- ja sõjaliste objektide jääkreostus Näiteks asfaltbetoonitehas. Tegemist on vanade mahutitega, mis sisaldavad põlevkiviõli jääke. Mahutite purunemisel on oht, et reostus kandub edasi läheduses asuvasse pinnaveekogusse või pinnasesse. Mahutid on vaja likvideerida. Kirde-Eesti õlitööstuste ja jäätmemägede ümbruses on põhjavesi enamasti reostunud põlevkiviõli ja fenoolidega. Maapinnalähedane veekiht on tugevasti reostunud põlevkiviõliproduktidega. Kohtla-Järve tööstuspiirkonnas jätkub pinnavee ja põhjavee reostamine: äärmiselt ohtlik on tänaseni fuussihoidla, poolkoksi ladestu ja tootmisterritooriumi fenoolidega reostunud veed. Endiste sõjaväelennuväljade (Tapa, Rakvere, Raadi, Ämari jms) maa-alad olid
annaabi.ee 
