Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Veebi sisuloome tekst". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
klikk, veebileht, koosta, müra, lehelt, leiaks, sedavõrd, teaks, segadusse, lahkub, sellelt, küsimusi, asuvat, pilku, lugedes, hierarhia, koonda, visuaalselt, liikuda, määratletud, ignoreerida, asjatultkasvavad üha 2) Hägusus - Tuleb tegeleda mõistetega, mis pole üheselt defineeritavad (noor, vana, pikk, lühike) 3) Määramatus - Erinevate täpsete hinnangute kombinatsioon võib omada erinevat tähendust, vajalik on tulemuste statistiline interpretatsioon 4) Vasturääkivus - Suurte ontoloogiate korral võivad sisendandmed olla üksteisele vasturääkivad ning need konfliktid tuleb lahendada 5) Pettus - Andmeid on sihilikult vigased, et süsteeme segadusse ajada ja soovitud suunas mõjutada Web 1.0 presenteeris infot suures osas staatilisel viisil. Infot sai otsida ja seda sai tarbida. Interaktsioon selle infoga oli aga minimaalne. Oskajamad said küll ise staatilisi veebilehti valmistada ja kohati sai ka kommentaare teatud lehekülgedele jätta, aga see oli ka kõik. Internetis surfamine sarnaneb Web 1.0 puhul raamatukogus käimisele. Web 1.0 suurimaks väärtuseks peetakse seda, et informatsioonile tekkis ligipääs. Web 2
on ning kasvavad üha Hägusus Tuleb tegeleda mõistetega, mis pole üheselt defineeritavad (noor, vana, pikk, lühike) Määramatus Erinevate täpsete hinnangute kombinatsioon võib omada erinevat tähendust, vajalik on tulemuste statistiline interpretatsioon Vasturääkivus Suurte ontoloogiate korral võivad sisendandmed olla üksteisele vasturääkivad ning need konfliktid tuleb lahendada Pettus Andmeid on sihilikult vigased, et süsteeme segadusse ajada ja soovitud suunas mõjutada Mis omadused iseloomustavad head kodulehte? Hea koduleht on: Sihtgrupikeskse ülesehitusega, vajadusel segmenteeritud Maitseka kujundusega, mis toetab lehel navigeerimist Ekraanilt lugemist soodustava tüpograafiaga Hästi struktureeritud, milles orienteerumine on igale kasutajale jõukohane Usaldust tekitav ja ettevõtte kaubamärki ning tegevust toetav Autentse ja täpse sisuga, keeleliselt korrektne Avaneb ja reageerib kiiresti kasutaja tegevustele
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
lehtede loomisel kiirendavad koodi kirjutamist lõpetades alustatud sõnu, kontrollivad jooksvalt süntaksit ning aitavad HTMLi loomisel. Üheks selliseks abivahendiks on Visual Studio. Ehkki palja "rumala" tekstiredaktoriga kirjutamisel on eeliseks lihtsus, siis nt Visual Studio Web Developer Expressiga on lootus ka algajal nõnda läbi saada, et ta paljudesse menüüdesse ära ei upu. Põhivõimalused Lihtsa veebilehestiku loomine HTML keele abil Esimene veebileht Kõige lihtsam veebirakendus koosneb ühest lehest. Veebilehtede levinumaks keeleks on HTML, mida veebilehitsejad mõistavad lugeda ning loetud teksti põhjal kasutajale lehe ette kuvada. Mitmete veebitehnoloogiate (ASP.NET, Java servlet, PHP, Python ...) tulemusena lehitsejasse saadetav tekst on ikkagi ,,puhas" HTML, nii et osava peitmise korral ei pruugi veebisaidi vaatajal kuidagi võimalik olla kindlaks teha, millise tehnoloogia abil vastav lehestik on kokku pandud
...........................................................................13 2. Realisatsioon......................................................................................... 14 2.1 Veebisaidi vaadete loomine..............................................................14 2.1.1 Läbivad elemendid.....................................................................14 2.2 Avaleht „Meist“................................................................................. 16 2.3 Veebileht „Huvitavat“.......................................................................17 2.3.1 Vasakpoolne menüüriba.............................................................18 2.4 Veebileht „Galerii“............................................................................ 19 2.5 Veebileht „Trennid“...........................................................................19 2.5.1 Kalender..............................................................................
madalate kuludega ja laskmata end segada traditsioonilistest füüsilistest ja geograafilistest piirangutest. Selliste kanalite hulka kuuluvad lihtsad internetipõhised uudis- või kasutajagrupid, aga ka keerulised 3D ruumid, kus indiviidid “kohtuvad” selle sõna virtuaalses mõttes. Selle 13 tulemusena kasvanud globaalsel interaktsioonil on ebaselge, aga potentsiaalselt oluline mõju toodete ja teenuste pakkujatele, vähemalt sedavõrd kui kommunikatsioonitegevused (peamiselt tarbijate vahel), mis selles virtuaalses kommunikasiooniruumis aset leiavad, mõjutavad turu- ja tööstustrende. Erinevalt virtuaalsest inforuumist on virtuaalne kommunikatsooniruum artikli kirjutamise ajal kõige vähem ettevõtete tähelepanu pälvinud, seda ilmselt seetõttu, et see ei vasta ühelegi traditsioonilisele funktsioonile (turundus, jaotus, tehing). Esimesed sammud, millest ettevõtted
ümbert, üks sulg, semikoolon, muuda klassi nime. Ja igal korral jäta meelde või soovi korral suisa märgi üles, kas ja milline viga oli tegelikult ning millise veateate andis kompilaator. Sellised on kõige tüüpilisemad kompileerimisel tekkivad vead. Kord väikese programmi juures läbi katsetatuna on kergem sellistest veateadetest ka suures rakenduses aru saada. Suhtlus arvutiga Enamik programme vajavad andmeid kasutajalt - muul juhul ei teaks ju arvuti, mida meil vaja on. Kui just programmi ainsaks ülesandeks polegi kellaaja teatamine, sest sellisel juhul tõesti piisab vaid programmi enese käivitamisest. Sisendite võimalused sõltuvad programmi kasutuskohast. Veebis näiteks saame pruukida veebilehel töötavaid graafikakomponente - nuppe, tekstivälju, rippmenüüsid jne. Windows Formide ehk arvutis iseseisvalt (mitte veebi kaudu) töötavate graafiliste rakenduste puhul on tavalised
18 mysqli_close($yhendus); 19 } 20 ?> 21
27 28 Ülesanne 2 Sinu ülesandeks on teostada erinevaid andmebaasi päringuid ning väljastada need php's. Kõik päringud teeme 'albumid' tabelis ning varusta iga tabel vastava pealkirjaga. Soovitan päringud enne konsoolis läbi teha Koosta php dokument, mis poogib ennast andmebaasi 'muusikapood' külge. NB! Andmebaasi ühendus hoia eraldifailis config.php Väljasta kogu 'albumid' sisu ridade kaupa Väljasta tabelist ainult artist ja album read, kusjuures sorteeri kasvavalt artisti järgi Väljasta tabelist ainult artist ja album read, mille aasta on 2010 ja uuemad Väljasta kui palju erinevaid albumeid on andmebaasis, mis on nende keskmine hind ja koguväärtus (summa)parooli vahetamise kohustus tekitab ohu, et neid ei õpita pähe vaid kirjutatakse paberile · Kaitse mitmekesisus -- mitte loota ühte sorti ja ühest allikast pärit vahenditele, kasutada heterogeenseid kaitsesüsteeme - kahe sama tootja tulemüüri järjestikku asetamine tähendab, et mõlemal on identsed turvaaugud, pigem kasutada erinevate tootjate omi. · Lihtsus -- keerukus on turvalisuse vaenlane · Turvalisus läbi varjamise -- ründajat üritatakse hägustamisega segadusse ajada, tekib oht, et ise ka enam oma süsteemidest aru ei saa Mõned suured prohmakad uskumises · Marcus Ranum: Default permit - vaikimisi lubame, keelame vajadusel (tuleks toimida vastupidi) Enumerating badness - keelame halvad asjad (nt antiviirus) Penetrate and patch - lubame kellelgi sisse murda ning paikame ära avastatud turvaaugud Hacking is cool - kuritegelik Action is better than inaction - liigne agarus on ogarus
Kasulikud lingid Panen siia kirja mõningad eesti keelsed veebilehed, kust võib veel abi saada: http://minitorn.tlu.ee/~jaagup http://www.php.ee http://phpcenter.eu/opetused.php http://study.risk.ee/prog/php/ http://www.visionpri.eu Mis edasi? Varu aega ja kannatust ning soovitan ära teha kõik harjutused. Jõudu tööle! 02 - PHP - Mis on PHP? Teemad Veebiserver Staatiline ja dünaamiline veebileht Mis on PHP? PHP ajalugu PHP süntaks ja kommentaarid PHP plussid ja miinused Redaktorid Mis on veebiserver? Oma veebilehe kuvamiseks on sul vaja veebileht üles laadida veebiserverisse. Veebiserver on lihtsalt arvutitarkvara, mille ülesandeks on edastada sinna salvestatud HTML-dokumente, kasutades selleks HTTP edastusprotokolli. See tähendab, et kasutaja sisestab HTML dokumenti aadressi, näiteks metshein.com/test.html
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika instituut Google App Engine Iseseisev töö aines Veebiprogrammeerimine IFI6011 Andris Reinman ITJ-08 Õppejõud: Jaagup Kippar Tallinn 2010 Google App Engine Andris Reinman Sisukord Google App Engine............................................................................................................................ 1 Sisukord......................................................................................................................................... 2 Tutvustus.......................................................................................................
on tegelikult natuke parem versioon TDM-st, kus analüüsitakse võrguseadmete töökoormust kanalile ja jagatakse vastavalt vajadustele kanali sagedused ära. Koodi järgi kanali multipleksimine (Code-division multiple access – CDMA) – võrguseadmetele antakse kood, millega saab kanalit hõivata. Ainult need, kes teavad seda koodi saavad üksteisega suhelda, teisi seadmeid koheldakse kui müra. 10. Ajalised viited võrkudes Kuna paketi teekond sihtpunkti käib läbi mitmete võrgusõlmede, siis igas võrgusõlmes tulevad ette ajalised viited. Põhilised viited on seotud pakettide töötlemise, järjekordade ning paketiedastamisega järgmisesse võrgusõlme ja liikumisega võrgusõlmede vahel.
Ja igal korral jäta meelde või soovi korral suisa märgi üles, kas ja milline viga oli tegelikult ning millise veateate andis kompilaator. Sellised on kõige tüüpilisemad kompileerimisel tekkivad vead. Kord väikese programmi juures läbi katsetatuna on kergem sellistest veateadetest ka suures rakenduses aru saada. Suhtlus arvutiga Enamik programme vajavad andmeid kasutajalt - muul juhul ei teaks ju arvuti, mida meil vaja on. Kui just programmi ainsaks ülesandeks polegi kellaaja teatamine, sest sellisel juhul tõesti piisab vaid programmi enese käivitamisest. Sisendite võimalused sõltuvad programmi kasutuskohast. Veebis näiteks saame pruukida veebilehel töötavaid graafikakomponente - nuppe, tekstivälju, rippmenüüsid jne. Windows Formide ehk arvutis iseseisvalt (mitte veebi kaudu) töötavate graafiliste rakenduste puhul on
kindlasti tähele, millistes situatsioonides mingi tööriist on parim. Siit siis järgmised teemad: Red Eye Tool Content-Aware Move Tool PatchTool Spot Healing Brush Tool Healing Brush Tool Punasilmsuse eemaldamine Välguga inimestest pilti tehes, võib selle valgus silma võrkestalt tagasi peegelduda ning tekitada fotodel nn punasilmsust. Selle eemaldamiseks vali tööriistaribalt Red Eye Tool . Tööriista valides tee täpselt klikk kummalgi pupillil. Vajadusel suumi lähemale (Alt+hiirerull). 63 Sisu ümberpaigutamine Järgmine tööriist, mida soovin tutvustada on Content-Aware Move Tool . Selle abil saad saad pildil objekte vabalt ümber tõsta, nii et programm täidab tekkinud augu sobivatega. Vali tööriist ning jälgi, et seadete ribal oleks Mode: Move. Seejärel selekteeri pildil sobiv piirkond.
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
jutumärk "Tere" ümbert, üks sulg, semikoolon, muuda klassi nime. Ja igal korral jäta meelde või soovi korral suisa märgi üles, kas ja milline viga oli tegelikult ning millise veateate andis kompilaator. Sellised on kõige tüüpilisemad kompileerimisel tekkivad vead. Kord väikese programmi juures läbi katsetatuna on kergem sellistest veateadetest ka suures rakenduses aru saada. Suhtlus arvutiga Enamik programme vajavad andmeid kasutajalt - muul juhul ei teaks ju arvuti, mida meil vaja on. Kui just programmi ainsaks ülesandeks polegi kellaaja teatamine. Sellisel juhul tõesti piisab vaid programmi enese käivitamisest. 9 Sisendite võimalused sõltuvad programmi kasutuskohast. Veebis näiteks saame pruukida veebilehel töötavaid graafikakomponente - nuppe, tekstivälju, rippmenüüsid jne. Windows Formide ehk arvutis iseseisvalt (mitte veebi kaudu) töötavate graafiliste rakenduste puhul on
............................................................12 Töölehtede järjekorra muutmine...............................................................................................12 Töölehe peitmine ..................................................................................................................... 13 Tausta lisamine lehele.............................................................................................................. 13 Tausta eemaldamine lehelt.......................................................................................................13 Ühe või mitme töölehe kustutamine..........................................................................................13 Andmete sisestamine vihikusse...................................................................................................13 Andmete kustutamine ja parandamine.....................................................................................18
toodete väljatöötamisel kontseptuaalses faasis, detailsel konstrueerimisel kui ka kasutusel olevate projektide ja seadmete hindamisel. Ergonoomikat kasutataks peamiselt ennetamiseks, kuid vahel ka retrospektiivselt, "raviks". Kui ergonomist lülitub töösse alles siis, kui osa tööst on juba tehtud, on funda- mentaalne kaasabi enamasti välistatud. 5. Ergonoomika harud Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt tegurite parandamisega. Viimasel ajal on tekkinud uusi teadusvaldkondi, kus käib intensiivne uurimistöö. Osa lähedastest valdkondadest jäetakse teistele teadustele. Sellisteks on enamasti tervist kahjustavate keemiliste ainete ohutuse probleemid, kui pole tegu optimeerimisega, mitte parima variandi leidmisega
Ettevõtteväline turundukeskkond jaguneb omakorda mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende eristamine on vajalik, sest mikrokeskkonna ja ettevõtte omavaheline mõjuväli on kahesuunaline. Ettevõte saab mikrokeskkonna jõude mõjutada ning valida näiteks tarnijaid, konkurente jne. Makrokeskkonna puhul saab aga rääkida ühesuunalisest mõjust keskkonna poolt ettevõtetele, millega ettevõte peab arvestama. Makrokeskkonna tundmine on vajalik, et ettevõte teaks, millistes raamides ta tegutseb. On selge, et turundaja ei ole suuteline muutma olulisemaid kultuuriväärtusi ühiskonnas või mõjutama demograafilisi trende, kuid tark turundaja võiks võimalusel võtta turunduskeskkonna suhtes ennetava, mitte tagantjärele targutaja roll. Selleks on tarvis teada, mida täpsemalt peetakse silmas ettevõtte turunduskeskkonna all. Ettevõttesisese turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
SCSI-3 - SCSI siin, mis võimaldab kokku ühendada kuni 16 seadet (k. a. hostarvuti). Siini laius on 16 bitti ja andmeedastuskiirus 160 MBps 12. Arvuti korpused ja toide. AT ja ATX toite erinevus. Elementide paigaldus personaalarvutis. Korpusel on täita mitu tähtsat rolli. Ta kaitseb enda sisemuses peituvaid komponente nii staatilise elektri kui ka füüsiliste vigastuste eest. Samuti vähendab korralik korpus enda sisemuses olevate seadmete võimalikku müra, kaitstes seega ka väliskeskkonda ja selles viibivat kasutajat. Raske on leida head korpust, mis oleks samas ka odav. Korpuse hankimisel peaks silmas pidama järgmisi asju: Kas ta on füüsiliselt küllalt tugev. Kas ta on piisavalt suur, mahutamaks kõiki neid komponente,mis sa sinna sisse soovid panna. Kas peale komponentide paigaldamist on neile kerge ligi pääseda? Kas ta on piisavalt kena, et sa teda ka teistele julged näidata
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
lend kestab kaks tundi. 13. Viini lennujaama läheduses on üks universaalne kauplus, kus müüakse väga erinevaid kaupu. Raske on leida mingit kaubaartiklit, mida seal ei ole. Kaupluse omanikul on aga põhimõte, et kõik kaubad peavad olema 100% liselt kohalikelt tootjatelt. Kauplus on avatud iga päev ajavahemikul 9.00 19.00. 14. Lossile kõige lähim asula on Steini asula. 15. Buss Viinist Steini asulasse sõidab kümme tundi ning lahkub lennujaamast kell 22.00 reedel, esmaspäeval ja kolmapäeval. 16. Lossi keldri võti asub Steini asula ajaloomuuseumis linna asutajast maalitud portree taga. 17. Ajaloomuuseumi eripäraks on see, et ühel nädalal kuu jooksul, perioodil, mil taevas on täiskuu, on ajaloomuuseum avatud päikeseloojangust päikesetõusuni. Sel perioodil on võimalik tänu täiskuule muuseumi ruumides jälgida ainulaadset "varjude mängu"
Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees ootab tüütu ja vastik ülesanne. Grupil tudengeil, kes selle juba sooritasid, paluti rääkida teistele ülesande täitmist ootavatele tudengitele, et milline see eesolev ülesanne on.
Käesolev trükis on abiks algajale karjäärinõustajale, pakkudes samas teada-tuntud tõdede äratundmisrõõmu ja värskeid ideid ka kogenud nõustajale. Käsiraamat annab ülevaate nõustamise teooriast ja praktikast. Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks. Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid, põgusa
selgemalt joonistatud, et nad ennekõike mõjule pääseksid. Kujutatava objekti olulisemad tunnused peavad olema kiirelt äratuntavad, samas pole perspektiivil ja esemete omavahelistel suurusvahekordadel nii suurt tähtsust. (Müürsepp 1996: 8). Teksti eakohasusest olulisemgi on pildi ja teksti sobivus, pilt peab teksti toetama, mitte olema iseseisev kunstiteos. Kui kunstnik pole teksti süvenenud ja on jutus olevate kummikute asemel botased joonistanud, satub laps segadusse ja võib raamatust kiiresti tüdineda. (Novek 2004: 11) Algupärase lastekirjanduse väljaandmise toetamine on jäänud peamiselt Eesti Kultuurkapitali ja sponsorite õlule. Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitalilt toetust paludes peab lasteraamat konkureerima nn ,,suure kirjandusega", kuna puudub eraldi lastekirjandust toetav sihtkapital. Samuti ei toeta Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital lasteraamatute väljaandmist ja illustreerimist, kuna peab
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
sellisest saatusest prii. Kui ta ei osutu töötuks lihtsalt töö puudumise tõttu, tabab teda lokaut või tööpuudus streigist osavõtu tagajärjel. Siin maksab töötasuga kindlustamatus oma eest julmalt kätte kogu majandusele. Maapoiss, kes kolib linna, meelitatuna sinna palju kergema näiva tööga, lühema tööpäevaga ja teiste linna ahvatlustega, keda on õpetatud saama enamkindlustatud töötasu, lahkub töölt vaid sel juhul, kui omab vähemalt kindlat lootust saada teist tööd. Põllumajandustöötajatest valitseb suur puudus, seepärast on väheusutav kestev tööpuudus nende tööliste seas. On ekslik arvata, et noor poiss, kes läheb suurde linna, on juba algusest peale tehtud halvemast materjalist kui see, kes on tugevasti jäänud maale pidama. Ei, vastupidi, kogemus näitab, et linna kolinud tegelased maalt
Teiste inimeste emotsioonide tajumine on oluline emaatiavõime arenguks. Nägemisvõime: 3kuune on võimeline vaatama objekte, mis teevad häält; kui ema räägib lapsega, vaatavad silma. 2kuune eelistab vaatada nägu. Visuaalne kuristik 6kuune laps ei rooma sügavamana näiva laua poolele. Kuulmisvõime: kuulmissüsteem funktsioneerib enne sündi. Mõned 4päevased titad eelistavad kuulata emakeelt. Mõne minuti vanused titad ehmatavad valju heli või müra peale, pööravad pea hääle suunas. Laps hakkab keelt õppima enne sündi. Kuulevad ema häält, vastavad sellele. Näited: DeCasper & Spence (1986): rasedad naised lugesid 2 korda päevas 6 nädala jooksul enne sündi kõva häälega jutukest. 2-3 päeva pärast sündi imemise ajal ühele grupile lastest mängiti kassetilt sedasama lugu, teistele teist. Tuttava loo kuulamine suurendas imemissagedust. Lapsed tundsid enda loo ära. VÕI De Casper et al
Taoline ilu rabas d'Artagnani eriti, kuna seda ei esinenud lõunapoolseis maakohtades, kus ta seni oli elanud. Naine oli kahvatu, blond, pikkade õlgadele langevate käharate juustega, suurte siniste igatsevate silmadega, roosade huulte ja alabastervalgete kätega. Ta oli tundmatuga-elavas jutuhöos. «Tähendab, Tema Eminents käsib mul . . .» ütles daam. «Viivitamatult pöörduda tagasi Inglismaale ja talle kohe teatada, kui hertsog lahkub Londonist.» «Ja ülejäänud juhtnöörid?» küsis kaunis reisija. «Need on selles kastikeses, mida võite avada alles sealpool La Manche'i.» «Hästi. Ja mis teete teie?» «Pöördun tagasi Pariisi.» «Ilma et seda häbematut poisikest õpetaksite?» küsis daam. Tundmatu tahtis vastata, kuid sel hetkel, kui ta suu avas, tormas kõike pealtkuulanud d'Artagnan ukselävele. . «See häbematu poisike annab ise teistele õpetust,» hüüdis ta, «ja ma loodan, et sel
annaabi.ee 
