Veresooni on kolme tüüpi: veenid, arterid, kapillariid Vereringe ülesanded on: toitainete ja hapniku kandmine kudedesse, jääkainete eemaldamine Keha temperatuuri hoidmine, võitlemine haigustega(antikehad) Vere liikumine organismis: Süda -> arterid -> kapillariid -> veenid -> Süda Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Arterid-juhivad verd südamest kudedesse Kapillaarid ühendavad arterieid veenidega. Ülesanded: parem koda- surutakse venoosne veri parem vatsakesse, Vasak vatsake- surub arterkaalse vere arterisse, parem vatsake- venoosne veri surutakse kopsuarterisse Vasak koda arterjaalne veri surutakse vasakusse vatsakesse Südame hõlmased (poolkuu) kalpid- tagavad vere ühenuunalis liikumise, südamepaun- kaitseb südant Ja takistab hõõrdumist. Peale kodade kokkutõmbumist surutakse veri vatsakestesse Peale parema vatsakese kokkutõmbumist surutakse veri kopsuarterisse. Peale vasaku vatsakese Kokkutõmbumist surutakse veri aorti
Söögitoru asub tag mediastinumis, rindkereõõnes lülisamba ees, trahhea- sõdame taga. Sapp suundub duodenumisse.ves. hingamiskahin- õhuliikumine hingamisteedes hingamise ajal, surnud ruum- hingamisteede osa kus gaasivah ei toimu e ülemised hingamisteed suurte bronhidega., soojendab niisutab puhastab õhku..gaasivahetus- CO2- venoosne veri paremast vatsakesest kopruarterist kopsu ja alveoolides annab ära co2.O2- veri kopsuveenist vasakusse kotta, 2-hõlmse klapi kaudu vasakusse vatsakesse, edasi arterisse. CO2 j O2 difundeeruvad läbi alveolaarmembraani, venoosne veri arterialiseerub.minumaht- verehulk, südame vasak vatasake pumpab 1 min jooksul organismi. Sümpaatiline südametegevus kirieneb parasümpaat- südametegevus aeglustub- neg mõju. Südametöö tsükkel- südamelihase süstolid ja diastolid vahelduvad korrapäraselt. 3 kihti- 1-diastol-kojad täituvad vereda osa verd voolab vatsakesse 2-kodade süstol- kojab tõmbuvad okku pumpavad vere vatsakesse 3
Südame paiknemine ja ehitus Südame vasak- ja parempool Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Parem koda võtab vastu kehavereringest tuleva hapnikuvaese (venoosse) vere ning surub selle paremasse vatsakesse. Parem vatsake pumpab vere kopsuarterisse. Vasak koda võtab kopsuvereringest tuleva hapnikurikka (arteriaalse) vere ning surub selle edasi vasakusse vatsakesse. Vasak vatsake pumpab vere aorti. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südameklapid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse
Kuna see pole eriti tõhus, on väiksematel loomadel ühe südame asemel hoopis rohkem südameid. Kõrgematel loomadel on südameks keeruline lihas, mis võib olla jaotatud mitmeks kambriks, et pumbafunktsiooni parandada. Väga huvitav oli minu jaoks see, et imetajate südamel on neli kambrit, mis jagunevad kaheks kojaks ning kaheks vatsakeseks. Need hoiavad hapnikuvaese ja -rikka vere täiesti edasi. Seal rikastatakse veri hapnikuga ja pumbatakse teise kotta, mis suunab vere teise vatsakesse, kust see kehasse laiali pumbatakse. Kogu see süsteem tundub minu jaoks väga raske ja natuke veider. Mida väiksemaks loomad lähevad, seda väiksemaks muutub ka tema süda ning kodade ja vatsakeste arv. Roomajatel on imetajatest üks vatsake vähem, kus siis on ainult jagunenud vatsake ja kaks koda. Üks koda võtab kehast vastu hapnikuvaese vere, teine aga hapnikurikka vere kopsudest. Seejärel pumbatakse veri vatsakesse ja sealt edasi kehasse laiali. Selles süsteemis
gaasivahetust. Miks inimestel, kes seisavad tööl palju püsti tekivad veenilaiendid? 12. Leia sobivad vasted. suur vereringe Algab südame paremast vatsakesest. Lõpeb südame vasakus kojas kopsuvereringe Algab südame vasakust vatsakesest. Lõpeb südame paremas kojas 13. Täida tabel. Pane järgnevad protsessid õigesse järjekorda. Järjekor Protsess d ..... Arteritest liigub veri kapillaaridesse ..... Vasakust kojast pumbatakse arteriaalne veri vasakusse vatsakesse ..... Kopsudes rikastub veri hapnikuga ..... Vasakust vatsakesest pumbatakse arteriaalne veri arteritesse ..... Paremast kojast pumbatakse veri paremasse vatsakesse ..... Veenidest voolab veri südame paremasse kotta ..... Kapillaarides veri loovutab hapniku ja toitained ning sinna kogunevad süsihappegaas ja jääkained ..... Kapillaaridest voolab venoosne veri veenidesse ..... Kopsudest pumbatakse arteriaalne veri vasakusse kotta ....
Elektrogardigramm on südamelihaste graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südamelihaste tööd ja seisundit. Südamelöögid on kodade ja vatsakeste kokkutõmbed; 60-70x minutis. Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, seepärast sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Südame paremasse kotta suubuvad kehaveenid, seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. Parema koja ülesandeks on pumbata hapnikuvaest verd paremasse vatsakesse, mis pumpab hapnikuvaese vere arteritesse. Vasaku koja ülesandeks on pumbata hapnikurikast vasakusse vatsakesse, mis pumpab selle edasi arteritesse. Ehmatuse korral südametegevus kiireneb, aeglustub aga äkilise ja tugeva külmaärrituse tõttu. Südame tööd kiirendab samuti pingutus. Inimese süda asetseb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant kahjustavad südame-veresoonkonna haigused, millest kõige ohtlikum on südamelihase infarkt.
*) Veresooned *) Süda (paneb vere liikuma; asub kopusde vahel ja kaitseb rinnakorv) Tähtsused/Ülesanded: *) Kindlustab pideva ainevahetuse. *) Kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku. *) Osaleb jääkainete eemaldamises. *) Ühtlustab keha temperatuuri. *) Transpordib kaitserakke Südame ehitus: *) 4 osaline (2 vatsakest ja 2 koda). *) Südant ümbritseb südamepaun. *) Vasak ja parem südamepool on eraldatud (vasakus hapnikurikas, paremas hapnikuvaene veri). *) Veri liigub südames kojast vatsakesse. *) Vastupidist liikumist takistavad klapid (koja ja vatsakese vahel on hõlmased klapid, toovad vere sisse; vatsakese ja arteri vahel poolkuuklapid, viivad vere välja). Südametsükkel: *) Kojad 1) kokkutõmbunud 2) lõtvunud 3) lõtvunud *) Vatsakesed 1) lõtvunud 2) kokkutõmbunud 3) kokkutõmbunud *) Klapid 1) lahti, poolkuu kinni 2) kinni, poolkuu lahti 3) kinni
Vereringeelundkond : veri, veresooned ja süda. Südame ehitus · Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga. Mis vähendab hõõrdumist. · Süda paiskab iga kokkutõmbe järal välja kuni 140 ml verd. Min läheb kehasse ligikaudu 4 l verd. · 4 kambrit 2 vatsakest ja 2 koda. · Hapnikuvaene veri on paremas , hapnikurikas veri on vasakus. · Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid, veri liigub 1 suunas, kojast vatsakesse. · Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid, veri liigub vatsakestest välja veresoontesse. · Vasakus vatsakeses on kõige paksemad lihased, kuna peab tervesse kehasse verd pumpama. · Süda töötab rütmiliselt o Kodade kokkutõmme o Vatsakeste kokkutõmme o Kogu südame lõtvumine · Lihaste kokkutõmme südamelöök · Süda söötab automaatselt kogu elu. Elektrokardiogramm EKG südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutis.
kudede liigset vedelikku ehk lümfi vereringesse Südame ehitus Süda on umbes rusikasuurune lihaseline elund, mis asub rinnaõõne vasakpoolses osas Selle ülesanne on tagada vere ja lümfi pidev ringlus inimese kehas Süda koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest Vere liikumine Hapnikuvaene veri jõuab südamesse kahe suure veeni, alumise ja ülemise õõnesveeni kaudu, mis suubuvad paremasse kotta, seejärel paremasse vatsakesse Edasi voolab veri kopsutüvve, sealt kopsuarterite kaudu kopsudesse ja nelja kopsuveeni kaudu südame vasakusse kotta Viimaks liigub veri vasakusse vatsakesse, siis aorti ja sealt kehasse laiali Südame töö Kodade ühine kokkutõmme ja sellele järgnev vatsakeste ühine kokkutõmme moodustab südamelöögi Südames olevad klapid tagavad vere ühesuunalise liikumise Aort ja arterid Aort ja selle peamised harud on elastset tüüpi arterid
Koosneb 4osast: 2 koda ja 2 vatsakest. Hõlmased klapid ja poolkuuklapid tagavad veresoonte ühesuunalise liikumise. Südamelöögid on kodade ja vatsakeste kokkutõmbed, 6070x minutis. Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, seepärastsisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Südame paremasse kotta suubuvad kehaveenid, seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. Parema koja ülesandeks on pumbata hapnikuvaest verd paremasse vatsakesse, mis pumpab hapnikuvaesevere arteritesse. Vasaku koja ülesandeks on pumbata hapnikurikast vasakusse vatsakesse, mis pumpab selle edasi arteritesse.Südame tööd kiirendab pingutus. Inimese süda asetseb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool ning teda kaitseb luustunud rinnakorv.Südant kahjustavad südameveresoonkonna haigused, millest kõige ohtlikum on südamelihase infarkt. Nende haiguste riskiteguriteks on
Mõlemas on koda ja vatsake seega on süda neljaosaline. Vasakuspooles hapnikurikas ja paremas hapnikuvaene veri. · kopsuveenid - toovad hapnikurikka vere vasakusse kotta · vasak koda - veri liigub vasakusse vatsakusse · vasak vatsake - veri liigub aorti läbi kehasse · aort - pumpab vere kehasse · kehaveenid - toovad hapnikuvaese vere paremasse kotta · parem koda - veri liigub paremasse vatsakesse · parem vatsake - pumpab vere kopsuartrite kaudu kopsudesse · kopsuarter - viib vere südamest kopsu Südameklapid kindlustavad ühesuunalise liikumise südames, südamesse ja südamest välja. Südamelöögi sagedus sageneb vajadusel, kui organis vajab rohkem hapnikku , siis löögi sagedus suureneb. Kuid alati ei pruugi sellega hapnikusisaldus veres suureneda, see oleneb ka inimese treenitusest. 7. VERESOONED JA VERERINGE
*Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv *Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun *Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks vaskauks ja paremaks. *Kummaski pooles on koda ja vatsake *Südame vasakusse kottaa suubuvad kopsuveenid *Südame vasakpool sisaldab hapnikurikast verd, parem pool aga haoniku vaest verd *Südame klapis lasevad verel liikuda ainult ühes suunas:südame kodadest vatsakesse ja vatsakestest edasi arteritesse *Süda töötab rütmiliselt *1.kodade kokkutõmbel surutakse veri vatsakestesse 2.Vatsakeste kokkutõmbel surutakse vri arteritesse 3. Rahulikus olekus on ni kodade kui ka vatsakeste lihased lõtvunu. *südame talituslikku seisundit saad iseloomustada elekrtondiogrammi järgi
Moodustavad võrgustiku kudedes 11) Kirjelda suurt vereringet. Saab alguse vasakust vatsakesest- kokkutõmbumisel pumbatakse arteriaalne veri aorti aort jaguneb alanevaks, ülenevaks, edasi arteriteks, arterioolideks ja kapillaarideks nende kaudu kulgeb veri mööda keha laiali. Arteriaalne veri annab kudedele hapniku ja võtab vastu a/v lõppproduktid ja süsihappegaasi- kudedest suundub venoosne veri mööda veene paremasse kotta. Südame kokkutõmbumise suunatakse veri paremasse vatsakesse. 12) Kirjelda väikest vereringet. Saab alguse paremast vatsakesest , liitub kopsuarteritüvega(vasak ja parem kopsuarter) mööda kopsuartereid liigub venoosne veri kopsudesse- kopsu alveoolides eraldub verest CO2 ja vere punalibled ehk erütrotsüüdid seovad endaga hapnikku (gaasivahetus). Kopsudest väljuv arteriaalne veri suubub kopsuveenide kaudu südame vasakusse kotta vasaku koja kontraktsiooni korral suundub veri vasakusse vatsakesse. 13) Kirjelda põhjalikult südame ehitust.
madalamale. ......... jõuab kudede kapillaarideni ja läbi nende seinte toinub gaasivahetus. Kudedes/rakkudes on hapniku osarõhk 40, selle erinevuse tõttu liigub hapnik verest kudedesse. Kudedes arteriaalne rõhk 46, kudedesse jüudnud arteriaalne 40, selle erinevuse tõttu läheb Co2 kudedest verre kapillaaridesse ja veri muutub venoosseks. Kudedest äravoolavas venoosses veres co2 - 46 ja hapnik-40. Veri jõuab paremasse kotta, siis paremasse vatsakesse ja sealt kopsuarterisse. Gaasitransport kopsude ja kudede vahel Hapniku transport Hapniku transport toimub punalibledes hemoglobiiniga seotult. Hemoglobiin on punalibledes olev valk. 100 ml verd transpordib u 18-19 ml hapnikku. Sellisel juhul on u 96% hemoglobiinist hapnikuga seotud sellist protsenti loetakse normaalseks küllastatuse astmeks. Hemoglobiini ühendit hapnikuga HbO2 nim oksühemoglobiiniks. Väike osa hapnikust transporditakse vereplasmas lahustunud kujul
14.Kolju-e-pealuu-koosneb liikumatus ühenduses olevatest, aju kaitsvatest ajukoljuluudest ja liikuvatest näoluudest. 15.Lihas-liikumiselundkonna osa, misoma kokkutõmbumise ja lõtvumisega võimaldab liigutuste sooritamise. 16.Südamekoda-jaguneb paremaks ja vasakuks südamekojaks. Vasak südamekoda-sinna tuleb kopsuveenist hapnikurikas veri. Parem südamekoda-sinna tuleb kehaveenidest hapnikuvaene veri. 17.Südameklapid-klapid, mis lasevad verel liikuda vaid ühes suunas kodadest vatsakesse ja vatsakestest veresoontesse. 18.Südamevatsake-südame osa koja ja veresoonte vahe, surub vere soontesse. Jaguneb paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Parem vatsake saab hapnikuvaese vere ja viib selle kopsuveeni. Vasak vatsake saab hapnikurikka vere ja viib selle arterisse. 19.Arter-veresoon, mis viib hapnikurikast verd südamest kudedesse. 20.Veen-veresoon, mis viib hapnikuvaest verd kudedest südamesse. 21
Hõlmased klapid (kodade ja vatsakeste vahel) ja poolkuuklapid (vatsakeste ja veresoonte vahel) tagavad veresoonte ühesuunalise liikumise. Südamelöögid on kodade ja vatsakeste kokkutõmbed, 60-70x minutis. Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, seepärast sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Südame paremasse kotta suubuvad kehaveenid, seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. Parema koja ülesandeks on pumbata hapnikuvaest verd paremasse vatsakesse, mis pumpab hapnikuvaese vere arteritesse. Vasaku koja ülesandeks on pumbata hapnikurikast vasakusse vatsakesse, mis pumpab selle edasi arteritesse. Südame tööd kiirendab pingutus. Inimese süda asetseb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant kahjustavad südame-veresoonkonna haigused, millest kõige ohtlikum on südamelihase infarkt. Nende haiguste riskiteguriteks on suitsetamine, väär
Vasta järgmistele küsimustele: 4. Kumb südame pool sisaldab alati hapnikurikast verd? Vasak pool 5. Kumb südame pool sisaldab alati hapnikuvaest verd? Parem pool Vali tegevuseks kõndimine. Kliki "Start" ning jälgi mudelil olevat animatsiooni ning EKG- graafikul liikuvat täpikest. Vasta järgmistele küsimustele: 6. Millise EKG saki juures toimub kodade kokkutõmbumine? Kuhu siis veri surutakse? Kodade kokkutõmbumine toimub P saki juures ning veri surutakse siis vatsakesse. 7. Milliste EKG sakkide juures toimub vatsakeste kokkutõmbumine? Kuhu siis veri surutakse? QRS kompleks. Veri surutakse kopsudesse / kehasse 8. Milliste EKG- sakkide juures on nii kodade kui ka vatsakeste lihased lõtvunud? Mis südames sellisel juhul toimub? T sakkide. Süda lõõgastub, veri voolab kodadesse. 9. Millest osadest koosneb südame töötsükkel? Südameklapid, veri, aort, ülemine ja alumine õõnesveen, kojad, kopsuveen, vatsakesed, kopsuarterid 10
hapnikuga. Veri liigub südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest, mis kokkutõmbudes paiskab kehast tulnud venoosse vere kopsuarteritesse. Siis jagunevad arterid peenikesteks kaplillaarideks. Läbi nende seinte toimub gaasivahetus ja rikastub hapnikuga. Venoosne veri muutub arteriaalseks. Siis koguneb see veri kopsuveenidesse ja suundub südame vasakusse kotta, sealt vasakusse vatsakesse ja siis suurde vereringesse. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvates vererakkudest. Vereplasma on vesilahus. Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. Punane vererakk ehk ERÜTROTSÜÜT on punast värvi,ta ülesandeks on hapniku transportimine kopsudest kudedesse ja ta liigub ka kõige peenemates veresoontes. Neil puudub tuum. Tema paljunemine toimub punases luuüdis, kus neid juurde toodetakse. Erütrotsüüdis on palju
1. Kirjelda vere liikumist suures vereringes Algab südame vasakust vatsakesest → liigub aorti → aordist arteritesse (arteriaalne veri) → kapillaaridest muutub veri venoosseks (venoosne veri) ja liigub veeni → veri südame paremasse kotta 2. Kirjelda vere liikumist väikses vereringes Algab paremast vatsakesest → liigub kopsuarterisse → voolab kapillaaride kaudu kopsudesse → kopsukapillaaridest voolab läbi kopsuveeni südame vasakusse kotta (→ edasi vasakusse vatsakesse) 3. Mõisted 1) Pulss – tekib vatsakeste kokkutõmbest; on tuntav arterite tuiklemisega; näitab südamelöökide arvu 2) Hüpertoonia – kõrgvererõhutõbi 3) Südame automatism – südame võime tekitada automaatselt (ilma kesknärvisüsteemi sekkumiseta) elektrilist erutust 4) Aort – suure vereringe suurim arter 5) Suur vereringe – vere liikumistee südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse
Kopsutüve alguses kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp. Poolkuuklapid meenutavaid taskuid. Aordi alguses kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp. Tähtsus: atrioventikulaarklapiga on koja ja vatsakese vaheline suue suletud, kõõlusekeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. Poolkuklapid välistavad vere tagasivoolu vatsakesse 111. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus Südamesein koosneb kolmest seinast: Sisemine on endokard, õhuke ja elastsetest sidekoe kiududest koosnev endoteeliga vooderdatud kile. Südameklapid on endokardist tekkinud moodustised. Vahelmise moodustab müokard ehk südamelihas, mis koosneb erilisest südamelihaskoest. Kodade müokardis on kaks lihaskihti, vatsakestes kolm. Vatsakeste
vereringet. Väike vereringe saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad kapillaarideks. Siin toimub difusioon , mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad veenidesse, mis ühinevad neljaks kopsuveeniks. Venoosne veri suubub südame vasakusse kotta, sealt edasi vasakusse vatsakesse - just sealt saab alguse suur vereringe. Vere teekond südame vasakust vatsakesest keha kõigi elundite arterite, vere kapillaaride ja veenide kaudu kuni südame parema kojani imetatakse suureks vereringeks. Vasakust vatsakesest paisatakse viimase kokkutõmbel hapnikurikas veri suurimasse arterisse ehk aorti, millest kõigepealt eralduvad kaks arterit - esimene neist varustab südamelihast ning teine viib arteriaalse vere kaela pähe ja kätesse. Rinna- ja kõhuõõnes hargnevad aordist
eesosas ja koosneb kojast ja vatsakesest. Kaladel on kahekambriline süda ja üks suletud vereringe. Südamest lähtuvaid sooni nimetatakse arteriteks ja südamesse verd toovaid sooni veenideks. Kojast surutakse veri vatsakesse ja sealt suurde arterisse, mis suundub lõpustesse. Kala vereringe Lõpustest väljuvatest soontest voolab juba hapnikuga rikastatud arteriaalne veri mitmesugustesse elunditesse. Erepunane arteriaalne veri rikastub järkjärgult süsihappegaasi ja jääkainetega,
päriselt see haigus tuleb organismi siis organism oskab sellega võidelda. 20.Nimeta südame osad. Nimeta südameosade ülesanded. Parem koda ja parem vatsake, vasak koda ja vasak vatsake. 21.Mis juhtuks, kui südames ei oleks südameklappe? Siis veri liiguks valedesse kohtadesse ja vales suunas. 22.Kuidas tagatakse vere ühesuunaline liikumine südame eri osades? Kui koda tõmbub kokku, siis klapid avanevad ja veri liigu vatsakesse. 23.Millest sõltub südamelöökide sagedus? Too 2 põhjust Kodade kokkutõmbest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbest ja kogu südame lõtvumisest. Südamelihased tõmbuvad kokku ja lõtvuvad. 24.Nimeta ajaliselt südame töötsükli etapid. Kodade kokkutõmbel surutakse veri vatsakestesse. Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri arteritesse. Vatsakeste ja lihaste olek on lõtvund. 25.Milliseid veresooni esineb inimesel?
veres sisalduvaid kaitserakke ja antikehi, mis aitavad kahjutuks teha haigustekitajaid. Südame ehtius-süda on neljaosaline. Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri. 1. Veri läheb vaskakusse kotta 2.sealt liigub vasakusse vatasakesse ja samal ajal koda lõtvub. 3.vatsake pumpab vere aorti ja seal liigub veri kehasse , teiselt pool tuleb 5. Kehast veri paremasse kotta.6. sealtliigub paremasse vatsakesse 7. Sealt kopsumööda arterit kopsuarterisse ja 8.kopsuarterid viivad südamest vere kopsu. Südame tegevust saab iseloomustada elektrokardiogrammi EKG põhjal. Koda- südame osa, millesse koguneb kehast tagasivoolav veri;vasemasse kotta koguneb kopsudest hapnikurikas veri, paremasse kotta liigub kehast saabuv hapnikuvaene veri. Vatsake südame tugevamini arenenud lihastega osa, mis pumpab verd edasi kehasse: vaska
Töövõime sõltub hapnikust ja toitainetest. Vereringe - Veenid- toovad hapnikuvaese vere kehast südamesse. - Arter- pumbatakse hapnikurikas veri kehasse - Kopsuarter- hapnikuvaene veri südamest kopsudesse - Kopsuveenid- hapnikurikas veri kopsudest südamesse - Südamepaun- ümbritseb süda. - Südameklapid- kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakesse ja vatsakestest edasi arteritesse. Suur vereringe- veenide kaudu kogutakse organismist kokku ainevahetuse jääkproduktid. Kehakapillaarides toimub toitainete ja gaasi ainevahetud vere ja kudede vahel. Arterite kaudu viib arteriaalne veri hapniku ja toitained elunditesse. Väike vereringe- kopsude kaudu viib venoosne veri süsihappsegaasi kopsudesse. Kailaarides toimub gaasivahetus. Kopsuveenide kaudu saabub arteriaalne veri südamesse, et jätkata oma teed suurtes vereringes. Veri
6 seob tervikuks kõik organismi osad 7 ühlase liikumise veresoontes tagab: 1 klapid veenides 2 vererõhu erinevus 3 lihaste kokkutõmbed Südame ehitus: 1. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepun 2. lihaseline vahe sein jaota südame vasemaks ja paremaks pooleks. 3. kummaski pooles o vatsake ja koda nende vahel on hõlmased südameklapid mis lasevaad verel likuda ühes suunad kojast vatsakesse. 4. vatsakeste ja arterita vahel on poolkuu klapidmis lasevad verel liikuda vatsakesest välja veresoontesse(arteritesse). Südame talitlus: 1. süda on rütmiline ja automaatne kogu elu 2. täiskasvanutel on normaalne 60-70 lööki minutis 3. etapid: a) kodade kokkutõmbumine b) vatsakeste kokktõmbumine c) südame lõtvumine On olemas 3 tüüpi veresooni: ARTERID VEENID KAPILAARID
kotta. VÄIKE VERERINGE Väike vereringe Vere liikumine südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta. Ülesanne on rikastada kopsudes verd hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist. Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks. Veri liigub südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse. Hapnikurikas arteriaalne veri koguneb kopsuveenidesse ja suundub sealt südame vasakusse kotta ning sealt edasi vasakusse vatsakesse, millest veri suunatakse uuesti suurde vereringesse. mõisted Difusioon Aine molekulide liikumine energiat kulutamata sealt, kus aine kontsentratsioon on kõrgem, sinna, kus kontsentratsioon on madalam. Arter Paksuseinaline veresoon, mida mööda liigub veri südamest kehasse. Veen Õhukeseseinaline ja klappidega veresoon, mis kannab verd tagasi südamesse. Kapillaar Kõige peenem veresoon, mis varustab kudesid hapniku ja toitainetega.
lähtuvad kõõluskeelikud. Kopsutüve alguses kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp. Poolkuuklapid meenutavaid taskuid. Aordi alguses kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp. Hõlmased klapid Tähtsus: atrioventikulaarklapiga on koja ja vatsakese vaheline suue suletud, kõõlusekeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. Poolkuklapid välistavad vere tagasivoolu vatsakesse 9. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus Südame põhimikul, suurt veresoonte algusosade piirkonnas, pöördub epikard ümber ja moodustab veel ühe kesta südamepauna e perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb pilujas südamepaunaõõs e perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku. 10.Südame enda verevarustus pärgvereringe. Pärgvereringe-ülesandeks varustada verega südame kõiki kudesid. Vasak ja parem pärgarter ja
· Suur ja väike vereringe Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Kapillaarid ühinevad peenikesteks veenideks e. veenuliteks, need omakorda veenideks, mis lõpuks ühinevad kaheks suureks veeniks alumiseks ja ülemiseks õõnesveeniks mis mõlemad suubuvad südame paremasse kotta. Siin lõpeb suur vereringe. Veri laskub paremast kojast paremasse vatsakesse, sealt algab väike vereringe e. kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi kapillaaridesse, mis koonduvad veenuliteks, veenideks ja ühinevad neljaks kopsuveeniks, mis kulgevad südame vasakusse kotta. NB! Neis veenides voolab arteriaalne veri! Siin lõpeb väike vereringe. Südame funktsioonid
vatsakesest). Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. Kõik see kestab kokku kuni 0,7 sekundit. 8.Mis tähtsus on südameklappidel? Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame-klapid kindlustavad vere liikumise ühes suunas- kojast vatsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid – kindlustavad vere liikumise vatsakesest välja veresoontesse. . 9.Milline on südame töötsükkel? minutis 60 kuni 130 korda 10.Millest sõltub südamelöökide sagedus? sõltuvab vanusest ja kehalisest pingutuses, nt. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, nooruki oma 70 korda minutis. 11.Mis on elektrokardiogramm ja mida see näitab? Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus, mis näitab südame tööd ja seisundit. 12
ülemine õõnesveen 4. aort 5. kopsuarter 6. kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid 9. vasak vatsake 10. parem vatsake Südame ehitus: Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame- klapid veri ühes suunas- kojast vatsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid veri liigub vatsakesest välja veresoontesse. Vasakus vatsakeses lihased kõige paksemad. Südame töö: Töötab rütmiliselt: Lihaste kokkutõmme A Kodade kokkutõmme südame löök B Vatsakeste kokkutõmme Töötab automaatselt kogu C Kogu südame lõtvumine elu Elektrokardiogramm EKG Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südame tööd ja seisundit. 1. Täida tabel:
ülemine õõnesveen 4. aort 5. kopsuarter 6. kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid 9. vasak vatsake 10. parem vatsake Südame ehitus: Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame- klapid – veri ühes suunas- kojast vatsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid – veri liigub vatsakesest välja veresoontesse. Vasakus vatsakeses lihased kõige paksemad. Südame töö: Töötab rütmiliselt: Lihaste kokkutõmme – A Kodade kokkutõmme südame löök B Vatsakeste kokkutõmme Töötab automaatselt kogu C Kogu südame lõtvumine elu Elektrokardiogramm EKG Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südame tööd ja seisundit. 1. Täida tabel:
piiriks, millest edasi hakkab täitumine kannatama, koed ei saa hapnikku kätte ja tekivad anaeroobsed tingimused – tekib väsimus) Haige südamega inimestel võib olla nii, et südamesse jääb alati rohkem verd kui normaalselt peaks – jääkmaht suurem. Vere liikumine südames endas (Vasakust vatsakesest läheb aort, paremast südamearter) 1) Kodade süstol – kojad tõmbavad kokku üheaegselt (nii vasak kui parem). Kodade kokkutõmbe tõttu surutakse kodadest kogu veri vatsakesse. (Suurem osa verd on vatsakestesse läinud juba varem – siis, kui kojad kui vatsakesed on diastolis – hjiljem selgitus). Kodade süstol väga lühike – 0,1 sekundit. Selle ajaga ei jõuaks kojad koguv erd vatsakestesse lükata. 2) Vatsakeste süstol – selle ajal vatsakeste lihased tõmbuvad kokku ja rõhk vatsakestes tõuseb. Veri otsib vatsakestest väljapääsu. Kaks võimalust: kas läheks tagasi kodadesse või vatsakestest välja.
varustatud eluks vajalike ainetega. Vereringe moodustavad: a) veri b) süda c) veresooned Veri kannab kõigisse kehaosadesse hapnikku, toitaineid, vett. Samal ajal kogub ta rakkudes tekkinud süsihappegaasi ja teised jääkained ning transpordib need eritus- ja hingamiselunditesse. Suletud vereringe - veri liigub ainult mööda veresooni KALAD - lihtsa ehitusega süda, koosneb kojast ja vatsakesest. Koda on see südame osa, kuhu veri siseneb. Kojast liigub veri edasi vatsakesse, mis surub selle soontesse. Soonimööda liigub veri lõpustesse, kus see rikastub hapnikuga. Lõpustest liigub veri kehasse ja sealt tagasi südamesse, kust alustab jälle sama teekonda. Kala kehas voolab veri aeglaselt, sest süda pumpab selle kõigepealt lõpustesse, mis aeglustuavad vere liikumist. Aeglaselt liikuv veri jõuab edasi kanda vähe hapnikku. Seepärast ei saa rakud toota nii palju soojust, et kala kehatemperatuur oleks püsiv. Kui ümbritseva vee
Toitained imenduvad läbi sooleseina verre, seedimata jäänused väljutatakse pärasoole kaudu. Seedeelundite ehituses on oluline ka kala toitumisviis (röövkala neelab saagi tervelt ja tema söögitoru ja magu on võimelised venima). Süda asub kehaõõne eesosas ja koosneb kojast ja vatsakesest. Kaladel on kahekambriline süda ja üks suletud vereringe. Südamest lähtuvaid sooni nimetatakse arteriteks ja südamesse verd toovaid sooni veenideks. Kojast surutakse veri vatsakesse ja sealt suurde arterisse, mis suundub lõpustesse. Lõpustest väljuvatest soontest voolab juba hapnikuga rikastatud arteriaalne veri mitmesugustesse elunditesse. Erepunane arteriaalne veri rikastub järk-järgult süsihappegaasi ja jääkainetega, muutudes venoosseks vereks. Venoosne veri voolab veenide kaudu südamekotta. Teel südamesse läbib veri maksa ja neerud (kalade neerud on tumepunase lindi kujulised, asetsedes otse selgroo all piki kõhuõõne
-Toodavad kehasoojust -Kaitsevad siseelundeid Vereringe Vereringeelundkonna mood: -süda -veri -veresooned Inimese südames on 4 kambrit-kaks koda ja kaks vatsakest. 1.parem koda 2.vasak koda 3.ülemine õõnesveen 4.aort 5.kopsuarter 6.kopsuveenid 7.+12. hõlmased klapid 8.+13. poolkuuklapid 9.vasak vatsake 10.parem vatsake 11.alumine õõnesveen Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid-veri kojast vatsakesse Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid-veri liigub vatsakesest veresoontesse. Süda töötab rütmiliselt:1)Kodade kokkutõmme->2)Vatsakeste kokkutõmme ->3)Kogu südame lõtvumine Vereringe ülesanded: -Seob tervikuks kõik organismi osad -Kannab CO2 kudedest kopsudesse -Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone -Kindlustab pideva ainevahetuse -Osaleb jääkainete eemaldamises -Ühtlustab keha temperatuuri
Toime ettearvamatu – Isopropenool on ß agonist. Põhjustab vasodilatatsiooni, diastoolse rõhu langust, veresoonte perifeerse resistentsuse langust, ß retseptoreid sisaldavates kudedes verevoolu suurenemist. 11. Katehoolamiinide kliiniline kasutamine? a. Südame patoloogiate korral. Äkiline südameseiskus, osaline või täielik atrioventrikulaarne blokaad. Vajadusel süstitakse otse vasakusse vatsakesse. b. Anafülaktilised, allergilised reaktsioonid. Adrenaliin on esmaabiravim anafülaktilise shoki korral, taastab vererõhu ja lõõgastab bronhe. c. Bronhiaalastma. Bronhilihased lõõgastuvad β2 retseptorite stimuleerimisel, bronhid laienevad. Astma korral peab olema ettevaatlik, sest süda kiireneb niigi d. Hüpotensioon. e. Kombinatsioonis lokaalanesteetikumidega –
(hapnikku rohkem (süsihappegaasi vähem)-> hapnikku vähem (süsihappegaasi rohkem)) Sissehingamise lõpus võrdsustuvad kontsentratsioonid. Kapillaarides on kogu aeg vähem hapnikku, sest keha (veri) seob hapniku ning toimub ringlus. 5. VERERINGEELUNDKOND Koosneb: süda, veresooned (elundid) ja veri (kude) Süda: 4 kambrit, 2 koda ja 2 vatsakest. Vasakul pool arteriaalne (rikas) , paremas vensoosne veri (hapnikuvaene). Need kokku ei puutu. Veri liigub südames kohast vatsakesse vatsakeset vereringesse (vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid veri liigub vatsakesest välja veresoontesse) Tähtsus: töötab rütmiliselt ja automaatselt kogu elu Veresooned: 3 liiki: 1. Veenid viivad vere kudedest südamesse (liikumiskiirus kõige väiksem, rõhk kõige väiksem) 2. Arterid viivad vere südamest kudedesse (rõhk väike, kiirus suur) 3. Kapillaarid ühendavad artereid ja veene (veri liigub aeglaselt, rõhk keskmine)
peenemateks arterioolideks. Arterioolid hargnevad omakorda aga kapillaarideks. *Kapillaarides toimub gaasivahetus. Hapnik läheb läbi kapillaari seina kudedesse ja asemele tuleb CO2. Kapillaarid muutuvad vereringes veenuliteks. 2 suurt õõnesveeni-alumine toob kehast verd, ülemine peast ja kaelast. Need 2 õõnesveeni jõuavad paremasse südamekotta. Sellega lõpeb suur vereringe. *Kui lihased tööd ei tee, siis on suur osa kapillaare lahti. Paremast kojast liigub veri paremasse vatsakesse, kust lähtub kopsuvereringe(väike vereinge). Paremast vatsakesest väljub kopsuarter, mis hargneb vasakuks ja paremaks kopsuarteriks. Need arterid hargnevad omakorda peenemateks arteriooliks, need omakorda peenemateks kopsukapillaarideks. Kopsukapillaarides toimub gaasivahetus kapillaaride ja allveoolide vahel. Hapnik tuleb asemele. Kapillaarid kannavad edasi hapnikurikast verd, hakkavad moonduma veenideks ja südame vasakusse kotta suunduvad 4 kopsuveeni
jõudnud uriini (ei tohiks jõuda), ajul pole insuliini vaja, ainult lihastel Glükagoon glükogeenist gly ensüüm, mis tagab glükogeenist glükoosi tekke o Diabeet insuliini tootmine häiritud Südame ehitus Asub roiete vahel otsaga kolmnurgas. - Arterid veresooned, mis viivad verd südamest välja - Veenid toovad verd südamesse - Paremale kotta tuleb hapnikuvaene, surutakse paremasse vatsakesse, viiakse kopsuarterisse, kopsudest pumbatakse hapnikurikkaks, kopsuveeni kaudu tuuakse arteriaalne veri e hapnikurikas veri viiakse vasakusse kotta. - Väike vereringe: parem vatsake-kopsuarter (hapnikuvaene e venoosne veri) kopsud (hapnikut juurde) kopsuveenide kaudu vasakusse kotta. - Suur veneringe vasak vatsake-aort-arter-kapillaarid-venoosne veri liigub südame paremasse kotta - Arterite vatsakeste vahel on poolkuu klapid, mis lasevad kõik läbi kuid tagasi ei lase
mis ühinevad neljaks kopsuveeniks. Venoosne veri suubub südame vasakusse kotta, sealt edasi vasakusse vatsakesse - just sealt saab alguse suur vereringe. Vere teekond südame vasakust vatsakesest keha kõigi elundite arterite, vere kapillaaride ja veenide kaudu kuni südame parema kojani imetatakse suureks vereringeks. Vasakust vatsakesest paisatakse viimase kokkutõmbel hapnikurikas veri suurimasse arterisse ehk aorti, millest kõigepealt eralduvad kaks arterit - esimene neist varustab südamelihast ning teine viib arteriaalse vere kaela
rinnaaort. See siirdub läbi diafragma, minnes üle kõhuaordiks, mis vaagnaõõne lähedal haruneb ühisteks niudearteriteks, mis varustavad verega keha allosa. Aordiklapp on kolmest poolkuuklapist koosnev klapp, mis asub aorti ja vasakut vatsakest ühendavas suudmes, mille süstoolne avamine võimaldab hapnikurikkal verel jõuda aorti ning selle diastoolne sulgemine peatab voolu ning takistab vere tagavalgumist aordist vatsakesse (Vique, 2004). 1.1 Süda ja haigused Südamehaigused on Eestis üks sagedasemaid surmapõhjuseid. Aastas sureb neisse 10 000 12 000 inimest. Südamehaigustesse haigestumise peamised riskifaktorid on vale elustiil, kõrge vererõhk ning liiga kõrge vere kolesteroolitase, mida esineb sagedasti elatanutel. Samuti kuuluvad riskifaktorite hulka suitsetamine ning diabeet. Kõikide nende riskifaktorite pärast haigestutakse Eestis südame- ja veresoonkonna haigustesse juba
Peatükk 6. Süda paneb vere liikuma. NB! Õpi südame osad lk 30 + test moodles Inimese süda on nelja osaline. Südame arterid varustavad südame rakke hapniku ja toitainetega. Vasakus südame pooles on venoosne veri ja paremas pooles on arteriaalne veri. Südameklapid kinglustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kui koda tõmbub kokku, siis on hõlmased klapid avatud ha veri liigub vatsakesse. Vatsakeste kokkutõmme sulgeb hõlmased klapid ning juhib vere arteritesse. Poolkuuklapid lasevad verel liikuda ainult ühes suunas. Kodade lihaskude on õhem kui vatsakestel, sest kodade töö on lihtne. Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle organismi laiali. Südamelihaste kokkutõmmet nimetame südamelöögiks. 1. Kojad tõmbuvad kokku ja suruvad vere vatsakestesse: PKK (poolkuuklapid) suletud ja
- laest ülalpool on otsaju osad – fornix (B6) ja corpus callosum (B7) Põhi - ees: hüpotalamus, chiasma opticum (A8), tuber cinereum (A) koos infundibulum’iga, corpora mamillaria (A10) - taga: substantia perforata posterior (A11) ja pedunculus cerebri (A12) - põhjas on 2 sopist: recessus opticus (A13) recessus infundibuli (A14) Tagasein - epitalamus – comissura habenularum (A15) ja comissura posterior (A16) - viimasest allpool avaneb vatsakesse aquaeductus mesencephali - 2 sopist: recessus pinealis (A17) recessus suprapinealis (A18) Eessein - otsaju – columnae fornicis (A19), comissura anterior (A20) ja lamina terminalis (A21) - viimane kinnitub allpool chisma opticum’ile (A8) - võlvisammaste vahel on recessus triangularis - eesseina ja lae piiril paikneb külgmiselt foramen interventriculare (A23) - ühendab III vatsakest otsaju külgvatsakesega SUURAJU – TELENCEPHALON JAOTUS
Hingetoru valendiku lahtiolekut tagavad tema seinas toesena esinevad hingetorukõhred. Hingetoru pehme ja elastne dorsaalne sein võimaldab tema peal asetseval söögitorul laieneda toidupala neelamisel. 34. Kopsud Kopsud on hingamiselundid, kus toimub vere varustamine hapnikuga väikese vereringe abil – kopsuarterite kaudu suunatakse venoosne veri kopsudesse, kus see rikastatakse hapnikuga ning kantakse kopsuveenide kaudu südame vasakusse kotta, kust see suundub edasi vasakusse vatsakesse ja sealt suurde vereringesse. Kopsud paiknevad rinnaõõnes ning neid eraldab teineteisest kesksein. Kopsud on kaetud kopsukelmega, mis muudab kopsude välispinna siledaks ja läikivaks. Kops jaguneb sagarateks, mis omakorda jagunevad kopsusegmentideks, mis jagunevad sidekoe varal kopsusagarikeks. Sagarikevahelise sidekoe elastsete kiudude rohkus annab kopsudele nende iseloomuliku vetruvuse. Kopsuseid toidab aordist algav bronhiaalarter 35. Bronhiaalpuu. Kopsu alveoolid.
peenemad veresooned, mille vahendusel toimub toitainete minek kudedesse), kapillaaridele järgnevad peenikesed veenid, kui arterites voolab hapinkurikas veri, siis kapillaarides gaasivahetuse tagajärjel vere koostis muutub (CO2 rikas veri venoosne veri). Veenulid koonduvad suurema läbimõõduga veenideks, need omakorda alumiseks ja ülemiseks õõnesveeniks., mõlemad õõnesveenid suubuvad paremasse kotta (suur vererigne lõpp). Paremast kojast suubub veri paremasse vatsakesse ja parema vatsakesega algab VÄIKE ehk kopsuvereringe. Paremast vatsakesest läheb veri kopsuarterisse, kopsuarteri algusosa nim. kopsuarteri tüveks, Kopsuarteri tüvi hargneb kaheks (vasakuks ja paremaks kopusarteriks), ´(kopsuarterites voolab C02 rikas veri), kopsu kaks arterit hargnevad omakorda väiksemateks arteriteks, need omakorda arerioonideks ja kapillaarideks. Kopus kapillaarid paiknevad kopsu alveoolide seintes
cava inferior'i B- veregrupiga Rh-positiivse verega inimesel on vereplasmas a)anti-A antikehad, anti-D antikehad b) anti-B antikehad, anti- D antikehad c) anti-A antikeha Normaalselt lähtub südamelööki vallandav impulss sinuatriaalsõlmest 9 Mitraalklapp a) on valva atrioventricularis sinistra b) on kolme hõlmaga klapp südame vasakus pooles c) takistab vere liikumist aordist vasakusse vatsakesse Süda asub a) 1/3 ulatuses keskpidisest tasapinnast paremal b) 2/3 ulatuses keskpidisest tasapinnast paremal c) tagumises mediastiiumis d) eesmises mediastiinumis, söögitoru taga Nimeta 4 verevoolu põhjust veenides: 1) Lihaste kontraktsioon 2) klapid veenides 3) sissehingamise imev toime 4) lõtvunud kodade imev jõud Nimeta 3 põhilist anatoomilist erinevust veenide ja arterite vahel (6): 1) arterite seinad on paksemad 2) Veenide valendiku diameeter on suurem 3) Veenides on klapid
Kopsuarterid varustavad alveolaarkapillaaristikku, toimub hapnikuga rikastumine. Venoosne äravool toimub kopsuveenide kaudu südame vasakusse kotta. Sissehingamislihas- diafragma, välimised roietevahelised, väljahingamis- sisemised roietevahelised, kõhulihased. Vereringe Kehavereringe: v v p k, kopsuvereringe: p v v k Vatsakeste ja kodade vahel atrioventrikulaarklapid (võimaldab verel liikuda vaid ühes suunas, kojast vatsakesse). Poolkuuklapid lubavad verel liikuda vatsakesest veresoontesse (vasakul aordiklapp, paremal pulmonaalklapp). Südamelihas e müokard. Kontraktsiooniga tekib AP, mis levib mööda rakumembraani ja T-tuubuleid. Ca tungib rakku, reguleeritakse toponiini ja tropomüosiini kaudu. Erutusjuhtesüsteem saab alguse p k seinas paiknevast siinussõlmest. Südametsükkel- kokkutõmme e süstol ja lõõgastumine e diastol. Sümpaatiline ns tõstab südame löögisagedust, müokardi kontraktsioonijõudu
steroidsed mees/naissuguhormoonid, koolhape. Kolesterool on kõikide rakkude membraani koostises. 65.Kardiovaskulaarsüsteem Üldiseloomustus-koosneb südamest, soonest ja verest. Südamega seotud suuremad veresooned- Aort ning veen Südame paiknemine-Süda paikneb rinna keskel,alumine ots on suunatud veidi viltu vasakule poole. Südame ehitus ja siseehitus(ERALDI LEHEL) Südame klappide töö printsip-südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakesse ja vatsakestest edasi veresoontesse. Aordi ja kopsuarteri algosas paikneb poolkuuklapid, mis väldivad vere tagasivoolu. Miks toimub südame verega varustamine pärgarterite kaudu-Vatsakeste tsüstolis katavad avatud aordiklapid hõlmad sissepääsu pärgarteritesse. Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud. Süstoli maksimaalrõhu ajal seiskub südame vasaku vatsakese verevarustus.
kahehõlmane atrioventrikulaarklapp. Poolkuuklapid – paremast vatsakesest algava kopsutüve alguses ning vasakust vatsakesest lähtuva aordi alguses paiknevad vastavalt kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp ja aordiklapp. Poolkuuklapid meenutavad taskuid, mis avanedes kopsutüve/aordi suunas, võimaldavad vere paiskumist sellesse. Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivooli vatsakesse. 8. Südame enda verevarustus – pärgvereringe. Pärgvereringe ülesandeks on kõikide südame kudede, eriti südamelihase, varustamine verega. Siia kuuluvad vasak ja parem pärgarter ning südameveenid, mis suubuvad pärgurkesse e siinusesse. Vasak ja parem pärgarter lähtuvad esimeste harudena aordi algusosast – aordisibulast. 9. Südame erutusjuhtesüsteem. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud
annaabi.ee 
