(1/2) 7. Korvpallur tabab igal viskel korvi tõenäosusega 0,7. Kui suur on tõenäosus, et Korvpallur 20 viske korral tabab korvi täpselt 12 korda? (0,11) 8. Esimene õpilane lahendab ülesande (sündmus A) tõenäosusega 0,75, teine aga (sündmus B) tõenäosusega 0,8. Kui tõenäoline on, et vähemalt üks õpilane lahendab ülesande, kui nad töötavad teineteisest sõltumatult? (0,95) 9. Hiina keele testis on 40 küsimust, igal küsimusel kolm vastusevarianti, millest ainult üks on õige. Marti, kes hiina keelt ei oska, vastas kõikidele küsimustele täiesti juhuslikult. Kumb on tõenäosem - kas ta vastas 25 küsimusele õigesti või vastas 3 küsimusele õigesti? (0,000108 ja 0,000111) 10. Tõenäosus saada raamat esimesest raamatukogust on 0,5, teisest 0,7 ja kolmandast 0,4. Kui suur on tõenäosus, et see raamat on olemas vähemalt ühes raamatukogus? (0,91) 11
Isegi väikesed ja tähtsusetuna tunduvad sõnastuse muudatused võivad põhjustada erinevaid hinnanguid. Küsimuste selgitamine ning neutraalne üleküsimine Vastaja vajab lisaselgitusi, kui ta ei saa küsimusele vastata, sest ta ei saa küsimusest aru. Neutraalne üleküsimine on vajalik sel juhul, kui vastaja saab küsimusest aru, kuid siiski annab vastuse, mis küsimusega ei sobi või mida ei ole võimalik sisestada (vastusevarianti ei ole). Tagasisidestamine Intervjuu ajal peab küsitleja reageerima vastaja vastustele, et hoida vastajat aktiivsena küsitlemise ajal ning näidata oma huvitatust. Samuti on tagasiside andmine kontrolli hoidmise võimalus küsitluse käigu üle. Kui tagasiside andmine on tavaliselt vajalik, et hoida vastaja motivatsiooni ning keskenduda küsitlemise teemale, tuleb olla ettevaatlik liiga sagedase ning ülemäärase tagasiside andmise eest. Vastuste sisestamine
Mängu juhend: Lauamäng koolilastele tuntumatest ravimtaimedest. Mängitakse grupiga, kus iga ruudu peale sattudes, küsib grupiliige küsimuse vastavalt sellele mis numbriruudukese peal ollakse(saab ka mängida suurema grupiga, kuid kui mitu inimest satuvad samale ruudule, siis küsitakse temalt sama küsimus, kuna iga ruudu kohta on üks küsimus). Lastele antakse ka iga ravimtaime kohta väike tutvustustekst, kuhu on peidetud küsimuse vastus. Igal küsimusel on 3 vastusevarianti ja liigutakse edasi ka valesti vastamise puhul. Mängu teema: tuntuimad ravimtaimed Eesmärgid: Lapsed õpivad tundma ravimtaimi ja saavad ravimtaimede kohta uusi teadmisi. Lapsed arendavad koostöövõimet. Vahendid: lauamäng, täring, nupp/nupud, mängujuhend, tutvustustekst iga ravimtaime kohta Kasutatud kirjandus: Gorbunova T. (2000) Ravimtaimed koduapteegis. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda 1.Piparmünt Mentha piperita
ja milliseid muusikastiile nad eelistavad. Oleksin väga tänulik kui vastaksite kõikidele küsimustele. Valikvastutega küsimuste puhul joonige vastus alla või tõmmake ring ümber. Head vastamist! 1. klass: .......... 2. sugu: M / N 3.Kas sa kuulad muusikat? Kui Ei, siis liigu edasi 6 küsimuse juurde. Jah Ei 4. Millega kuulad muusikat (võib valida mitu vastusevarianti)? 1) raadio 2) arvuti 3) telefon 4) mp3 5) muu................................................................................................................................. 5. Kui tihti kuulad muusikat? 1) Iga päev 3) Mõni kord kuus 2) Mõni kord nädalas 6. Miks on/ei ole muusika sinu jaoks tähtis? .......
1 Kokkuvõte küsitluse tulemustest 2.2.1 Kui levinud on sinu arvates narkootikumid Kullamaa Keskkoolis? 20 18 16 14 12 ei ole üldse levinud 10 pigem ei ole levinud 8 on väga levinud 6 4 2 0 Joonis 4. Uimastite levik Kullamaa Keskkoolis Antud küsimusel oli neli vastusevarianti. Kõige enam vastati (75%), et pigem ei ole levinud uimastid Kullamaa Keskkooli õpilaste seas. Järgmisel kohal oli vastusevariant ei ole üldse levinud ning nii arvas viis õpilast 24-st (21%). Üks õpilane siiski arvas, et Kullamaal siiski pigem on levinud uimastid. Mitte keegi ei arvanud, et uimastid on väga levinud Kullamaal. 16 2.2.2 Kas oled kunagi tarvitanud narkootikume? 8 7 6
Isegi väikesed ja tähtsusetuna tunduvad sõnastuse muudatused võivad põhjustada erinevaid hinnanguid. Küsimuste selgitamine ning neutraalne üleküsimine Vastaja vajab lisaselgitusi, kui ta ei saa küsimusele vastata, sest ta ei saa küsimusest aru. Neutraalne üleküsimine on vajalik sel juhul, kui vastaja saab küsimusest aru, kuid siiski annab vastuse, mis küsimusega ei sobi või mida ei ole võimalik sisestada (vastusevarianti ei ole). Tagasisidestamine Intervjuu ajal peab küsitleja reageerima vastaja vastustele, et hoida vastajat aktiivsena küsitlemise ajal ning näidata oma huvitatust. Samuti on tagasiside andmine kontrolli hoidmise võimalus küsitluse käigu üle. Kui tagasiside andmine on tavaliselt vajalik, et hoida vastaja motivatsiooni ning keskenduda küsitlemise teemale, tuleb olla ettevaatlik liiga sagedase ning ülemäärase tagasiside andmise eest. Vastuste sisestamine
kahekümnel korral ja naissoost õpilased kahekümne kolmel korral. 9 Kuidas taskuraha välja teenid või vajadusel juurde saad? Kõige populaarsemateks vastusteks osutusid ,,raha kingitakse sünnipäevaks'' ja ,,väikesed ,,tööotsad''. Esimest varianti valiti naissoost isikute poolt kolmekümne ühel korral ja meessoost isikute poolt üheksateistkümnel korral. Vastusevarianti ,,väikesed ..tööotsad'' valiti aga naissoost õpilaste poolt kaheteistkümnel korral ja meessoost õpilaste poolt viieteistkümnel korral. 10 2.3 Taskuraha kasutamine gümnaasiumiklassides Gümnaasiumi klassidest vastas 112 õpilast, kellest 70 olid naissoost ning 42 meessoost. Kümnenda klassi õpilasi oli nende seas 35, kellest 26 olid naissoost ja 9 meessoost.
Kord kuus või harvem 2-3 korda nädalas Mitte kunagi 2-4 korda kuus 4 korda nädalas või enam Joonis 3. Küsitletute seas alkoholi tarvitamise sagedus. 2.4. Alkoholi tarvitamise põhjused Küsimusele ”Miks Sa tarbid alkoholi?” vastasid 65 inimest. Noored, kes vastasid eelnevale küsimusele „mitte kunagi” ei pidanud küsitlusega enam edasi jätkama. Selle küsimusi juures sai valida mitu vastusevarianti. Küsitletute alkoholi tarbimise põhjuseks valisid mured, stress ja probleemid 5 poissi ning 13 tüdrukut; et saada julgust valisid 4 poissi ning 4 tüdrukut; et paista lahedam valisid 3 poissi; sest purjusolek on meeldiv tunne valisid 11 poissi ja 4 tüdrukut; ei teadnud joomise põhjust 1 tüdruk ja 1 poiss ning muu põhjuse valisid 19 poissi ja 23 tüdrukut. 18
Praktikas on see üks enam levinud valimi moodustamise viise. Antud andmestik on valim üldkogumist. Planeeritavaks valimimahuks oli vähemalt 50 küsitletu andmed. Ankeet jagati 62-le inimesele, kuid neist 12 praagiti välja. Põhjuseks, kas ankeet oli vaatamat oma lihtsusele suures ulatuses täitmata või oli ilmselgelt näha, et vastatud oli täiesti ükskõikselt, suvaliselt. TOITUMISHARJUMUSED Kaks küsimust omasid ka vastusevarianti muu (täpsusta). Esimeseks oli küsimus kas õpid, töötad, oled töötu ja muu (täpsusta). Üks vastanutest valis muu ja täpsustus oli lapsepuhkusel. Söögieelistuste küsimusel sai ka ise täpsustava vastuse anda ja neid esines viis. Kaks vastanut eelistas suppi ja kolmel korral eelistati salatit, mis kirjutati täpsustuseks. Mõõtmismeetodi ja mõõtmisvahendi kirjeldus Küsitlus koosnes 12 erinevast valikvastusega küsimusest. Osade küsimuste puhul oli
Põlevkivi on Eestis peamiseks ressursiks, mistõttu võib kindlalt väita, et on oodata suurt elektrienergia tõusu lähima 20 aasta jooksul. Kvoodi hinnaprognoos on 15-25 EUR/t, mis tähendab, et põlevkivielektri tootmine võib kallineda 40- 60% [20]. 4.4. Vastanute poolt enim eelistatud energiasaamisviisid Viiendas küsimuses oli tähelepanu pööratud inimeste eelistustele seoses erinevate energiasaamise viisidega (Joonis 11.). Küsimuses oli võimalik valida mitu vastusevarianti. Vastusevariantideks olid: ,,geotermaalenergia", ,,loodete- ehk laineteenergia", ,,fossiilsetelt kütustelt saadav energia (nt põlevkivi, kivisüsi)", ,,bioenergia", ,,tuumaenergia", ,,päikeseenergia", ,,tuuleenergia", ,,hüdroenergia", ,,vedel- või gaasikütustelt saadav energia". Kõige enam valiti üllataval kombel päikeseenergiat (92 korral), sellele järgnes tuuleenergia (74) ja seejärel hüdroenergia (51). Neljandaks platseerus bioenergia (36), 25
Vanus: 1. Kui palju aega on möödunud sellest kui Te viimati suitsetasite? 0-1 aastat 1-3 aastat 3-5 aastat üle 5 aasta 2. Kui kaua Te suitsetasite enne, kui Te loobusite suitsetamisest? 0-1 aastat 1-3 aastat 3-5 aastat üle 5 aasta 6. Mis oli põhiliseks motivatsiooniks suitsetamisest loobumiseks? Võite valida ka mitu vastusevarianti. Sõbra soovitus Eeskuju Tervise edendamine Rasedus Terviseprobleemid Materiaalsed põhjused (liiga kallis) Suitsetamisest loobumise kampaania mõjutus Muu...................................................................................................... 7. Kuidas suhtute inimestesse, kes suitsetavad? Väldin neid Suhtun neutraalselt Suhtun positiivselt 8. Millised on riskiolukorrad, kus tunnete, et võiksite uuesti suitsetamist alustada? Võite valida ka mitu varianti.
Uued küsimused ja tulemused esitati ruttu. Testi nr.2 täitmine Tulemusteks saadi: Kroonika 60 Nädal 60 Need ajakirjad vastasid kõigile esitatud kitsendustele. Tõrkeid ei tekkinud, süsteem töötas ruttu. Testi nr.3 täitmine Tulemusteks saadi: Pere ja Kodu 160 Eesti Naine 160 Miniristik 140 Ristik 140 Tervis Pluss 140 Maakodu 140 Maamajandus 140 Kaks esimest vastusevarianti vastasid täiesti oodatule. Ülejäänud said võrreldes esimestega vähem punkte, nii et neid ei tasuks antud juhul uurida. 2.5 Teise realisatsiooni testide projekteerimine Testi nr.1 kirjeldus Testitakse funktsionaalsust, töökindlust, kasutajasõbralikkust ja efektiivsust. Testolukord: Olgu klient, kes soovib kindlasti ajakirja, mis on värviline ja milles on olemas saatekava. Küsimus Vastus Kas ajakiri peaks olema värviline
Veel olid esindatud Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa ja Viljandimaa. Joonis 3. Naiste elukoht. Meeste seas oli kõige rohkem vastajaid, täpselt pooled ehk 50%, samuti Harjumaalt (vt joonist 4). Sellele järgnes 20%-ga Jõgevamaa ja ülejäänud maakonnad (Pärnumaa, Raplamaa, Viljandimaa) olid vähemate vastajatega esindatud. Joonis 4. Meeste elukoht. 5. VASTAJATE HARIDUSTASE Küsitluses oli antud neli erinevat vastusevarianti: põhiharidus, keskharidus, kutseharidus ja kõrgharidus. Ligikaudu 45% vastanutest ehk 34 inimest omavad keskharidust (vt joonist 5), sellele järgnevad kõrgharidust omavad inimesed 36% ehk 27 inimesega. Põhi- ja kutseharidusega vastajate arv on oluliselt väiksem, kutseharidusega vastajaid oli 8 ja põhiharidusega 6 - moodustades kokku ligikaudu 19% kogu vastajaskonnast. Joonis 5. Vastajate haridustase. 6. RÕIVAKAUPLUSTE KÜLASTAMISE SAGEDUS
küsimustega, mis annavad andmetest esialgse üldise ülevaate. Pärast andmetest esialgsete kokkuvõtete ja ülevaadete tegemist on võimalik asuda võrdlema ning uurima ka erinevusi ja seoseid. Suunavad küsimused andmeanalüüsis Näide: 10. klasside õpilaste seas viidi läbi internetikasutuse uuring. Muuhulgas küsiti ka seda, kui sageli õpilased külastavad Facebooki portaali, kusjuures vastamiseks anti viis vastusevarianti: mitu korda päevas; tavaliselt kord päevas; küllalt regulaarselt, aga mitte iga päev; üsna harva, ebaregulaarselt; ei kasuta üldse. Andmete analüüsi suunavad küsimused: Kui palju? Kui suur osa? · ,,Kui suur osa õpilasi kasutab Facebooki iga päev?" · ,,Kas ja kui palju leidub neid õpilasi, kes Facebooki üldse ei kasuta?" · ,,Mis on kõige tüüpilisem kasutussagedus ehk millise vastusevariantidest on valinud kõige suurem osa õpilastest?" Sammud andmete analüüsimisel
40 35 30 25 20 15 10 5 0 Ei Pigem ei Pigem jah Jah Joonis 3. Teadlikkus valkude üle- ja alatarbimise ohtudest 16 Järgmises küsimuses uuriti õpilastelt, kui palju tuleks tarbida valku ööpäevas ühe kehakaalu kilogrammi kohta (joonis 4). Selle küsimuse juures esines kõige rohkem (39 gümnasisti) keskmist vastusevarianti. Kuid see võib tuleneda sellest, et õpilane pole õiges vastuses kindel ning valib siis kõige keskmise. Mitu grammi valku vajab gümnaasiumiõpilane iga kehakaalu kg kohta päevas? 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 0,1-0,7 g/kg 0,8-1,0 g/kg 1,1-1,4 g/kg 1,5-2 g/kg 2,1-3 g/kg Joonis 4. Õpilaste teadmised valkude vajaduse kohta ööpäevas Üheksandas küsimuses küsiti õpilaselt, kust saab ta oma peamised teadmised valkudest ja nendega seonduvast
keeruline vastust küsimusse panna. (Cipani & Spooner, 1997;Gunter et al., 1994, viidatud Hayden, T. jt. 2009:15 järgi). Järgnevad sammud aidatavad vigadeta õppimise rakendamist kergendada. · Tee kindlaks vigaste vastuste esinemissagedus · Pane küsimuse sisse õige vastus (viide), et suurendada õige vastuse tõenäosust. 1.Kui õpilane on vastuse või viitega küsimustele järjekindlalt vastanud õigesti, anna kaks või kolm vastusevarianti ja nõua, et õpilane valiks ühe. 2.Vähenda järk-järgult vihjeid, kuni õpilane suudab õigesti vastata lisaviidete abita. 3.Jätka edasi keerukamate probleemidega. Mõned õpetajad võivad arvata, et vigadeta õppimine on lihtsalt vastuste etteütlemine ja nõuab seetõttu õpilastelt vähe või üldse mitte kognitiivset pingutust. Õpetajad võivad ka arvata, et see strateegia ei võimalda neil hinnata õpilaste õppimist. Viidete kahandamise element on eriti tähtis
d) 4 geneetiliselt erinevat rakku e) 2 haploidset tütarrakku Kommentaar Paljunemine 6. Vastus: 6.1. Mitoosile järgneb interfaas (b). Anafaas on mitoosi osa, selle III faas. Sügoot on viljastatud munarakk, mis alles hakkab mitoosi teel jagunema. Siiski, kui arvestada sugurakkude küpsemisel toimuvat mitoosi, võib tinglikult sügoodi "järgnemist" ka väita. Ent esiteks, viljastumist (sügoodi moodustumist) ei pea toimuma ja teiseks, küsitakse kõige sobivamat vastusevarianti. 6.2. Mitoosile eelneb DNA replikatsioon (d). Mitoos on rakutsükli osa, rakujagunemine. 6.3. Kromatiidid lahknevad meioosi II anafaasis (e). Meioosi I anafaasis lahknevad homoloogilised kromosoomid (kahekromatiidilised moodustised). 6.4. Crossing-over tähendab kromosoomilõikude vahetamist homoloogiliste kromosoomide vahel meioosis (c). Kromosoomide ristsiirde ehk crossing-overi puhul ei ole tegemist tervete kromosoomide, vaid kromosoomilõikude (geenide) "vahetamisega" meioosis
reeglitega, millest olulisemad on järgmised: Igale tunnusele/veerule antakse nimi, mis peab olema unikaalne st teistest erinev ning suhteliselt lühike, sest pikkade nimede puhul võtab õigete tunnuste otsimine analüüsi käigus väga palju aega; ei kasutata mitut veergu ühendavaid pealkirju jms! Igas lahtris tohib olla ainult üks väärtus e üks ühik infot st mitut vastust ühte lahtrisse sisestada ei tohi! Seega, kui ühe ankeedi küsimuse puhul on vastajal lubatud valida mitu vastusevarianti, annab iga variant andmetabelis eraldi tunnuse/veeru. Professionaalid väldivad andmete sisestamist tekstidena ning kasutavad selle asemel vastusevariantide kodeerimist, sest nii hoitakse kokku aega, välditakse sisestusvigu ning hiljem on võimalik andmeid paindlikumalt analüüsida (PS! ilma kodeerimiseeskirja teadmata ei ole sellist andmestikku sisuliselt võimalik analüüsida; professionaalsed arvutiprogrammid lubavad
∗ Igale tunnusele/veerule antakse nimi, mis peab olema unikaalne st teistest erinev ning suhteliselt lühike, sest pikkade nimede puhul võtab õigete tunnuste otsimine analüüsi käigus väga palju aega; ei kasutata mitut veergu ühendavaid pealkirju jms! ∗ Igas lahtris tohib olla ainult üks väärtus e üks ühik infot st mitut vastust ühte lahtrisse sisestada ei tohi! Seega, kui ühe ankeedi küsimuse puhul on vastajal lubatud valida mitu vastusevarianti, annab iga variant andmetabelis eraldi tunnuse/veeru. ∗ Professionaalid väldivad andmete sisestamist tekstidena ning kasutavad selle asemel vastusevariantide kodeerimist, sest nii hoitakse kokku aega, välditakse sisestusvigu ning hiljem on võimalik andmeid paindlikumalt analüüsida (PS! ilma kodeerimiseeskirja teadmata ei ole sellist andmestikku sisuliselt võimalik analüüsida; professionaalsed arvutiprogrammid lubavad
∗ Igale tunnusele/veerule antakse nimi, mis peab olema unikaalne st teistest erinev ning suhteliselt lühike, sest pikkade nimede puhul võtab õigete tunnuste otsimine analüüsi käigus väga palju aega; ei kasutata mitut veergu ühendavaid pealkirju jms! ∗ Igas lahtris tohib olla ainult üks väärtus e üks ühik infot st mitut vastust ühte lahtrisse sisestada ei tohi! Seega, kui ühe ankeedi küsimuse puhul on vastajal lubatud valida mitu vastusevarianti, annab iga variant andmetabelis eraldi tunnuse/veeru. 10 ∗ Professionaalid väldivad andmete sisestamist tekstidena ning kasutavad selle asemel vastusevariantide kodeerimist, sest nii hoitakse kokku aega, välditakse sisestusvigu ning hiljem on võimalik andmeid paindlikumalt analüüsida (PS! ilma kodeerimiseeskirja teadmata ei ole sellist
• Müüa vara • Võtta pangalaen 4. Kui suur peab olema aktsiaseltsi minimaalne aktsiakapital? • 25 000 eurot • 2500 eurot 16 • 30 000 eurot • 20 000 eurot 5. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on...? • FIE omakapital • Aruandeaasta kasum/kahjum • Osakapital • Eelmiste perioodide jaotamata kasum • Kaks esimest vastusevarianti • Kaks viimast vastusevarianti • Kõik eelpool nimetatutest 6. Pikaajaline laen on laen, mida kasutatakse pikema ajaperioodi vältel kui ..... • 1 aasta • 2 aastat • 3 aastat • 4 aastat 7. Mis on aktsia splittimine? • Aktsia paber lastakse läbi paberihundi. • Väiksema nimiväärtusega aktsia jagatakse mitmeks suurema nimiväärtusega aktsiaks.
teesklesid, et nad olid saanud "õpilase" rolli. "Õpetajad" ja "õpilased" saadeti erinevatesse ruumidesse. Nad ei näinud küll üksteist, kuid said omavahel suhelda. Ühes katse versioonis, mainis "õpilane" alati, et tal on süda haige. "Õpetajale" anti näitena elektrilöök elektrisoki generaatorist, selleks et ta tajuks, mida "õpilane" katse ajal kogema hakkab. "Õpetaja" pidi " õpilasele" õpetama sõnapaare. "Õpetaja" luges ühe sõna ette ning andis neli vastusevarianti. "Õpilane" pidi vastamiseks vajutama nuppu. Kui vastus oli vale, siis pidi "õpetaja" talle elektrisoki andma. Iga vale vastusega suurendati pinget 15 voldi võrra. Kui vastus oli õige, siis küsis "õpetaja" järgmise küsimuse. Kui õpetaja soovis lõpetada, siis eksperimentaator veenis teda jätkama, enamus ,,õpetaja" rollis olevatest katsealustest jätkas katsega. 52. Defineeri grupimõtlemine
Puudused: ankeedi pikkuse piirang; tehnilised probleemid Analüüsi- ja esitlusmeetodi valik sõltub: · Küsimuse tüübist · Andmete tüübist · Sihtrühmast Tunnused: Tunnuste kodeerimine on sõnaliste vastusevariantide arvudega asendamine. Andmete analüüsimiseks on mõistlik jätta puuduvale väärtusele vastav lahter tühjaks. Aruandes võib selguse mõttes kirjutada puuduva väärtuse kohale punkti või kriipsu. Kui ühe küsimuse puhul on lubatud valida mitu vastusevarianti, siis iga variant annab andmetabelis eraldi tunnuse (veeru). TULEMUSTE ESITAMINE Struktureeritud andmete esmaseks kokkuvõtteks ning ülevaatlikuks analüüsiks saab kasutada kirjeldava statistika meetodeid, mis võib jagada kolme suurde rühma: 1. Sagedustabelid 2. Arvjoonised ehk diagrammid 3. Arvnäitajad Sagedustabelid aitavad vastust leida kahte tüüpi küsimustele: · Kui palju on/oli? (arv, sagedus, absoluutne sagedus) · Kui suur osa on/oli
Teda nimetas 90% vastanutest. Oma tuntuse on ta saavutanud tänu väga edukale esinemisele välismaal, rääkimata kohalikset võistlustest. Läbi aegade Eesti üks edukaim profirattur. On olnud palju teleekraanil, ajalehtedes ja muial. Kindlasti suureks eeskujuks kõigile rattasõpradele. Eelmisel aastal tegi Kirsipuu aga tippspordiga lõpparve. 15 Maailma tuntuimaks rattaürituseks peetakse Tour de France'i ja seda lausa 95% vastanutest. Teist vastusevarianti ei esinenudki, vaid mõned tühjad lahtrid. Sellel legendaarsel võistlusel on ka Kirsipuu saavutanud 4 etapivõitu. Väga palju meedias kajastatud ning võib olla sellepärast kõigile teada. Kuulsaima profijalgratturi nimetamise kohapealt oli selgelt ristatav generatsiooni vahe. Kui noorempõlvkond nimetas kindlalt populaareimaks Lance Amstrongi, siis vanemad teadsid nimetada ka Eddy Merckxi, Bernard Hinault, Dave Mirra ja Mario Choppollini nime. 1.1.4. Üldjäreldused
sisukokkuvõttest Diagramm näitab selgelt, et nooremate klasside õpilaste suhtumine kohustuslikku kirjandusse on kohusetundlik, kuid üle poole 11. klasside poistest on arvamusel, et sisukokkuvõtted on raamatutega samaväärsed. Samas vanuses tüdrukute seas on olukord parem, kuid siiski suhtub ligi viiendik kohustuslikku kirjandusse kergekäeliselt. Peaaegu mitte ükski õpilane ei märkinud õnneks esimest või teist vastusevarianti, seega ei ole olukord nii problemaatiline kui võiks tunduda raamatute sisuga tutvumata üldiselt ei jäeta. 22 Ühelt poolt on rõõmustav, et väga suur osa põhikooli õpilastest loeb raamatuid kohusetundlikult, kuid teisalt viitab suhtumise muutumine vanuse kasvades (11. klassi poiste tulemus) väga tõsisele probleemile. Kui tüdrukute seas on näitaja kasv piisavalt ühtlane, et selle võiks seletada
Kuna vaba kooselu ja lahutatute protsent domineerib, siis on näha, et vanemate perekonnaseisust ja eeskujust sõltub lapse soov abielluda. 22 4.7 „Jah“ vastanud õpilaste abiellumise vanuse määr „Jah“ vastanud õpilased sooviksid abielluda 1% vanuses 18-20, 29% vanuses 20-25. Vanuses 25-30 sooviksid abielluda 48% õpilastest, 30+ vanuses 18%. Mõnes muus vanuses sooviks abielluda 4%. Selle küsimuse korral võis valida mitu vastusevarianti. Vastuste tulemuste põhjal on näha, et abielu jäetakse pigem hilisemasse vanusesse, kuid siiski on Millises vanuses sooviksite abielluda? 1% 4% 18-20 a 29% 18% 20-25 a 25-30 a
· Süsteemi vea korral tuleb vea tekke eelne olukord logida ning süsteemi tööd algusest alustada. 1.2.3 Kasutusmugavus · Süsteemi kasutajaliides peab olema selge, funktsionaalsus intuitiivselt tajutav ning küsimused loogiliselt grupeeritud funktsionaalsetes nõudmistes antud loogika alusel. · Süsteem peab vastusena andma mingi nimekirja erialasid / valdkondi, millesse vastaja oma isiksuse ning hariduse alusel sobiks. Ideaalis peaks iga vastusevarianti saatma kommentaar, miks just see variant antud vastuste alusel valiti. 1.2.4 Tõhusus · Süsteemi korraga kasutatavate inimeste hulk jääb hinnanguliselt suhteliselt väikeseks (<10 inimese) ning süsteem pole väga ajakriitiline. Seega piisab, kui tagada, et ressursikasutus ja viide ei ületaks hea tava piire (jääks serverarvuti võimsuse ning kaasaegse internetiühenduse kasutatava ribalaiuse juures kättesaadavaks viitega suurusjärgus mõni
........................................................................................................................... 29 1.2. Miks neid, kellel arvamus puudus, oli nii vähe? (1 p) .................................................................................................................................................... 1.3. Millist vastusevarianti oleksite eelistanud teie? Põhjendage oma valikut. (2 p) Toetaksin ......................... grupi arvamust Põhjendus: a ................................................................................................................................................. b ................................................................................................................................................. 2. Töö graafikuga. (5p) 2.1
EI OLE OLEMAS RUMALAID KÜSIMUSI, KÜLL AGA HALBU VASTUSEID 1. AVATUD KÜSIMUSED: · annavad vastajale võimaluse rääkida, täpsustada selgitada · algavad tavaliselt sõnadega miks, missugune, kuidas, millal, kes, kus, kuhu. 2. SULETUD KÜSIMUSED: · nõuavad lihtsalt jaatavat või eitavat vastust · algavad tavaliselt sõnaga kas 3. ALTERNATIIVKÜSIMUSED: · kasutatakse piiratud valikuvõimaluste puhul · küsimus sisaldab kahte või enamat vastusevarianti 4. LUURAVAD KÜSIMUSED (TARK KES KÜSIB, LOLL KES VASTAB...): · nõuavad vastajalt selgitusi, arvamusi, tegevusplaane . · võivad olla nii avatud kui suletud küsimused 5.STRATEEGILISED KÜSIMUSED: · seavad vastaja konkreetse vastuse variandi ette · suletud küsimused 6.PROOVI- või KATSEKÜSIMUSED: · asetavad vastaja konkreetsetesse situatsioonidesse · võivad olla nii avatud kui suletud küsimused 7.JUHTIVAD KÜSIMUSED:
tunnistanud oma homoseksuaalsust/biseksuaalsust? __Positiivselt __Negatiivselt __Neutraalselt __Ei oska öelda 10. Kas peate end tolerantseks? __Jah __Ei __Ei oska öelda 11. Kas peate end homofoobseks? __Jah __Ei __Ei oska öelda 60 12. Mis on teie arvates homofoobia? 13. Kas olete teinud märkusi/nalju seksuaalvähemuste kohta? (Vajadusel valige mitu vastusevarianti.) __Ei __Jah, olen teinud heatahtlikke nalju __Jah, olen teinud halvustavaid märkusi __Jah, olen teinud pahatahtlikke nalju Vajadusel täpsustage/lisage... 14. Kui tihti kuulete negatiivseid kommentaare seksuaalvähemuste aadressil? __Iga päev __Küllaltki tihti __Küllaltki harva __Ei kuule üldse __ Ei oska öelda 15. Kas teie arvates on Eestis probleemiks vihkamiskuriteod (inimeste ründamine nende seksuaalse
- histogrammi, kui tunnusel on palju erinevaid väärtusi 6.1. HISTOGRAMM (Graphs/Histogram...) tunnus peab olema numbriline tunnusel peab olema piisavalt palju erinevaid väärtusi (EI SOBI: vanus: 19,20,21) Joonisel 1. on tehtud tulpdiagramm. Paremini sobiks histogramm, mis koondaks andmed vahemikesse ja tulemus oleks ülevaatlikum. Joonis 3. Joonisel 2. on tehtud histogramm. Paremini sobiks tulpdiagramm, kuna tunnusel on ainult kolm erinevat vastusevarianti (ja neid kolme vastust ei ole vaja gruppidesse jagada). Joonis 4. Millised järgnevatest tunnustest võimaldaksid koostada histogrammi? Piirkond (Eesti) Olete riigi kodanik? Kodune keel sugu sünniaasta vanus (arvutatud) Elukoht Perekonnaseis Kas teil on kodus elavaid lapsi Leibkonna suurus Haridustase Kooliskäidud aastate arv Joonis 5. Histogramm vanuselisest jaotusestJoonis 5A. Histogramm vanuselisest jaotusest EELISTUS 321 Frequency 6 5 4 3 2 1 0 321 321 SISSETULEK
Enesetesti iseloomustavad järgmised tunnused: 1. saavutustest – kasutatakse peatüki lõpus teadmiste mõõtmiseks; 2. formatiivne hindamine – tagasiside õpilasele; 3. kriteerium test – vastab peatüki sisule ja kontrollib selle omandatust. Käesolevas konspektis on plaanis rakendada vaid valikvastusega teste. Eneseteste on võimalik täita peale igat peatükki. Igas testis tuleb vastata 10 küsimusele lõppenud peatüki teemadel. Igal küsimusel on 4 vastusevarianti. Õige on vaid üks vastus. Peale küsimustele 42 vastamist esitatakse ekraanil aruanne õigetest ja valedest vastustest. Testi sooritamise aega ja kordade arvu ei piirata. Tulemusi ei säilitata. Et ükski oluline õpieesmärk ei jääks testis küsimustega katmata või olulised küsimused õpetamata on soovitav enne õppematerjalide koostamist luua testiplaanid. Tabel 3
matustel kokku. See on ju viimane kord talle austust avaldada. Ning läbi aegade on heaks tavaks olnud täita kõiki kadunukese soove, sest uskumuste kohaselt võib ta muidu tagasi kummitama tulla ja sugulasi karistada. Saamaks teada, mis tähendab inimeste jaoks lahkunu mälestamine, küsisin seda respondentidelt ankeetides. Küsimuse vastuseks: ,,Mis on teie jaoks surnu mälestamine?" (Tabel 5, lk 49) pakkusin välja neli vastusevarianti: 1. isiklikud mälestused koosoldud ajast; 2. palvetamine kadunukese hinge eest; 3. sõprade ja sugulaste kogunemine peielauda; 4. sõprade ja lähedaste viimane kohustus lahkunu ees. Enamik inimesi vastas, et sobiksid kõik variandid, kuid palusin valida ainult ühe. 66% küsitletud eestlastest valis esimese variandi. Küsitletud venelaste seas esineb antud vastus samuti, kuid poole vähem, ainult 36%. Umbes kolmandikule kõikidest
sobivaimad kommunikatsioonikanalid. Esmalt tuleb selgitada välja milliste ülesannete tüüpidega on iga ala-eesmärgi puhul tegemist: 86 Loovad ülesanded seisnevad plaanide koostamises ja uute ideede arendamises; Valiku ülesanded fookuses on ühe korrektse vastusega probleemide lahendamine või otsuste tegemine situatsioonides, kus pole ühte õiget vastusevarianti; Läbirääkimise ülesanded keskenduvad konfliktide või eriarvamuste lahendamisele; Elluviimise ülesanded on seotud otseselt töö tegemisega. Peale ülesannete tüübi määratlemist on lihtsam teha valikuid sobivate kommunikatsioonikanalite valiku osas. Kuigi meeskonnaliikmeil on omad eelistused ja harjumused kommunikatsioonikanalite osas pole need alati kõige efektiivsemad konkreetse ülesande lahendamiseks
annaabi.ee 
