muutuvad(tugevnevad v nõrgenevad) kommunikatsioonis. Uurimuste kohaselt hoiakut emuutm: -asjatundja poolt tulemuslikum kui asjatundamtu isiku poolt. -isikud või grupid, kellega inimene end identifitseerib. -atraktiivne välimus. -tuttavlik sõnum vs täiesti uus sõnum. -isik, kellele veenmine on suunatud ei taju pealetükkivust, sihilikku soovi mõjutada. -ühe ja sama sõnumi kordus + tugevad argumendid. (võib tekkida ka küllastumine) -seisukoha poolt- ja vastuargumentide esitus. -huumor. -veenja autoriteet, enesekindlus, eneseiroonia. -hoiaku avalik kaitsmine. Boldis olulisimad õpiprotsessi juures. Igasuguse hoiaku kujunemist mõjutab: Teadvustamine – eksponeerimise efekt Omaksvõtt – osavõtu situatsioon Isiklik omaksvõtt – info isiklik vastuvõtt Hoiaku tugevdamise 3 strateegiat Sotsiaalse sidususe õhutsmine *tuleta meelde, et kuulume ühte gruoppi *tuleta meelde vajadusi, mis seovad grupi kokku
Olenemata kõneliigist tuleks meeles pidada kõne esitamise põhjust ning kõne eesmärki, siis on kindel, et ei räägita teemast mööda. Samuti on kõne puhul oluline selle ülesehitus. Kõnele eelneb rääkija viisakas pöördumine publiku poole, et nende tähelepanu köita. Kõne algab huviäratava sissejuhatusega, seejärel mõtestatakse lahti kõne olemus või probleem. Esitatakse põhiväide ning tõestatakse seda, millele järgneb poleemika ehk vastuargumentide leidmine ja nende ümber lükkamine. Lõpetuseks tõestatud põhiväitest järeldused ning lühike ja selge kokkuvõte. Kõnes on heaks tooniks tuua elulisi või isiklike näiteid. Kõne on õnnestunud, kui publik saab selle sisust aru ning kõne eesmärk on saavutatud, kas siis veenmise, informeerimise või mõjutamise näol. Inimeste tähelepanu saamiseks on kasulik pöörduda nende poole, ennast tutvustada neile ning alustada lühikese, kuid lööva sissejuhatusega
võideldaksegi ressursside pärast) ei piisa, ,,võis" olla üks põhjuseid (bush uskus, et usa ühiskond õiglasem kui iraagi oma ja et dem võimalik transportida, uskus, et kui iraagi-sugune riik arendab salaja tuumarelva, siis usa-sugusel riigil õigus sekkuda) Näide 2: Miks sekkus Gustav Adolf 30-aastasesse sõtta? Riigid võistlesid kaubandusteede pärast, et jälle ressursse kindlustada v nt tsivilisatsioonide kokkupõrge. Poolt- ja vastuargumentide kaalumine Riiginõukogus 1620ndatel aastatel: poliitilis-diplomaatilised(kes meie liitlased, kuidas see mõjutab meie tulevast olukorda pol maastikul, kui saksa keiser tugevneb protestantlike riikide arvel) sõjalis-strateegilised( sõda varem v hiljem rootsi terr-l, kus peaksid sõdima), majanduslikud( kus odavam, kas vaenlase v enda terr-l, sadamad), õiguslikud ja eetilised (kas saksa minek on üldse õiglane ja
Kõne eri osi saab välja tuua pausidega alateemade nummerdamisega („esiteks“, „teiseks“, „kolmandaks“, aga ka „ühelt poolt“, „teiselt poolt“ teksti tutvustamisega projektori abil. TEEMAARENDUSE PEAMISED OSAD Seisukohtade, Oma seisukoha väidete esitamine, toetuseks esitan pooltargumentide kolm argumenti. järjestamine Esiteks väidan, et … Poolt- ja Ühelt poolt tähendab vastuargumentide see …, teiselt poolt esitamine aga … Näidete, Oma seisukoha tõestusmaterjali toetuseks esitan ma esitamine … TEEMAARENDUSE PEAMISED OSAD Järeldamine Järelikult … Seetõttu julgen väita … Olulise rõhutamine, On väga oluline … kordamine Tahan eelkõige rõhutada mõtet …
alusel - Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon versus kohtumõistmine - Spontaanne, siiras eneseväljendus versus kalkuleeritud, strateegiline kommunikatsioon, mille eesmärgiks on teatud efekti saavutamine - Teiste inimeste kohtlemine ja respekteerimine enesele võrdsete indiviididena versus nendesse üleolekuga suhtumine - Oma seisukoha katseline esitamine ja valmisolek võimalikkude vastuargumentide ja erinevate tõlgenduste või seisukohtade ärakuulamiseks versus dogmaatiline hoiak - Empaatilise mõistmise väljendamine (teiste inimeste tunnetest arusaamine) versus külm, ükskõikne ja neutraalne suhtumine. 8. Ettevõtte mõiste ja eesmärgid (formaalsed ja konkreetsed eesmärgid) Ettevõte on plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid (A. Reiljan). Ettevõtte formaalsed e. kõrgemad eesmärgid
probleemid puuduvad. Teatakse, et tegevus on teinekord tervist kahjustav. Käitumise muutust ei peeta vajalikuks. Lähedaste survel võib käitumine ajutiselt muutuda. Hiljem taastub endine olukord kiiresti. 2. Kaalumisfaas (ingl. k contemplation) Inimene annab aru, et probleem eksisteerib ja mõtleb lahendustele. Tegevus puudub. Pole veel muutuseks valmis. Periood võib kesta pikalt, tervist kahjustav tegevus jätkub. Ambivalentsus, pidev poolt- ja vastuargumentide kaalumine. 3. Ettevalmistusfaas (ingl. k preparation) Inimene on valmis lähiajal muutma oma harjumust, tervist ohustavat tegevust. Mõned muutused tegevuses ilmnevad, nende mõju ei saa veel hinnata. Inimene hakkab rääkima teistele oma muutuse plaanist (nt hakata vähem jooma). Selgete plaanide tegemine, kuidas muuta oma harjumust ja kuidas seda hoida. 4. Tegevusefaas (ingl. k action) Eesmärgi püstitamine ja selleni püüdlemine.
Kõlbeline tegutsemine ja seega vaba tahe, hinge surematus ja Jumala olemasolu on praktilise mõistuse ideed, mida puhta mõistuse abil pole võimalik tõestada, kuid mis on meie praktilise maailma paratamatud alused. Kant uskus, et vaid selle olendi kohta, kes on võimeline mõistma mingi tegevuse poolt- ja vastuargumente, saab öelda, et ta käitub moraalselt või ebamoraalselt, ning seetõttu on ainult mõistusega olendeil võimalus käituda kõlbeliselt. Kuid nende poolt- ja vastuargumentide paikapidavus ei ole isikliku maitse küsimus; tõeliselt veenev põhjendus peab olema üldkehtiv ja pälvima üldist heakskiitu. Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad need teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata. Inimene peab lähtuma käitudes sellistest põhimõtetest, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik. See ongi kuulus kategooriline imperatiiv
sõjaliste konfliktide maha rahunemine Balkanites, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Samas on näha, et liberaalse demokraatia poole liikumisel tehtud sammud nii Araabia kevade ajal kui ka Ukrainas, Taimaal, Türgis ja Nicaraguas on praeguseks ebaõnnestunud ning liberaalne demokraatia ei ole tänaseni võimeline suures osas maailmast kanda kinnitama. Samuti ohustab liberaalse demokraatia arengut populism, mis võidutseb Brexiti ja Donald Trumpi USA presidendiks tõusmise näol. Välja toodud vastuargumentide olemasolu ajaloo lõpu teooriale on 2014. ja 2016. aastal antud intevjuudes tunnistanud ka Fukuyama ise. Tsivilisatsioonide kokkupõrgete mudelit toetavad tänapäeva näiline vastasseis lääne ja muu maailma vahel, kultuurilise ja majandusliku ülemvõimu saavutamise nimel, ning ajaloost kuni tänaseni püsivad etnilised ja religioossed konfliktid. Samas toimub ressursside nimel jätkuvalt konflikte nii Lõuna-Ameerikas kui ka Aafrikas ning globaliseeruv maailm tõstatab
paremat viisi, kui harjutusväitlus. Parimaks oponendiks on harjutusväitlusel mõni sama teemat ettevalmistav võistkond. Kui teisi võistkondi pole, võib välja mõelda erinevaid ,,harjutusformaate". Näiteks võib üks võistkonnaliige esitada jaatuse esimese kõne, teine liige eituse esimese ja kolmas liige jaatuse teise kõne. Põhimõtteliselt on kasulikud mistahes formaadid, mille käigus tuleb kaitsta oma argumente reaalsete vastasväitleja ümberlükete ja vastuargumentide vastu. III osa: Väitlemine Kõneajad Jaatuse esimene kõneleja 5min Eitaja esimene kõneleja 5min Jaataja II kõneleja (küsitleb eitaja IV) 3min+1 min Eitaja II kõneleja (küsitleb jaataja IV) 3min +1min Jaataja III kõneleja (küsitleb eitaja V) 3min +1min Eitaja III kõneleja (küsitleb jaatajaV) 3min +1min Ristküsitlus 5 min
inimeste hindamine mingi väärtusmõõdupuu alusel; Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon versus kohtumõistmine; Spontaanne, siiras eneseväljendus versus kalkuleeritud, strateegiline kommunikatsioon, mille eesmärgiks on teatud efekti saavutamine; Teiste inimeste kohtlemine ja respekteerimine enesele võrdsete indiviididena versus nendesse üleolekuga suhtumine; Oma seisukoha katseline esitamine ja valmisolek võimalikkude vastuargumentide ja erinevate tõlgenduste või seisukohtade ärakuulamiseks versus dogmaatiline hoiak; Empaatilise mõistmise väljendamine (teiste inimeste tunnetest arusaamine) versus külm, ükskõikne ja neutraalne suhtumine. 8. Ettevõtte mõiste ja eesmärgid (formaalsed ja konkreetsed eesmärgid) Ettevõte on plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid (A. Reiljan).
Olukord oli liiga keeruline, et üks inimene oleks suutnud efektiivselt vastu võtta kõige õigemaid otsuseid, kuid ometi olid alates 1941. aastast kõik sakslaste otsused kas Hitleri isiklikud otsused või siis parasjagu tema soosingu pälvinud kindralite otsused. Kui Suurbritannias toimis efektiivne komiteede süsteem, kus iga ametkond töötas välja oma lahenduse, need arutati ja vaieldi läbi ning lõplikud otsused võeti vastu kõikide poolt- ja vastuargumentide ärakuulamise järel, ohjeldades sellega ka peaminister Churchilli autoritaarset otsustamisstiili, siis Saksamaal olid taolised mehhanismid küll olemas, kuid neid kas ei kasutatud või toimisid need teineteise vastu, mitte harmoonias. Seal konkureerisid kõik väeliigid ja ametkonnad teineteisega ning püüdsid igaüks oma lahenduse võimalikult kiiresti Hitlerini toimetada, et sellele enne teisi heakskiit saada. Hitlerile see sobis, sest
surnud inimese kriteeeriumi arvestamisel. 22 Philosophical zombie, URL = http://en.wikipedia.org/wiki/Philosophical_zombie 23 Peamiselt tegelevad p-zombi probleemiga füüsikalism ja funksionalism, seades eelduseks reaalselt võimalikuse. 7 *** Essee esimesel poolel arutlesin paljunemise ja intellekti vahelistest seostest ja essee teisel poolel teesi nelja võimalike vastuargumentide vääruse üle: 1)analoogilisus, 2)teised bioloogilised entideedid (sh tulnukad), 3)tehisintellekt ja 4) p-zombid ehk filosoofilised zombid. Enne teiste isikute vaimu tõestamist sõnastasin eelnevalt esimese isiku vaimu eskistentsi, kellest edaspidi lähtusin teiste inimeste vaimu (mitte) olemasolu arutlemisel. Essees käsitlen vaimu passiivse tegija tähenduses, mille olen tuletanud kolemest filosoofilisest lähtekohast relativismist,
Argumente võib esitada nil ühe- kui ka kahepoolselt. * Esimese võimaluse puhul esitatakse argumendid kas millegi poolt või millegi vastu. Ühepoolseid argumente eelistatakse, kui tahetakse esitada üleskutset 7 konkreetseks tegevuseks. Valimis- ja reklaamikampaaniate puhul kasutatakse just seda taktikat. Ka noorema publiku puhul on see eelistatud. * Poolt- ja vastuargumentide esitamine on otstarbekas publiku informeerimisel, sest siis näitab kõneleja, et ta mõtestab teema lahti, vältides sedasi propagandistlikku lähenemisviisi. Tekst ei tohi olla liiga inforohke ega kõik laused kanda olulist tähendust. Sellisel juhul oleks infomüra liialt suur. Igal juhul teeb kuulaja mingi valiku, mida meelde jätta. * Olulised mõtted peavad vahelduma vähemolulistega. * Kui kõneleja on esitanud mingi väite, võib ta seda illustreerida mõne näitega või
Heaks loetakse, kui 3-5% auditooriumist võtab uue seisukoha omaks. · Uuenduste levik Kommunikatsioonikanalite kiire areng võimaldab uuenduste levikut. · Juhtide järgimine Paljud inimesed järgivad juhtide eeskuju. · Vähemuste mõju Vähemused võivad muuta enamiku vaateid, kui nad väljendavad muutlikke suundi ühiskonnas. · Argumendid Kommunikatsioonilpüütakseend veenda põhiargumendi poolt või vastu. · Vastu- ja pooltargumendid Vastuargumentide kasutamine nõrgestab väidet, kuid annab kokkuvõttes parema efekti, eriti kui auditoorium on vastandlikul seisukohal. · Argumentide arv Kui inimesed on lähedalt käsitletava teemaga seotud, on vaja vähe, aga tugevaid argumente. Kui inimesed ei tunne põhjalikult käsitletavat teemat, on parem, kui argumente on palju. · Rühmatunne Kui grupp inimesi pooldab küsimuste ebaõiget lahendamist, siis üksikud asuvad sageli neid pooldama. · Info ebapiisavus
2) Töötatakse välja kaks või enam alternatiivset ettepanekut 3) Tehakse selgeks iga alternatiivi eeldused, poolt- ja vastuargumendid 4) Jagunetakse alarühmadesse, et kontrollida ja põhjendada oma positsioonide eeliseid 5) Kogu rühm otsustab üheskoos, kas valida sobivaim variant leida kompromiss mitme idee põhjal luua uus alternatiiv Dialektilise otsustamise eelised on: ettepanekute parem mõistmine, nende põhjendatus osalejate poolt- ja vastuargumentide arvestamine tehtud valiku suurem usaldatavus
Delfianalüüs viiakse läbi voorude kaupa, mistõttu peab analüüsija otsustama, milliseid teemasid kasutatakse küsimustiku esimeses ja milliseid järgnevates voorudes. Järgnevate voorude küsimustikke saab välja töötada vaid pärast eelneva vooru tulemuste analüüsimist. Küsimustikud peaksid olema koostatud nii, et ei oleks võimalik anda neutraalseid vastuseid. Delfitehnika ülesandeks ei ole lõpliku üksmeele saavutamine, vaid erinevate poliitikate tugevamate poolt- ja vastuargumentide esiletoomine. See avab otsustajale probleemi kõik küljed. Tavaliselt kasutatakse vastajatena silmatorkavalt vastanduvate vaadetega osalejaid. Igal grupi liikmel palutakse vastata küsimustiku mingile kindlale osale. Osalejatele tuleb selgitada, et ei pea vastama kõigile küsimustele. Tavaliselt tehakse enne kindlaks, kas vastajad on antud valdkonnas pädevad, eriti kui vastused küsimustele on arvulised. See võimaldab ka vastajal endal oma teadmistes veenduda. Kuna küsimustikku
kaks või enam alternatiivset ettepanekut tehakse selgeks iga alternatiivi eeldused, poolt- ja vastuargumendid, jagunetakse alarühmadesse, et kontrollida ja põhjendada oma positsioonide eeliseid, kogu rühm otsustab üheskoos, kas valida sobivaim variant, leida kompromiss mitme idee põhjal luua uus alternatiiv. Dialektilise otsustamise eelised on: ettepanekute parem mõistmine, nende põhjendatus osalejate poolt- ja vastuargumentide arvestamine tehtud valiku suurem usaldatavus Nominaalgrupi tehnika puhul moodustavad liikmed nimepoolest rühma, sest põhiline töö toimub individuaalselt. Iga rühmaliige leiab iseseisvalt probleemi lahenduse. Seejärel tehakse kõik lahendusvariandid liikmetele teatavaks, kasutades sobivaid tehnilisi vahendeid või võtteid. Nominaalgrupi tehnika eelised: kõigil on võrdne osaluse võimalus keegi ei domineeri
paremat viisi, kui harjutusväitlus. Parimaks oponendiks on harjutusväitlusel mõni sama teemat ettevalmistav võistkond. Kui teisi võistkondi pole, võib välja mõelda erinevaid ,,harjutusformaate". Näiteks võib üks võistkonnaliige esitada jaatuse esimese kõne, teine liige eituse esimese ja kolmas liige jaatuse teise kõne. Põhimõtteliselt on kasulikud mistahes formaadid, mille käigus tuleb kaitsta oma argumente reaalsete vastasväitleja ümberlükete ja vastuargumentide vastu. III osa: Väitlemine Paigutus ruumis Karl Popperi formaadi järgi väitlemiseks võib kasutada ükskõik millist ruumi. Väitlejad ja kohtunik võiksid ruumis asetseda umbes nii: Selgituseks niipalju, et ristkülikud siin kujutavad laudu, mille taga võiksid olla ka toolid. Kõneleja ees võib olla kas kõnepult või selle puudumisel veel üks laud. Kõneleja peaks kindlasti seisma püsti. Kõneajad Karl Popperi väitluses on kokku kuus kõnet ja neli ristküsitlust
aastal dominiiklaste ordusse ning õppis oma aja ühe kuulsama teadlase ja teoloogi Albertus Magnuse käe all Kölnis ja Pariisis. Elu viljakamail aastal tegutses ta Pariisi ülikoolis õppejõuna. Aquino Thomase tuntuimad teosed on ,,Summa Theologiae" (,,Teoloogia summa") ja ,,Summa contra gentiles" (,,Summa paganate vastu"). Summa- keskaegne teadusliku töö zanr; esitatakse süstemaatiliselt, poolt- ja vastuargumentide kaudu, mingisse kindlasse valdkonda puutuvaid teadmisi ja seiskohti. Aquino Thomas käsitleb oma teostes kristliku ilmutuse ja usu ning inimmõistuse vahekorda. vahekorda Enne teda ei peetud usutõdedest inimmõistusega arusaamist võimalikuks. Thomas ei näinud usu ja mõistuse vahel vastuolu usutõdedest arusaamiseni pidi viima ilmutuse ja mõistuse koostöö
2. esialgse programmi (visiooni, eesmärgi) kujundamine 3. registreerimistöö andmete kogumine (olemasolevate ja originaalsete), taustaga tutvumine 4. analüüs - andmete muutmine mõtestatud informatsiooniks 5. eesmärgi ja programmi täpsustamine 6. lahendi koostamine (süntees) a. põhistruktuuri kirjeldamine (kontseptsiooni arendamine) b. planeeringu ettepaneku kujundamine ja formuleerimine 7. rakendamine ja hinnangu andmine 4. Planeerimise poolt- ja vastuargumentide neli gruppi. · majanduslikud argumendid turumajanduse eelistest ja puudustest; · pluralistlikud argumendid ühiskondlike ressursside jaotamisel; · traditsioonilised argumendid kaasaegse planeerimise alg-aastatest; · marksistlikud argumendid suurte lääne ülikoolide akadeemilistest ringkondadest. 5. Kaasaegse planeeringuprotsessi osapooled (viis) ja nende roll planeeringu koostamisel ja elluviimisel
Reklaami efektiivsuse infotöötlusmudel (W. McGuire): Teate esitus -> tähelepanu lülitamine teatele -> teate töötlus ja mõistmine -> järeleandmine teate ergumentidele -> teate säilitamine mälus -> käitumine (puududeks on, et mälu vaadeldakse semantilise ja abstraktselt kodeeritul mälua ning ignoreeritakse episoodilist mälu ja kujundimälu). Järeleandmise etappi konkretiseeritakse kognitiivsete protsesside juurdelisamisega, mis toimivad: 1) Poolt- ja vastuargumentide kaudu. 2) Säilitamise etapi konkretiseerimisel lisanduvad tõdemuste ootuste, arvamuste formuleerimise ja muutumise toime. 3) vastavad tõenäosused. Ahelmudelite ühised tunnused: 1) Mudelid on rakendavad ja välja arendatud üksnes tugeva osalusmääraga ning verbaalsetele / loogilistele protsessidele toetuvate teabetöötlusnähtuste puhul. 2) Mudelid eeldavad, et isik alati töötleb mõjuvat teavet aktiivselt ja aktiivselt leiab ka vastuargumente.
seisnes aga selles, et ta lükkas küsimuse lahendamisel kõrvale ebaselged mõistelised eristused ja kutsus üles keskenduma asja sisule: milline institutsioon sobib oma iseloomu ja olukorra poolest kõige pare- mini põhiseaduse järelevalveks? Kelsen juhtis tähelepanu tõsiasjale, et küsimust, kes peaks kaitsma põhiseadust, ei saa lahendada mõistete lahtipakkimise või õigusnormide tõlgendamise teel. See on õiguspoliitiline küsimus, mis nõuab igakülgset arupidamist, poolt- ja vastuargumentide kaalumist, süüvimist institutsionaalsesse tegelikkusse. Samasugust avatud arutelu ootab Eestis viimastel aastatel juristide meeli kütnud põhiseaduse alus- põhimõtete ehk nn kaitseklausli temaatika, mida võib vaadelda vaidlusena selle üle, milline kohus peaks kaitsma Eesti põhiseaduses sisalduvaid õigusi ja põhimõtteid. On oht, et teineteisele hakkavad ilma sisuliste põhjendusteta vastanduma kaks juriidiliselt ainuõigena näivat ja samas ühildimatut seisukohta
võimalikke pehmemaid vahendeid. Mõõdukas ehk proportsionaalne kitsamas tähenduses on seadus siis, kui kasutatud vahendid on proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Suhtesse tuleb seada riivatud õigus ja riivet õigustavad põhjused. Kaalumine eeldab võimalikult kõigi poolt- ja vastuargumentide nimetamist ja kohtu seisukohavõttu. Kui riivet õigustavad põhjused jäävad kaalumisel riivatud põhiõigusele alla, on avaliku võimu abinõu põhiseadusega vastuolus ja seega keelatud. Enamik põhiõiguslikke kaasusi lahendatakse kaalumise kui ainsa ratsionaalse väärtushinnangute rakendamisel kohaldatava menetluse teel. 4. Õigusliku otsuse tegemine (subsumptsioon) Selles staadiumi põhitegevuseks (subsumptsioon on..) on tuvastatud faktilise
seisukoha toetamisel üksmeelsed. Sooline erinevus konformsuses- naised enam mõjutatavad Strateegiad oma isikliku seisukoha säilitamiseks: -Kaitsepookimine- inimestele vastandargumentide kogumi esitamine, millistega nad tulevikus kokku puutuda võiksid. -Ettehoiatamine- rääkides inimestele, et on tulemas veenmisteade ja nimetades, mida see teade hõlmab, on mõnikord sotsiaalse mõju vähendamiseks ettehoiatamine piisav ja polegi vaja vastuargumentide patareid. · Publikuefekt (Hawthorne´i efekt)- teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi · Sotsiaalne hõlbustamine- teiste kohalolekust tingitud positiivne või negatiivne mõju. · Sotsiaalne looderdamine (Ringelmanni efekt)- koostegevuses võib inimeste osa olla väiksem kui üksi tegutsedes. Mida enam grupi liikmete arv kasvab, seda enam üksikliikmete panus väheneb · Sotsiaalne surve- grupi mõju ühele liikmele
Mis on iseloomulik somatoformsetele häiretele? - Kehalised kaebused - Pidev arstide poole pöördumine ja vahetamine ’doctor shopping’ - Pidev uuringute vajadus - Tähelepanu otsiv (histooniline) käitumine - Ei ole nõus et sümptomid võiks olla seotud psühholoogiliste põhjustega (elusündmused, konfliktid) ka siis kui on depressioon/ärevus - Püsiv ja põhendamatu veendumus, mis on lühiajaliselt mõjustatav vastuargumentide, rahustamise ja uuringutega (va hüpohondrialuul) Somaatiliste sümptomitega seotud häired - Haigusärevuse häire – tean et mul on mingi raske haigus Somatoformsed häired - Valdavalt kehaliste sümptomitega häired; sümtpomaatika viitab somaatilistele haigustele - Vaatamata korduvale uurimisele ei leita orgaanilist alust ning patsiendid pöörduvad jätkuvalt oa kaebustega arstlikule uuringule
Seadumus (ing k set) on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele kindlal viisil. Jadovi dispositsioonide (kogemusel põhinev valmidus olukorda hinnata ja sellest olenevalt käituda) hierarhia: 1. madalaim- elementaarsed hoiakud ja seadmused, mis fiskeeruvad esmaste vajaduste ja lihtsate situatsioonide mõjul. Puudub poolt- ja vastuargumentide läbielamine, ei teadvustata. 2. sotsiaalsed hoiakud ja nende süsteemid- keerulisemad. Selgesti eristuvad kognitiivsed(tunnetuslikud), emotsionaalsed ja käitumuslikud komponendid. 3. väärtusorientatsioonide süsteem, tuumaks isiksuse suundumus või üldine eluhoiak. Miks alkohol loob olukordi, kus kergemini eksitakse (nt kuritegu jne)- on oma biokeemiliselt toimelt depressant, vähendab neuronite aktiivsust ajus (ajukoores), kontrolliv keskus on ise pidurdatud, kontroll
Inimeste hoiakute süsteem areneb ja hääbub koos isiksuse arengu ja hääbumisega. Osa hoiakuid- sättumusi on spetsiifilisemad ja kitsamad, teised üldisemad. Kokku moodustavad nad hierarhilise struktuuri, mida V.Jadov on nimetanud dispositsioonide hierarhiliseks süsteemiks. Ta eristas kolme astet : (1) madalaim, kuhu kuuluvad elementaarsed hoiakud ja sättumused, mis fikseeruvad esmaste vajaduste ja lihtsate situatsioonide mõju. Nende hoiakute puhul puudub poolt- ja vastuargumentide läbielamine ja neid üldreeglina teadvuse tasemel ei tunnetata. (2) Sotsiaalsed hoiakud (suhtumised) ja nende süsteemid. (3) Kõrgema astme moodustab väärtusorientatsioonide süsteem, mille tuumaks on isiksuse suundumus või üldine eluhoiak. MOTIVATSIOONISEISUNDID MS ja nende seotud mitmed konkreetsed probleemid (nt nõudlusnivoo, kognitiivne dissonants jmt) on keskseteks isiksuse ja tema olekute karakteristikuteks. Huvi tagab inimesele tegevuseks vajaliku
samuti jääb alles kindel kontingent korduvkurjategijaid, sõltumata nende suhtes kasutatud mõjutus- vahenditest. Võib-olla on surmanuhtluse rakendamisel või keelustamisel reaalne mõju inimeste õigusvastasele käitumisele, kuid seda täpselt fikseerida ja mõõta ei võimalda meie liialt väikesed teadmised ühiskonna funktsioneerimisest ja inimeste käitumise motivatsioonist. Järgnevalt esitatud surmanuhtluse poolt- ja vastuargumentide loetelu sisaldab seetõttu erinevaid väiteid, mis on tehtud eelkõige "tervest mõistusest" lähtudes ja mis hõlmavad arvamusi, soove, hoiakuid jms. Ja see on loomulik, sest kui puuduvad teaduslikud faktid, peab hakkama saama "terve mõistusega". 1. Surmanuhtluse vastu räägib see, et Poolt räägib see, et kõige hirmsamate ja tegemist on ebahumaanse, primitiivse ja ohtlikumate kuritegude puhul on see ainuke
Seadumus (ing k set) on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele kindlal viisil. Jadovi dispositsioonide (kogemusel põhinev valmidus olukorda hinnata ja sellest olenevalt käituda) hierarhia: 1. madalaim- elementaarsed hoiakud ja seadmused, mis fiskeeruvad esmaste vajaduste ja lihtsate situatsioonide mõjul. Puudub poolt- ja vastuargumentide läbielamine, ei teadvustata. 2. sotsiaalsed hoiakud ja nende süsteemid- keerulisemad. Selgesti eristuvad kognitiivsed(tunnetuslikud), emotsionaalsed ja käitumuslikud komponendid. 3. väärtusorientatsioonide süsteem, tuumaks isiksuse suundumus või üldine eluhoiak. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel loodtust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid.
nt depressiivne mina, alkohoolikust mina, töötu mina, läbikukkunud mina jne. Võimalikud minad võivad olla vahetuks motivatsiooni allikaks, ehkki ei pea seda ilmtingimata olema. Mõnikord pole meil kindlat soovi teatud kindlat võimalikku mina mängida. Pole täiesti selge, mis tõukab meid võimalikest minadest tegelike püüdluste poole. Kord võib selleks olla teise julgustav sõna, siis jälle meie enese hoolikas poolt- ja vastuargumentide kaalumine. Lõpuks toimub võimaliku mina realiseerimine tänu vastava otsuse langetamisele. Suuri saavutusi ihkavad inimesed peavad kujundama mina-käsituse, mis võimaldaks hulga võimalike minade genereerimist. Markus ja Nurius väidavad, et võimalikud minad ei teki iseenesest, vaid kasvavad välja meie selgepiirilisest mina-käsitusest. Selgepiirilist või hästi defineeritud mina-käsitust iseloomustavad vähemalt kolm omadust: 1
formaalseid nõudeid. Eeldused: 1) proportsionaalsuse põhimõte (PS § 11) - vabatahtlikud lahendused on eelistatavad nn sundlahendustele; 2) formaalsed eeldused KOV tuleb ärakuulata: 2.1) kohaliku kogukonna vahetu või esinduskogu kaudu vahendatud arvamuse ärakuulamine (PS § 158); 2.2) territooriumi muutmise otsuse tähtsusele vastav vorm; 3) materiaalsed eeldused: 3.1) reformi toimumine üldise heaolu suurendamise eesmärgil (poolt- ja vastuargumentide, riigi ja KOV huvide kaalumine); 3.2) proportsionaalsuse põhimõte haldusterritoriaalne reform peab olema: 3.2.1) sobiv vahend KOV haldussuutlikkuse tõstmiseks ja seeläbi halduse detsentralisatsiooni suurendamiseks; 3.2.2) vajalik (KOV üksikud ühinemised ja koostöö liitude ning ühisasutuste kaudu ei võimalda püstitatud eesmärki saavutada);
emakeele riigieksami hindeni, ning kangemal juhul ka hukkamõistust hoidujate hukkamõistmises. Tundub, et siit oleme saanud ühe võimaliku seletuse, miks on loogiline viidata mõistmisraskuste ohule, isegi kui keegi kunagi ühtegi mõistmisraskust kohanud pole. 30.5 Uskumuste püsivus Psühholoogid on katsetega näidanud (ülevaade Nickerson 1998: 187; Harman 1986), et kord moodustatud uskumused kipuvad püsima ka pärast ülekaalukate vastuargumentide esitamist või uskumuse aluseks olnud info kehtetuse ilmsikstulekut. Veelgi enam, kord moodustatud uskumused kipuvad ka süvenema ja lahkarvamused polariseeruma Korraldamise põhjused 239 peaaegu olenemata sellest, kas hilisem lisateave uskumust kinnitab või mitte. Tasub tähele panna, et uskumuste püsivus ei olene nende moodusta- mise algse põhjuse headusest. Kui kord on keelekorralduse vajalikkust
annaabi.ee 
