Süsivesikud ehk karbohüdraadid on lineaarsed või hargnevad biopolümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidid. Nendest tekivad polüsahhariidid, mis on seotud glükosiidsidemetega. Olulised energiaallikad, kuid osalevad ka äratundmisprotsessides rakk-rakk interaktsioonides. 2. Sidemed biomolekulides kovalentse sideme parameetrid, sidemeenergia. Nõrgad sidemed ja interaktsioonid iseloomustus, roll biomolekulides. Biomolekulide vahel on kas kovalentsed sidemed või nõrgad vastasmõjud. Kuna kovalentse sideme tugevus on pöördvõrdeline seda moodustavate aatomite massidega, on H, O, C ja N aatomite vahel moodustuvad sidemed tugevaimad kõikide tuntud kovalentsete sidemete seas. Nõrgad vastasmõjud jagunevad: 1. Van der Waalsi vastasmõjud 2. Vesiniksidemed 3. Ioonsed vastasmõjud 4
vastupidised ja suuruselt võrdsed. Jõudude mõju tulemusena saavad mõlemad kehad kiirendused, mis on vastassuunalised. Jõudude mõju kehadele uurib füüsika haru,, mida nim dünaamikaks. Dünaamika aluseks on 3 Newtoni seadust. Jõud looduses Tuntakse üldse nelja erinevat vastasmõju liiki: 1) gravitatsiooniline 2) elektromagnetiline 3) tugev 4) nõrk Nii elektromagnetilise kui gravitatsioonilise vastasmõju ulatus on lõpmatu, st et need vastasmõjud toimivad lõpmatu väikeste ja lõpmatu suurte kehade ning vahekauguste korral. Nõrga vastasmõju mõjuraadius on 10-18 m ja tugeval veidi suurem, 10 -15 m. Seega need vastasmõjud on olulised ainult imeväikeste elementaarosakeste korral. Kõik jõud looduses kuuluvad kahte esimesse vastasmõju klassi. Nt hõõrdejõud on põhjustatud aatomite/molekulide vahelisest elektrilisest tõmbumisest. I GRAVITATSIOONIJÕUD
hargnenud, tsükliline) Lk.17 4. Aine koostise ja struktuuri kujutamine erinevatel viisidel (summaarne valem, lihtsustatud struktuurvalem, tasapinnaline e klassikaline struktuurvalem, molekuli graafiline kujutis) Lk.19 5. Isomeeria põhjused (aine struktuur määrab tema omadused) isomeeride leidmine ja nende valemite koostamine Lk.31-32 6. Alkaanide (sh tsükloalkaanide) nomenklatuur (valemi põhjal nimetuse koostamine ja nimetuse põhjal struktuurivalemi koostamine) 7. Hüdrofoobsed vastasmõjud (seos ainete keemistemperatuuriga ja lahustuvusega) Lk.36 8. Reaktsioonivõrrandid: alkaan + halogeen orgaanilise aine täielik põlemine (mille poolest erineb mittetäielik põlemine?) 9. Alkaanide kasutusalad (oleku järgi), ohtlikud ja ohutud alkaanid. Lk.36 o Gaasilised alkaanid leiavad kasutamist kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult nt. vedelgaasina. o Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisse.
k- Boltzmanni konstant k= 1,3810 11. Milline on Boltzmanni konstandi füüsikaline sisu? Kui keha soojeneb 1K võrra, siis keha saab juurde energia 1,3810 12. Kuidas nim. lihtsaimat gaasi mudelit ja nimeta selle mudeli tunnused? Ideaalseks gaasiks. Molekulid vaadeldavad punktmassiga. Põrked anuma seintega absoluutselt elastsed - muutub ainult kiiruse suund. Molekulide vahel puuduvad vastasmõjud. 13. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Tähiste nimetused valemis. p- rõhk V-ruumala T-absoluutne temperatuur M molaarmass m- gaasi mass R- 8,31 14. Mis on isoprotsess
Molaarmass-ühe mooli mass kg-s -M(kg/mol) Avogadro arv-6,02*1023 NA(1/mol) 4. Millised parameetrid on olekuparameetrid, miks? rõhk, ruumala ja temperatuur, sest kui muudad ühte nendest, siis muutub aine olek 5.Kuidas nim. lihtsamat gaasi mudelit ja milline see mudel on ? Seda nimk. ideaalseks gaasiks. Seal molukulid vaadeldavad punktmassina, põrked anuma seintega absoluutselt elastsed-muutub aainult kiiruse suund, molekulide vahel puuduvad vastasmõjud. 6. Milline on mkt teooria põhivõrrand, rõhu ja keskmise kineetilise energia seos, tähised valemis? p=m0nv2/3 p-rõhk, n-konts, v2-kiiruste ruutude keskmine p=2nK/3 p-rõhk- n-konts, K-kineetiline energia 7.Mida nim. soojuslikuks tasakaaluks? See on olek, kus kõik oleku parameetrid(V, t,p) püsivad kaua muutumatutena. 8. Mida iseloomustab temperatuur, kuidas on saadud Celsiuse temperatuuri skaala? See iseloomustab lihtsalt aine soojendatust. 1 punt sulava jääga olek
TEST 1 1. Kaasaegse maailmapildi tekkimisel loetakse oluliseks a. Tugeva ja nõrga vastasmõju avastamist b. Pikkuse ja aja suhtelisuse avastamist c. Tõenäosusprintsiibi avastamist 2. Mehhaanilise maailmapildi korral vastastikmõju vahendajat ei tähtsustatud a. Tõene b. Väär 3. Millised neist on fundamentaalsed vastasmõjud? + tugev ja elektromagnetiline a. Gravitatsiooniline b. Nõrk c. Elektrodünaamiline 4. Füüsikaline objekt, millega mõõtmise käigus võrreldakse teisi objekte, on a. Etalon b. Mõõteobjekt c. Mõõtühik 5. Kilogrammi prototüüp on plaatinairiidiumi sulamist valmistatud silinder. a. Õige b. Väär 6. SI süsteemi pikkusühik 1 meeter on kaasajal defineeritud kui kaugus plaatina
MEETOD-teooria,hüpoteesi kinnitamiseks Biol+looduslik nähtus= erinevad mõjurid// keskkond - Uurida-seleteada konkreetset hüpeteesi 1. FÜÜSILINE-kehade erinevate struktuuride küpsemine o KIRJELDADA kas?kui palju? 2. MOTOORNE-/kirjaoskus/ oskuste progresserumine o SELETAMINE- miks?kuidas? 3. KOGNITIIVNE-/taju,mälu,keel,kõne,haisting/intel võimed tagajärgede, seoste analüüs, vastasmõjud 4. SOTSIAALNE(4a)-muutus viisides kuidas teistega suheldakse o PROGNOOSIMINE-kui..,siis... Seletamine, ennustamine BIOL+ KESKK tegurid = klassikalised õpetus, kasvatus, enesearendamine= laiendatud Uurimismeetodid: keeruline uurida- toimub pikema aja jooksul+ bio+psüh tegurid; mitut tegurid- pea võimatu
Saamine : Tänapäeval eraldatakse He peaaegu eranditult vastavatest looduslikest gaasidest, kus võib sisalduda isegi 2-7% He. Tavalises tööstustoormes on enamasti siiski vaid mõni kümnendik (min 0,1-0,4) protsenti heeliumi. Gaas kuivatatakse ja vabastatakse CO2 st, seejärel jahutatakse astmeliselt põhikomponentide eraldamiseks, kuni saadakse küllalt puhas He. Omadused : Kõige inertsem tuntud ainetest. Ei moodusta keemilisi ühendeid ega klatraate. Molekulidevahelised vastasmõjud on heeliumis väiksemad kui üheski teises aines. He aatom (ühtlasi molekul) on molekulaarsete st struktuuridest lihtsaim. Vähe kerge gaas, veskinikust vaid 1,98 korda suurema tihedusega (õhust 7 korda kergem). Sellest tuleneb gaasilise He suur difusioonivõim e (tungib kiiresti läbi väikeste avade, omab head jahutusvõimet, läbib kergesti õhukesi kilesid). He läbib ka paljusid metalle (läbimatud on raud ja plaatinametall id), polümeere, klaasi (tugevasti sõltuvalt klaasiliigist) jt
Tänapäeval eraldatakse He peaaegu eranditult vastavatest looduslikest gaasidest, kus võib sisalduda isegi 27% He. Tavalises tööstustoormes on enamasti siiski vaid mõni kümnendik (min 0,10,4) protsenti heeliumi. Gaas kuivatatakse ja vabastatakse CO2 st, seejärel jahutatakse astmeliselt põhikomponentide eraldamiseks, kuni saadakse küllalt puhas He. Omadused He on: · Kõige inertsem tuntud ainetest. Ei moodusta keemilisi ühendeid ega klatraate. Molekulidevahelised vastasmõjud on heeliumis väiksemad kui üheski teises aines. He aatom (ühtlasi molekul) on molekulaarsetest struktuuridest lihtsaim. · Vähe kerge gaas, veskinikust vaid 1,98 korda suurema tihedusega (õhust 7 korda kergem). Sellest tuleneb gaasilise He suur difusioonivõime (tungib kiiresti läbi väikeste avade, omab head jahutusvõimet, läbib kergesti õhukesi kilesid). He läbib ka paljusid metalle (läbimatud on raud ja plaatinametallid),
rannikumeres. · Temperatuuri tõustes filtreerimiskiirus suurenes kõikidel uuritud merealadel. · Filtreerijad mõjutasid fütoplanktonit enim suvel, mil hõljumi biomass oli väike ning loomade toitumisaktiivsus suur. · Filtreerijad on ühed olulisemad primaarproduktsiooni tarbijad. · Filtreerijate mõju fütoplanktonile vähenes veekogu eutrofeerumise suurenedes. Makrovetikate ja herbivooride vastasmõjud 4 · Vähem eutrofeerunud aladel on põhjataimestiku roll põhjaeluviisiga suurselgrootutele suur, samuti avaldavad mõju põhjasette tüüp ning toiteelementide hulk. · Eutrofeerunud aladel on liigiline koosseis väiksem. · Niitjate vetikate ja filtreerijate karpide hulk suureneb rannikumeres o Fucus vesiculosus varud vähenenud Idotea baltica üle läinud alternatiivtoidule
) ja temast võib tekkida produkt ja vaba endsüüm või moodustuda taas vana ensüüm ja substraat. E+S ES E+P ES kompleksi formeerumist ehk moodustumist kirjeldavad mudelid -lukk-võti mudel, kus substraat peab olema täpselt ensüümile sobiliku kujuga ja indutseeritud sobivus, kus ensüüm võtab vastavalt substraadi kujule kuju (sellega seletatakse siirdeseisundi fenomeni) . E ja S vahelised interaktsioonid (vastasmõjud) - substraat seotakse ensüümile nõrkade jõudude toimel: *H-sidemed, vad der Waalsi interaktsioonid, ioonsed sidemed; *mõnikord hüdrofoobsed interaktsioonid. 4. Reaktsiooni G ja G* tähendus. Mittekatalüütilise ja katalüütilise reaktsiooni energiadiagrammid ja G* väärtuste võrdlus. G rektsiooni kogu vabaenergia muut (seotud tasakaalukonstandiga Keq); G* - reaktsiooni aktivatsiooni vabaenergia (seotud kiiruskonstandiga k). Slaidid 14 ja 16. 5
Kovalentne side tugevus on pöördvõrdeline seda moodustavate aatomite massidega. Sideme energia (kJ/mol) Nõrgad sidemed: Van der Waalsi vastasmõju (0.4-4.0) Ajas tekivad aatomid ümber osalise positiivse ja osalise negatiivse laenguga alad. Osaleb nt DNA ahelas lämmastikaluste pakkimisel või äratundmismehhanismides. Vesiniksidemed (8-20) moodustuvad elektronegatiivse aatomi ja vesiniku vahel, mis on omakorda seotud elektronegatiivse aatomiga. Ioonsed vastasmõjud (20) ehk elektrostaatilised vastasmõjud on vastaslaenguliste ioonide või polaarsete fun rühmade vaheliste elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. Hüdrofoobsed vastasmõjud (<40) sarnaste apolaarsete aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. 3. Rakk kui eluühik; prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude, taime- ja looma rakkude ehituslikud iseärasused; rakuorganellide funktsioonid (õpikust iseseisvalt). 4
Laboratoorne töö 1 Töö ülesanne süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine Sissejuhatus Ideaalgaas-oletatav gaas, mille molekulidel puudub ruumala, on ainult punktmass ning molekulide vahel puuduvad vastasmõjud. Gaasi mahu arvutamine normaaltingimustel: temperatuur (t°): 273,15 K (0°C) õhurõhk (P): 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg Gaasi mahu arvutamine standardtingimustel: temperatuur:(t°): 273,15 K (0°C) õhurõhk (P): 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule või aatomeid (väärisgaasid). Kui
· Loodusjõudude poolt põhjustatud sündmus Torm, üleujutus, ekstreemsed temperatuurid ja sademed, · Transpordivahendi õnnetusest tingitud sündmus Maanteel, õhusõidukiga, laevaga sadamas, ohtliku veosega, ... · Tulekahju, plahvatus või varing Hoonetulekahju, metsa- ja maastikutulekahju, plahvatus, varing · Suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes Suurõnnetuse ohuga ettevõtete paiknemine, koondumine ja võimalikud vastasmõjud Päästesündmuse (hädaolukorrana) valikstsenaariumid HORA-s · Tormist põhjustatud üleujutus Pärnu linna näitel · Masskannatanutega hoonetulekahju -Tallinna kõrghoone näitel · Doomino õnnetus suurõnnetuse ohuga ettevõttes Muuga sadama näitel Elutähtsad teenused · Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist.
d ij · Mij regioonist i regiooni j liikuvate migrantide hulk · Pi, Pj rahvastiku arv, regioonides i ja j · d - vahemaa regioonide i ja j vahel · x faktor, mis kirjeldab migratsiooni määra kahanemist seoses teepikkusega · k proportsionaalsuse kordaja Rahvastik investeerimise seisukohast ... majanduse ja rahvastiku protsesside vastasmõjud on küll mitmekesised, kuid enamasti kattuvad omavahel. · Lapsi sünnib vähe ja nad muutuvad suuremaks väärtuseks. Laste tooted kallid ja kvaliteetsed · Naiste roll tööturul muutunud · Elustiil muutunud enesekesksemaks · Eluiga pikenenud Farmaatsiatööstuse, taastusravi ja meditsiini teenuste kasutamine suurenenud Aktiivne tööiga pikenenud Rahvastik investeerimise seisukohast
figuuriga. Kontrapost - on visuaalne kunst on võimalus määrata, nii et kogu massi oma keha põhineb ühel etapil , samas teine on kergendasid ja õrnalt toetub maapinnale. Asukoht jalad on tasakaalustatud painduda torso ja relvade - õlad on viltu võrreldes vastassuunas puusas, mis koos kalde juht teeb selg vormide kujul täht "S". Ühest küljest on tavaliselt hätta, ja teine asi paika. Environment : füüsikalised ja bioloogilised tegurid koos nende keemilised vastasmõjud, mis mõjutavad organismi Popkunsti motiivid pole traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse kultuuri objektid. Popkunst kasutab kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi mille keskel tavainimene argipäevas viibib. Tihi kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. Näiteks teostatud
ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: 1. kasutab kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, olukordade hindamiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; ÜLDMAATEADUS LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke,süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas; 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi; 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Rich...
Jahtunud veemassid saavad juurde magevett, mistõttu nende soolsus on väiksem 8. Kas teie arvates tänapäeval inimtegevus põhjustab globaalset kliimamuutust? Põhjendage oma arvamust.jah, kütuste põletamine, prügilates põllumaj org aine lagunemine (autod, lennukid) kasvuhoonegaasid Kliimasüsteem. Sise- ja välistegurid Füüsikalisi mehhanisme, mis määravad välise mõju kliimasüsteemile ning ka põhilised vastasmõjud kliimasüsteemi elementide vahel nim kliimat kujundavateks teguriteks e faktoriteks: · välistegurid energeetiline mõju kliimasüsteemile väljaspoolt · sisetegurid iseloomustavad kliimasüsteemi enda omadusi Välistegurid: Astronoomilised, Päikese kiirgusvõimsus, Maa orbiidi asend Päikesesüsteemis, orbiidi karakteristikud, Maa telje kalle, Maa pöörlemiskiirus
8. mida tähendab mõiste „globaalne kliima”? Kui klimaatilist süsteemi (ookean- maismaa- kriosfäär ) läbivate seisundite statistilist ansamblit, pikema ajavahemiku jooksul. 9. mida tähendab mõiste „lokaalne kliima”? Lokaalne kliima on kohakliimade uurimise põhiobjekt. 10. mis on kliimat kujundavad tegurid? Füüsikalised mehhanismid, mis määravad välise mõju kliimasüsteemile ja põhilised vastasmõjud kliimasüsteemi komponentide vahel. 11. millised on välised kliimat kujundavad tegurid? Energeetilised mõjutused kliimasüsteemile väljastpoolt.(astronoomilised- päikese kiirgusvõime, Maa orbiidi asend päikesesüsteemis, Maa pöörlemiskiirgus ja geofüüsikalised- Maa mass ja suurus, gravitatsioon ja magnetväli, vulkanism, geotremilised allikad) 1 12
Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminorühmaga (eraldub vesi). Peptiidside on osalise kordsuse tõttu planaarne ning enamasti trans-konformatsioonis. Valkudes on 20 üldlevinud aminohapet ning mõned ebaharilikud aminohapped (hüdroksü- jt derivaadid). Valgul on primaarne, sekundaarne tertsiaarne ja kvaternaarne struktuur. Ruumilisi struktuure hoiavad koos nõrgad keemilised sidemed ja vastasmõjud. Valgu ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Selle käigus grupeeruvad ümber või katkevad ruumilist struktuuri koos hoidvad nõrgad sidemed. Denatureerumine võib põhjustada valgu väljasadenemist lahusest. Valgu peptiidsideme lagunemist nimetatakse valgu hüdrolüüsiks. Valkude detekteerimiseks lahuses kasutatakse näiteks värvusreaktsioone, väljasadestamist ja väljasoolamist. Selliseid kvalitatiivseid reaktsioone on universaalseid ning spetsiifilisi
mudel 4. Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus. Mateeria esineb aine ja välja kujul. 5. Mis on ruum ja aeg? Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond. 6. Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aatom on samaväärne samasorti aatomiga Marsil. Aja homogeensus: vabade objektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed. 7. Loetlege vastasmõjud tugevuse kahanemise järjekorras ja nimetage mõju kandja (Ei küsi - Arvo Mere) 10^40 Tugev gluuon (meson?), 10^38 Elektromagnetiline footon, 10^15 Nõrk - uikon, 10^0 Gravitatsiooniline graviton. 8. Mis on vektor ja mis on skalaar? Vektor-füüsikaline suurus, mille määrab suund, suurus ja rakenduspunkt (nihe, kiirus, kiirendus, jõud...) Skalaar-füüsikaline suurus, mille määrab arvväärtus (temperatuur, mass, tihedus...) Tehted
piirkonnas kõikidele kehadele ühesuguse raskuskiirendusega. Jäävuse seaduste rakendamisel on seetõttu vaja alati jälgida kuivõrd on isoleerituse nõue täidetud. Tundmatuteks jäävuse seadusteks on massi, impulsi, pöörlemishulga, laenguhulga, energia jt. jäävuse seadused. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS Suletud süsteemiks nimetatakse süsteemi, millele ei mõju välised jõud või nende mõjud tasakaalustuvad. Vaatleme suletud süsteemi, milles asub n keha. Nende kehade omavahelised vastasmõjud on lubatud. Olgu mingi keha algimpulss p 01 , mingi teise keha oma p 02 . Mõjutagu teine keha F2,1 esimest jõuga aja t vältel. Vastavalt valemile (5.4) saab keha selle jõu mõjul uue impulsi p1 = p 01 + F2,1 t . (5.9)
*molekulide vahekaugus suur; *molekulide vahelised vastasjõud nõrgad. Vedel: *suur tihedus; vähe kokkusurutav; *võtab anuma kuju; *ei pruugi omavahel seguneda; *molekulide liikumine piiratud; *molekulide vahekaugus väike; *molekulide vahelised vastasjõud tugevad. Tahke: *suur tihedus; *väga vähe kokkusurutav; *kindla kujuga; *molekulide liikumine võnkuminsed; *molekulide vahekaugus väike; *molekulide vahelised vastasmõjud tugevad. 4. Segu süsteem (objekst, ese), mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne segu koostis on sama igas väikeses segu koguses. Heterogeenne segu koosneb piirpindadega eraldatud aineosakestest, segu erinevad osad võivad olla erineva koostisega. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem (segu). Tõeline lahus termodünaamiliselt tasakaaluline ja püsiv süsteem,
elektronegatiivse aatomi (vesiniku aktseptori) vahe samas või naaber molekulis. Side on tugevaim, kui molekulid asuvad ühel joonel. Suur tähtsus bioloogiliste makromolekulide ruumiliste struktuuride moodustumisel. Ioonsed sidemed (20 kJ/mol) 0,25 nm vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vahelise elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. Hüdrofoobsed vastasmõjud (<40 kJ/mol) sarnaste apolaarsete aatomirühmade amavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. Avaldub tänu veemolekulide elektrostaatilistele omadustele, mis sunni molekulide hüdrofoobseid piirkondi interakteeruma, et vältida kokkupuudet veega. Nõrkade jõudude abil toimub biomolekulaarne äratundmine, biomolekulide kõrgemate struktuuride formeerumine, supramolekulaarsete komplekside moodustumine. Nõrgad jõud piiritlevad organismid kitsasse keskkonnatingimuste
*molekulide vahekaugus suur; *molekulide vahelised vastasjõud nõrgad. Vedel: *suur tihedus; vähe kokkusurutav; *võtab anuma kuju; *ei pruugi omavahel seguneda; *molekulide liikumine piiratud; *molekulide vahekaugus väike; *molekulide vahelised vastasjõud tugevad. Tahke: *suur tihedus; *väga vähe kokkusurutav; *kindla kujuga; *molekulide liikumine võnkuminsed; *molekulide vahekaugus väike; *molekulide vahelised vastasmõjud tugevad. 4. Segu – süsteem (objekst, ese), mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne segu – koostis on sama igas väikeses segu koguses. Heterogeenne segu – koosneb piirpindadega eraldatud aineosakestest, segu erinevad osad võivad olla erineva koostisega. Lahus – on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem (segu). Tõeline lahus – termodünaamiliselt tasakaaluline ja püsiv süsteem,
asustussüsteemide trendid Eestis. Eesti rahvusliku asustussüsteemi põhitunnused. 2A. Mis on asustussüsteem: Mingil territooriumil (riigis, regioonis, piirkonnas vms.) asuvad asulad, millede vahel on majanduslikud, kultuurilised, poliitilised vms. seosed ja sidemed; aine-, energia- ja infovood. Koosneb linnadest ja linnade tagamaast. Linnade endi vahel ja linnade ning tagamaa vahel on mitmesugused vertikaalsed ja horisontaalsed sidemed ja vastasmõjud. Vertikaalsed sidemed – hierarhia. Omab mitut eri tasandit, riikide ülest (rahvusvahelist, globaalset), rahvuslikku (riigi), regionaalset (eri riigisisesed tasandi), kohalikku. Asustussüsteemid kui ruumistruktuurid on üldjoones stabiilsed ja inertsed. Muutuvad “suurte sündmuste”, pikaajaliste protsesside käigus, võimalik muuta strateegialise planeerimise käigus.
põhilised tajuteooriad? Herman von Helmholtz (1821-1894) –teadvustamata otsustuste tajuteooria, James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria Millised on taju omadused? 1. Tajul on piirid, Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus- 300 ms), Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest, Püsivus e konstantsus 2. Ruumilised vastasmõjud ,Ajaline vastasmõju( kohanemisvõime (adaptatsioon), maskeerimine) 3. Juhitud ja spontaansed protsessid (nime eristamine mürast), Õppimisvõime 18. Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusioon- olukord, kus stiimul on olemas, Hallutsinatsioon – tekib ilma sisendita, enim levinud kuulmishall. 19. Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Motoorne, Emotsionaalne, Kujundiline, Sõnalis- loogiline Meelteinfo alusel
· James Gibson (1904-1979) ökoloogiline tajuteooria Millised on taju omadused? Taju omadused I · Tajul on piirid · absoluutsed piirid · suhtelised piirid e eristuslävi · Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) · Inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega ~ 300 ms. · Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest · Püsivus e konstantsus Taju omadused II · Ruumilised vastasmõjud · Ajaline vastasmõju kohanemisvõime (adaptatsioon) maskeerimine Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest tingitud moonutatud tajuga Hallutsinatsioon taju moonutus, mille puhul puudub väline stiimul Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? · Motoorne · Emotsionaalne · Kujundiline · Sõnalis-loogiline Kestvuse alusel? Jaotus mälu kestvuse alusel I · Sensoorne mälu
Teiste suuremate katastroofide tagajärjeks on tervete koosluste hävimine ja seetõttu pole neil evolutsiooni jooksul välja kujunenud vastumehhanisme. Tulekahjud suudavad üle elada mõnede taimede (juurte abil) ja maasse kaevunud loomad. Mõnede taimede seemned piirkondades, kus tulekahjud on tavalisemad, nõuavadki idanemiseks tulekahju. Paljude koosluste üks olulisi kujundajaid ongi tulekahju. Eestis näiteks nõmmemetsad. 56. Organismide vastasmõjud: neutralism? Tähendab eeskätt koosluses kooselavate liikide otsese vastasmõju puudumist. Kaudselt on koosluses kõik liigid omavahel kuigivõrd sõltuvad. 57. Organismide vastasmõjud: amensialism? Tähendab vastasmõju, kus üks pool selgelt kannatab, teine aga ei saa kasu ega kahju. Enamasti on see nähtus seotud isendite ebavõrdsest suurusest ja sellest tingitud hoolimatusest. Nii ei pane suured loomad reeglina tähelegi, kelle peal nad talluvad. Looduses on amensalism
........................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine................................................................................ 19 7.Rahvastik ja asustus........................................................................................................... 24 8.Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus.....................................
Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? · Hüdrofoobsel ainel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega saa moodustada vesiniksidemeid. · Hüdrofiilsel ainel on vastastikmõju vedelikuga ja aine märgub ning on võimeline moodustama vesiniksidemeid. 49. Lahuste stabiilsus mis seda mõjutavad? · Stabiilsust mõjutavad osakeste pindade neutraliseeritus. · Van der Waalsi jõud. Nõrgad elektrostaatilised vastasmõjud molekulide vahel. · Elektrolüüdid. Väike kogus põhjustab ebastabiilsust. 50. Orgaanilise keemia põhieesmärk · Orgaanilise keemia põhieesmärk on inimkonnale vajalike orgaaniliste ühendite saamine see on süntees või eraldamine looduslikust materjalist ning nende ühendite omaduste ja kasutusvõimaluste kindlakstegemine. 51. Mis vahe on... A. Küllastunud ja küllastumata ühenditel
Tertsiaarstruktuur - Histoonide, di- ja polüamiinide, RNA ja mitthistoonsete valkude abil kokku pakitud DNA RNA struktuuritasemed: Primaarstruktuur - -RNA ribonukleotiidide järjestus -Sünteesitakse DNA-lt komplementaarsuse alusel, seega peegeldab DNA teatud lõigu -nukleotiidide järjestus. Sekundaarstruktuur - RNA ühe ahela komplementaarne paardumine, kokkukäändumine Tertsiaarstruktuur - · Sekundaarstruktuuride kokkukäändumine · Vesiniksidemed, hüdrofoobsed vastasmõjud · tRNA-l spetsiifiline ruumikujund · rRNA-l kerajas · mRNA-l niidirulli moodi Replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon Replikatsioon - paljundamine, DNA ahela süntees teise alusel ehk päriliku materjali paljundamine Transkriptsioon - ärakiri, kirjutatakse maha, RNA süntees, kirjutatakse RNA DNA pealt maha EHK RNA kirjutamine DNA alusel Translatsioon - ehk tõlkimine, valgusüntees ribosoomis Milliseid nukleotiidse ehitusega olulisi aineid veel organismis on ehk kus on veel
kahe lähestikku jõudnud aatomi positiivselt laetud elektronpilvede vahel · Vesiniksidemed tekib el.negatiivse aatomiga kovalentselt seotud H ja teise el.negatiivse aatomi vahel samas või naaber molekulis. Side on tugevaim, kui molekulid asuvad ühel joonel. · Ioonsed sidemed vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vahelise elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. · Hüdrofoobsed vastasmõjud sarnaste apolaarsete aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. Rakk on väikseim süsteem, millel ilmnevad elu tunnused. Rakk on isepaljunev mikroskoopiline mullreaktor. Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid. PROKARÜOOTNE EUKARÜOOTNE SUURUS 1-10 m 5-100 m GENOOM DNA nukleoidis, puuduvad DNA kromosoomidesse
nendevahelised tõmbejõud toimivad aga vabale liikumisele vastu tugevamate interaktsioonidega vedelikud on 4 viskoossemad. Viskoossus enamasti alaneb temp tõustes. Pindpinevus - Vedeliku sees olevad molekulid on (tõmbumis) vastasmõjus kõigist suundadest, pinnakihis olevad molekulid aga mitte. Tulemusekks on, et pindmised molekulid tunnevad vedeliku sisse suunatud tõmmet ja vedelik püüab omada minimaalset pinda. Tugevamad vastasmõjud põhjustavad ka pindpinevuse kasvu. 42. Nimetage erinevad tahkiste struktuuride liigid. Tooge näiteid. Metalsed tahkised ehk metallid koosnevad katioonidest, mida hoiab koos elektrongaas (nt s- ja d-elemendid). Ioonilised tahkised koosnevad ioonidest, mis tõmbuvad omavahel (nt NaCl, KNO3). Molekulaarsed tahkised koosnevad molekulidest, mida hoiavad koos molekulidevahelised jõud (nt suhkur, jää, I2, S8). Võrktahkised koosnevad omavahel kovalentselt seotud aatomitest (nt
Mis on taju? Aisting? Millised on põhilised tajuteooriad? Millised on taju omadused? Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Taju - esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Aisting meelelise tunnetuse lihtsamaiks vormiks, milles antakse välismaailma esmete ja nähtuste algkvaliteet: raskus, temp jne. Tajuomadused piirid, kujunemise aeg(närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus), püsivus e konstantsus, ruumilised vastasmõjud, ajaline vastasmõju(kohanemisvõime) Tajuteooriad Psühhofüüsika, mis uurib füüsiliste suuruste tajupiire. Nt objektide värv ja kõvadus. Illusioon väär, moondunud taju. Ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Hallutsinatsioon välisärrituseta taju, subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Kestvuse alusel? Meelteinfo alusel?
Nt paljud metallid ja orgaanilised ained, rasvad, eetrid, halogeeniühendid. Hüdrofiilsed ained on vett armastavad, neil tekib veemolekuliga vastastikmõju, märguvad ja lahustuvad vees ning võivad moodustada vesiniksidemeid. NT anorgaanilised soolad, tärklis ja savid, puit ja etanool. 77. Lahuste stabiilsus mis ja kuidas seda mõjutavad (van der Walsi jõud, elektrolüüdid)? Stabiilsust mõjutavad osakeste pindade neutraliseeritus. Van der Waalsi jõud- nõrgad elektrostaatilised vastasmõjud molekulide vahel. Väike kogus elektrolüüte põhjustab ebastabiilsust. 78. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme! Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, asetades rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele, kus dispersse faasi osakeste läbimõõt on 10-6...10-9m. 79. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid. Aine peensusastme järgi: Jämepihused >10-6m; Kolloidsüsteemid 10-9...10-6m; Tõelised lahused <10-9 m. 80
keskmise poolestusajaga 15. Millised aatomituumad on stabiilsemad? need, kus on rohkem neutrone 16. Termotuumareaktsioon toimub kergete tuumade sünteese 17. Millise nime all tuntakse praegu lühikese lainepikkusega elektromagnetkiirgust, mida 19.saj lõpus nim. x-kiirguseks? röntgenkiired 12. Test 1. Kus on õige väide “elementaarosakesel võib olla sisemine struktuur”? tõene 2. Elementaaroskeste standardmudel seob ühte järgmised vastasmõjud a. elektromagnetiline vastasmõju b. nõrk vastasmõju c. tugev vastasmõju 3. Klassikaline relatiivsusprintsiip väidab, et kehade liikumise kirjeldamisel on kõik inertsiaalsüsteemid samaväärsed 4. Maast eemalduv rakett kiirgab Maa poole valgussignaali. Valgussignaal liigub Maa poole kirgusega, mis võrdub 300 000 km//s 5. Kui keha kiigub valguse kirusele lähedase kiirusega, siis kehaga mitteseotud taustsüsteemis keha mass on suurem, kui kehaga sotud taustsüsteemis 6
erinevate teooriate ja arusaamade valgusel kirjandusest ja kirjanduse ja ühiskonna ja ajaloo suhtest, sellest annab lühiülevaate kirjandus(aja)loo konspekt. KIRJANDUSLUGU 1.Paigut. kirjandustekstid suuremasse kirjandusloo konteksti (kuid ka laiemasse kultuurilisse ja ühiskondlikku, rahvuslikku, soolisesse jne.) 2. Kõige olulisem suund kirjanduslugu: jaotus perioodideks, tekst suhtes ajaloolise taustaga, tekstide dateering, konteksti ja teksti vastasmõjud, ajalooline metodoloogia. 8(vt. Moodle ‘Kirjandus(aja)lugu’) 3. UUSHISTORITSISM: Kirjandustekste vaadeldakse koos või suhtes ajalooliste tekstidega, AGA ajalootekste ei vaadelda kirjandustekstidest eraldiseisvana, vaid samuti kirjandusliku nähtusena. (Vt 6 Moodle’Uushistoritsism ja uus kultuurilugu’) 4.Ajalo tekstuaalsus ja tekstide ajaloolisus. 5
Kirjanduslugu saab uurida mitmete erinevate teooriate ja arusaamade valgusel kirjandusest ja kirjanduse ja ühiskonna ja ajaloo suhtest, sellest annab lühiülevaate kirjandus(aja)loo konspekt. Kirjanduslugu Paigutatakse tekstid suuremasse kirjandusloo konteksti (ka laiemasse kultuurilisse, ühiskondlikku, rahvuslikku, soolisesse) Kõige olulisem suund kirjanduslugu: jaotus perioodideks, tekst suhtes ajaloolise taustaga, tekstide dateering, konteksti ja teksti vastasmõjud, ajalooline metodoloogia Uushistoritsism Tekste vaadeldakse koos või suhtes ajalooliste tekstidega, aga ajalootekste ei vaadelda kirjandustekstidest eraldiseisvana, vaid samuti kirjandusliku nähtusena Ajaloo tekstuaalsus ja tekstide ajaloolisus Ühiskonda mõjutavad võimustruktuurid sisalduvad nii ajalooürikutes kui kirjandustekstides Feministlik kirjandusteooria Lähtepositsioon – sooline erinevus on kategooria, millele traditsiooniline
Sobib HILIC – hydrophilic interaction liquid chromatography, kus stats.faasi pinnal on õhuke vee kiht. Stats.faas on siin puhul polaarne, tsüano, või silikageel. Mittepolaarsetele – aromaatsed, halogeene või fluoori sisaldavad molekulid, alifaatsed molekulid. Mittepolaarsed eluendid on atseetonitriil, THF, heksaan ning stats.faasid C8, ja n-oktadetsüülsilüül. Pööratud faasi kolonn? Ioonsetele – Ioonvahetus. Laengutevahelised vastasmõjud analüüdi ja ioonide vahel, mis on seotud statsionaarsele faasile. Anioonkromatograafias on stats.faasil "+" laenguga amiinid, katioonkromatograasias "-" laenguga sulfoonhappe ja karboksüülhappe rühmad. Lahutamine pH muutmisega. Kõrgmolekulaarsetele – size-exclusion chromatography. Poori suurusest väiksemad molekulid elueeruvad hiljem, kuna liiguvad esmalt pooride sisse ja siis välja - pikem teekond- ning
halogeeniühendid. Hüdrofiilsed ained on vett armastavad, neil tekib veemolekuliga vastastikmõju, märguvad ja lahustuvad vees ning võivad moodustada vesiniksidemeid. NT anorgaanilised soolad, tärklis ja savid, puit ja etanool. 77. Lahuste stabiilsus mis ja kuidas seda mõjutavad (van der Walsi jõud, elektrolüüdid)? Stabiilsust mõjutavad osakeste pindade neutraliseeritus. Van der Waalsi jõud- nõrgad elektrostaatilised vastasmõjud molekulide vahel. Väike kogus elektrolüüte põhjustab ebastabiilsust. 78. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme! Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, asetades rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele, kus dispersse faasi osakeste läbimõõt on 10 -6...10-9m. 79. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid. Aine peensusastme järgi: Jämepihused >10-6m; Kolloidsüsteemid 10-9...10-6m; Tõelised lahused <10-9 m. 80
Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel. Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laugrannik- lauge reljeefiga rannik. Kogu Eesti rannik on laugrannik. Jõgede äravool- jõe kaudu äravoolava vee hulk pikemas ajaühikus kui üks sekund. Sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Valgla- ehk äravooluala on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab. Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse. Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud Maa sfäärid- erineva koostise ja tihedusega kihid, mis ümbritsevad Maa tuuma- atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär, litosfäär. Maa sfäär on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride osadest, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. Aineringe- ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal, sfääri piires või ühest sfäärist teise.
Absoluutne tihedus- normaaltingimustel e. 1 liitri gaasi mass normaaltingimustel. 28. Metaani aururõhu sõltuvus temperatuurist Kriitiline temperatuur- so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk- rõhk, mille korral gaas on nii edelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. 29. Süsinikdioksiidi aururõhu sõltuvus temperatuurist 30. Reaalgaas- molekulidel on omaruumala; molekulide vahel on vastasmõjud. Gaas erineb ideaalsest seda enam, mida madalam on temperatuur ja mida kõrgem on rõhk. 31. Atmosfääri koostis. 32. Plahvatavad gaaside segud- NH3, propaan, metaan. Näiteks atsetoon, bensiin, etanool, tärpentiin. 33. Metaan- värvitu gaas. Keemilised omadused- vähemürgine, kerge narkootiline toime, Kergesti süttiv, koos õhuga plahvatusohtlik segu. Transport- torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega. 34
impulsi definitsioonvalemit (5.1) arvesse võttes erijuhu Fres = ma . Newtoni II seadus üldisel kujul kehale mõjuv resultantjõud võrdub tema impulsi muutumise kiirusega. 5.1a Impulsi jäävuse seadus. Suletud süsteemiks nimetatakse süsteemi, millele ei mõju välised jõud või nende mõjud tasakaalustuvad. Vaatleme suletud süsteemi, milles asub n keha. Nende kehade omavahelised vastasmõjud on lubatud. Olgu mingi keha algimpulss p 01 , mingi teise keha oma p 02 . Mõjutagu teine keha esimest jõuga F2 ,1 aja t vältel. Vastavalt valemile (5.4) saab keha selle jõu mõjul uue impulsi p1 = p 01 + F2 ,1 t . (5.9)
Sissejuhatus 1. Kaasaegse maailmapildi tekkimisel loetakse oluliseks a. Tugeva ja nõrga vastasmõju avastamist 2. Mehhaanilise maailmapildi korral vastastikmõju vahendajat ei tähtsustatud a. Õige 3. Millised neist on fundamentaalsed vastasmõjud? a. Gravitatsiooniline b. Nõrk c. Elektromagneetiline 4. Füüsikaline objekt, millega mõõtmise käigus võrreldakse teisi objekte, on a. Etalon 5. Kilogrammi prototüüp on plaatina-iriidiumi sulamist valmistatud silinder. a. Õige 6. SI süsteemi pikkusühik 1 meeter on kaasajal defineeritud kui kaugus plaatina ja
Isiksuseomaduste stabiilsuse/muutumise tüübid: – - strukturaalne stabiilsus – interindividuaalne stabiilsus – - isiksuseomadute keskmise taseme ealised muutused – - ipsatiivne stabiilsus – - individuaalsed erinevused muutustes Laste temperament ja käitumine / isiksuseomadused täiskasvanueas Isiksuseomaduste püsivust ja muutumist mõjutavad tegurid – - geenid – - rollid – - identiteet – - inimene-keskkond vastasmõjud – - sarrustusskeemide muutumine – - enesejälgimine, mudeldamine, tagasiside teistelt Isiksuseomaduste arengu “printsiibid”: – - kumulatiivne järjepidevus – - sotsiaalne küpsus – - kaasvastutus (corresponsive principle) IX LOENG Küsimused kirjanduse põhjal Church (2009): (soovitav) • Mis on culture and personality (kultuur ja isiksus) koolkonna kadumise põhjuseks? • Neli isiksuse aspekti (universaalne inimloomus; dispositsioonid; iseloomulikud
Adsorptsioonkromatograafias on stats.faasiks tahkise pind (polaarne), nt silikageel või alumiiniumoksiid. mida polaarsem analüüt, seda pikem retentsiooniaeg, retentsiooni aluseks on analüüdi ja eluendi konkureeriv adsorptioon-desorptsioon. Ioonvahetuskromatograafias on stats.faas ioonvahetiks (ioonvahetusvaik). 121. Ainete retentsiooniajad vedelikkromatograafias, kui statsionaarseks faasiks on normaalfaas. Elueerimisel esinevad vastasmõjud. Mida polaarsem aine seda pikem retentsiooniaeg, kuna polaarne seondub hästi polaarse stats. Faasiga. Vastasmõjud esinevad statsionaarse faasi ja mobiilse faasi, statsionaarse faasi ja proovi, mobiilse faasi ja proovi, faaside endi osakeste vahel. 122. Ainete retentsiooniajad vedelikkromatograafias, kui statsionaarseks faasiks on C18 pöördfaas. Elueerimisel esinevad vastasmõjud. Pöördfaas silikageeli terakesed, mille külge on keemiliselt seotud alküülrühmad (C18).
Kui kahe aatomi ühinemisel üks aatom annab oma elektroni ära ja muutub positiivseks iooniks, siis sellist keemilist elementi nimetatakse elektropositiivseks. Teist elementi, mille aatom saab elektroni, nimetatakse elektronegatiivseks. Ligikaudu võib elektropositiivseteks lugeda metalle ja elektronegatiivseteks mittemetalle e metalloide 2.3. KEEMILINE SIDE 2.3.1. Keemilise sideme põhjused Aatomite lähenemisel teineteisest mõne ongströmi (1 Å = 10-10 m) kaugusele tekivad vastasmõjud. Sõltuvalt elektronide liikumise iseloomust tekivad tõmbe- või tõukejõud. Esimesel juhul aatomid ühinevad ja eraldub energiat. Aatomite molekuliks ühinemise eelduseks on, et tekkinud molekuli energia peab olema väiksem ühinemises osalevate aatomite summaarsest energiast. Aatomite süsteemi (molekuli, kristalli) koguenergia koosneb potentsiaalsest energiast Wp ja kineetilisest energiast Wk: . Potentsiaalne energia
c) sidemete polariseeritus (induktsiooniefekt). 6. Buta-1,3-dieen; aromaatsed ühendid, nt benseen (õpik I osa lk 107109). 7. Näiteks fenoolide ja aromaatsete amiinide omadused (õpik I osa lk 120122). 8. Tolueen, sest metüülrühm muudab benseenitsükli nukleofiilsemaks võrreldes asendamata ben- seeniga. 9. Süsihappest tugevamad happed: äädikhape, trinitrofenool, oblikhape. 10. Füüsikalised ja keemilised vastasmõjud on molekulide vastastikmõju põhiliigid. Lähemalt vt õpik II osa lk 136137. 11. Vesiniksidemed aine molekulide vahel tõstavad keemistemperatuuri kõige olulisemal määral. Polaarsete molekulide vastasmõju suurendab samuti keemistemperatuuri võrreldes mittepolaar- setega. Sirgetel süsivesinikahelatel on ka omavaheline vastasmõju, kuigi nõrk, mis veidi tõstab keemistemperatuuri võrreldes hargnenud ahelaga ühenditega. 12
Litosfäär Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore Kuni 70 km Kuni 20 km paksus Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. aastat Maakoore 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) tihedus Kivimi...
annaabi.ee 
