Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine ja metalli massi määramine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Laboratoorne töö 1
Töö ülesanne
süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
Töö eesmärk
Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine
Sissejuhatus
Ideaalgaas -oletatav gaas , mille molekulidel puudub ruumala, on ainult
punktmass ning molekulide vahel puuduvad vastasmõjud.
Gaasi mahu arvutamine normaaltingimustel: temperatuur (t°): 273,15 K (0°C)
õhurõhk (P): 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg
Gaasi mahu arvutamine standardtingimustel:
temperatuur:(t°): 273,15 K (0°C)
õhurõhk (P): 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg)
Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule või aatomeid (väärisgaasid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm= 22,4 dm3/mol, siis standardtingimustel
101 325
Vm= 22,4·————— = 22,7 dm3/mol
100 000
Kasutatud arvutusvalemeid:
Clapeyroni võrrand:
Ühe mooli gaasilise aine korral PVm
R= ———— , kus R-universaalne gaasikonstant
T
mRT mRT
n mooli gaasi kohta kehtib seos PV°= ——— ehk M= ————
M PV°
PVT°
Õhu maht V°= ——— , kus V°-gaasi maht normaal -või standardtingimustel
P°T V-kolvi maht
P-rõhk
P°-normaaltingimustele vastav rõhk
T- toatemperatuur
T°-temperatuur normaal-või standardtingimustel
Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel Mgaas [g/mol]
ρ°= ——————— g/dm3
22,4 [dm3/mol]
Õhu mass kolvis: mõhk= ρ°õhk · V°
Gaasi suhteline tihedus (D) on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel ( V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teistest raskem või kergem. D= m1/m2=mco2/mõhk
Süsinikdioksiidi molaarmass : M(CO2)= D · 29
Absoluutne viga: Δ= Mco2- 44,0 g/mol
|Mco2- 44,0| · 100%
Suhteline viga: Δ= ———————— %
44,0 g/mol
m
Moolide arv n= —— , kus m- mass (g)
M M- molaarmass (g/mol)
Kasutatud mõõteseadmed , töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: 345 ml korgiga seisukolb, tehniline kaal, vaakumdestillatsiooni seade, CO2 balloon , 250 ml mõõtesilinder, termomeeter , baromeeter . Kasutatud ained: CO2, H2O.
Tööprotsessi kirjeldus
Leida kolvi mass. Teha kolvi peale märge korgi alumise ääre alla. Võtta pealt kork , juhtida kolbi CO2-te 8-9 minutit. Panna kork peale ning kaaluda. Korrata protseduuri, lastes nüüd 2 minutit CO2-te kolbi- kuni kaal on konstantne . Vaadata välja laboris olev toatemperatuur ning õhurõhk ning arvutada õhu mass kolvis)
Katseandmed :
mass m1 ( kolb +kork+õhk kolvis) m1= 133,31 g
mass m2 (kolb+kork+CO2 kolvis) m2 = 133,46 g
kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V=250 ml+ 95 ml= 345 ml= 0,345 l
õhutemperatuur T= 22°C= 295,15 K
õhurõhk P= 102,4 · 103 Pa
Leian:
102,4 · 103 Pa · 0,345 l ·273,15 K
Õhu maht kolvis V°= —————————————— 0,32 dm3/mol
normaaltingimustel 101325 Pa · 295,15 K
Õhu tihedus ρ°= 29 /22,4= 1,29 g/dm3
Õhu mass kolvis mõhk= 1,29 g/dm3 · 0,32 dm3/mol 0.416 g/dm3
Kolvi ning korgi mass (m3) m3= m1-mõhk m3= 133,31 g- 0,416 g/dm3= 132,89 g
CO2 mass: mco2= m2-m3 mco2= 133,46 g- 132,89 g= 0,57 g
0,57 g
Gaasi suhteline tihedus: D= ————— 1,37 g/dm3
0,416 g/dm3
Süsinikdioksiidi molaarmass: M(CO2)= 1,37 · 29= 39,73 g/mol
Moolide arvu kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi leidmine:
nco2=V°/Vm=0,32/ 22,7 0,014 mol (Vm-standardtingimustel)
Mco2=mco2/nco2=0,57 g/0,014 mol40,7 g/mol;
nco2=V°/Vm=0,32/ 22,4 0,014 mol (Vm-normaaltingimustel)
Mco2=mco2/nco2=0,57 g/0,014 mol40,7 g/mol;
Clapeyroni võrrandit kasutades leian süsinikdioksiidi molaarmassi:
PVm 102,4 · 103 Pa · 22,7 dm3/mol
R= —— = ———————————— 78755,887
T 295,15 K
mco2 · R · T 0,57 g · 78755,887 · 295,15 K
Mco2= ————— = ————————————— ≈ 40,43 g/mol
P · V° 102,4 · 103 Pa · 0,32 dm3/mol
Absoluutne viga: Δ= Mco2- 44,0 g/mol= 39,73- 44= -4,27 g/mol
|Mco2- 44,0| · 100% |39,73 g/mol- 44,0 g/mol| · 100%
Suhteline viga: Δ= ———————— % = ————————————— 9,7 %
44,0 g/mol 44,0 g/mol
Kokkuvõte
Suhteline viga oli 9,7 %, mis oli arvatavasti tingitud õhu mõningasest sattumisest CO2-ga täidetud kolbi. Kolvi täitmine CO2-ga läks siiski päris sujuvalt , peale mõningast korduvkaalumist püsis CO2-ga täidetud kolvi mass kaalul stabiilselt sama gramminäidu peal.
Laboratoorne töö 2
Töö ülesanne
Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi
Töö eesmärk
Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal.
Sissejuhatus
Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal
Mg + 2HCl → MgCl2 + H2
vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele:
Püld= pH2+pH2O
, kus Püld – gaasisegu rõhk büretis, mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel
pH2O- veeauru osarõhk temperatuuril t°
pH2= Püld - pH2O
Eraldunud vesiniku maht V= |V2-V1| , kus V1- vee nivoo büretil enne reaktsiooni
V2- vee nivoo peale reaktsiooni
(Püld-pH2O) VT
Vesiniku maht normaaltingimustel V°= —————— , kus T- toatemperatuur
P°T P°-normaaltingimustele vastav rõhk
P-rõhk
Molekulmass Mr= m/n , kus m- mass (g)
n- moolide arv (mol)
Kasutatavad ained
10%-ne soolhappelahus, 7,29 mg magneesiumi metallitükk.
Töövahendid
Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber , termomeeter, baromeeter.
Katseandmed:
Püld- 102 400 Pa
mmg- 7,29 mg
V1= 23 ml
V2= 15,3 ml
T= 295,15 K
T°= 273,15 K
Mr= 24,3 - magneesiumi molekulmass (ühikuta suurus)
pH2O- 19,8 mmHg
Eraldunud vesiniku maht: V= |V2-V1|= |15,3-23|= 7,7 ml= 0,0077 dl
Leian veeauru osarõhu temperatuuril t°: 101 325 Pa - 760 mmHg
x Pa - 19,8 mmHg
x= 101 325 Pa · 19,8 mmHg/760 mmHg2639,78 Pa
Vesiniku maht normaaltingimustel:
(102 400 Pa-19,8 Pa) · 0,0077 dl· 273,15 K
V°= —————————————————— 0,007 dm3/mol
101 325 Pa · 295,15 K
V° 0,007 dm3/mol
Leian magneesiumi moolide arvu nMg= —— = ——————— 0,0003 mol
Vm 22,4 dm3/mol
mmg
Tuletan Mg molaarmassi valemiga nMg= —— ==> mMg= nMg · Mr
Mr
Seega:
Molaarmass M(Mg)= 0,0003 mol · 24,3= 0,00729 g= 7,29 mg
Õige tulemus M(Mg)= 7,4 mg
Suhteline viga Δ=|7,29-7,4|= 0,11 mg
Kokkuvõte
Esimene katse ebaõnnestus, kuna bürettide näidud jäid fikseerimata. Järgmine katse sai sooritatud rahuldavalt, suhteline viga tuli normi piires.
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine ja metalli massi määramine #1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine ja metalli massi määramine #2 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine ja metalli massi määramine #3 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine ja metalli massi määramine #4 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine ja metalli massi määramine #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merlon Õppematerjali autor
Keemia aluste 1. laboritöö protokoll- süsinikdioksiidi molaarmassi määramine laboratoorne töö 2: Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi

Sarnased õppematerjalid

Laboratoorne töö 1- ideaalgaaside seadused-Keemia alused
18
doc

Laboratoorne töö 1- ideaalgaaside seadused (Keemia alused)

T0 273,15 K * mol R = 0,082 atm * l * mol-1 * K-1 R = 62 400 mm Hg * cm3 * mol-1* K-1 Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Püld = P1 + P2 + ... = ƩPi Pi = Püld * Xi Xi – vastava gaasi moolimurd segus Gaasi suhteline tihedus - ühe gaasi massi/ molaarmassi (m1/ M1) suhe teise gaasi massi/ molaarmassi (m2/ M2) samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. m1 M1 D = ─── = ─── m2 M2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 ≈ 29,0 g/mol). Mgaas Dõhk = ──── 29,0

Keemia alused
Keemia alused-süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
18
docx

Keemia alused: süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärgid Töö ülesandeks on laboratooriumis gaaside saamine. Samuti õppida tundma seoseid gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ning rõhu vahel. Eesmärk on leida gaasilise aine molaarmass, kasutades eelmainitud seoseid gaasiliste ainete omaduste vahel. Sissejuhatus Õhu mahu arvutamiseks (CO2) kolvis normaaltingimusel (V0) kasutatakse valemit: 0 PV T 0 V = 0 PT Gaaside tiheduse valem: g M gaas [ ] 0 mol ρ= 3 dm 22,4 [ ] mol Õhu mass: mõhk = ρ0 õhk ⋅ V0 Suhteline tihedus: m1 D= m2

Keemia alused
Ideaalgaaside seadused
14
docx

Ideaalgaaside seadused

vastav rõhk (sõltuvalt valitud ühikutest), T0 normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur kelvinites (mõlemal juhul 273 K), P ja T aga rõhk ja temperatuur, mille juures maht V on antud või mõõdetud. n mooli gaasi kohta kehtib seos m PV = =RT PV=nRT ehk M Clapeyroni võrrand R= 8,314 J/mol∙K Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem m1 M1 D  m2 M2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 ≈29,0 g/mol) või vesiniku (MH2= 2,0 g/mol) suhtes M gaas D õhk  29,0

Keemia alused
Keemia praktikum nr1-Ideaalgaaside seadused
26
docx

Keemia praktikum nr1: Ideaalgaaside seadused

moolide arvu summaga ni Xi  n 1.12 Gaasilise aine molekulid liiguvad alati suunas, kus gaasi osarõhk on väiksem – toimub osarõhu ühtlustumine kogu süsteemis. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem m1 M 1 D  m2 M 2 1.13 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades M H2

Keemia alused
Ideaalgaaside seadused
18
docx

Ideaalgaaside seadused

Osarõhk sõltub seega nii üldrõhust kui gaasi sisaldusest segus. Püld = p1+p2+... = Σpi pi = Püld * Xi Xi - vastava gaasi moolimurd segus. Gaasilise aine molekulid liiguvad alati suunas, kus gaasi osarõhk on väiksem – toimub osarõhu ühtlustumine kogu süsteemis. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem D = m1/m2 = M1/M2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 ≈ 29,0 g/mol) või vesiniku (M(H2) = 2,0 g/mol) suhtes: Dõhk = Mgaas/29.0 või D(H2) = Mgaas/2.0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri

Keemia alused
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
7
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

LABORATOORNE TÖÖ 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ­ ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel:

Keemia alused
Süsinikdioksiidi molaarmass-metalli mass
7
pdf

Süsinikdioksiidi molaarmass, metalli mass

hapniku osarõhk pO2 = 0,21 atm ja lämmastiku osarõhk pN2 = 0,79 atm. Üldrõhu 750 mm Hg korral saame aga hapniku osarõhuks pO2 = 0,21750 = 157,5 mm Hg. Osarõhk sõltub seega nii üldrõhust kui gaasi sisaldusest segus. Moolimurd on segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arvu summaga. Difusioon. Aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus. Ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. m1 M 1 D m2 M 2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku ( M H 2 2,0 g / mol ) M gaas Dõhk 29,0

Keemia alused
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
14
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Ekperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk ja ülesanne Töö eesmärk on leida seoseid gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel ning määrata CO2 molaarmass. Sissejuhatus Ideaalgaas – Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata. Arvutuste jaoks on vaja viia gaasi maht normaaltingimustele. 1) Boyle’i seadus. Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P).

Keemia alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun