Küsimusele, kui tihti tunnete end pinges olevat, vastasid 10. klassi kahekümne üheksast küsitletust 52% aeg-ajalt. 17% vastanutest tunnevad ennast sageli pinges. Samas enamasti tunnevad ennast pinges vaid 14% küsitlusele vastanud 10. klassi õpilastest. 17% küsitletutest ei tunne ennast üldse pinges olevat. Kui tihti tunnete end pinges olevat? 13 Joonis 2. 11. klassi õpilaste pingesolek 11. klassi kahekümne neljast vastanust 54% leidsid, et nad on aeg-ajalt pinges. Küsitletutest 25% vastasid, et nad on sageli pinges. Samas enamasti tunnevad ennast pinges vaid 4% küsitlusele vastanud 11. klassi õpilastest. 17% küsitletutest ei tunne ennast üldse pinges olevat. Kui tihti tunnete end pinges olevat? 14 Joonis 3. 12. klassi õpilaste pingesolek Küsimusele, kui tihti tunnete end pinges olevat, vastasid 12. klassi kahekümne seitsmest
toimetulek on omavahel seotud, on vaja lisaks suuremale ja võrdsemale vastajate grupile muid täpsustavaid näitajaid (nt harjumused, sissetulek jne) Statistikaamet leidis, et kõrgharidusega leibkonnapea puhul kulutab leibkond keskmiselt kuus 345 eurot liikme kohta. Alg- või põhiharidusega leibkonnapea puhul 206 eurot ning kesk- ja kutseharidusega perepea puhul 241 eurot liikme kohta kuus. (2011. aasta statistika stat.ee) Kuu töötasu alammäär on 2012. aastal 290 eurot. Kahekümnest vastanust elaks ainult üks isik pakutud miinimumsummaga kuu aega ära (250 eurot), kui tema kuu sissetulek oleks miinimumpalk, kusjuures mainitud isik on elab koos naise ja lapsega. KOKKUVÕTE Küsitlust läbiviies olid vastused nii mõnelgi korral täiesti üllatavad. Näiteks kui miinimumsummaks pakuti ikka kahtlaselt väike number, tekkisid kohe küsimused, kas summat kokku-lüües sai arvestatud ka teiste liikmetega, kas sai ka arvestatud sellega, et ei ela võlgu jne.
õhku ning mõned on lahendamatud. Küsitletavate hulgas ei olnud ühtegi, kes oleks kirjutanud, et ei suhtle oma vanematega üldse. 8 3. Moraalne tugi Kõigil meil on vaja kedagi, kellega arutada oma probleeme ning kelle peale saab alati kindel olla. Uurisingi, kui kindlad saavad täisealised nende endi arvates olla vanemate peale. Selgus, et 42 inimest 49-st (82%) iseseisvalt elavast vastanust usaldavad oma vanemaid alati ning on nende peale kindlad. Koos vanematega elavatest usaldavad neid 19 inimest 23-st (73%). 3 inimest tunnistas, et ei saa oma vanemate peale kindel olla. Oma isiklike probleemidega aga alati vanemate poole ei pöörduta. Vaid 5 vanematega koos elavast vastanust kirjutas kindla ,,jah" sõna küsimusele ,,kas arutad oma probleeme vanematega". Samapalju vastas samale küsimusele eitavalt, kuna arvatakse, et vanemad ei mõista neid
mida tahetakse. Teiste väitel on tõepoolest võimalik saada kõike vajalikku, kuid see pole lihtne, vaid selleks tuleb kõvasti vaeva näha. Võtmeküsimus 3: Kuidas uimastikasutaja vanglas käitub? 11. Kuidas kõige enam tarbitavaid aineid reeglina kasutatakse? PSI: Kuigi kaks vastanut väitsid, et kanepitooteid tavaliselt süstitakse, kinnitasid kõik ülejäänud, et kanepitooteid reeglina suitsetatakse. Kaheksateist 24st vastanust kinnitasid, et amfetamiini reeglina süstitakse, viis väitsid, et neid peamiselt neelatakse. Heroiini ja fentanüüli Valget Hiinlast tavaliselt süstitakse. SI: peaaegu kõik vastanutest on nõus, et kanepit tavaliselt suitsetatakse. Üks töötaja väitis, et iseloomuliku lõhna tõttu kasutatakse seda tavaliselt muul moel. Amfetamiini osas nõustusid 31 vastanut 12 töötajat ja 19 kinnipeetavat, et seda peamiselt süstitakse. Seitse vastanut
tunnustust, tegid sõpradega midagi toredat ja said sõbraliku õlapatsutuse, kallistuse. Samas tundis hiljuti ennast puhanuna vaid 35% küsitletutest. Perekonnaga tegid midagi toredat 65% ja käis kusagil terve perega 54%, mis on parem näitaja, kui me ootasime, arvestades, et selles eas noored soovivad meelsamini aega veeta sõprade seltsis kui perekonnaga. Midagi tõsiselt hinge võttis hiljuti 41% noortest ning alaväärsena tunneb ennast igast kümnest vastanust kaks. Ängistust tunneb 11% ja 25% ei ole rahul sellega, kuidas teised inimesed nendesse suhtuvad. 18% vastanutest ei ole ühtegi inimest, kelle poole oma muredega pöörduda. Tüdrukud: 8. ja 10. klasside tüdrukud tunnevad kõige rohkem hirmu lähedase surma ees, kuna nii 8ndate kui ka 10ndate klassi tüdrukutest vastas sellele küsimusele jaatavalt 90%. Järgmisena kardetakse tuleviku pärast, kusjuures 8nda klassi tüdrukud tunnevad selle pärast muret vähem.
Teadmisi ajaloo kohta mängudest on saanud 20 vastanut, 11 ei ole üldse saanud teadmisi juurde ning ülejäänud 20 on saanud väheseid teamdmisi ajaloo kohta mängudest. Keegi vastanudest ei tunne et arvutimängude mängimine võtaks liiga suure aja tema päevast, ning 16-l juhul ei võta see päevast üldse aega. Kõikidel vastanudest on mingi osa sõpru, kes tegelevad arvutimängude mängimisega. Arvutimängudest teab ise 20 vastanut ja muretseb omale ise mänge, mida soovib, 15-l vastanust soovitab mänge sõber, ning 16-l soovitab mänge nii sõber, kuid samas on ka ise asjadega kursis. Täielikult tänu sõbrale mängib arvutiga vaid 1 õpilane, ülejäänud 50-l vastanudest suurem osa sõbra osakaalust puudub. Tänapäeva arvutimänge peab väga huvitavaks 38% vastanudest, 47% on arvamusel, et arvutmängude vanusest ei sõltu see kui hea on mäng ning 15% vastanudest peab uusi arvutimänge pigem igavadeks
Diagramm 3 Kolmandalt diagrammilt võib näha, kui paljud küsitletud noortest tarbivad pidudel alkoholi. Mitte tarbivate noorte hulk on muret tekitavalt väike. Vastanutest vaid 6 õpilast ei tarvita pidudel alkoholi. Lausa 34 aga vastas, et tarvitab. Diagramm 4 Neljandal diagrammil on võrdlusena välja toodud, kui palju tarvitavad õpilased alkoholi ja kui palju tarvitavad kodused. Tulemused on üsnagi sarnased. Mitte kunagi tarbivaid õpilasi oli 40'st vastanust kõigest 3. Statistilised arvutused: Arvutustabel: Mood õpilastel kord kuus Mood kodus kord kuus Min vanus 10 Max vanus 18 Esmase tarbimise mood: 14 Tabelist on näha, et kõige rohkem tarbitakse nii kodus kui ka väljaspool seda kord kuus. Kõige noorem õpilane proovis alkoholi juba 10-aastaselt
alakaalulised. Sportlaste seas ülekaalulisi pole, alakaalulisi esineb 18,75% vastanute seast. Mitte sportrlastest ei jälgi toitumist enamus 79%. 21% jälgivad oma toitumist. Sportlastest jälgivad enamus oma toitumist 56%, 44% ei jälgi. Kokkuvõte Minu eeldus, et enamustel NRG õpilastel on kehakaal normis pidas paika, sest koguni 80% õpilastel on kehakaal normis. Samuti arvasin ma õigesti, et suitsetajaid on vastanutest alla poole. Neid oli 30 vastanust 8 ehk 27%. Peaaegu pidas paika hüpotees, et alkoholi mitte tarbijaid on kolmandik, neid oleks pidanud olema siis umbes 10 oli aga hoopis 8 mitte tarbijat. Ei pidanud paika aga eeldus, et mitte sportlaste seas on normaal kaalulisi umbes pool, neid oli siiski 78,5%. Sai tõestatud, et sportlased jälgivad rohkem oma toitumist kui mitte sportlased. Sportlastest jälgis toitumis 56%, mitte sportlastest aga 21%. Samuti selgus, et umbes pooled vastanutest on
Üle poolte õpilastest kasutavad ingliskeelseid sõnu, sest see tundub nende jaoks mugavam (61,9% 100st). Muuhulgas leiavad nad, et ingliskeelseid sõnu kasutades on end kergem väljendada (52,4%) ja õpilased ei mäleta eestikeelseid sõnu (57,1% 100st). Alla poole vastanutest kasutavad ingliskeelseid sõnu kaaslastega rääkides, sest see kõlab nende jaoks paremini, kui eesti keel (38,1% 100st). 8. klass ei lase end peaaegu üldse keeleliselt kaaslastest mõjutada, ehk vaid 3 õpilast 21 vastanust märkis vastuseks, et nad kasutavad ingliskeelseid sõnu sellepärast, et nende sõbrad kasutavad ka neid. Põhikooli lõpuklassis ehk 9. klassis oli vastajaid kokku 17. Neist vaid üks õpilane väitis, et ta ei kasuta üldse ingliskeelseid sõnu eesti keelt rääkides. Kõige populaarsem vastus 9. klassi seas oli, et nad on harjunud eesti keelt rääkides kasutama teatud väljendeid inglise keeles (13 õpilast 17st). Samuti väga populaarsed vastused olid: kergem end väljendada
Muidugi ei too streikimine raha riigikassase juurde, aga nagu näha, suudetakse siiski leida rahalisi vahendeid, et streikijate nõudmisi täiendada. Kui arstid või õpetajad poleks streikinud, poleks keegi niisama hea pärast nende palkasid tõstnud. Isiklikult arvan, et üks suur võimalus, kust raha riigis kokku hoida, oleks vähem riigikogulasi ning nende palkade vähendamine. Hiljuti oli küsitlus, kus arutleti, kas riigikogulasi on liiga palju. 96 % sellele küsitlusele vastanust arvasid, et loomulikult on neid liiga palju. Ühinen samuti selle arvamusega. Lisaks vaadates nende palganumbreid ning sellele lisanduvaid hüvesid ning lisatasusid, usun, et sealt annaks päris palju kärpida. Kuid kuna selliseid otsuseid tehaks riigikogus, on ilmselge, et sellist palgakärbet ei tule sealt iialgi. Siin on näide peaminstri töötasu läbi aegade: Reili Kardmaa RM11
Tüdrukutes tekitas laul aga kurbi, rahustavaid ja rõõmustavaid tundeid. Legendaarse Bob Marley poolt kuulsaks lauldud pala ,,One love" tekitas mõlemas soos peamiselt ühesuguseid emotsioone - kõige rohkem tõusid esile rõõmustavad, rahustavad ning vabastavad tunded. Eelnimetatud tulemusi kirjeldavad ka lisades paiknevad diagrammid. ( Vt. Lisa 2 ja Lisa 3) 4. KOKKUVÕTLIKUD TULEMUSED JA JÄRELDUSED Töö tulemusi analüüsides selgus, et 67-st vastanust 39 on kuulnud muusikateraapiast. Sellest võib järeldada, et muusikateraapiast on kuuldud üpriski palju ning arvestades, et poiste ja tüdrukute osakaal oli enam-vähem võrdne, siis ei mängi sugu siinkohal ka erilist rolli. Muusikateraapia kasulikkusest annab aimu ka see, et ligi kolmveerand katses osalenutest arvavad, et sellega on efektiivne inimesi ravida. Väga positiivne on sealjuures asjaolu, et 35 inimest, mis on üle poole vastanuist, kasutaksid muusikateraapiat ka enda ravimiseks.
Millist alkoholi enim juuakse Enim juuakse õlut, siidrit ja kangemaid alkohoolseid jooke (viin). Kus alkoholi tarbitakse Kõige sagedamini juuakse enda kodus või kellegi teise kodus (26 õpilast vastanutest) , tänaval, pargis, diskodel, baaris - kohvikus Kas sõbrad tarvitavad alkoholi 30 vastanut ütlesid, et sõbrad tarvitavad alkoholi, vaid 2 vastanud õpilase sõbrad alkoholi ei tarvitanud. Kas alkoholi pidev tarbimine lõppeb enamasti alkoholismiga? 32-st vastanust 29 arvavad, et pidev tarbimine ei lõpe alkoholismiga. 17 Kokkuvõte Käesolevas töös oli eesmärgiks seatud uurida alkoholismi tekkemehhanisme ja teada saada, kui levinud on noorte hulgas alkoholitarbimine. Töö uurimuslikus pooles leiti toetust väitele, et alkoholitarbimine on noorte seas probleemiks, vaid 3 õpilast 32-st küsitletust ei olnud alkoholi tarbinud. Samas ei näe
75 eurot, mis ei pruugi katta toote omamaksumust. Samas on vastanute vanus 21-30 aastat, mistõttu on ilmselt vastanute seas ka üliõpilased, kes on hinnale tundlikumad ning vastused ei pruugi kajastada tegelikku maksevõimet. Eeldame, et meie pakutav toode ei ole mõeldud kasutamiseks laiale sihtgrupile ja meie tarbijad on pigem eksklusiivsust ja vähem praktilisust hindavad isikud. Ankeetküsitlus andis meile aga eeldatavast positiivsema tulemuse, 31-st vastanust olid 9 isikut nõus meie kohvrit ostma. Ankeetküsitlusest selgus, et kliendi jaoks on oluline disain, personaalne lähenemine ja hind. Läbi viidud intervjuude tulemusel saime mõtteid, mida toote arenduse protsessis edasi arendada: 1. Toote disain (ilmastikukindlaks); 2. Toote kaal ja mõõtmed (võimalikult kergeks); 3. Lisafunktsioonid (lisasahtel, UBS ava). 7 Konkurentide uuring
10 5 0 10 klass 11 klass 12 klass Tüdrukud Poisid Joonis 3 . Küsitluses osalenud gümnaasiumiõpilaste arvukus klasside kaupa 10 4.1. Õpilaste vaba aja tegevused peale kooli Kõige rohkem tegelevad Paide Ühisgümnaasiumi õpilased peale kooli spordiga kõikidest 121 vastanust kokku 42 poissi ja 39 tüdrukut. Spordiga tegeleb aktiivselt 69% vastanud noormeestest ning 65 % neidudest. Sporti harrastatakse kõige enam 12-ndate klasside poiste ja tüdrukute seas. Eelnimetatud klassid on eelkõige kõige sportlikumad kuna nad on vanemad teistest ja teavad, mida tahavad ja harjumused on juba kujunenud (Joonis 4). Samuti kulub suur osa vabast ajast peale kooli õppimisele. Vastajate hulgas leidus 22 poissi ja 33 tüdrukut
tähed ja numbrid. 5.Küsitluse analüüs !20 Viisin läbi küsitluse Pirita Majandusgümnaasiumi 10.-12.klasside õpilaste seas. Küsitlusel osales 118 õpilast. Nendest 78 olid meessoost ja 40 naissoost. Läbiviidid küsitlusuuring on üsna representatiivne ja hõlmab PMG gümnasistide tervikkogumikku. Kümnendate klasside 64-st õpilasest on küsitlusele vastanud 48 ehk 75%, üheteistkümnendates klassides moodustub küsitlusele vastanust 37 inimest 47-st ehk 79%, kaheteistkümnendate klasside puhul on see näitaja koguni 82,5% (33 40-st). Küsitluse põhjal sain välja selgitada populaarsemad vastusevariandid nii uskujate, mitteuskujate kui ka ebamäärase seisukohaga inimeste seast. 118-st gümnasistist peavad tõeks kummituste olemasolu 50 õpilast (42,4%) ja põhjendasid teiste inimeste võimalikku mitteuskumist järgnevate näidetega: isik pole ise näinud oma silmaga või
Igaühe õigus elule on demokraatliku ühiskonna põhiväärtus ning et surmanuhtluse kaotamine on hädavajalik selle õiguse kaitsmiseks ja kõigi teiste inimeste sünnipärase inimväärikuse tunnustamiseks. https://www.riigiteataja.ee/akt/682660 Avalik arvamus surmanuhtlusest - 2012. aasta kevadel avalik diskussioon surmanuhtluse poolt ja vastu Vt 09.04.2012 Postimees http://arvamus.postimees.ee/801706/juhtkiri-mineviku-hoiatav-kogemus/ - Postimehe läbiviidud küsitlus: 6078 vastanust 80% pooldas surmanuhtluse taastamist, 20% oli selle vastu. - 2011. aastal petitsioon surmanuhtluse seaduslikuks muutmise toetuseks. Sellele koguti 60 allkirja.
Küsitlusest võttis osa 128 õpilast. Küsitluses osales 10. klassist 48 õpilast, kellest 30 olid tüdrukud ja 18 poisid. 11. klassist osales küsitluses 33 õpilast, kellest oli 16 neidu ja 17 noormeest. Abiturientide seas osales küsitluses 47 õpilast, kellest 26 neidu ja 21 noormeest. Kokku osales küsitluses 72 neidu ja 56 noormeest [Joonis 2]. Joonis 2. Küsitluses osalenud gümnasistid klasside ja sugude kaupa 12 2.1. Jooksmas käimise sagedus Kõikidest 128 vastanust käib regulaarselt jooksmas vaid 19 õpilast, neist 10 neidu ja 9 noormeest. Kõige enam käivad regulaarselt jooksmas 10. klassi õpilased. Kokku käib 39 õpilasest regulaarselt jooksmas üheksa õpilast, neist seitse neidu ja kaks noormeest. Küsitlusest sain teada, et enamik vanema klassi õpilastest eelistavad käia trennides, kus samamoodi saab joosta ja ennast aktiivselt treenida. Paljud tõid ka põhjuseks, et ei leia aega jooksmiseks või neil pole vajadust jooksmas käimiseks.
mõjutavad värvid 57% ja ei mõjuta 43%. Seega mõjutavad värvid kõige rohkem oranzi värvitüüpi inimesi ja kõige vähem mõjutavad värvid sinist värvitüüpi inimesi. Sellised tulemused võivad tuleneda sellest, et erinevalt oranzidest inimestest on sinised palju kinnisemad ja ei lase väliskeskkonnal end mõjutada. Küsitluses poiste ja tüdrukute vanuses (15-19) lemmikvärvide 28 Tabel 4 Tulemustest saab välja lugeda, et 50 vastanust 14% vastanutele meeldib must, 14% punane, 6% valge, kollane 12%, lilla 10%, sinine 34%, oranz 4%, kuldne 4% ja hall 2% värv. Küsimusele millal kasutate enam oma lemmikvärve vastati järgmiselt: Tööl kasutab oma lemmikvärvi 17 inimest 12 tüdrukut ja 5 poissi. Vabal ajal kasutab oma lemmikvärvi 15 inimest 8 tüdrukut ja 7 poissi. Igal ajal kasutab oma lemmikvärvi 18 inimest kellest 15 on tüdrukud ja 3 poisid
Uurimustöö küsitlus koosnes kümnest küsimusest (vaata Lisa 3.). Kolm inimest ei osanud vastata küsimusele, mis on taastuvenergia. Seega on analüüsitud 27 inimese vastuseid. Küsimustiku eesmärgiks on antud uurimustöös välja selgitada eestlaste teadlikkus alternatiivenergiast. 3.1. Küsitluste vastuste analüüs Kirjeldage oma sõnadega, mis on taastuvenergia? Vastuste analüüsimisel teavad 27 vastanust - see on 90%, mis on taastuvenergia. Kolme inimese definitsioonid olid ebakorrektsed. Ebatäpsed vastused võivad olla ka tingitud põhjusest, et ei osatud teadmisi sõnastada. Tulemus näitab, et eestlaste teadlikkus taastuvenergiast on suur. Milliseid taastuvenergia ressursse oskate nimetada? Vastanute teadlikkus taastuvenergia ressurssidest on kõrge: 27 inimesest 17 vastasid esimese valikuna päikeseenergia ja 10 tuuleenergia. Teisena oskasid vastajad vastata 16 korral
8 inimest vastasid, et poleks laenust loobunud, sest see oli vajalik igal juhul. 6 vastajat oleksid veidi enam järele mõelnud, kuid tõenäoliselt siiski võtnud laenu ja 4 vastust sai variant, kus oleks laenu võtmine edasi lükatud, et näha kas ja kuidas kriis vastaja elu mõjutab. 2 inimest oleksid tõenäoliselt ja 1 kindlasti loobunud laenu võtmisest. Majanduslanguse ajal on sissetulek vähenenud ühel 24-st vastanust ja samuti ühel on palka hoopiski tõstetud. Kahel vastajal on tasu vähenenud seoses töökoha vahetusega ja kolmel seevastu sissetulek suurenenud, kas lisatöö võtmise või töö vahetamise tõttu. 17-nel vastajal on sissetulek jäänud samale tasemele. Raskel ajal on alati abiks säästude olemasolu. Tänapäeva Eestis on suuremad kogujad olnud pigem vanem generatsioon, kes on oma elu jooksul näinud erinevaid keerulisi aegu ja sageli
12.klass 13 (76,5%) 4 (23,5%) 0 0 0 Kõik kokku 52 (71,2%) 19 (26%) 1 (1,4%) 0 1 (1,4%) 0 Õpilastel esineb kõige rohkem silmade väsimust/kahjustusi, veel esinep palju peavalusi. Kõige rohkem silmade väsimust/kahjustusi esineb 10. ja 12. klassis. Nahaärritusi ja arvutikartust ei ole esinenud ühelgi vastanust. Seda ehk sellepärast, et nahaärritusi esineb üldse vähe ja arvutikastus esineb enamasti vanematel inimestel. 0% K õ ik id e õ p ila st e v a st u se d 1% silm a d e 2% 0% v ä sim u s/ k a h j u st u s p e a v a lu d 26%
11 8 8 10 7 10 8 5 5 1 2 7A 7B 8A 8B 9A 9B 10MS 10TS 11MS 11TS 12MS 12T Joonis 1. Televiisori vaatamisele kuluv aeg Kõige eelistatum telezanr Lähte kooli kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste seas on meelelahutus, mida soosib 190 õpilast vastanust, 23 õpilast soosib dokumentaalsaateid, 9 õpilast pigem tõsieluseriaale, 5 õpilast eelistab loodussaateid, 1 õpilane aga poliitikasaateid ning 8 õpilast ei vaata üldse televiisorit. Tulemusi klasside kaupa illustreerib alljärgnev diagramm. 18 25 20 dokumentaal
teemal näitavad materiaalse heaolu tähtsustamist. Uurimus on läbiviidud ankeedi vormis valikvastustega (Lisa 1. ja Lisa 2.). Etteantud vastustele järgnes punktiir kuhu võis kirjutada paari lausega enda mõtteid või kommentaare. Sihtgrupiks olid põhikooli seitsmendate klasside ja gümnaasiumi õpilased. Assotsiatsioonidele tegin sisuanalüüsi, sisestades need arvutisse ja rühmitades temaatiliselt. Kokkuvõte on esitatud tabelitena, millele järgnevad kommentaarid. 218 vastanust oli vene rahvusest 29, mistõttu rahvuslikku aspekti ei arvestatud. Internetist avastasin artikli uurimusest, mis viidi läbi Eestis 2006. aasta sügisel ja 2007. aasta kevadel. Uuringust järeldus, et Eesti noored püüdlevad Euroopa keskmisest rohkem ,,kõvade väärtuste" poole, olles samas lahtris Vene, Hiina ja Itaalia noortega. Rootsi noored väärtustavad vaba aega, Eesti noored kõrge staatusega tööd, soovides teenida palju ja elada oma vanematest paremini
mehed. Pigem on mehed nooremana õppimisvõimekamad ja suutlikumad. Soolise arengu erinevused tulevad eelkõige esile murdeeas. Veel võib järeldada, et selles eas poisid on rohkem huvitatud seda tüüpi tehnikast, kui tüdrukud selle asemel pigem nukkudega mängiksid. 13 Küsimusele kas teil jalgratas on, saabus isegi üllatavalt palju eitavaid vastuseid. 120 vastanust 22, mis teeb 18%. Seda mõlema sugupoole hulgas. Tegemist võib olla spordist ja tervislikust liikumisest kaugete inimestega või kellel ei ole lihtsalt aega ja võimalust ratast omada. Kuigi võib arvata, et kunagi on neil ratas kindlasti olnud esimese küsimuse järgi. Just jalgratas on kujunenud selliseks sümboolseks kingituseks teatud vanuste laste seas, mida on ka filmides tihti näha. On väga ootatud, kuigi võib mõne aja möödudes kõrvaliseks jääda. Mis marki ratas teil on
Vastanud on suhteliselt suure kehalise aktiivsusega. 191 inimest ehk 82% õpilastest tegeleb spordiga vähemalt kaks korda nädalas. 35 inimest olid märkinud, et nad ei tegele spordiga mitte ühelgi päeval nädalas, kuid neist viis vastanut olid märkinud oma vastustes, et nad tegelikult harrastavad sporti, kuid mitte iganädalaselt. Seega on edasistes andmetes need vastanud märgitud, kui spordiga tegelejad, kuigi selle tabeli järgi nad spordiga ei tegele. Seega 234st vastanust 204 ehk 87% tegelevad spordiga. 14 Vastanute treeningute pikkused 100 95 90 86 80 70 60 55 Vastanute arv 50 41 40
Tõlkida tuleb lause mõtet, mitte üksikuid sõnu. Arusaamatuste vältimiseks on otstarbekas eestikeelsele terminile lisada sulgudes kursiivkirjas (Italic) selle võõrkeelne nimetus. Ühekohalised arvud on soovitav kirjutada sõnadega, ülejäänud arvud numbritega (nt viis punkti, kuus nädalat, 130 õplast). Kui aga ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või tähis, siis kirjutatakse ta numbriga (nt 50% vastanuist). Käändelõppe arvudele ei lisata (nt 5 katsealusele, 27 vastanust). Järgarvu järele pannakse punkt (nt 11. klassis, 2012. aastal). Aastad tuleks märkida arvuliselt, mitte eelmisel aastal ega käesoleval aastal. Suurte arvude korral on soovitav kasutada kombineeritud kirjutusviisi, mille puhul arv on märgitud numbri(te)ga ja suurusjärk sõnadega (nt 1,34 milj elanikku). Lauset ei alustata numbriga, vaid sõnaga. 19
30 a Muu 48% Joo nis 7: Õpilaste arvamus vanusest, millal nad võiksid abielluda säilinud soov abielluda. 4.8 Küsitlusele vastanute eluvaldkondade tähtsustamise tulemused 103-st vastanust seab esikohale pereelu 58%, karjääri 28%. Sotsiaalse elu seab esikohale 8% õpilastest. Valikuvariandi „Muu“ valis 6% vastanutest. Selle järgi on näha, et pereelu on üle poolte õpilastest esikohal ja seda austatakse. Karjäär seatakse teisele kohale. Millise järgnevatest eluvaldkondadest seate esikohale? 6% 8%
suur on nende kokkupuude foobiatega. Gümnaasiumis vastanud 28 õpilasest 7 (25 %) on palju 18 tuttavaid, kellel on foobia. 19 (67,9 %) õpilasel on mõni üksik tuttav, kellel on foobia ja 2 (7,1 %) õpilast ei tea mitte ühtegi tuttavat, kellel oleks foobia (vt Joonis 2) Joonis 2. Kas tead kedagi, kellel on foobia? Siis uurisin, kui paljudel õpilastel endal on foobia. 28 vastanust 20 (71,4 %) õpilasel on foobia ja 8 (28,6 %) seda ei ole. 10. klassist on foobia 9 õpilasel (6 tüdrukul ja 3 poisil), 11. klassist 6 õpilasel (4 tüdrukul ja 2 poisil) ja 12. klassist 5 õpilasel (2 tüdrukul ja 3 poisil). (Vt Joonis 3) Joonis 3. Õpilased, kellel on foobia 19 Järgmiseks küsisin neilt, kellel foobia esines, millised on nende foobiad. 9 (45 %) õpilasel on
Ehkki mitte nii usaldusväärne kui pillid, süstitavad pillid või spiraal. Ja sama kehtib pessaari kohta see kaitseb raseduse eest, kuid mitte sugulisel teel levivate haiguste eest. Joonis nr. 7: Pessaar [22] 28 7. Tulemused ja arutelu Paide Ühisgümnaasiumi keskkooliastme tüdrukute jaoks koostatud 86 küsitluslehest, millest annab ülevaate Lisa 2, tagastati 85, neist 69 täidetud, 15 täitmata ning 1 rikutud. 69 vastanust elab aktiivset suguelu 23 neidu, 21 neist kasutavad rasestumisvastaseid vahendeid. Ärevaid olukordi või probleeme seoses rasedusvastaste vahendite mittekasutamise või ebatõhususega on ette tulnud 8 tüdrukul, neist 4 on olnud mures, kui menstruatsioon hilineb, 1 on närveerinud unustamata beebipilli pärast, 1 on kondoomi purunemise tõttu kartnud, et võib olla rase ning 2 on teinud aborti. Aktiivset suguelu elavatest 23 neiust teeksid aborti 18, kui avastaksid, et on rasestunud.
saadud info on mõttetu, et on muid uudiste teadasaamisvõimalusi, ajakirjas klatsitakse kuulsusi ja see ei huvita. Ajakirjad, mida loetakse 31 Graafik näitab kõmuajakirjanduse populaarsust küsitletute seas. Eraldi tuleb siinjuures välja tuua harivate ajakirjade Looming ja Tarkade klubi vähest populaarsust, ainult neli lugejat 106st vastanust ehk 3%. Kahju, et minu eakaaslasi huvitab rohkem kuulsuste eraelu ja lobajutt. Võiks ja peaks siiski lugema enam kasulikku ja harivat. Rõõmustab, et mõnigi seda teeb ja ehk valmiv uurimistöö aitab teistelgi selles osas silmi avada. Ehk aitaks seegi, kui koolitundides nende ajakirjadega enam tegeldaks. Neid loetaks, neile viidataks ja ilmunud materjale tutvustataks. Küllap
tunnevad vajadust lisakoolituste ja oma teadmiste taseme tõstmise järele. Konkreetsete koolituseelistuste ja koolitsvajaduste väljaselgitamisel näitavad vastused, et enam soovitakse end täiendada keelekoolituse, seadusandluse ja 39 erialakoolitustel. Joonis 1 näitab küsitlusele vastanute isiklikku hinnangut ja soovi oma teadmiste täiendamise kohta. Näiteks 43-st vastanust 26 soovisid saada keelte- ja erialakoolitust, mis moodustab üle 60% kõigist vastajatest, samaaegselt avaldasid 23 vastajat 43-st ehk 54% vastajatest soovi täiendada end seadusandluses. Vastused näitavad, et paljud töötajad peavad oma võõrkeelteoskuse taset madalaks, samuti hindavad nad orienteerumist seadusandluses suhteliselt halvaks. Soovitakse oma tööd paremini teha, selleks vajatakse erialakoolitusi. Soov meeskonnatöö ja
annaabi.ee 
