Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "VÄRVID INTERJÖÖRIS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tehnikakõrgkool, mahe, rahuliku, terrakota, sooje, soojad, tekstuur, ilmet, värvil, interjöörid, meenutav, kogustes, sinist, kuldset, domineeri, tekstuuri, melissa, siseviimistlus, niisamuti, proportsioonid, viitavad, kollased, lastes, järgides, inetut, vajaks, varasel, neutraalne, pimedad, lubivärvid, kasutatavatest, vanadel, hiline, leiutisMeditsiinindusasutustes kergendab sinine palavikuhaiguste kulgu, soodustab kudede kasvu ja haavade paranemist ning leevendab surmahaigete seisundit. Selget värsket seisundit sisendavad hommikul sinised vannitoaseinad. Helesinine värv seintel avardab ruumi ning tekitab jahedustunde, küllastunud sinine mõjub silmatorkavalt ja suursugusena, tume hallikassinine võib kergesti hakata rõhuma ja tekitada masendust. Sinine mõjub asjalikuna, usaldusväärse, rahuliku ja süstemaatilisena. Seda kasutatajse kõige enam ametiasutustes ja koolides. Sinine ei väsita ka oluliselt silmi.. Sinine pakub psühholoogiliselt väga head tööatmosfääri meeled rahunevad, närvid lõõgastuvad ja kasvab keskendumisvõime. TÜRKIIS Rohekssinine türkiis vaatab meile vastu jääkamakatestja kalliskividelt. Türkiis on rohelise rahu ja sinise sära. Ta muudab ruumi jahedaks ja avaraks. Türkiisi peetakse põnevaks, aga
omadused. Tegelikult on tulemus see, et punane tundub äkitselt olevat odav või trotslik, sinine muutub usaldusväärsest ja efektiivsest külmaks ja kalgiks ning hall masendab kõiki. Neli värvigruppi ja nende põhilisi omadusi võiks lühidalt kirjeldada alljärgnevalt: 5 1.1 Selged õrnad ja soojad värvid, mis ei sisalda musta. Sellesse gruppi kuuluvad sarlaki- ka korallpunane, virsikuvärv, nartsissikollane, smaragdroheline, taevasinine, lilla. Selle grupiga seotud isiksuslikud omadused on kergus, soojus, sõbralikkus, uudsus, noorus, elavus, värskus, puhtus ja optimism. Selle värvigrupi negatiivsed omadused on kerglus ja ebaküpsus.
Inimesed näevad värve tänu valgusele. Valgusel endal küll puudub reaalne värv, kuid erineva lainepikkusega valguskiired, jõudes inimese silma, tekitavad inimese ajus erinevaid värviaistinguid. Näiteks valguskiir, mille lainepikkuseks on 650 nanomeetrit, tekitab punase värviaistingu, 510 nanomeetrit rohelise ja 475 nanomeetrit sinise. Kui need lainepikkused jõuavad inimese silma, siis näeb inimene vastavalt punast, rohelist ja sinist värvi. Nähtav spekter. Violettsel värvil on kõrgeim sagedus ja lühim lainepikkus, punasel on madalaim sagedus, aga pikim lainepikkus. Ükski printer, monitor või fotoaparaat ei ole võimeline edastama tervet nähtavat spektrit, neil kõigil on oma piiratud värviruum, millest tingitult jääb allika originaalvärvidest teatud osa edastamata. 3 Värviteooria Artur Schopenhauer
rahutust ja närvilisust. Tänu stimuleerivale ärritusele pakub punane värv suurepärase atmosfääri ideede tekkimiseks, kuid mitte täideviimiseks. Punast soovitatakse vältida eriti närvilisuse ja agressiivsuse perioodidel. (9) Punase mõju all hinnatakse aega üle ja kaal tundub raskem. Oranzpunast tunnetatakse kõige erootilisema värvina, see raskendab keskendumist ja soodustab uitmõtete tekkimist. Tõsisema ja mõtisklevama õhustiku loob külmatooniline punane. Rahuliku ja sümpaatsena tunnetatakse summutatud tumepunast, mis pakub ideaalse võimaluse piduliku ja väärika atmosfääri loomiseks.(9) Punasega ümbritsevad ennast auahned, suure saavutusvajadusega inimesed, kes otsivad elult väljakutseid. Nad elavad oma tunded väljapoole ja neile ei meeldi rutiin. Punast armastav inimene on seltskonna hing ja mootor. (10) Joonis 1. Punane 4.2 Oranz
Siit tulebki värvide jaotamine soojadeks ja külmadeks. Kõige soojemaks loetakse oranzkollast ja kõige külmemaks lillakassinist. Oranzkollane on igas olukorras soe, lillakassinine igas olukorras külm. Valides värvid värviringi külmemalt poolt, saame külma kloriidi. Kui aga valime värvi värviringilt soojemalt poolt, moodustub soe koloriit. See juures asub punane ja roheline neutraalse piiri, kuuludes vastavalt olukorrale, kas sooja või külma värvi hulka. Kui igal värvil on kaks varianti- soe ja külm varjund. Külm koloriit moodustub siis, kui valime kõikide värvide külmad toonid (sidrunikollase, karmiinpunane, sinakasroheline, lillakassinine), sooja koloriidi saame aga siis, kui valime soojemad toonid (oranzkollane, kinaverpunase, kollakasrohelise). Silma optiline ehitus mõjutab värvi nägemist lähedase või kaugena. Kui sinine ja punane värv asuvad kõrvuti, ei teki nende kujutis silmis korraga. Sellepärast tundubki sinine asuvat
On inimesi, kes valivad värve oma kodu kaunistustes ja enda riietuses väga sügavat tunnetust kasutades, teised inimesed aga ei loe värvide eelistamist või nendest tähenduste või erinevate emotsioonide otsimist-leidmist sugugi paljuks. Kuid siiski on enamjaolt paljudel olemas omad lemmikvärvid või värvitoonid, mida enda ümber näha eelistatakse. See on loomulik - sest värvidel ongi olemas oma keel ja igal värvil oma mõju. Olemas on selline valdkond nagu värviteraapia, mida loetakse alternatiivmeditsiini üheks ravimeetodiks. Selle kaudu kasutatakse värvust ja valgust inimese füüsilise, emotsionaalse, hingelise ja psüühilise tasakaalu saavutamise jaoks. Tegelikult võikski väita, et omamoodi värviteraapiaga tegelevad kõik inimesed, kes igapäevaelus värve enda ümber tähele panevad ja neid teadlikumalt valivad.
mõnedel värvidel on kasutusel rahvapärane nimetus, mõnel on mitu nime. Näiteks kunstnikud kasutavad traditsioonilisi värvinimetusi, mis tulenevad paikkonnast (berliinsinine, veronaroheline) või lähteainetest (koobaltsinine, kinaverpunane), rahvapärased nimetused tulenevad sarnasusest (tinahall, salatiroheline). Enamikus maailma keeltes ongi kõige vanemad sõnad must, valge ja punane. algul tähistas valge kõiki heledaid ja sooje värve, must aga tumedaid ja külmi. Siis alles tekkisid punast värvi tähistavad sõnad ja ülejäänud värvinimetused. Värvi ajalugu Värv on läbi aegade olnud tähtsaks elemendiks meid ümbritseva maailma mõistmisel. Soov kaunistada oma kodu värvide ja mustritega ning kujundada lähisümbrust, mis nii toonitaks kui ka peegeldaks meie maitsemeelt ja stiili, näib olevat selle põhi instinktiks, mis viib meid tagasi meie kaugete esivanemate koopajooniste juurde.
toonud ühtse teooria, mis seostas suure hulga diagnoose kindlate värvustega. Vaatamata ametliku meditsiini jätkuvale skeptitsismile, on meedikud 20. sajandi jooksul siiski edendanud värvide kasutamist psühholoogilisel testimisel ja diagnostikas. Lüscheri värvitest põhineb teoorial, mille kohaselt värvid stimuleerivad autonoomse närvisüsteemi eri osi, mõjutades ainevahetust ja näärmete talitlust. [2] Egiptlased uskusid, et punasel värvil on kõige tugevam mõju pärastlõunasel ajal ning sügisel aastaajal. [7] 4 Värvide psühholoogia Inimkehaon oma arengu käigus olemuslikult värvidest mõjustatud ning seega osutub värviteraapia oluliseks ravimeetodiks
Kui avastad, et sööd mõne toidurühma värve harva, siis tähendab see ka sellele värvile vastavate toitainete puudust. Mõnikord võib puuduv värv aidata leida seose mõne terviseprobleemiga. Näiteks inimestel, kes ei söö siniseid toiduaineid, võib esineda migreenihoogusid. Kõige kasulikum on süüa toitu võimalikult värskena. Aedvilju süües tuleks eelistada kas just korjatud või külmutatud vilju. (Struthers 2008: 120, 121) Ka lauanõude värvil võib olla mõju meie toiduisule ja toitumisharjumustele. Näiteks punane taldrik paneb meid kiirustama ja toitu ahnelt alla neelama. See võib viia isegi seedehäireteni. Kollane taldrik võib tekitada aga hoopis iiveldust, eriti rasvaste toitude puhul. (Struthers 2008: 121) Dieedi pidamise puhul soovitatakse süüa siniselt taldrikult, sest see vähendab söögiisu. (psychology.about.com) Värviteraapiat toitumisega seostades ei tohiks kunagi alustada ühe värvi dieediga, sest see viib
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas liidus katoliiklus
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND Siia Pista Oma Nimi SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi Tallinn 2011 Sisukord 1. Kaamera obskura........................................................................................3 2. Optiline kiirgus........................................................................................4-5 3. Valge valgus..............................................................................................6 4. Valguse allikad........................................................................................7-9 5. Optiline kujutis......................................................................................10-11 6. Optiline süsteem........................................................................................12 7. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon.......................................13 8. Fotofi
käitumisele, kõnemaneerile jne.; kõik harmoneerus peeneks kaasaja eluviisiks, millest ei puudunud magus dekadents. Kultiveeriti peent, elitaarset ilu, mis andis Oscar Wilde`ile põhjust mänglevaks paradoksiks: loodus jäljendab kunsti. Elu ja kunsti ühtsuse ideega seondub omakorda kõigi kunstide ühtsuse idee. Juugendkunstnike teoseid hakati iseloomustama muusika termineid kasutades: ,,rütmiline joon", ,,meloodiline joonistu" jne. Taotleti kunstide sünteesi: arhitektuur, interjöörid, daamide kleidid, lauanõud ja nendes serveeritav toit, muusika, luule, maalid koos raamidega kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD GUSTAV KLIMT (1862-1918) EDVARD MUNCH (1863-1944)
; kõik harmoneerus peeneks kaasaja eluviisiks, millest ei puudunud magus dekadents. Kultiveeriti peent, elitaarset ilu, mis andis Oscar Wilde`ile põhjust mänglevaks paradoksiks: loodus jäljendab kunsti. Elu ja kunsti ühtsuse ideega seondub omakorda kõigi kunstide ühtsuse idee. Juugendkunstnike teoseid hakati iseloomustama muusika termineid kasutades: ,,rütmiline joon", ,,meloodiline joonistu" jne. Taotleti kunstide sünteesi: arhitektuur, interjöörid, daamide kleidid, lauanõud ja nendes serveeritav toit, muusika, luule, maalid koos raamidega kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD GUSTAV KLIMT (1862-1918)
kuidas teeb väike tita. · Räägi pildist, mis on lapsele juba tuttav, ning alles siis näita uusi pilte. · Palu lapsel valida üks pilt ja rääkida, mida ta sellel näeb, või mõelda välja lühike lihtne jutuke. KLASSIKALINE MUUSIKA · Tantsi muusika saatel ja õhuta last kaasa tantsima. · Sobilik on näiteks Rimski-Korsakovi "Kimalase lend", sest see on kiire tempoga ning selle ajal saab matkida mesilase sumisevat lendu toas. · Mahe ja rahulik klassikaline muusika mõjub lõdvestavalt, see võib mängida ka uinaku ajal. · Mõned klassikalise muusika soovitused: - "Ilusal sinisel Doonaul" (Strauss) - selline muusika lausa kutsub tantsima - "Loomade karneval" (Saint-Saëns) - instrumendid matkivad loomade hääli - "Wilhelm Telli avamäng" (Rossini) - rõõmus, elav muusika - "Pähklipureja" (Tshaikovski) - võimaldab kasutada draama elemente
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1
Maailmakuulus on Mükeene lõvivärav, mis koosneb kolmest kivirahnust ja nende toetuvast kiviplaadist. Mükeene ümbrusest on leitud ka maa-aluseid kuppelhaudu, mis annavad aimu ehitustehnika edenemisest. Mükeene kujutav kunst ei olnud nii olmapärane kui arhitektuur , vaid jäi põhilist sarnaseks Kreeta kunstiga. Väga kõrgel oli sealne tarbekunst nt. Kullassepatöö, keraamika. Eriti ei ole surmajärgset kultust. Kungate ringhaud Kreetal pole, Mükeenel on. Terrakota põletatud savist skulptuurid. Kreetalased on osavamad maalijad. 6. Kreeka arhitektuur. Jumalad Kreekalastega väga sarnased. Naistel polnud sõnaõigust.Kreeklaste teater vaatajate pingiread theatron olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast ja piirased ümmargust väljakut orkestrat. Orkestri taga oli skeene, kust ilmusid näitlejad. Hiljem arenes skeene sammastega ehitiseks ja näitlejate esinemine koondus selle eenduva osa katusele
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11.
) Viiest meelest peaksid olema kaasatud nii palju kui võimalik. Mida paremini see on tagatud, seda suurema elamuse klient tõenäoliselt saab. Värvipsühholoogia keskendub sellele, millist mõju avaldavad värvid inimese käitumisele. Värv on võimas suhtlusvahend ja sellel on oluline roll disainiprojektide õnnestumisel. Värv võib tekitada erinevaid emotsioone ja tundmusi. Näiteks punased ja oranzid toonid on seostatud näljatunde tekitamisega. Sooje toone nagu kollane, oranz ja punane seostatakse tule, kire, armastuse ja erutusega. Külmi toone nagu sinine, roheline ja lilla seostatakse tihti mere, taeva, rahu ja ühtsusega. (Visocky O`Grady, J. ja Visocky O`Grady, K. 2006: 62) Värvi tajumine on tugevalt seotud ka kultuuritaustaga. Disaineritel tuleb arvestada oma sihtgrupi kultuuritausta värvitaju ja sellega seonduvaid assotsiatsioone. Näiteks paljudes
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
" või "Kelle väikesed varbad need on?" vms · Hoidekeelt kasutades hoia last oma näo lähedal ja vaata talle silma. UURINGUTE ANDMETEL reageerivad imikud hoidekeelele - kõrgele hääletoonile, mida täiskasvanud imikuga suheldes kasutavad. Hoidekeeles rääkimine võimaldab imikuga suhelda ning julgustada teda häälekalt vastama. See omakorda soodustab tema keelelist arengut. RAHUSTAV MUUSIKA · Pane imiku lähedale kassettmakk või CD-mängija · Vali mahe instrumentaalmuusika või hällilaulud. Olemas on ka spetsiaalselt beebidele mõeldud plaate ja kassette · Korduva meloodiaga muusika mõjub väikelapsele rahustavalt, sest see meenutab talle emaüsas kuuldud hääli. · Lindistada ja lapsele ette mängida võib ka nõudepesu- või pesumasina töötamise hääli - ka need on sarnased looteperioodil kuulduga. UURINGUTE ANDMETEL
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Ku
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
verejanuliselt kui enne), tõesti, teist saavad head ja mõnusad sõbrad, ja mina olen teie kummagi sõber. Ma armastan teid mõlemaid (siin surus ta jälle poiste käsi), siis armastame kõik kolmekesi üksteist -- kuni surmani. Eks ole, jah?» Siin pani tüdruk poiste käed oma kähe pihu vahel kokku ja piilus argse naeratusega mõlema silmi. Häbi on tunnistada, aga tõeks ta jääb, et meesterahva süda on sulavam kui lumi, kui naisterahva mahe pilk teda päikesena soojendab. Ka meie kakelvennad raputasid mõni siljnapilk hiljem kui sõbrad teineteise kätt, ja nüüd Emmi -- nii oli nende lepitaja nimi -- oli see, kes neid pilkas ja naeris nagu vallatu plika kunagi. Häbenedes pean tunnistama, et nüüd mõistmatu elajas Tarapita see õnnelind oli, kes mõistlike inimeste patud oma koeranaha peale pidi võtma. Esiti pidi täisealine ja suursugune Tarapita
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Just sel hetkel, kui d'Artagnan jälgis oma pilguga lillas vammuses aadlikku, laskis viimane lendu ühe oma teravmeelsematest' ja sügavamatest märkustest bearm setuka kohta ja mõlemad kuulajad pahvatasid naerma. Ka aadlimehel endal, ilmselt vastu oma harjumust, 12 eksles, kui nii võib öelda, kahvatu naeratus huulil. Sel korral polnud enam mingit kahtlust: d'Artagnani solvati tõepoolest. Selles täiesti veendunud, vajutas ta bareti sügavamale pähe ja püüdes matkida kõrki ilmet, mida oli mõnikord näinud Gascogne'is reisil viibivatel suurnikel, astus ta lähemale, üks käsi mõõgapidemel ja teine puusas. Õnnetuseks, mida kaugemale ta sammus, seda enam pimestas teda viha, ja väärika ning kõrgi kõne asemel, milles ta tahtis esitada väljakutset, tuli tal keelele ainult viisakusetu, vihasest käeliigutusest saadetud jämedus. «Hei, härra!» hüüdis d'Artagnan. «Teie seal, kes te luugi taha poete! Jah, teie! Ehk
annaabi.ee 
