kütteväärtuse tõttu enamasti kohalikud kütused, mida ei tasu kaugele vedada. Suurim söetootja on Hiina, kelle varud võimaldaksid kaevandamist tunduvalt laiendada. Valdav osa toodangust jääb siseturule, kuid viimasel ajal on kasvanud ka eksport, eelkõige Jaapanisse, kelle enda söevarud on ammendunud. Vanimate söekaevanduspiirkondade Euroopa ja Põhja-Ameerika söekaevandamise paigutuses leidub mitmeid sarnasusi. Mõlemas piirkonnas eristub üks vana, lõppevate varudega ja kahaneva tootmisega ning teine uus, arenev, kuid tarbijaist kaugemale jääv piirkond. Euroopa vanas söekaevandamispiirkonnas on praegu peamised tootjad Ukraina, Saksamaa ja Poola. Kaevandamismaht on kõikjal langenud, sest süsi pole eriti heade omadustega, kaevandamistingimused on rasked ja allesjäänud varud piiratud. Kaevandatavat kivi- ja pruunsütt kasutatakse peamiselt elektrijaamades. Uued, suurte ja heade varudega Siberi leiukohad jäävad aga tarbijatest kaugele
Väimela 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... lk 3 1. VARUDE TÜÜBID .......................................................................................................................... lk 4 2. VARUDE JUHTIMINE ..................................................................................................................... lk 5 3. VARUDEGA SEOTUD KULUD ............................................................................................................ lk 6 4. VARUDE JUHTIMISE PEAMISED VIISID ............................................................................................. lk 8 5. VARUDE JUHTIMINE LAOS .............................................................................................................. lk 10 KOKKUVÕTE ....................................................................................
kaubanduspartnerid töötavad üheskoos ning jagavad infot, millest tõuseb tulu mõlemale. Tarnijal ja kaupmehel on klassikalisele tellimusmudelile vastupidine kokkulepe. Tarnija juhitav kaubavaru (VMI) on kui tarnija jälgib ostja laoseisu (elektroonilist andmevahetust kasutades) ja otsustab perioodiliselt lisatarnete koguse ning tarneaja üle. VMI keskendub laoseisu minimeerimisele tarneahelas, vähendades samal ajal ka tarneaukude esinemise tõenäosust. Varudega seotud kulud Varudega on seotud hulk käibekapitali, mis aeglustab kapitali ringlemiskiirust ja vähendab selle tootlikkust. Tootmise seiskumisest materjalide puudumise tõttu või kaubanduses kaotatud müügi tõttu saamata jäänud tulu alternatiivkulu nimetatakse puudumiskuludeks. Laokulud: 1. Lao ülalpidamiskulud – kaupade käsitsemine ja hoiustamine laos. Kulukomponendid: - hoone, krunt, tööjõud, tööjõu kasutamine, seadmed, inventar,
paindlikkus 11. Logistika üldkulud, kulude kompromiss ostukulud, ja tellimiskulud; veokulud; veokorralduse ja ekspedeerimisega seotud kulud; tollimisega seotud kulud; laokulud, sh. lao ülalpidamiskulud ja ladustamiskulud Kulude kompromissiks tuleb leida tasakaal: ladustamise ja veokulud, klienditeeninduse tase ja varude suurus, klienditeeninduse tase ja teennuse hind, sortimendi suurus ja varudega seotud kulud 12. Infotehnoloogia kasutamine logistikas Logistilise infosüsteemi põhiülesandeks on vajaliku ja operatiivse info abil kindlustada logistilise ahela kõigi lülide ratsionaalne koostöö. Infotehnoloogia eesmärk on minimaalsete kulutustega tagada kvaliteetne funktsioneerimine vahendid, materjalid ja kaubad on kättesaadavad 13. Varusid põhjustavad tegurid, laovarude tüübid Varude tüübid:
ajal. 3. Kogukulude kontseptsioon (total cost concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejures vajalik klienditeeninduse tase). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalsed kogukulud. TC(kogukulu)=Ct(transpordikulu)+Ci(teel olevate varudega seonduvad kulud) +Cd(hankija varudega seotud kulu) Ct=Qi(aastane vajadus)*R(veokulu ühiku kohta) Ci=Q*P(kaubaüh rahaline väärtus)*I(säilituskulu %/a)*ta(transiidiaeg(osana aastast)) Cd=Qt(korraga veetav kogus ühikutes)/2*P*I Tänapäeval toodetakse üha rohkem kõrgtehnoloogilisi kaupu, mille puhul on tänu nende kõrgele väärtusele transpordikulud väheolulised, üha suuremat tähtsust omavad varudega seotud kulud
toornaftast. Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks. Ülevaade looduslikest tingimustest: Pinnamood: Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Mägisem on lääneosas. Kliima: Kliima on karm kõrbekliima: kuum ja kuiv. Temperatuuri kõikumised on suured. Tihti esineb põuda, tugevaid liiva- ja tolmutormisid Loodusvarad: Saudi Araabias on rikkalikult maavarasid. Inimesed tegelevad peamiselt nafta pumpamisega (Saudi Araabia on maailma suurimate nafta- ja maagaasi varudega ning suurim naftatootja), rändkarjakasvatusega, kus võimalik ka niisutuspõllumajandusega.
määratakse kindlaks toote eripärad. Sortiment- Kogum erinevaid tooteartikleid, mida toodetakse, ladustatakse ja pakutakse klientidele. Sihtkliendibaas ja toote omadused määravad sortimendi laiuse, ulatuse ja sügavuse. sortimendi laius- Tooterühma või sortimenti kuuluvate eri laoartiklite (SKU) arv. Sortimendi ulatus- Tootevalikusse kuuluvate tooterühmade hulk. Sortimendi sügavus- Tooterühma või sortimenti kuuluvate tootevariantide hulk. Varudega seotud kulud Varude soetamise, käsitsemise ja säilitamisega seotud kulud jaotatakse kolme eri liiki: laokulud tellimiskulud puudumiskulud Laokulud omakorda jaotatakse lao ülalpidamiskuludeks ja ladustamise kuludeks. Laokulu = lao ülalpidamiskulu + ladustamise kulu Lao ülalpidamiskulud on põhjustatud kaupade käsitsemisest ja hoiustamisest laos. Ladustamiskulusid põhjustavad:
ei tasu kaugele vedada. Suurim söetootja on Hiina, kelle varud võimaldaksid kaevandamist tunduvalt laiendada. Valdav osa toodangust jääb siseturule, kuiv viimasel ajal on kasvanud ka eksport, eelkõige Jaapanisse, kelle enda söevarud on ammendatud. Vanimate söekaevanduspiirkondadeEuroopa ja PõhjaAmeerika söekaevandamise paigutuses leidub mitmeid sarnasusi. Mõlemas piirkonnas eristub üks vana, lõppevate varudega j akahaneva tootmisega ning teine uus, arenev, kuid tarbijaist kaugele jääv piirkond. Euroopa vanas söekaevandamispiirkonnas on praegu peamised tootjad Ukraina, Saksamaa ja Poola. Kaevandamismaht on kõikjal langenud, sest süsi pole eriti heade omadustega, kaevandamistingimused on rasked ja allesjäänud varud piiratud. Kaevandatavat kivi ja pruunsütt kasutatakse peamiselt elektrijaamades. Uued, suurte ja heade varudega Siberi leiukohad jäävad aga tarbijatest kaugele
Migratsioon Rändesaldo on -6,82 / 1000 rahvastikust. Emigrante on rohkem, kui imigrante. Suuremad linnad Riyadh- rahvaarv 4 700 000 Jeddah- rahvaarv 3 400 000 Mecca- rahvaarv 1 700 000 Medina- rahvaarv 1 300 000 Inimeste tegevusalad Saudi Araabias on rikkalikult maavarasid. Inimesed tegelevad peamiselt nafta pumpamisega (Saudi Araabia on maailma suurimate nafta- ja maagaasi varudega ning suurim naftatootja), rändkarjakasvatusega ja seal kus võimalik ka niisutuspõllumajandusega. Vaatamisväärsused Kaaba Kaaba on ehitis Mekas suure mosee õuel. See on Islami tähtsaim pühamu. Kuubikujuline ehitis on kaetud
e. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) kogukulu vs täiskulu f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) omamise kogukulu g. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud) 6. Logistikakulud a. Mõiste- kulud, mida põhjustavad mitmesugused logistilised toimingud, eelkõige kaupade ladustamine ja transport. b. Kompromisside näited kulude ja teenindustaseme vahel: c. Varudega seotud kulud varudega seotud omamise kogukulu: veakulud- täiendavad kulud transpordis, laonduses, klienditeeninduses jt logistikavaldkondades, mis on seotud toimingutega logistilise teenindamise vigade ja hälvete heastamiseks. loobumiskulu- kauba riknemine (toit), kauba aegumine (elektroonika), vargused, kahjustused. LIFO vs FIFO b. Kulude klassifikatsioon transpordis (infrastruktuuri- ja sõidukikulud, ekspluatatsiooni- ja kapitalikulu)
kaupade ladustamine ja transport. Kompromisside näited kulude ja teenindustaseme vahel- Mida kiirem transport, seda väiksem varude kulu ja seda suurem transpordikulu. Mida paremini teenindatakse kliente, seda suuremaks lähevad transpordi- ja käitluskulud ning alternatiivkulu väheneb. Mida kiiremini varud käibivad, seda rohkeb raha kulub, kuid alternatiivikulu puudub. Mida rohkem ladusid, seda suurem varude kulu, aga väiksem transpordikulu. Varudega seotud kulud, sh varudega seotud omamise kogukulu, riski- ja veakulud, loobumiskulu, LiFO vs FIFO- FIFO (first-in-first-out) meetodi (nimetatakse ka lihtjärjekorra meetodiks) puhul eeldatakse, et alati realiseeritakse esimesena soetatud varud esmajärjekorras. • LIFO (last-in-first-out) meetodi loogika on FIFO meetodile vastupidine. Varudega seotud kulud on ladustamiskulud, riskiga seotud kulud ning finantskulud ehk loobumiskulu käib selle alla. Ladustamiskulu- laopinna rendikulu,elekter,valve,laopersonali kulu
Tarbijale lähedale, arenenud riikidesse, sadamalinnadesse. Milline keskkonnareostus võib kaasneda nafta ammutamise, transpordi ja kasutamisega? Ammutamisel võib nafta sattuda pinnasesse (pinnas ja magevee varud hävivad), tankeritega juhtub avariisid. Tahked kütused on kivisüsi, pruunisüsi, põlevkivi ja turvas. Millistele jõgedele on otstarbekas ehitada hüdroelektrijaamu? Suurevoolu hulga ja suure languga jõgedele. Miks suurte vee-energia varudega arengumaades on nii vähe hüdroelektrijaamu? Kuna rajatised ja tehnoloogia on kallis, riikidel ei ole materiaalseid võimalusi selleks. Nimeta 5 Euroopa riiki, kus tuumaenergiat üldse ei kasutata. Miks? Eesti, Läti, Norra, Valgevene, Itaalia, Taani, Portugal, Island, kuna neil on teised energiaallikad. Miks kasutatakse tuumaenergiat vadi arenenud riikides? Sest neil on materiaalsed võimalused tuumajaamade ehitamiseks. Too näiteid tuumakatastroofide tagajärgedest inimestele ja loodusele.
Tellimustoodetega on vastupidi, kui jätta vahelt ära ladustamine, muutuks kaup odavamaks. On põhjusi, miks pole tootmises, kaubanduses ja ka kodumajapidamistes võimalik hakkama saada ilma ladustamata. Üks oluline põhjus on koguda toiduainete ja esmatarbekupade varusid, et tagada aastaaja järgi elanikkonna püsiv ja suhteliselt ühtlane vajadus esmatarbekaupade järele. Säärase kindluse loovad põllumajandustootjad, töötlev tööstus ja hulgikaubandus oma varudega. Ma arvan, et ühiskond ladudeta suudaks ka täiesti edukalt toimida. Muidugi oleks elu kallim ja raskem, kuid mingit moodi see ikka toimiks, kuna kõik on võimalik. Siinkohal mõtlesin ma eelkõige esmatarbekaupu. Teatud toodete puhul (näiteks tellimustoodete) ei vasta see tõele.. Ladudega ühiskond nagu meil ka praegu on, on väga efektiivne ja edukas. Ma arvan, et see on palju parem lahendus, kui see, et üldse ladusid poleks. Laod, ladustamine ja laondus on väga oluline. See
klienditeeninduse taseme. 2. Mida tähendab kulude kompromissi kontseptsioon logistikas/tarneahela juhtimises? Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud omavahel vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist. Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine. 3. Tsentraliseeritud jaotus. Näiteks tsentraliseeritud jaotussüsteemi korral on võimalik vähendada varudega seotud kulusid, teenindades üha suuremat territooriumi. Mida rohkem on meil ladusid seda suuremad on tõenäoliselt varudega seotud kulud. Siiski viimastel aastatel on see tendents muutunud klientide jaoks on tähtis, et tellimused täidetakse võimalikult kiiresti. Kuna transpordikulud järjest kasvavad, siis on otstarbekas suurendada jaotuskeskuste arvu. 4. Mis on väärtus? Väärtus on summa, mida klient on nõus toote ja/või teenuse eest maksma.
orgaanilise elu jäänuste fossiliseerumisel. Sisaldavad erineval hulgal süsinikuühendeid. Saamine: Kaevandamine erinevate tehnoloogiatega. Euroopa vanas söekaevandamispiirkonnas on praegu peamised tootjad Ukraina, Saksamaa ja Poola. Kaevandamismaht on kõikjal langenud, sest süsi pole eriti heade omadustega, kaevandamistingimused on rasked ja allesjäänud varud piiratud. Kaevandatavat kivi- ja pruunsütt kasutatakse peamiselt elektrijaamades. Uued, suurte ja heade varudega Siberi leiukohad jäävad aga tarbijatest kaugele. Väljavedu tuhandete kilomeetrite kaugusele Lääne-Euroopasse või Jaapanisse on liiga kallis. Sellepärast on Siberi söekaevandamise maht võrdlemisi väike. Põhja-Ameerika vanas kivisöe kaevandamispiirkonnas Apalatsides on sütt palju, kuid halvenenud kaevandamistingimuste tõttu on kaevandada kallis. Üha enam toodetakse sütt USA ja Kanada lääneosas
palju omakapitalile jätta ja palju võõrkapitali kaasata? Millise hinnaga kapital on optimaalne? 7 III Käibekapitali juhtimise otsused Peamised küsimused on seotud efektiivse juhtimisega, maksevõimega, tasuvustega. Pole kindlat reeglit ette antud, sõltub ettevõttest endast ( nt. Tootmisettevõte tegeleb varude ja laomajandusega, ent koolitusfirmal on oluline teadmiste täiendamine, varudega pistmist pole). 8 Finantsotsustajad Kõrgeim organ aktsionäride üldkoosolek, mis valib ... ...Nõukogu, mis omakorda paneb paika... ...Juhatuse, ja see hakkab omakorda juhtima... ...ettevõtte igapäevast elu. 9 Finantsjuht On tavaliselt üks tippjuhtidest või nendega vähemalt võrdväärne partner. Väikeses ettevõttes täidab nii analüütiku
näited. Traditsioonilised – tavapärased, kõige laiema kasutusega (nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak) Alternatiivsed – taastuvad, keskkonnasaaste väike, kuid tehnoloogia veel kallis (vee-, tuule-, puit jm bioenergia, geotermaalenergia ) 5. Tead erinevate energiaallikate (nafta, kivisüsi, maagaas, vesi, tuumaenergia, hüdroenergia, tuul, päikeseenergia, geotermaalenergia) eeliseid ja puudusi, suuremate varudega piirkondi ja suuremaid kasutajaid. Suuremad Eelised Puudused Tootjad varud Venemaa, Spetsiaalsed Pärsia lahe Saudi-
Traditsioonilised – tavapärased, kõige laiema kasutusega (nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak) Alternatiivsed – taastuvad, keskkonnasaaste väike, kuid tehnoloogia veel kallis (vee-, tuule-, puit jm bioenergia, geotermaalenergia ) 5. Tead erinevate energiaallikate (nafta, kivisüsi, maagaas, vesi, tuumaenergia, hüdroenergia, tuul, päikeseenergia, geotermaalenergia) eeliseid ja puudusi, suuremate varudega piirkondi ja suuremaid kasutajaid. Suuremad Eelised Puudused Tootjad varud Venemaa, Pärsia lahe
ning oskustele ei hävitatud kogu 25-aluselist laevastikku tagasipöördumisel Gröönimaale pärast Eriku pagenduse lõppu. Samuti on, kuigi kõlab see kummaliselt, vajalik huvi avastada või leida. Oluline on kindlasti ka teotahe ning vastupidavus. Siit konkreetsest jutust ei tule see küll kuidagi välja, aga ma arvan siiski ise, et olulised on kindlasti ka eesmärk jõuda sihile ning suutlikkus hakkama saada ka halbades tingimustes, ehk ka halbade (toidu)varudega. 9. Kogu raamatu peale nägin hulgaliselt asju, mida olen õppinud nii ajaloos kui ka geograafias. Muuhulgas on tihti räägitud ka instrumentidest ja asukoha määramise meetoditest jms, mida on geograafiatunnis tihti vähemalt põgusalt puudutatud. Samuti räägiti nii mitmestki (loodus)tegurist, millest tunnis on palju juttu olnud näiteks passaattuultest, laiuskraadidest ja hoovustest. 10. Kokkuvõttes tekitas raamat siiski suhteliselt suurt hämmastust kõige üllatavam oli
Reservvaru– varu, mida omatakse üle tavapärase vajaduse.Reservvaru suurus sõltub nõudluse kõikumise ulatusest. Reservvaru hoitakse lisaks kasutusvarule selleks, et katta kõikumisi nõudluses ja ebakindlust tarnimisel. Reservvaru ülesandeks on kaitsta ettevõtet ja selle kliente varude lõppemise ehk defitsiidi eest. Spekulatiivne varu– varu, mida omatakse muudel põhjustel kui igapäevase nõudluse rahuldamine. Näiteks võib tegemist olla optimaalset vajadust ületavate varudega, mis on soetatud allahindluse saamiseks või kartuses, et ostuhind edaspidi tõuseb. Hooajaline ehk sesoonne varu– suure varu soetamine enne müügihooaja algust. Sesoonset varu hoitakse juhtudel, kui tootmine on hooajaline, tarbimine aga pidev. Ohutusvaru ehk puhvervaru on varu, mida vajatakse juhul, kui nõudlus ja/või läbimisaeg kõiguvad suures ulatuses. Samal ajal soovitakse tagada klientidele suuremate varude arvelt piisav tarnevõime.
V: Sellisel juhul, kui asju on vaja arvele võtta konkreetse ühikuna. Näiteks, mitte tsement kotiga vaid kilogrammiga. 4. Milliseid lisateenuseid võid pakkuda laos ja miks. V: Kaupade sorteerimine, komplekteerimine ja lähtestamine, markeerimine ja sildistamine, pakendamine, transportimine. Tagab kliendile ostetavate teenuste osatamise stabiilsuse teenuspakkuja poolt. Võimaldab kohandada protsesse kliendi soovidele vastavalt. 5. Riskid ja ohud varudega, mis see kaasa toob? V: * Varu jääb liiga kaua lattu, läheb riknema või ei ole enam sama kvaliteetiga, mis varem. · Kui kauba varu on üle hinnatud, ei pruugi klient seda osta ja varu jääb jällegi lattu seisma, vananeb, toote tähtsus kaob, uus ja parem toode tuleb selle asemele. Toob kaasa suuri kulutusi, vanad varud võtavad laos ära palju ruumi. 6. Mis on tellimisintervall? V: Kui tihedalt klient kaupa tellib. Paindlik varustamine?
· lõpetamata toodang pooleliolev toodang. Lõpetamata toodangu kogus sõltub tootmisprotsessi kestvusest. · valmistoodang kujutab endast lõpetatud toodangut, mis on lattu antud, kuid pole veel klientidele ära saadetud [2: 208]. Kasutades erinevate autorite arvamusi ja seletusi on kursusetöö autor seisukohal, et ettevõttel võivad olla väiksemad ja suuremad varad, kuid on ka ettevõtted kellel puuduvad varud. Kogu äriühingu tootmisprotsess on otseselt seotud aga varudega. Varudena või käsitleda kõike, mida ettevõttes vajatakse. Laiemas mõistes kuuluvad varude alla näiteks inimressursid, rahalised vahendid ja seadmed. Kitsemalt ehk finantsarvestuse tasandil on varud materjalid, pooltoodang ja valmistoodang. Varud peavad olema majanduslikult otstarbeka suurusega, sest seisvad laovarud on kohutavaks rahakulutajaks. Sellepärast peab planeerima materjali tarnimisaegu ja koguseid. Varude esmane arvelevõtmine
22. VEE - ENERGIA Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja- Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Vee-energia omahind on madal, kuid hüdroelektrijaama ehitamine kallis, seetõttu tasub neid rajada veerikastele või suure languga jõgedele. Äravoolu ühtlustamiseks rajatakse kõrge tammiga veehoidla. Tammi ehitamine on üldjuhul väga kulukas ja toob kaasa suuri muutusi jõgede veereziimis
Vali üks: a. on seletatav Keynese seisukohaga, et töötasu ei kasva tööjõu alahõive olukorras b. on seletatav Keynese seisukohaga, et töötasu ei alane tööjõu alahõive olukorras c. leiab tunnustamist klassikute poolt d. etendab väheolulist osa töötuse üldises tasemes Küsimus 11 Enamus majandusteadlasi on seisukohal, et lühiajalises perioodis hõive ja rahvusliku tootmise tase on määratud: Vali üks: a. hindade tasemega b. olemasolva tööjõuarvukusega c. kapitali ravuslike varudega d. kogukulutuste tasemega e. kõik vastused õiged Küsimus 12 Phillipsi pikaajalise kõvera järsk tõus võrreldes lühiajalisega on seletatav: Vali üks: a. Pikaajaliselt puudub seos intressimäära ja tööpuuduse vahel b. Lühiajaliselt on seos tööpuuduse ja inflatsdiooni vahel ilmsem c. Lühiajaliselt puudub seos tööpuuduse ja inflatsiooni vahel d. Seos inflatsiooni ja tööpuuduse vahel on ainult pikaajalises ajahorisondis e. Õiged vastused c) ja d) Küsimus 13
Ladude tüübid. Valikvastustega küsimused Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja? privaatlaos avalikus laos privaatlaos ja lepingulises laos avalikus laos ja lepingulises laos 4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust?
inflatsiooni ohjeldamisega. keinsionism- ,,paks riik", monetarism- ,,õhuke riik" fiskaalpoliitika- makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil. makroökonoomika- majandusteadus, mis uurib rahvamajandust kui terviksüsteemi valuutakomitee süsteem- riigis kasutusel olev rahasüsteem, mis põhineb fikseeritud vahetuskursil, raha pakkumine majanduses on määratud riigi kulla- ja välisvaluuta varudega. maksukoormus- riiklike maksude suhe SKP-sse, näitab kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude näol ümber, mis näitab kui suur roll on riigil majanduses käibemaks- tarbimismaks, millega makstakse kaupade ja teenuste tarbimist, kaudne ja riiklik maks, mis sisaldub toote hinnas 20% aktsiisimaks- tarbimismaks, millega maksustakase teatud konkreetset kaubagruppi täiendavalt käibemaksule, piiravad tarbimist ja reguleerivad turgu, kaudsed ja riiklikud maksud.
kohvioa väljavedu- selles on ta Brasiilia järel maailmas teisel kohal. Ekspordiks kasvatatakse peale kakaooa ja suhkruroo ka banaani, tubakat ja lõikelilli. Toiduks kasvatavad kolumbialased riisi, kartulit, maniokki ja maisi. Kuigi metsa on Kolumbias ülikülluses, seda eriti ei kasutata, sest selvasse on ehitatud vähe teid ja seega on metsa väljaveo tingimused viletsad. 1990- ndate aastate alguses hakkas Kolumbia pealinna Bogota lähedal toodangut andma suurte varudega naftamaardla. Nafta eksport on viimaste aastate jooksul riigile rikkust toonud ja majanduslikku olukorda parandanud. Banaan on üks tähtsamaid toidutaimi troopikas. Pärast ainsat viljakobara valmimist taime maapealne osa sureb. Mitmel pool Lõuna- Ameerikas kasvab kokapõõsas, mille lehtedest saab valmistada narkootikumi- kokaiini. Sellepärast kasvatatakse kokapõõsast ka kultuurina. Kolumbias on narkootikumikaubandusel eriti suur mõju. Seal on viimaseil
Neljandana välja toodud piitsaefekti põhjustaja (hindade kõikumine) vastu aitab tootjapoolne loobumine sagedastest hinnaalandustest, valides näiteks hoopis püsivalt soodsate hindade pakkumise strateegia. Sellist strateegiat kasutavad näiteks Procter & Gamble ja Kraft Every Day Low Price- strateegia nime all. (Lee et al 2004) Tarneahela osaliste omavahel koostööd tehes ja tegevusinfot jagades saab kahandada varusid, suurendades nii tarneahela paindlikkust ja vähendades varudega seonduvaid kulusid. Sajandivahetusel Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis tehtud uuring näitas, et tegevusinfo jagamine ja koostöö võimaldavad vähendada kogu tarneahela varudega seotud kulusid 40-70% (Hewitt 2001). Tarneahela partnerite integratsioon võimaldab vähendada muidugi ka horisontaaljooni ehk tegevuste ajakulu (Kiisler 2011). Enam kui tõenäoline, antakse teile leida võimalusi olukorra parandamiseks, võttes osa või kõik järgmistest meetmetest, sealhulgas
läbi väärtustlisavate protsesside 7. Tootearendus ja turuletoomine 8. Tagastused Tarneahela ajaline kaardistamine – LOE LK 106 aga pm hakatakse hoidma liiga palju varu päris tegevuste taustaks, see tuleneb peamiselt sellest, et ettevõtted kaitsevad ennast ebakindluse, nõudluse jne eest sp ongi tähtis teha omavahel koostööd ettevõtetel ning jagada kiiremini ja paremat teavet, siis saab vähendada varusid suurendades niimoodi paindlikkust ja vähendades varudega seonduvaid kulusid ka ajalisi. Tegevusinfo vahetamine võib vähendada 40-70% tarneahela varudega seotud kulutusi. Sellega saab vähendada ka tegevuste ajakulu, kuid see pole nii oluline kuna pole peamine kulutus. Verikaaljoon, mida on vaja vähendada ongi keskmine varude ooteaeg ladustamispunktides ehk aeg, mis kulub varude kohale jõudmisest järgmise tarneahela tegevuse alguseni. Kui väheneb nõudlus ja toimingumahud, siis pikeneb tarneahela maht
enda söevarud on ammendunud.Vanimad söekaevanduspiirkonnad on Euroopa ja Põhja- Ameerika. Euroopa vanas söekavandamispiirkonnas on praegu peamised tootjad Ukraina, Saksamaa ja Poola. Kaevandusmaht on kõikjal langenud, sest süsi pole eriti heade omadustega, kaevandamistingimused on rasked ja allesjäänud varud piiratud. Kaevandatavat kivi- ja pruunsütt kasutatakse peamiselt elektrijaamades. Uued, suurte ja heade varudega Siberi leiukohad jäävad aga tarbijatest kaugele, mistõttu sealne söekaevandamise maht on võrdlemisi väike. Põhja-Ameerika vanas kivisöe kaevandamispiirkonnas Apalatsides on sütt palju, kuid halvenenud kaevandamistingimuste tõttu on kaevandamine kallis. Üha enam toodetakse sütt USA ja Kandada lääneosas paiknevas uues piirkonnas, kus on head kaevandamistingimused ja kõrge kvaliteediga süsi. Kiiresti on kasvanud nii kivi- kui pruunsöe kaevandamine Austraalias
i Muutub rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 19 . Millisele jõele on otstarbekas ehitada hüdroelektrijaamu? Too näited! Suure landuda ja veerohketele jügedele. Nt. Jantse Hiinas; Jenissei, Rein, Volga, Colorado, Columbia. 20. Miks ei tasu elektrijaama ehitada Eesti suurima janguga jõele Piisale? Lang on suur, aga jõgi on veevaene. 21. Miks suurte vee-energia varudega arengumaades n nii vähe hüdroelektrijaamu? Sest nende ehitamine ja ülalpidamine on väga kulukas. 22. Jangtsele Kolme Kuru hüdroelektrijaama ehitamise plussid, miinused. Argumendid HEJ ehitamise poolt Vastuargumendid HEJ ehitamiseks Sotsiaalsed Ehitamisel saab tööd palju inimesi. Inimeste ümberkolimine ja paljud
asemel. Varud ei ole ohutusventiil ahela eri komponentide vahel, vaid neid kasutatakse integreeritud tootevoo taskaalustamise viimase võimalusena. Ahela edukuse määrab integreeritud infosüsteemide kasutamine 5. Suboptimeerimine tarneahelas Ulatus/ Läbimisaeg + Kaubavarud = Maht Läbi omavahelise kommunikatsiooni ja tegevusinfo jagamise saab kahandada varusid, seega suurendada tarneahela paindlikkust ja vähendada varudega seotud kulusid. 6. Tõmbav tarnemudel Hankimine, tootmine, tarnimine toimub vastavalt konkreetsele tellimusele. Kliendi tellimus tõmbab toote läbi tarneahela. 7. Mida iseloomustavad tarneahela üleminekupunktid Kus toimub tarneahelas üleminek tegutsemiselt nõudluse prognooside alusel tegutsemisele konkreetsete tellimuste alusel. CPRF: kollaborataiivne planeerimine, prognoosimine ja varude täiendamine. Ettevõte on paindlik. Müük kasvab, varud vähenevad, tarnevõime kasvab. 8
eesmärgile, milleks on inflatsiooni hoidmine euroalal keskmiselt veidi alla 2%. Varaostudeni on keskpangad jõudnud seetõttu, et majandusaktiivsusele ning inflatsiooni juhtumiseks tavapäraselt kasutavad intressimäärad on jõudnud nilli lähedale ning nendega pole enam võimalik majandust mõjutada. Valuutakommitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem - Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Rahabaas tagatud kulla või välisvaluuta varudega. Eesti panga põhiülesanded: - Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises - Osalemine finantsstabiilsuse tagamises - Usaldusväärsete ja hästi toimivate arvestussüsteemide käigushoidmine ja arendamine - Eesti stabiilsuse ja kestliku majandusarengu teostamine jne Rahapoliitika e.monetaarpoliitika • Eesmärk reguleerida raha pakkumist. Keskpanga regulatiivne tegevus rahalise stabiilsuse tagamises
toodavad suured hüdroelektrijaamad. Suuri hüdroelektrijaamu saab rajada maades, kus on suured veevarud näiteks Skandinaavia maades, Põhja-Ameerikas ja Venemaal. Euroopa Liidu suurimad ressursid asuvad Alpides(Prantsusmaa, Itaalia, Sveits ja Austria kasutavad 35% hüdroenergiast Lääne-Euroopas), Püreneedes(Hispaania, Prantsusmaa), Appenniinides(Itaalia) ja nagu öeldud Skandinaaviamaades. Põhja-Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku annavad need kaks riiki ligi neljandiku maailma veejõujaamade elektritoodangust. Kiiresti on vee-energia kasutus kasvanud Hiinas. Kolme Kuru hüdroelektrijaama on valmimise järel maailma võimsaim elektrijaam.
Vee-energia kasutamine Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja-Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Peale energia saamise on hüdroelektrijaamade veehoidlatest inimestele ka muud kasu. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara, mida saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks jne
siin rebaseid ja kährikuid, samuti metsnugiseid ja oravaid. Samas võib viimaste roheliste koridoride hoonestamine sulgeda suuremate imetajate pääsu kaitsealale või sealt sisemaa poole. 2. Laukesoo maastikukaitseala Laukesoo maastikukaitseala asub Harjumaal Kõue vallas, hõlmates Aela, Nõmmeri, Paunaste, Kadja, Pala ja Saarnakõrve küla. Laukesoo on üks soodest, mis võeti kaitse alla 1981. aastal sookaitsealade moodustamise käigus. Kaitseala põhieesmärgiks on suure, puhta vee varudega rabamassiivi kaitse. Laukesoost saab alguse ka Pirita jõgi. Kaitsealal asuvad suured sookurgede pesitsus- ja sügisesel läbirändel kogunemisalad. Kaitseala pindala on 2542 ha. Seda ala vääristavad puutumatu rabamassiiv oma imepäraste rabaelementide ja puhta vee varuga. Siin on suured sookurgede pesitsus- ja kogunemisalad ning tegutsemispiirkond kaljukotkale. Maastikukaitsealal kaitstakse eriti sookurgede pesitsuspaiku. 3. Matsalu rahvuspark Kaitseala pindala on 486,1 km²
· Ootamatu nõudluse rahuldamiseks; · ühtlustada hooajalist või tsüklilist nõudlust; · kliendi vajaduste paremaks rahuldamiseks; · ära kasutada allahindlust; · saada allahindlust koguselt; · luua varud hinna tõusu ajaks. 24. Varude tasemest otseselt sõltuvad kulud on: · kapitali kulud; · varude teenindamise kulud; · varude tasemest sõltuvad kulud ruumikulud; · varudega kaasnevast riskist tulenevad kulud. Varude tasemest kaudselt sõltuvad kulud on: · varude hankimiskulud; · varude tasemest sõltuvad transpordi ja tootmiskulud; · madalast varude tasemest tulenev varude lõppemise kulu. 25. Viis põhielementi, mis toetavad JIT kontseptsiooni: nullile lähenevad laovarud, lühike läbimisaeg, väike, sage täiendkogus, hea kvaliteet, null defekti. Ülesanne:
oleks ligem. VII Milline keskkonnareostus võib kaasneda nafta ammutamise, transpordi ja kasutamisega? V: 1. Nafta ammutamisel- tankeritega juhtub avariisid. 2. Transpordi ja kasutamisega- naftat võib sattuda pinnasesse, võivad hävida pinnas ja mageda vee varud. VEEENERGIA: I Millistele jõgedele on otstarbekas ehitada hüdroelektrijaamu? V: Suure vooluhulga ja suure voolulaenguga jõgedele. II Miks suurte vee-energia varudega arengumaades on nii vähe hüdroelektrijaamu? V: Rajatised, tehnoloogia on kallis. Riigid on vaesed, ei jätku raha. TUUMAENERGIA: I Nimeta viis Euroopa riiki, kus tuumaenergiat üldse ei kasutata. Põhjenda, miks? V: Eesti, Läti, Island, Norra(sest on nafta ja hüdroenergia), Poola(maagaas, kivisüsi), Itaalia(maagaas, kivisüsi). Sest Eestis on oma põlevkivi olemas, Lätil oma hüdroenergia, Islandil maagaas. II Miks kasutatakse tuumaenergiat vaid arenenud riikides?
on sama, erinevus seisneb selles, et analüüsitakse omavahel kolme või enama aruandeperioodi aruandeid. Maksevõimelisuse näitajad Käibekapital on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. Tootmisvarudega kaetuse kordaja näitab, kui suur osa lühiajalistest kohustustest on kaetud ainult varudega. Maksevõimelisuse näitajad Maksevõime kordaja leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest. Maksevalmiduse kordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on firma võimeline kohe tasuma. Tegevustulemuse analüüs Tegevustulemuse ehk esmase efektiivsuse analüüs vaatleb, kuidas ettevte on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste - kulude ja tulude - loomisel. Ettevtte majandustegevus efektiivsus määratakse ära nelja komponendi - varade,
vajalik palju tööjõudu, varingute tõttu eluohtlik ja ka tervistkahjustav töö. Söe kaevandamine karjäärides: Eelised Odavam, kulud väiksemad, tööjõudu vähem. Puudused Lõhub maastikku(terveid mäestikke), raskem sügavamal olevaid kihte kätte saada, põhjavesi võib reostuda, tekivad aherainemäed vaja taastada maapind, saastab loodust ja õhku. 10. Miks suurte vee-energia varudega arengumaades on nii vähe hüdroelektrijaamu? Neid on kallis rajada, tehased ja vabrikud suletakse üleujutuse tõttu. Linnad üleujutuse tõttu kaovad, uute rajamine on väga kallis 11. Analüüsi Kolme Kuru HEJ rajamisega seotud probleeme Hiinas. Millised on sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnaalased argumendid HEJ a ehitamise poolt ja vastu? Kolme Kuru HEJ: majanduslik kasu/kahju: suures kogused odavat elektrit;
otseselt keskonda. Alternatiivsete energiate hulka kuuluvad vee-energia, tuuleenergia, loodete energia, ja maasisene energia. Nüüd räägikski veidi lähemalt alternatiivsetest energiaallikatest. Taastvatest energiaallikates kasutatakse kaasajal kõige enam veejõdu. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja-Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Päikeseenergiat kasutatakse veel vähem kui vee-energiat. Päikeseenergia otsese kasutuse ajalugu on pikk, kuid 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemiid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda
makromajanduslikke näitajaid. Logistika rolli suurendavad: toodete eluea lühenemine(ajateguri tähtsus suureneb), kaupade sortimendi laienemine(keerulisemad konsolideerimis- ja jaotusskeemid), spetsialiseerumine, konkurentsi kasv (vajadus saavutada konkurentsieelis), hindade järjepidev kasv (vajadus vähendada kulusid). Varude optimeerimise tähtsust põhjendatakse sellega, et logistiliste kulude struktuuris hõlmavad varudega seotud kulud kuni 50% ( siia arvatakse ka juhtimis–, kaupade riknemise ja kadudega seotud kulud ) paljudes firmades on suur osa käibekapitalist seotud varudega 10–50% firma aktivatest Tootmises moodustavad varudega seotud kulud 25–30% kogukuludest. Logistika võimaldab varusid vähendada eesmärgikompromisside, optimeerimise, tegevuste kooskõlastamise, töökindluse jms. tagamise kaudu (joonis 3.3)
järel maailmas teisel kohal. Ekspordiks kasvatatakse peale kakaooa ja suhkruroo ka banaani, tubakat ja lõikelilli. Toiduks kasvatavad kolumbialased riisi, kartulit, maniokki ja maisi. Kuigi metsa on Kolumbias ülikülluses, seda eriti ei kasutata, sest selvasse on ehitatud vähe teid ja seega on metsa väljaveo tingimused viletsad. 1990- ndate aastate alguses hakkas Kolumbia pealinna Bogota lähedal toodangut andma suurte varudega naftamaardla. Nafta eksport on viimaste aastate jooksul riigile rikkust toonud ja majanduslikku olukorda parandanud. Banaan on üks tähtsamaid toidutaimi troopikas. Pärast ainsat viljakobara valmimist taime maapealne osa sureb. Mitmel pool Lõuna- Ameerikas kasvab kokapõõsas, mille lehtedest saab valmistada narkootikumi- kokaiini. Sellepärast kasvatatakse kokapõõsast ka kultuurina. Kolumbias on narkootikumikaubandusel eriti suur mõju
numbrid on märgistatud nullidega, pangatähtede esiküljele on trükitud sõna PROOB ja tagaküljele ingliskeelne sõna SPECIMEN ning üldreeglina on näidispangatähed jooksvalt nummerdatud. 5. Eesti krooni ajalugu 20 juuni 1992 võeti taaskord kasutusele Eesti kroon. Inimesed said vahetada oma rublad uute eesti kroonide vastu kursiga 10 RBL=1EEK. Iga inimene võis vahetada kuni 1500RBL=150EEK. Eesti krooni baasraha on tagatud 100% kulla ja konveteeritava välisvaluuta varudega. Rahareformi seaduse järgi võrdsustati kroonide kogus kulla reservidega Eesti Pangas, mis tähedab, et kroon on Eesti siseselt 100% umber vahetatav ehk oga füüsiline või juriidiline isik võib ja saab krooni ümber vahetada igasse olemasolevasse valuutasse ja vastupidi. Alguses oli idée seostada Eesti kroon metsaga, kuna ei oldud kindel, et riik oma kullavarud välisriikidelt tagasi saab. Eesti kroon on algusest peale olnud tagatud ainult
Järgmisel päeval lahkuti suuskadel. Iga päev jäeti puhkekohta maha märk infoga reisist. 82 vahelaagrisse jõuti 4. novembril, kus oldi 2 päeva. Läbiti 20 miili päevas. Ja seda vaid 5 tunni jooksul iga päev, sest siis tuli telk üles panna ja ülejäänud päeva puhata. 11. novembril nähtud mäed nimetas Amundsen Kuninganna Maud`i maaks Norra kuninganna järgi. Mäe jalamile löödi üles laager ja arutati, kuidas läbida ülejäänud 340 km. Otsustati 30 päeva varudega ja 42 koeraga mäkke ronida. Tipus aga tappa 24 üleliigset koera. 4 päevaga jõuti 10 000 jala kõrgusele. Kaks päeva oodati lumetormi tõttu. Järgmised 10 päeva liikusid viis meest 18 koeraga udus 35 miili tunnis kiirusega. Siis olid nad vastamisi suurima takistuse "Saatana Balliruumi" nimelise liustikuga. 8. detsembriks, möödudes kaugeimast punktist lõunas (88E;23S), kuhu inimene seni oli jõudnud, olid nad poolusest 95 miili kaugusel. Reedel, 14
sõlmpunktid Põhja- Itaalias, Lõuna- Prantsusmaal ja Flandrias. Põhjused: · ilmastiku soojenemine kogu Euroopas 12.sajandist kuni 14. sajandi alguseni · üleminek kolmeväljasüsteemile, mis sai alguse Prantsusmaa kirdeosas, võimaldas suurendada haritavat pinda ( kolmandik maast poole asemel puhkas) , varieerida põllukultuuride liike ja sügisese saagi ikaldumise korral toita end kevadise saagi varudega ( või vastupidi) · ratastega hõlmadra kasutuselevõtt ja raua suurenev osa põllutööriistades võimaldasid sügavamat kündi. Rattad tagasid ühtlasema vao, hõlm pööras künniviilu kummuli. Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli kiirem. · Üha rohkem kasutati vesiveskeid ja tuulikuid Poliitiliselt taotlesid linnad sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid selle nimel valmis ka sõdima
normaalsed materjali tootmiskaod, tootmishoone ja -seadmete amortisatsioon, lõpetamata tootmisega tavapärased laokulud, tööliste ja tootmisjuhtide palgakulu, ostujuhi palgakulu jne. Juhul kui põhitoote valmistamisega kaasneb kõrvaltoodangu saamine, võib selle arvele võtte neto realiseerimismaksumuses. Müügihind – müügiga kaasnevad kulud. Tulude ja kulude vastavuse printsiibi tagamiseks sisaldab I kasumiaruande skeemi kahte varudega seotud kulude korrigeerimise kirjet: Valmis-ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus – jääkide suurenemine võrreldes aasta alguse jääkidega näidatakse kulude vähendusega st. negatiivse kuluna (tulude suurendamisena) ning jääkide vähenemine vastupidi kulude suurenemisena (tulude vähenemisena). FIFO – tooteid müüakse nende soetamise järjekorras. Kaalutud keskmine – soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse iga
tootmismahu üh väljundühiku võrra juhul, kui see väljundühik on olemasoleva toodangumahuga võrreldes valitud piisavatl väike. TC=VC+NVC e. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) i. kogukulu vs täiskulu f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) i. omamise kogukulu g. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud) 6. Logistikakulud a. Varudega seotud kulud b. Kulude klassifikatsioon transpordis (infrastruktuuri- ja sõidukikulud, ekspluatatsiooni- ja kapitalikulu) · Sõidukikulud - Ekspluatsioonikulud nt kütus, hooldus, tarvikud, tööjõukulud - Kapitalikulud nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad · Infrastruktuurikulud - Ekspluatatsioonikulud nt hooldus, tarvikud, tõõjõukulud - Kapitalikulud nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad 7. Juhtimis- ja kuluarvestuse universaalmeetodid
realiseerimisväärtust. Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Juhul kui varem allahinnatud varude neto realiseerimisväärtus hilisematel perioodidel taas tõuseb, tuleb varasem allahindlus tühistada. (SME IFRS 27.2, 27.4). 2.4.4. Konsignatsioonikaubad Juhul kui üks ettevõte (edasimüüja) teostab teise ettevõtte (tarnija) varude müüki (konsignatsioonimüük), kajastatakse varusid selle ettevõtte bilansis, kes kannab põhilisi varudega seotud riske (näiteks kauba riknemise risk; turuhinna muutumise risk; kaupade finantseerimisega seotud riskid ja kulud jne). Juhul kui valdav osa konsignatsioonikaupadega seotud riske jääb tarnijale, kajastatakse antud kaubad tema bilansis. Juhul kui edasimüüja võtab endale enamuse kaupade realisatsiooniga seotud riske, kajastatakse antud kaubad tema bilansis. 8 2.5. JÕUSTUMINE JA ÜLEMINEKUSÄTTED
14. Intressikulude kattekordaja (times interest earned) 15. Fikseeritud kohustuste kattekordaja (fixed charge coverage) MAKSEVÕIMELISUSE EHK LIKVIIDSUSE NÄITAJAD KÄIBEKAPITAL on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. LÜHIAJALISTE VÕLGNEVUSTE KATTEKORDAJA kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. TOOTMISVARUDEGA KAETUSE KORDAJA näitab, kui suur osa lühiajalistest kohustustest on kaetud ainult varudega. MAKSEVÕIME KORDAJA leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest. MAKSEVALMIDUSE KORDAJA näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on firma võimeline kohe tasuma. TEGEVUSTULEMUSE ANALÜÜS Tegevustulemuse e esmase efektiivsuse analüüs vaatleb kuidas ettevte on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste - kulude ja tulude - loomisel. DEBITOORSE VÕLGNEVUSE KÄIBESAGEDUS näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust
annaabi.ee 
