Eestlane - kes ta on? (3)

Eestlane – kes ta on?
Eestlased on väga pika ajalooga rahvas. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asukoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Esimesed elanikud tulid siia kusakilt lõuna poolt, mida kinnitavad Pulli asulast leitud esemed.
Selle pika ajalooga rahvas on läbi elanud alates muinasajast kuni tänapäevani nii raskemaid kui ka kergemaid aegu. Aja jooksul on välja kujunenud eestlase iseloom. Kuna ellu jäid ainult tugevamad ja töökamad, nõrgemad surid, siis muutus ka eestlase iseloom.
Eestlane armastab vabadust. Mäletame eestlase muistset vabadusvõitlust, kus eestlased olid ligi 20 aastat kestnud sõja vältel kaitsnud oma maad ja rahvast nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid. Kuna sõjaline ülekaal vastase pool, tuli alla vanduda.
Ka Jüriöö ülestõus 1343.a. jüriööl näitas eestlaste püüet vabadusele. See oli relvastatud mäss, kus põletati mõisaid ja kirikuid, tapeti kätte sattunud sakslasi.
Üle tuli elada ka Saksa ja Vene okupatsioon . Väga kohutav oli 1941. aasta 14. juuni massiküüditamine. Sõja ajal metsavennad võitlesid vabaduse eest, kaugemaks sihiks oli kodumaa vabastamine ja iseseisvuse taastamine. Kõik need raskused ei suutnud murda eeslaste vabadusearmastust: kuulati Ameerika Häält, peideti sini-must-valget lippu lootuses, et saab kord jälle lehvima panna. Mõned inimesed olid lootuse kaotanud, rasketel aegadel läksid üle vastaspoolele, kuid enamus eestlasi jäid truuks oma põhimõtetele.
Väga suur tähtsus oli Balti ketil, mille pikkus oli 600 km ja selles osales ligi 2 miljonit inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust.
Väga iseloomulik on eestlase töökus. Juba väikeste lastena pidid nad karjas käima, hiljem heinamaal ja põllutöödel. Peres oli palju lapsi, kellest loodeti abilisi. Ka vanemad rügasid varavalgest hilisõhtuni tööd teha ning igaüks soovis oma lastele kergemat elu kui neil endil. Ka Vargamäe Krõõt ja Andres elasid samasugust elu. Andrese eesmärk oli töötada, raiuda võsa, harida põldu ja kuivendada maad. Krõõt, kes sellele elule vastu ei pidanud, suri pärast neljanda lapse sündi. Aga elu läks edasi, Krõõda asemele astus Mari, kes jätkas Vargamäe perenaisena.
Nagu Vargamäe Andres, nii ka tänapäeva eestlane on töökas ja võitleb oma õiguste eest. Aga tänapäeval on kohus õiglasem kui Andrese ajal, kus usuti peremeeste tunnistusi rohkem kui sulaste omi.
Eestlast iseloomustab ka kodumaa-armastus. Väliseeslased hoiavad oma sidet kodumaaga, teevad ülemaailmseid kokkutulekuid. On ka eestlasi, kes on Eestisse tagasi tulnud. Ka praegu läheb nooremaid eestlasi välismaale tööle, aga enamus siiski ajutiselt .
Võib mainida ka eestlaste jonnakust. Eriti on seda märgata saarlastel. Tänu jonnatusele saadakse üle ka raskustest.
Minu arvates on eestlane nii sihikindel, edasipüüdlik ja vabadust armastav, kes on nii kaua vastu pidanud igasugustele katsumustele, seega eeslane olla on uhke ja hää!