Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees-Aasias uus usund - ristiusk ehk kristlus. Sealt levis see üle tohutu suure riigi, jõudes välja ka Itaaliasse, Rooma riigi keskusse. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Muidugi ei saanud sellised vaated meeldida Rooma valitsejatelele ning nad hakkasid ristiusulisi taga kiusama, kartes, et orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik; siis pääseb elus talutud kannatuse eest pärast surma taevariiki - paradiisi. See viis usklikke, nn kristlaste mõtted eemale maistelt hädadelt ja viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks.
Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees-Aasias uus usund ristiusk e kristlus. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Muidugi ei saanud sellised vaated meeldida Rooma valitsejatelele ning nad hakkasid ristiusulisi taga kiusama, kartes, et orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik, siis pääseb elus talutud kannatuse eest pärast surma taevariiki - paradiisi. See viis usklikke, nn kristlaste mõtted eemale maistelt hädadelt ja viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks.
Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega kontraposti rakendamine. 4.saj eKr taandub pidulik enesekindel rahu skulptuurid muutuvad vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Pea pikkuse moodustas 1/7 kogupikkusest Polykleitose ,,Odakandja" ja 1/8 Lypsippose ,,Kaapijal". Rooma arhitektuur. Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. Näiteks Rooma Panteoni kõikidele jumalatele pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele
Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis uus usund nimega ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Kuna ristiusk oli keelatud pidasid usklikud jumalateenistusi maa-alustes matmispaikades katakombides. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud
Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis uus usund nimega ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Kuna ristiusk oli keelatud pidasid usklikud jumalateenistusi maa-alustes matmispaikades katakombides. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud
VARAKRISTLIK KUNST 2-5 SAJ Ristiusk kuulutas,et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimestele võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik siis pääseb elust talutud kannatuste ees taevariiki. Ees-Aasias tekkis ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkis ka varakristlik kunst. See arenes Rooma aladel. Kuna ristiusk oli keelatud siis pidid usklikud kasutama maa-aluseid matmispaiku kokkutulekuks ehk katakombe. Arhitektuur Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. KIRIK ROOMA ÄRIHOONE SKULPTUUR Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Nad ei tahtnud sarnaneda antiikrahvaga.
Kreeka kunst 3000a e.Kr hakkas arenema kreeka aladel kreeka kunst. Kreeka kultuur vahendas van idamaade ja antiik kreeka kunsti mõjusid. Vana kreeka kunstist meie eristame 3 ajajärku. 1)Varaminoiline 2600a. e.Kr 2)Keskminoiline 2000a. eKr 3)Hilisminoiline 1400a. e.Kr Minoiline on saanud nime kreeka valitseja Minos'e järgi. Varasem ajajärk losside eelne aeg tunneme ainult väheste keraamika toodete põhjal. Kunsti õitse aeg oli kesk-ja hiline ajajärk. Ennekõike väärivat tähelepanu sellest ajastust suurepäraste losside varemed. Loss on mitme
Varakristlik kunst Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas ristiusk, mis levis tasapisi üle kogu riigi. Esialgu oli ristiusk keelatud nagu ka teised mitteametlikud usud. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on kõik võrdsed ja see ei meeldinud valitsejatele, sest nad kartsid selle usu levimisel alamate ülestõusu. Seetõttu kiusati kristlasti taga ja nad pidid tegutsema salaja Oma kogunemisteks kasutasid nad maa-aluseid katakombe, mis olid sageli mitmeid kilomeetreid pikad looduslikud või pinnasesse kaevatud käigud.. Katakombid Katakombide seintesse uuristati hauad kuhu maeti oma surnud aga seal
Kunstiajalugu 10. Klass 1.1 Mis on kunst? Sõnal kunst on mitu tähendust. Laiem käsitleb kunstina kõiki neid inimkultuuri harusid, mis tegelevad kujundite loomise ja töötlemisega. Nii näiteks tegeleb muusika helikujunditega, kirjandus keelkujunditega, teatri-, filmi- ja tantsukukunst loovad liikuvaid ja visuaalseid kujundeid, segatuna helide ja keelekujunditega. Piir kunsti ja mittekunsti vahel on sageli udune ja muutlik, enam vähem kindlaks saab pidada ainult
Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid. Ristiusk ehk kristlus tärkas Palestiinas. Rooma tuli sellepärast, et roomlased võtsid kergelt üle kõik uue ja huvitava. Ristiusk levis suuliselt ja kirja teel (kiri ühendas väiksemaid ja üksteisest kaugemal olevaid kogudusi). Roomas sattus ristiusk võimudega vastuollu, kuna see erines oluliselt teisest uskudest. (õõnestas orjapidamist, riiki, õigust ja moraali). Kõige enam ei meeldinud võimudele see, et jumala sõna järgi olid kõik võrdsed. Võimud hakkasid kristlasi taga kiusama, visates neid amfiteatrites kiskjatele söödaks ja neid risti lüües. Kui rooma riik 3 sajandil p.Kr kriisi sattus, siis kiusamised sagenesid märgatavat. Kõige hullema kiusamise vallandas aastal 303 keiser Diocletianus
Kunstiajalugu Kunstiajalugu kunstiteadus, mis uurib kujutava kunstiteoste liikide ajaloolist arengujärku. Maale vaadates pööran tähelepanu: · Teema kõigil maalidel on teema, mis sõnamit ta kannab. Sageli on teema hõlpsasti äratuntav. Varasemate tööde puhul on kunstnikud valinud teema piiblist või antiiksed lood Kreeka- ja Rooma mütoloogiast. Maale luues eeldasid kunstnikud, et vaataja tunneb neid lugusid. Tänapäeval vanade lugude taasavastamine võib olla maalide vaatamise juures nauditav tegevus. · Tehnika iga maal on ühel või teisel viisil loodud ja seejuures on kunstnik rakendanud oma oskusi. · Sümbolism paljud tööd kasutavad keerukat sümbolite keelt ja allegooriat, mida mõistsid kunstnikud kui ka vaatajad.
Kunstiajalugu. Konspekt. XII klass · Kunst Vana-Kreekas: ehituskunst ` Kreeka kunst algab toorlaste tulekuga praegusele Kreeka territooriumile 12. Sajandil e.Kr, kuid ometi kulus 6 sajandit enne kui suudeti kunsti vallas midagi märkimisväärset luua. Ajalooliselt jaguneb kreeka kunst kolme perioodi: 1. Arhailine aeg - 600 e.Kr - 480 e.Kr ( suure pärslaste kallaletungi tagasilöömine) Selle ajajärgu alguses olid kreeklaste hooned enamasti puidust ning seega pole neist enam midagi alles. Küll aga pärinevad arhailisest ajast vanimad templite jäänused (ehitusmaterjaliks oli juba kivi, eriti marmor ja lubjakivi, tänapäeval on pühakodade jäänused happevihmade tõttu suures ohus). Tempel seisis astmeliselt
VARAKRISTLIK KUNST RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannkul Palestiinas tärganud ristiusk ehk kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele sai tähtsaks ka kristlik kirjasõna. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, kuid siiski sattus varsti ristiusk Rooma võimudega vastuollu, sest ta erines põhimõtteliselt tesitest usunditest. Ristiusk Roomlaste arvates: väga radikaalne, ühendada usk ja igapäevaelu, sõna ja teo ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4
Tallinna Polütehnikum Kunstiõpetuse konspekt Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Mis on kunst? Üks paljudest definitsioonidest ütleb, et kunst on inimtegevuse eriline loom, milles maailma kunstiline tunnetamine on orgaaniliselt seotud loomisega ilu seaduste järgi. Kunst jäädvustab elu selle esteetilises mitmekesisuses. Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteedilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib.
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil)
Tartu Kutsehariduskeskus ISESEISEV TÖÖ KUNSTIAJALUGU Tartu 2009 ANTIIKAJA KUNST ÜRGAJA KUNST 4000 eKr. SKULPTUUR: Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale,
vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. Kunsti tekkimise põhjused: 1. Hetke emotsiooni jäädvustus vabal tahtel 2. Esteetiliste vajaduste rahuldamine (keskkonna paremaks, ilusamaks, kaunimaks muutmine) 3. Uskumus, mütoloogia 4. Mäng- on vaba tahte avaldus nagu kunstki. Esiaja kunst: Esiaeg on inimkonna kõige vanem ja pikem periood (u. 2,5 milj.) kuni kirja kasutusele võtmiseni. 1. Kõige vanemaks kunstiliigiks võib pidada maalikunsti koos skulptuuriga. Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega
vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. Kunsti tekkimise põhjused: 1. Hetke emotsiooni jäädvustus vabal tahtel 2. Esteetiliste vajaduste rahuldamine (keskkonna paremaks, ilusamaks, kaunimaks muutmine) 3. Uskumus, mütoloogia 4. Mäng- on vaba tahte avaldus nagu kunstki. Esiaja kunst: Esiaeg on inimkonna kõige vanem ja pikem periood (u. 2,5 milj.) kuni kirja kasutusele võtmiseni. 1. Kõige vanemaks kunstiliigiks võib pidada maalikunsti koos skulptuuriga. Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg.
inimese vaba tahte väljendus.koopamaalignute kõrval valmistati ka mitmesuguseid luus ja kivist kujusid. Pronksiaeg-4000aekr-5saj rajatisteks Menhirid-arhitektuuri teke. U.4 m kõrgused kivid, km pikkused rajad, arvatavad pühade retkede kohad. Tuntuimad menhirid prantsusmaal Bretagnes . Sellest ajast säilinud ka dolmenid-algelised hauakambrid. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringina tekkis kromlehh, tuntuis on Stonehenge inglismaal. Mesopotaamia kunst Tähendab jõgede vahelist ala. Tänapäeval iraak, eufrati ja tigrise jõe vaheline maa-ala. 3000 a ekr võtsid Sumerid kirja kasutusele-kiilkiri, nendel oli ka kõrgetasemeline niisutuspõllundus, keraamika ja metallurgia.Sumereid peetakse ka ratta ja vankri leiutajateks. Püstitasid suuri astmelisi torne-tsikuraate Tänu vanimale, Gilgamesi eeposele on andmed vanima kultuuri kohta. Kangelaslood, tõekspidamised jm. 18saj Babüloonlased vallutasid sumerite linnriigi,
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell
loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada usundeid. Usundid. Peale nähtava maailma oli ka nähtamatu maailm, seda üritati kunstiga väljendada. Usuti vaime. Inimestel oli uskumus, et neil oli tootem kaitsev loom, kes on hõimuga suguluses. Teised inimesed ei uskunud tootemisse, vaid uskusid, et nende esivanemad kaitsevad neid. Neid kujutatakse koondkujudena, kes ei sarnane inimesele
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine
Vana riik 27. saj eKr–24. saj eKr Keskmine riik 21. saj eKr–18. saj algus eKr Uus riik 16. saj eKr–11. saj eKr Hilis-Egiptus (1. at eKr) Egiptuse soodne geograafiline asend oli heaks kaitseks rändrahvaste kallaletungide eest, samal ajal aga isoleeris riigi teistest vanaaja maadest. See oli üheks põhjuseks, miks Egiptuse kultuur suhteliselt aeglaselt arenes ning pikka aega muutumatuna püsis; teiseks põhjuseks oli usund. Egiptuse usundi peamiseks eripäraks oli üldine surnutekultus ja usk hauatagusesse ellu, sellega on seotud egiptuse peamiste arhitektuurivormide tekkimine ja püsimine. Ajastu ehitusmälestisi: Giza püramiidid (3. at eKr) Amoni tempel Luxoris (2. at eKr) Amoni tempel Karnakis (2. at eKr) Abu-Simbeli kaljutempel (2. at eKr) Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid
sajandil kujutati nii realistlikke kui ka kauneid kunste. · Realism tegelikkus, püüab jäljendada midagi olulist või tüüpilist · Naturalism jäljendab väga püüdlikult, aga valimatult. · Stilisatsioon muudetakse looduslikke vorme, et nad sobiksid paremini mõnda süsteemi. · Idealiseerimine parandatakse loodusevorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile · Stiil teatud ajastu käekiri, tuleb vanarooma sõnast stilus-kirjapulk 2. Esiaja kunst Esiaeg: * kõige varasem arenguperiood, kui polnud veel riike ja linnu * algab kahel jalal kõndinud olevuste tekkega (7 miljonit aastat tagasi); 200 000 aastat tagasi tekivad esimesed inimeed Kunsti tekke teooria: * maagilised üritused seostatakse usuga (jahimaagia kujutatakse kütitavaid loomi; viljakusmaagia kujutatakse naisi) * toteism (inimesed avastasid, et pärinevad loomadest kujutatakse mittekütitavaid loomi)
KUNSTIAJALUGU 3 I Rooma Vabariigi aegne kunst · Vabariigi aeg 509.a eKr Junius Brutus rajab vabariigi, 27.a eKr kehtestatakse keisririik · Vabariigi esimestel sajanditel oli Rooma küllaltki väike ja pidevates sõdades · Vallutati kogu Kesk-Itaalia · 3. saj keskpaigaks eKr on Rooma Vabariigi valduses juba kogu Itaalia · Roomast saab suurriik · Rooma kunsti on tugevasti mõjutanud kreeklased · Roomlased võtsid arhitektuuris üle kreeklaste dooria, jooni ja korintose stiili · Roomlased segasid sageli stiile omavahel · Komposiitkapiteeliga sammas ühendati joonia ja korintose samba kapiteel · Rooma skulptorid on teinud palju kreeka kuulsate skulptuuride koopiaid · Tänu nendele koopiatele on säilinud ettekujutus Vana-Kreeka skulptuurist · Siiski ei olnud rooma kunst ainult kreeka kunsti kopeerimine
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele.
tähtsust. Samasugused on ka istuvad figuurid. Eripäraks Egiptuse skulptuuride juures on see, et need on mõeldud vaatamiseks otse eest. Skulptorid oskasid küllalt meisterlikult inimkeha kujutada, kuid nad ei hoolinud eriti individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt · 2. Saksa kunst 15.-16. Sajandil Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. Võeti kasutusele puulõikeethnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika vasegravüür.Eriti puhkes õitsele graafika, sest see kunstiliik oli kõige sobivam väljendama võitluslikke ideid ja sekkuma pinevasse ühiskondlikku ellu. Albrecht Düreri vase ja puulõiked kuuluvad graafikakusnti tippsaavutuste hulka. Dürer oli
Paleoliitikumi kunstnik ei joonistanud näituste jaoks nagu tänapäeva inimesed.Maalid olid tihti koopasügavustes, mida võis näha ainult tule valgel. See näitab, et ilmselt oli kujutamine seotud inimeste kõige olulisemate mõtete ja tunnetega. Ilmselt püüti kujutiste abil kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. Tihti joonistati ka seda mida teati, mitte ainult mida nähti, näiteks siseelundeid. Kujutistega püüti liita suguharu liikmeid. Nii tekkis kunst inimeste ühendamiseks ja selle väljendamiseks mis on inimestele oluline. Maskid on troopikavööndi põlluharijate visuaalse kunsti huvitavaim osa. Nende loomine näitab kujutlusvõimet ja materjalide töötlemise oskust. Ornament tähendab kaunistamist. Ornament koosneb tavaliselt korduvatest elementidest. Need võivad väljendada looduse vorme, aga olla ka mittekujutavad nt. Geomeetrilised. Loodusrahvad kastuasid ormanente elamutes, tarbeesemetel, või tätoveeringutena. Ürgne
· seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult Stilisatsioon- muudetakse looduslikke vorme nii, et nad sobiksid mõnda süsteemi Idealiseerimine- muudetakse loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile Kaanon- püsivad kindlad reeglid kunstis, mille järgi peab kujutama
Tarbekunsti on sageli liigitatud materjalide järgi (savi, metall, klaas, puit, nahk, tekstiil jne) 20. saj tekkis tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine disain. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud kauniteks kunstideks. Selline nimetus levis17. 18. saj klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. 19. saj levis realistlik esteetika, mille järgi kunst peab taotlema tõde ja selleks jäljendama (kujutama) nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend kujutav kunst. 20. saj hakati kasutama nimetust vabad kunstid. 2. Kunsti tekkimine megaliitilised ehitised, koopamaalid, pisiplastika. Arvatakse, et esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Keel kasutab tingmärke, mis erineb loomade signaalidest
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15
ehituskunsti edasisest arengust ( näit. olevat Nebukadnetsari palee saalide laius olnud 10 -11 m, kuna aga kuskil ei leidu jälgi vahetugedest, siis oletatakse, et babüloonlased pidid tundma mingeid liittalasid.) Võlvide ehitamisel ületasid babüloonlased kõik eelnevad ehitajate põlvkonnad. Semiramise rippaedade konstruktsioon tugines võlvehitusele: keldriruumide seintele toetusid võimsad ( 2 - 2,5 m laiad ) kivist laotud võlvid. Nendele olid paigutatud kiviplaadid, siis telliskivide kihid, bituumen, pilliroog, seatinalehed. Kõik see kaeti paksu mullakihiga. Kogu konstruktsioon kerkis paarikümne meetri kõrgusele, seal kasvasid puud, põõsad, lilled. Uus - Babüloonia riik koos hästi kaitstud ja suurejooneliselt välja ehitatud Babüloni linnaga vallutati 538. a. pärsia kuningas Kyrose poolt. See aga lõpetas praktiliselt ühe hiilgava peatüki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
