Ülikoolis aga õpiti keerulisemaid teadmisi, näiteks arsti- ja õigusteadus. Peale hariduse oli veel tähtis osa linnas kirjandusel. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood fabliood pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. Sama laadi oli linnakirjanduse kuulsaim teos anonüümne prantsuse eepos " Rebaseromaan". Tõenäoliselt üks silmapaistvamaid üritusi keskaegses linnas oli varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval. Üheks tähtsaks riigitunnuseks oli võibolla suhted teiste linnadega, kas siis kaubanduslikud või valitsemisega seotud. Seegi tegi linna riigi sarnaseks. Keskaegses linnas olid olemas valitsemisorganid, kodanikud, seadused, raha, kultuur ja paljud teised omadused. Need kõik kokku teevadki linna, kas just riigiks aga riigi sarnaseks küll. Seega väita, et Keskaegne linn on kui riik riigis on üsna õige öelda tolle ajastu kohta.
*linnas oli elanikkond liikuvam, mistõttu olid traditsioonilised perekonnasidemed nõrgemad 6. Millised olid keskaegse linna 2 põhiprobleemi? *linnad olid ebasanitaarsed(väljaheited ja jäätmed tänavatel)- soodustas haiguste(nt taudi) levikut *loomulik iive oli negatiivne, kuna linnades abielluti suhteliselt hilises eas 7. Millised olid tähtsamad pidustused linlaste jaoks? *vastlakarneval- tähistati varakevadise paastu algust *müsteeriumid- koomilised etendused, mida etendati nt turuplatsidel, kirikutes 8. Millised olid linnakirjanduse põhilised teemad? Millised on tuntumad teosed? Pilastati inimtüüpe, eri ühiskonnakihte ja elukutsete esindajaid; ,,Rebaseromaan'' 9. Millised olid keskaegse kaubanduse riskid? 10. Mis oli Hansa Liit, milliseid kaupu veeti idast läände, milliseid läänest itta?
mett hektarilt; b) kõrvalmeetaimed, mille seas on palju ravim- ja mürgiseid taimi, mida ka mesinik peaks tundma. Mesilastele on vajalik meetaimede mitmekesisus. 3. Kasvukoha järgi: a): põllukultuurid; b) aiakultuurid; c) niidu-, soo- ja karjamaataimed; d) umbrohud; e) metsataimed; f) haljasalade ja parkide taimed. Eestis tagavad looduslikud korjemaad 80% korjest, millest omakorda 50% pärineb metsast. Siit järeldub rändmesinduse korraldamise vajadus metsade läheduses. Varakevadise korje annavad aprillis-mais pajud, mis kasvavad loo-, osja- ja madalsoometsades. Suvise meekorje annavad sinika- ja jänesekapsa-, pohla- ja mustikametsad, kus taimed õitsevad juunis-juulis. Juulis tagavad hea korje pajulille ning ahtalehise põdrakanepi õitsemine raiesmikel ja metsa ääres, augustis aga kanarbik metsas. Meetoodang võib kanarbikumetsas olla 4044 kg/ha, rabametsas ja siirdesoos 30 36 kg/ha, pohlametsas kuni 24 kg/ha, mustikametsas 1518 kg/ha.
Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Siiski muutus talupoegade seisus natuke vabamaks ning ka talupojad võisid nüüd endale tänu linnadele paremat elu lubada. Linnal kui kultuurikeskusel oli väga suur roll. Pidustusi pidasid nii gildid kui tsunftid omaette kui ka terve kodanikkond ka üheskoos. Kuigi pidustustel oli tavaliselt ka kiriklik taust, muutusid need sageli rohkem ilmalikeks. Üheks suurimaks pidustuseks oli vastlakarneval, millega tähistati varakevadise paastu algust. Kuna valmistuti paastuks olid need mitmeski vallas ülemeelikud ning ei kattunud kiriku põhimõtetega. Siiski suurel osal näitemängudest oli sügav usuline taust ning need olid valminud Piibli ainetel. Linnakirjandus oli vastupidiselt teatrile ilmalik. Värsivormilised lühilood pilasid erinevaid inimtüüpe ning elukutsete esindajaid. Selleaegse linnakirjanduse heaks näiteks on prantsuse eepos ,,Rebaseromaan".
Paljuneb seemnetest kergesti, võib muutuda umbrohuks. Taime eeterlikku õli kasutatakse likööri- ja parfümeeriatööstuses, samuti portselani värvimisel teatava lahustina. Teekummelit on kasutatud riiete värvimisel. Paiseleht Lehed sisaldavad rikkalikult mitmesuguseid happeid, limaaineid ja eeterlikku õli, ka vitamiini C. On ravimtaim. Tavaliselt kasutatakse kuivatatud lehti, Värskeid lehti pannakse kompressina paistetanud kohtadele. Varakevadise õitseaja tõttu on tähtis meetaim. Kevadised lehed on toiduks kitsedele ja lammastele. Võib muutuda tülikaks umbrohuks, levib väga kiiresti. 8 6. Kasutatud kirjandus Kukk, T. 2004. Eesti taimede kukeaabits. Kirjastus Varrak, Tallinn. Issain, V. Jurtsev, V. 1969. Botaanika. Kirjastus Valgus, Tallinn. Rauk, H. 1983. Elusloodus. Valgus, Tallinn. Loodusteaduste didaktika lektoraat
tarviklikku nähtust, mis aitab hoiduda seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega ning kaitseb seega ühiskonna moraali. Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Neid pidasid nii gildid kui ka tsunftid omaette kui ka terve kodanikkond üheskoos. Pidustustel oli tavaliselt kiriklik taust, kuid sageli kasvasid need kiriklikest raamidest välja. Tõenäoliselt kõige silmapaistvam üritus keskaegses linna oli varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval. Siis püüti võimalikult palju süüa, ei koguda rammu 40-päevaseks kurnavaks paastuks. Iga gild või tsunft osles karnevalil tavaliselt omaette üksusena, gildi- või tsunftivanemate juhatusel.kuna paastu ajal oli suguelu keelatud, siis olid vastlad ülemeelikud selleski vallas: rongkäigus kanti vahel frivoolseid maske ja lauldi siivutuid laule. Peaaegu alati kuulusid vastlate kavva
Kuid murulauku ei hinnata mitte sibulate, õiteilu ega seemnete pärast, vaid maapealsete osade maitseomaduste ja vitamiinirikkuse tõttu. Heade kasvutingimuste korral sirguvad pikad, kitsad ja seest õõnsad lehed kuni 30 cm pikkusteks. Muide, murulaugu sordid erinevadki üksteisest peamiselt lehtede pikkuselt ja jämeduselt. 1.4 MAITSE Murulauku ei hinnata mitte ilu ega sibulate, vaid pealsete maitseomaduste pärast. Võrreldes teise varakevadise maitserohelise talisibulaga, on murulaugul üks oluline eelis, ja see on tema mahe maitse. Ehkki kõikidel laukudel on glükosiidide rohkusest tulenev kibe maitse, väljendub see murulaugul suhteliselt nõrgalt. Ka lõhn on murulaugul tunduvalt vähem vängem võrreldes teiste tuntud laukudega. Murulaugus on vähesel hulgal väävlit sisaldavaid lenduvaid eeterlikke õlisid, mis annavad sellele maitsetaimele ikkagi selgelt iseloomuliku lõhnavarjundi. Mikroobivastaselt toimelt
vara enne surma vaestele.kerjuseid oli vaja, sest neile anti almust, et ise patust vabaneda. 23.Linnarahva pidustused §23 kuna inimesed rikastusid linnas ja tahtsid seda kõigile näidata, siis korraldasid nad aadlike eeskujul pidusid. Linnavõimud andsid välja luksusmääruseid.Määrati ära kes võib kus töötada ja mis riideid kanda ja kui suurt pidu keegi pidada võib. XVI sai oli piiramise aluseks varanduslik tsensus, hiljem seisus.Peeti suuri pidustusi nt vastlakarneval(varakevadise paastu algus tähistav), peale mida oli 40 päeva paastu. Peo kavva kuulusid näitemängud(turuplatsid, gildihoovid, kõrtsid, veetavad vanksrid) Kirikutes etendati Piibli teksti järgivaid näitemänge. Hiljem etendati neid kirikuesistel platsidel.Hiljem muutusid teemad ilmalikumaks(müsteeriumid. 24.Linnakirjandus fablioodvärssvormilised lühilood,pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide esindajaid, RebaseromaanPranrs eepos,
Mõõtlattidega määrame pesa üldaluse läbimõõdu (D) maapinna tasemel ja eraldi aktiivselt kasutatava kuhila aluse läbimõõdu (d) N-S ja O-W suunas ning kaks kõrgust - üld- (H maapinna tasemelt) ja kuhila kõrgus (h). Hindame kuhila kuju V. Maavara poolt kirjeldatud meetoditega. 7. Võtame isendi- ja pesamaterjali proovid pesa pinnalt, haudekambrist ja kuhilaalusest talvitumiskambrist. Siskoonusest saame ka haudme ja pesamaterjali proovid. Varakevadise sipelgate massilise soojendamise perioodil võime pesa pinnalt koguda vanu emasid. Veid võib leida talvitumiskambritest võetud proovidest. Tiivulisi suguisendeid võib koguda nende lennuperioodil mais-juunis, osadel liikidel juulis-augustis. 8. Korrastame pesa. 9. Pesamaterjalis leiduvate saasteainete hulga hindamiseks kogume võrdlusproovid metsavarisest. Saastemetallide mõju detailuurimine
ohtralt vett. Just veerikkusest ja õhukesest kooreosast ongi põhjustatud mugulate kiire närtsimine kuivas. Valke on topinamburis paari protsendi ringis, rasvasisaldus on veelgi väiksem. Vaatamata süsivesikute rohkusele annab sajagrammine ports 7080 kilokalorit. Mainima peab sedagi, et maapirn on mineraalaineterikas toidutaim, milles leidub ohtralt kaaliumi-, fosfori- ja kaltsiumiühendeid. Samuti leidub söödavas osas karotenoide, B-rühma vitamiine ja askorbiinhapet ehk vitamiini C. Varakevadise värske toidulisana pakub maapirn sööjale tervislikku vaheldust, sisaldades ka paljusid tervisele soodsalt mõjuvaid koostisosi. Maapirnist saab maitsvaid toite keetes või aurutades, ahjus küpsetades ja grillides. Väga maitsvad on need ka niisama värskena lastele krõbistamiseks, riivituna või õhukeste viiludena salatites. Maapirni mugulaid süüakse enamasti toorelt, peamiselt erinevate salatite koostises.
konnad, sisalikud, linnud ja nende munad, putukad ja nende vastsed, limused, vihmaussid, marjad, puuviljad, pähklid ja pohttaimed. Ööpäevas tarvitab tavaliselt vaid umbes 0,5 kg toitu. Sügisel kogub mäger oma kehha mitmekilose rasvavaru, mis tagab talle energia pikaks talveuneks.( Loomade elu, 1987) Paarid moodustuvad sügisel, kuid paaritumine ja viljastumine toimub erineval ajal. Seetõttu on tiinus erineva pikkusega. Suvise paaritumise korral kestab tiinus 217-284 päeva, varakevadise paaritumise puhul kuni 365 päeva ja talvisel koguni 420-450 päeva. Juba mõni päev pärast sündi võib emasloom uuesti viljastuda. Pojad saavad nägijaks 35.-42. päeval ja kuu aega hiljem hakkavad urust välja käima, ena päikse käes soojendama ja mängima. Kolmekuused mägrapojad suudavad endale juba ise toitu hankida. Sügisel pesakonnad lagunevad. Noored emased saavad suguküpseks teisel, isased kolmandal aastal. (Loomade elu, 1987) Mägra rasval on raviomadused. (Loomade elu 1987)
· Peale õitsemist lõika puhmas tugevalt tagasi, kolme nädala pärast õitseb taim uuesti. Sobib masshaljastuseks ja talveõrna lavendli asenduseks Must lumeroos Helleborus niger Must lumeroos Helleborus niger · Kõrgus 20-30 cm · Õitseb märts kuni aprill. Õied valged või roosakad. · Lehed sõrmjagused, nahkjad, igihaljad. · Huumus- ja lubjarikas, parasniiske ja kobe muld. · Väga pikaealine. Igihaljad lehed on tundlikud varakevadise päikesepõletuse suhtes. Ohtene mõrsjalill Gaillardia aristata Ohtene mõrsjalill Gaillardia aristata · Kõrgus 30-40 cm. · Õitseb juuli kuni september. Õied punakad oranzikad, kollakad ka enamasti kirjud. · Sobib tavaline parasniiske aiamuld. · Ühel kasvukohal võivad kasvada 3-4 aastat. Padjand-leeklill Phlox subulata Padjand-leeklill Phlox subulata · Mõned sordid: 'Candy Stripes`, `Zwergteppich' · Kõrgus 10-15 cm.
traditsioonilisi abielusid oli linnas vähem kui maal, kuna inimesed puutusid tihedamini kokku vastassugu poolega moes olid sümpaatia abielud.see kehtis eeskätt kesk ja alamkihtidele.Linndes levis ka väga suurelt prostitutsioon millesse võimud suhtusid üsna leplikult.kuna mehed abiellusid suht hilja aitas prostitutsioon kaitsta ühiskonna moraali.Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest.Tõenäoliselt kõige silmapaistvam üritus varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval.Siis püüti võimalikult palju süüa sest järgnes 40 päevane paast. Peaaegu alati kuulusid vastlate kava ka koomilised näitemängud, mida etendati turuplatsidel, gildihoonetes, kõrtsides või läbi linns veetavatel vankritel. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid, tatris aga usu. b)Sandinaavlaste saagad ja kangelaseepika *skandinaavlased andsid oma pärimusi edasi suuliste lugude ehk saagadena
Kiriku silmis õhutasid turniirid rüütlite edevust, ajendasid neid mõttetule verevalamisele ja tõmbasid eemale õigelt teelt : pühendunud võitluselt ristiusu eest. Kriku suhtumine turniiridesse ei andnud aga tulemusi. 26.Linnarahva pidustused *Neid pidasid nii gildid ja tsunftid omaette kui ka terve kodanikkond üheskoos. Tavaliselt oli pidustustel kiriklik taust, kuid kasvasid ka sellest sageli välja. *Kõige silmapaistvam üritus keskaegses linnas oli varakevadise paastu alust tähistav vastlakarneval. Selle ajal püüti võimalikult palju süüa, et koguda rammu järgnevaks 40päevaseks kurnavaks paastuks. Iga gilt või tsunft omaette üksusena, nende vanemate juhatusel. *Vastlad olid ülemeelikud, kuna suguelu oli keelatud paastu ajal. Vastlad : rongkäigus kanti vahel frivoolseid maske ja lauldi siivutuid laule.
satuks. Pärast istutamist ja kastmist pinnas istutusaugus vajub ja vajab hiljem uue mulla lisamist. Iluõunapuu kasvab ja õitseb paremini päiksepaistelises viljaka pinnasega paigas. Kasvukohaks sobib ka poolvarjuline paik, kuid mitte suurte vanade puude või ehitiste põhjapoolne külg. Suuremas aias või maakohas peab arvestama sellega, et õunapuu koor ja võrsed meeldivad maiusena ka jänestele, kitsedele ja hiirtele. Samuti tuleks noore iluõunapuu tüve kaitsta varakevadise kõrvetava päikese eest. Suuremad õunapuud kasvavad 5–6 (10) m kõrguseks ja võra läbimõõt täiskasvanud puul ulatub 3–4 meetrini. Konteineritaimi võib istutada kogu vegetatsiooniperioodi vältel (Õierohked õunapuud). Nagu kõik õunapuud, vajab ka iluõunapuu, eriti esimestel eluaastatel, võra kujundavat lõikust. Tavapäraselt lõigatakse kevadetalvel alates nullilähedase õhutemperatuuri saabumisest kuni pungade puhkemiseni.
Sordid erinevad ka võra kuju ja suuruse poolest. Kasvutingimused Iluõunapuu kasvab ja õitseb paremini päiksepaistelises viljaka pinnasega paigas. Kasvukohaks sobib ka poolvarjuline paik, kuid mitte suurte vanade puude või ehitiste põhjapoolne külg. Suuremas aias või maakohas peab arvestama sellega, et õunapuu koor ja võrsed meeldivad maiusena ka jänestele, kitsedele ja hiirtele. Samuti tuleks noore iluõunapuu tüve kaitsta varakevadise kõrvetava päikese eest. Hooldus Noor puu vajab pärast istutamist toestamist, et tugevad tuuled teda viltu ei painutaks. Pärast paariaastast kasvamist pole enam toestamine vajalik. Õunapuu istutamisel on tähtis jälgida, et pookekoht liiga sügavale pinnasesse ei satuks. Pärast istutamist ja kastmist pinnas istutusaugus vajub ja vajab hiljem uue mulla lisamist. Nagu kõik õunapuud, vajab ka iluõunapuu, eriti esimestel eluaastatel, võra kujundavat lõikust.
jpeg) 28 Joonis 25. Aedheleenium 29 Lumeroos (Helleborus) Konkreetne liik: must lumeroos (Helleborus niger) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 20 cm, laius 40 cm Taime välislaadi kirjeldus: puhmas Lehed: Sõrmjagused, nahkjad, igihaljad, tumerohelised Õied või õisikud: valged, välisküljelt õrnalt roosakas, õie diameeter kuni 8 cm Õitsemine: märts-aprill Liigi eritunnused: Igihaljad lehed on tundlikud varakevadise päikesepõletuse suhtes Kasvukoha nõuded: Huumus- ja lubjarikas, parasniiske ja kobe muld, pool- või täisvari Kasutamine haljastuses: metsikutes aedades ja parkides, kus rohi ei ole väga tihe ja kõrge. Sobivad kiviktaimla varjulisse ossa ja kiviaeda, suurte puude alla. Aiatee ääres, segabordüürina või üksikult Joonis 26. Must lumeroos (http://kiskjasiil.blogspot.com/2010/04/lounal-tartu-botaanikaaias- 3.html)
Nende vahemikke kasutavad kevadel lühiealised maapinnavetikad ja samblikud ning lühiealised õistaimed (efemeerid), suvel aga paistab taimevõsude vahelt paljas muld. Iseloomulik on ka põhiliste eluvormide valimik. Määrav on, nagu öeldud, tihedapuhmikuliste kõrreliste rühm, millel transpiratsiooni reguleerib lehelabade rullumine ja kompaktne kasv võimaldab fütokliimat stabiliseerida. Teised püsikud jagunevad mitmesse rühma vastavalt arengurütmile ja lehtede jaotusele ruumis. Varakevadise arenguga kevadpüsikuil, efemeroididel on vett ja valgust küllaldaselt: nendel on madal laiuv kodarik pehmetest lehtedest, mis kiiresti luuakse mugulais või sibulais varutud aineist. Siia kuuluvad pojengid (Paeonia), tulbid (Tulipa) ja kuldtähed (Gagea). Suvipüsikuil on kaks peamist kasvuvormi. Ühtedel, kuhikpüsikutel, on püstine väheharunev vars ja koonilise üldkujuga
Väikesed linnad jäid enamikus piirkondades senjööri kindla võimu ja kaitse alla, sest neil polnud jõudu, et tagada oma turvalisust, ega vabaneda senjööri võimu alt Suuremate linnade käekäik võis olla aga erinev Linna keskmeks oli raekoda, mille lähedusse enamik ühiskondlike hooneid ka rajati ( katedraalid, kirikud jms) Tõenäoliselt kõige silmapaistvam üritus keskaegses linnas oli varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval Just siis söödi nii kuis saadi, sest oli vaja koguda rammu järgnevaks 40-päevaseks kurnavaks paastuks Vastlakarnevalil lauldi ning peaaegu alati kuulusid vastlate kavva ka koomilised näitemängud Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid Linnakirjanduse kuulsaim teos on anonüümne prantsuse eepos "Rebaseromaan" *Reformatsioon Inglismaal. Vastureformatsioon.
ee/index.php?GID=6427 http://album.ee/node/23407869/50231723 1.13 Lumeroos(Helleborus) Konkreetne liik: must lumeroos (Helleborus niger) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 20 cm, laius kuni 40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuv madalakasvuga püstine puhmik. Lehed: nahkjad, sõrmjad, igihaljad tumerohelised. Õied või õisikud: valged 5-8 cm läbimõõduga. Õitseb kohe peale lume sulamist aprillis-mais. Liigi eritunnused: väga pikaealine, igihaljad lehed on tundlikud varakevadise päikesepõletuse suhtes. Kasvukoha nõuded: parasniisked aluselised mullad. Pool- kuni täisvari. Kasutamine haljastuses: sobivad naabrid on kevadel õitsevad põõsad, epimeediumid, kopsurohud, priimulad, bergeeniad, varjus kasvavad ilukõrrelised, sõnajalad ja kevadised sibullilled. Kasutatud kirjandus: http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/lumeroos.htm http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/115 http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=635&cid=898 http://www.aiamaailm
ee/liigikirjeldused/31. 08.08.2013. 1.13 Lumeroos (Helleborus) Konkreetne liik: must lumeroos (Helleborus niger) (joon. 25, joon.26) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 20 cm, laius kuni 40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuv madalakasvuga püstine puhmik. Lehed: nahkjad, sõrmjad, igihaljad tumerohelised. Õied või õisikud: valged 5-8 cm läbimõõduga. Õitseb kohe peale lume sulamist aprillis-mais. Liigi eritunnused: väga pikaealine, igihaljad lehed on tundlikud varakevadise päikesepõletuse suhtes. Kasvukoha nõuded: parasniisked aluselised mullad. Pool- kuni täisvari. Kasutamine haljastuses: sobivad naabrid on kevadel õitsevad põõsad, epimeediumid, kopsurohud, priimulad, bergeeniad, varjus kasvavad ilukõrrelised, sõnajalad ja kevadised sibullilled. Joonis 25. Must lumeroos (http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Helleborus_niger_001.JPG) Joonis 26. Must lumeroos Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Must lumeroos. Kättesaadav http://www.hansaplant
Õiepungad sageli mitme kaupa kõrvuti. Esinevad vastakud lihtlehed, 7- 10 cm pikad laisüstjad, jämesaagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad. Õitseb aprilli lõpus või mais, enne lehtimist. Õied kollased, 1-3 kaupa, asetsevad lehtede kaenlas kogu võrse ulatuses. Viljaks on avanev kupar rohkete tiibjate seemnetega. Küllaltki külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, küllaltki valgusnõudlik. Annab hästi kännuvõsu. Levinud haljastuses, väga dekoratiivne oma varakevadise õitsemise ajal. Eesti tingimustes külmub talvel sageli lumepiirini, seetõttu tuleb kasvukohta valida. Levinud ilupõõsas. Kärpimine Kohe kui õied on kadunud, et uued õiepungad jõuaksid järgmiseks aastaks õitsema hakata. Vormis hoidmiseks pügada ja vanad, katkised oksad eemaldada. Kuigi see põõsas on üsna külmakindel, võivad karmid talvekülmad õiepungad ära võtta. Sobib teiste taimedega kokku nii peenrale kui põõsastikku
kestab haigusetekitajate sisenemistee. Ka olemasole- ajal on õhus palju seeneeoseid); vad mädanikukolded eemaldatavatel kuivadel okstel • räsida saavad pakatavad pungad ning kasvu kapselduvad kiiresti ning kuivad oksad on ka hästi alustanud võrsed. märgatavad. Lisaks ei teki suuremate okste eemalda- Tugeva mahlajooksuga puuliike lõigatakse ainult mise järel nii palju vesivõsusid kui varakevadise lõi- suvel. Pargipuudest on mahlajooks iseloomulik kas- kuse puhul. kedele, vahtratele ja siin-seal aktsentpuuna esinevatele Paraku kaasnevad suvise lõikamisega ka mitmed pähklipuudele. probleemid Alati võib aga teha pisilõikust: eemaldada mur- • Räsitakse allesjäävaid noori, nõrgalt puitunud dunud, haigeid ja väiksemaid segavaid oksi. võrseid ja lehti.
mulda. Peale komposti ei vaja see poolpõõsas mingit täiendavat vätamist. Noored taimed istutatakse peenrale 20*20 (või 20-30 cm) suuruste vahedega. Kui taimi suvel või kevadel reeglipäraselt tagasi lõigata, moodustavad nad pidevalt uusi õrnu võsusid. Tüümian on külmakindel. Niiske mulla puhul on talvitumine problemaatiline, taim võib kergesti mädanema minna. Aed-liivatee vajab kindlasti talvekatet kahel põhjusel: esiteks külma ja lumeta talve pärast, teiseks varakevadise päikese eest, mis võib põhjustada taimede kuivamist. Külmakahjustused taimedel taastuvad aeglaselt, kuid enamasti südasuveks. Paljundamine Paljundatakse seemnetega, jagamise teel ja pistikutega. Kuna Tüümian kuulub valgusidanejate hulka, kaetakse seemned kergelt mullaga või liivakihiga. Tärkavad 2-3 nädalaga. Külvid tehakse mai kuust alates avamaale. Noored taimed istutatakse peenrale 20*20 (või 20-30 cm) suuruste vahedega. Jagamise teel
Kinnisjää moodustub jäätalve varases staadiumis ja püsib paigal kuni sulamiseni. talveks loetakse aega, mil Läänemerel esineb jääd. Läänemere jäätumine algab novembris Botnia lahe põhjaosast ja Soome lahe põhjasoppidest. Seejärel jäätuvad Merekurk, kogu Botnia lahe põhjaosa. Keskmistel talvedel jäätub kogu Selkämeri, Saaristomeri, Soome laht ja osa Ava-Läänemere põhjapiirkondadest . Karmidel talvedel levib jäätumine Taani väinadeni ning Ava-Läänemerele. Varakevadise päikesega algab ka jää taandumine, mis toimub lõunast põhja suunda. Hoovused- Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaare tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 2–2,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 1–2 m, maru ajal küündib see avamerel 10, Soome lahes 6
Vaesus tõi kaasa ka linnarahva väljaastumisi. Linnades arveldati tunduvalt rohkem rahaga. Hinnati väga kõrgelt rikkust. Oma rikkuse ja kujutamise näitamiseks hakkasid linnakodanlikud oma vara pillavalt kulutama. Selle peale sekkusid asjasse linnavõimud. Nimelt raad andis välja luksusmäärused, mis olid suunatud liigse ja mittevajaliku kulutamise vastu. Linnakultuur Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Tähtsaim ja silmapaistvam üritus oli vastlakarneval, mida peeti varakevadise paastu algul. Sel ajal söödi nii palju kui jaksati, lauldi tänavatel siivutuid laule ja toimusid ka näitemängud turuplatsidel, gildihoonetes, kõrtsides või vaktitel, mida veeretati läbi linna. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Fabilood (värsivormilised lühilood) pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihte ning elukutsete esindajaid. Sama laadi oli ka linnakirjanduse kuulsaim teos anonüümne prantsuse eepos "Rebaseromaan". 17
Leebemates oludes lasti tülikad laukapuud lihtsalt hävitada. Saksamaal Brandenburgis kasvanud suur laukapuu meelitas nii vaatamisväärsusena kui ka maagiliste rituaalide teostusobjektina 17. sajandil ligi hulgaliselt inimesi. 1683. aasta novembris käskis kohalik hertsog Friedrich Wilhelm puu lihtsalt maha raiuda, põhjendades oma tegu ebausukommete piiramisega. Panuse lokkava ebausu võimendamiseks andis ka laukapuu eri osade kontrastsus. Varakevadise õitsemise järjel moodustunud valged õied, okste tume koor ning punakas vedelik, mis murdumiskohtadelt välja immitses, viis kiiresti mõtted musta ja valge vastandlikele pooltele, mida sidus punane veri. Ka laukapuu viljad ei äratanud neid tarbivates kahejalgsetes erilist usaldust. Esimene probleem tekkis nende maitsega, mis parkainete ja hapete rohkuse tõttu on kombinatsioon hapust ja mõrkjast maigust, mida võimendab tugevalt kootav toime limaskestadele. Nüüdisaja
peeneseemnelistel liikidel nagu nurmikad valgeristik, timut, 0,5 1,5 cm sügavusel. Keskmise ja suurema suurusega seemnetel 1,5-3 cm. Reavahe laius peaks olema 7-8 cm. Külviaeg min muldadel- ideaalne varakevda ja see võib kesta parasniiske suve korral kuni juuli teise pooleni. Turvasmuldadele ideaalne külviaeg on suve teine pool(juuli-august) ja seda sest uuskülvid ei vaja turvasmullal eraldi umbrohu tõrjet. Külvile peab järgnema rullimine ja heinaseemned tärkavad 5-10 päevaga. Varakevadise külvi korral on vaja teha 3-4 nädala pärastpärast taimede tärkamist umbrohu tõrjet ja selleks võib olla umbrohtude niitmine. Kõrreliste rohumaale kasutatakse 2,4D amiinsoola või butüülestrit 1,5-2kg ha lahustatuna 300l vees. Sellist segu ei või liblikõieliste puhul kasutada siis kasutatakse tikoteksi 2 kg/ha 300 vees lahustatuna. Ja siin kehtib reegel, et herbitsiididega rohtu ei tohi kasutatda enne 30 päeva.
Jugapuud on ühed vähestest okaspuudest, mis on võimelised andma uusi võrseid isegi pärast puu kännuni mahalõikamist. Pärast kärpimist muutub ta tihedaks ning seetõttu sobib väga hästi hekitaimeks või vormipuuks. (Jugapuud meil ja mujal) Üldiselt ei soovitata jugapuid lagedale istutada. Kuigi nad kasvavad hästi ka päikese käes, tekivad probleemid jugapuude talvitamisega avatud paikades. Igihalja taime suurim kahjustaja on külmunud maa koos terava varakevadise päikesega. Peale selle kimbutab neid avatud kasvukohas ka talvine külm tuul. (Kodu & Aed, dets. 2007) Selleks, et jugapuu sirguks mandril kõrgeks, tuleks ta istutada aia varjuossa või kaitsta teda varjukangastega. Kindlam on aga valida hoopis madalamad ja laiuvad põõsakujulised isendid siis kaitseb neid talvekülma eest lumikate. Harilik jugapuu õitseb aprillis-mais, ta on tuultolmleja. Nad on kahekojalised taimed: marjataolisi
suhtuma. · Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud, mis aeg-ajalt kasvasid üle relvastatud kokkupõrgeteks. · Mitmel pool pidasid vaenutsevad patriisi- ja aadlisuguvõsad tänavalahinguid. · Samal ajal tõi vaesus aeg-ajalt kaasa lihtrahva asumist maale. · Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal. · Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. · Tõesnäoliselt kõige silmapaistvam üritus keskaegses linnas oli varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval. · Peaaegu alati kuulusid vastlate kavva ka koomilised näitemängud · Müsteeriumidest kõige vanem ja pikka aega levinuim ''Aadama mäng'' kujutas üht ristiusu seisukohalt olulisimat Vana Testamendi lugu Aadama ja Eeva pattulangemist. · Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid. · Värsivormilised lühilood fabilood pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning
tumerohelised, alt heledamad. Õied ja viljad: õitseb aprilli lõpus-mais, enne lehtimist. Õied suured, kollased, asetsevad 1-3 kaupa Kasvutingimused: Kiirekasvuline, küllaltki külmakindel. Vajab viljakaid, vett hästi läbilaskvaid muldi. Eelistab päikesepaistelist kasvukohta, küllaltki valgusnõudlik. Annab hästi kännuvõsu. Kasutamine: Forsüütiat istutatakse koduaeda üksiku efektitaimena või väiksema grupina. Väga dekoratiivne oma varakevadise õitsemise ajal (Mettik 2008). Joonis 12. Värdforsüütia (http://eol.org/pages/489681/media) 4.8.2. Tagasilõikamine Pärast õitsemist lõigatakse igal aastal vanemad oksad maapinnalt välja ja kärbitakse külgmisi, laiutama kippuvaid võrseid. Suve jooksul kasvavad tugevad noored võrsed, mis sügiseks puituvad ja järgmisel paaril aastal rikkalikult õitsevad (Laane 2005). 4.8.3. Elujõulisuse suurendamine
kahelisaagja servaga ja veidi karvased, keskmine leheke rombjas. Õied väikesed, valged, 3-10 kaupa sarikjais või kobarjas õisikus. Õitseb juunist augustini. Viljad valmivad alates juulist, marjad (koguviljad) on hele-punased, suhteliselt suure luuseemnega, söödavad. Kasutamine: marjad sobivad zeleede valmistamiseks. Marju on varem kutsutud linnumarjadeks. NURMENUKK Nimi Primula veris. Primula tuleneb sõnast primus esimene (taime varakevadise õitsemise järgi mõnedel Vahemereäärsetel liikidel) ja ver tähendab ladina keeles kevad, vera õige, tõeline (raviomadusi arvestades). Sugukond nurmenukulised. Kasvukoht: kuivadel ja parasniisketel niitudel, puisniitudel, loodudel, metsaservadel, põõsastikes, hõredas loo- või sürjametsas; lubjalembene. Risoom viltune, paljude nöörjate juurtega, lehed juurmise kodarikuna (kodarik-püsik). Pärast õitsemist lehed suurenevad
annaabi.ee 
