Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Joseph Grandi analüüs teosest (0)

1 Hindamata
Punktid
„Katk“
Tegelase Grandi analüüs
NIMI: Joseph Grand
VÄLIMUS:
- „Esimesel pilgul ei olnud Joseph Grand tõesti mitte midagi muud kui väike linnakodanik, kellena ta ka välja nägi. Pikk ja kõhn, lotendavates riietes , mis ta alati liiga suured valis petlikus lootuses, et nii kestavad need kauem. Alumised hambad olid tal suuremalt jaolt alles, ülemised aga ära. Naeratus, mis kergitas just ülemist huult, näitas ta suud seetõttu päris hambutuna. Kui sellele portreele lisada veel seminaristi kõnnak, oskus liikuda piki seinaääri ja märkamatult uksest sisse lipsata, tema ümber hõljuv keldri- ja suitsulehk ja kõik tähtususetuse variandid, siis peab möönma, et teda oli võimatu kujutada mujal kui kirjutuslaua taga, kus ta kontrollis linnasaunade piletikontse või tegi mõnele noorele referendile kokkuvõtte köögijäätmete äravedamise uutest tariifidest. Isegi inimesele, kes temast enne midagi ei teadnud , näis ta olevat loodud ainult selleks, et teha linnavalitsuse noorema kontoristi ajutise kohusetäitja tagasihoidlikku, kuid hädavajalikku tööd 62 frangi ja 30 santiimi eest päevas.“
- „See oli umbes 50.a heledate vuurudega pikk ja kühmus mees kitsaste õlgade ja kõhetute liikmetega.“
MINEVIK :
- Pärineb Montelimarist
- Tegi litsendiaadieksamit, millest ta raha puudusel kaugemale ei jõudnud lk 34
- 22.a tagasi võttis vastu linnaametniku ameti ning anti lootus kiirele „edutamisele“ lk 34
- Oli üsna noores eas kaotanud oma vanemad ning mälestus vanemaist tegi teda kurvaks lk 35
- Oli abiellunud üsna varakult väga noore vaese tütarlapsega Jeanne `iga oma naabrusest. Abiellumise nimel oli ta katkestanud õpingud ning läks tööle. Ta ei tõstnud koos oma naisega mitte kordagi jalga linnaosast välja. Ta käis Jeanne`il külas ja neiu vanemad naersid salamahti sõnakehva ja kohmakat austajat. Jeanne töötas väga palju ning Grand ei andnud talle kinnitust, et armastab teda. Kadus kirg ning aastate pärast sõitis naine ära. Ent ta mõtles Jeanne`i peale endiselt. Lk 58-59
- Rieux `i üks endine patsient .
- Pikemat aega kannatanud stenokardia all
- vaene, missõttu oli Rieux` teda tasuta ravinud
„Kõneles üks ta endine patsient, linnavalitsuse ametnik . Ta oli pikemat aega kannatanud stenokardia all, ja kuna ta oli vaene, oli Rieux` teda tasuta ravinud.“
AMET:
- Linnavalitsuse ametnik , kantseleiametnik lk 15
- täitis mitmekesiseid ülesandeid lk 32
- perekonnaseisuameti statistikaosakonnas kasutati teda lk 32
- surmajuhtumite kohta arvestuste pidamine lk 32
„Grand oli linnavalitsuse ametnik, ja ehkki ta seal väga mitmekesiseid ülesandeid täitis, kasutati teda pidevalt perekonnaseisuameti statistikaosakonnas. Tema ülesandeks oli surmajuhtumite kohta arvestust pidada.“
ISELOOMULIK, ISELOOM:
- Ta ei leidnud kunagi õigeid sõnu lk 34
- Ta polnud auahne, kuid soovis siiski elada hästi lk 34
- Soovis end pühendada oma lemmikharrastusele lk 34
- Ei uskunud oma õigustesse, oleks võinud toetuda lubadustele, mis talle kunagi oli antud, ent ta ei teinud seda lk 34
- Tal oli raske tarvitada sõna „õigus“ ja „lubadus“ lk 35
- Keeldus kasutamast sõnu nagu „heatahtlikkus“, „taotlema“ ja „tänulikkus“ – tema meelest riivasid need tema eneseväärikust lk 25
- Talle hakkas pikapeale tunduma, et ta elu on aineliselt ikkagi kindlustatud, sest ta suutis lõpuks oma vajadused võimalustega vastavusse viia lk 35 ( tunnistas õigeks mõttetera „lõppude lõpuks pole kuskil nähtud kedagi lausa nälga suremas“)
- eeskujulik elu lk 35
- armastas väga oma peret lk 35
„Ta möönis punastamata, et armastab oma õepoegi ja õde, ainsaid sugulasi , kes talle veel jäänud olid ja keda ta igal aastal Prantsusmaal külastas.“
- Armastas üht kellatorni, mis tema linnaosas õhtul kella 5 ajal mahedasti heliseb lk 35
- Tema sõnavaliku raskused hakkasid talle muret tegema lk 35
„Oh, doktor ,“ seletas ta, „küll ma tahaksin ennast väljendama õppida.“ Ta rääkis sellest Rieux`le iga kord, kui nad kokku said.
- Inimene, kes omaenda voorusest meelekindlust ammutab lk 35
- Temas leidus südameheadust ja truudust lk 35 (Rieux)
- Kalduvus vihjata oma kodukandi kõnekäändudele ja esitas sõnakõlkse
„Rieux oli juba märganud, et Grand`il, kes pärines Montelimarist, oli kalduvus vihjata oma kodukandi kõnekäändudele ja esitada seejärel mitte kuskilt pärinevaid kulunud sõnakõlkse, nagu: „ilus nagu unenägu“ või „muinasjutuline ilutulestik “.
-heasoovlik, hoolis teistest
„Teate, ega ma ei saa öelda, et ma teda ennastki tunnen. Aga eks ligimest tule aidata.“
- ei pööra naabrite kuulujuttudele suuremat tähelepanu lk 17
- vastutulelik – lubas ära viis Rieux`le ärakirjad oma töö tulemustest lk 32
- puudus usk tulevikku lk 59
ELAMINE:
„Linnavalitsuse ametnikul oli kaks õige kesiselt sisustatud tuba. Seal oli vaid heledast puust raamaturiiul paari-kolme sõnastikuga ja must tahvel , millel võis veelgi lugeda pooleldi kustunud sõnu „õitsevad alleed.“
MIDA TEEB:
-Helistab Rieux`ile ja kutsub Rieux` enda naabri (härra Cottardi) juurde kuna seal olevat midagi juhtunud. Lk 15
- Lubab arstile (Rieux`ile), et vaatab öösel härra Cottardi järele lk 17
- Annab politseile tunnistuse Cottard`i enesetapukatse kohta lk 26, 27
- Viib Rieux`le ärakirja oma tööde tulemustest lk 32
KUIDAS MUUTUB:
-alguses rahulikum, end siiski kergelt paanikas lk 16
„Tal on juba parem,“ ütles Grand Rieux`d tervitades, „aga vahepeal arvasin juba, et ta heidab hinge.“ Grand pühkis näolt higi.
-närviline ja väsinud lk 25
„Grand näis olevat väsinud ja närviline, ta kõndis toas edasi-tagasi, aina avades ja sulgedes paksu käsikirjapakki, mis lebas laual kaante vahel.“
SUHTED TEISTEGA , SEOTUS TEISTEGA:
- Rieux`le endine patsient
- Cottard- hoolitses tema eest kui arst tal seda teha palus . Ei teanud tast suurt midagi. Tundis teda halvasti. Imelik mees.
Sealjuures jõudis ta siiski doktorile jutustada, et tunneb Cottard`i halvasti, aga et viimasel on arvatavasti väike varandus . Cottard oli imelik mees ja pikka aega olid nende suhted piirdunud tervitusega trepikojas.“
TEISTE ARVAMUS TEMAST:
- Cottard – „Jah,“ ütles Cottard, „Nii see on. Õhtupoolikul ei vii ükski vägi teda kodust välja.“
- Rieux – arvas temast hästi, austas teda/huvitus temast, arvas , et teda ümbritseb pisut salapärane õhkkond, arvas, et Grand on kindlasti selline inimene, kes katku korral ellu jääks lk 33
Joseph Grandi analüüs teosest #1 Joseph Grandi analüüs teosest #2 Joseph Grandi analüüs teosest #3 Joseph Grandi analüüs teosest #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aili1111 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

A Camus- Katk - iga peatüki tutvustus
7
doc

A.Camus ,,Katk'' iga peatüki tutvustus

rannikul · rotid hakkasid surema · kojamees Michel hakkas tundma ennast halvasti · rottide laipade arv aina suurenes iga päevaga · infdok raadio teatas, et 25.kuupäevaks on 6231 rotilaipa põletatud · 28.aprill ­ 8000 rotilaipa · linnas tõusis ärevus, teadmatus lakke · 29.aprill laipade arv kahanes märgatavalt tühiseks · Michel oli väga haige ­ käis vaevaliselt, pea longus, käed-jalad laiali · Grandi naaber poos ennast ülesse, mis ebaõnnestus, sest Grand jõudis õigel ajal · Kui Rieux Michelit haiglaravile pani ja nad sinnapoole teel olid lämbus kojamees mingi nähtamatu raskuse all ­ ta suri. · Kojamehe surmaga kaasnes linnas kabuhirm · on juba rohkem ohvreid ­ alguses palavik, mis lõpeb surmaga · kogu linn on palavikus, · surmajuhtumite arv kasvas paari päevaga mitmekordseks ja kes selle haigusega oli tegelenud, teadis et see on taud

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
03Sisu481 560
80
pdf

03Sisu481 560

Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest, kelle taskust olevat leitud „tasuja” (Palm 1935: 171). Lugu mehest, kes võitleb Landeswehri sõjas, taskus raamat jüriöö ülestõusust, illustreerib kultuurimälu uurija ann rigney väidet, e

Kategoriseerimata
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia
20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kuju

Kunstiajalugu
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

4.3.6.3 Ametikohtade kavandamine 71 4.6.3.4 Juhtide ja spetsialistide jagunemine rivi- ja staabipersonaliks 73 4.6.3.5 Õiguste ja võimu jaotamine ametikohtade vahel 73 4.4 Personali juhtimine 75 4.4.1 Personali juhtimise olemus 75 4.4.2 Töö analüüs ja personali planeerimine 77 4.4.2.1 Töö analüüs 77 4.4.2.2 Juhtimist, töökorraldust ja tööjaotust reglementeerivate dokumentide sisu 78 4.4.2.3 Personali plaanimine (planeerimine) 83 4.4.3 Personali värbamine ja valik 84 4.4.3

Juhtimine
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM R

Kunstiajalugu
Matemaatika - Õhtuõpik
816
pdf

Matemaatika - Õhtuõpik

Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................

Matemaatika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun