Muistse vabadusvõitluse alternatiivid (0)

Muistse vabadusvõitluse alternatiivid
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli 1180. – 1290. aastatel toimunud Läänemere ristisõdade osa, mis toimus Eestimaa territooriumil ja mida dateeritakse tavaliselt aastatega 1208–1227.
Kuna puudus ühtne riik, siis üheks põhjuseks, miks vabadust seekord ei saavutatud, oli see, et eraldi seisvatel maakondadel oli raskusi üksi kaitsta oma maad. Igal maakonnal oli oma juht, kes tahtis ise hakkama saada, isegi ilma naabermaakonna abita. Selline uhkus ja enesekindlus viis aga la hingutes kaotusteni. Meie ühiskond oli väga lõhestunud, feodaalidel oli suur võim. Miks võidelda nende heaolu eest? Kõik ei uskunud ka vabaduse võimalikkusesse. Eesti maakondadel puudusid ka ühised eesmärgid, mille eest võidelda. Seega kui eestlased oleksid olnud vapramad ja jugemad ning loonud oma riigi koos seadustega. Kui eestlased oleksid teinud koostööd maakondadega oleks olnud suurem tõenäosus, et nad oleksid suutnud vastu hakata vallutajatele. Maakonnad kokku oleksid panustanud suure jõu. Kui maakonnad oleksid koostööd teinud, oleksid nad suutnud vallutada ka mõningaid riike. Võimalik oleks olnud ka alistada oma vallutajad. Samuti oleks kaasa aidanud koostöö naaberrahvaste latgalite , liivlaste ja leedulastega. Kui poleks suudetud üksi riigina hakkama saada, oleks võinud luua liidu venelaste või leedukatega.
Kui eesltased poleks peale Otepää all saavutatud suurt võitu plaaninud minna Riiat ründama, siis oleks hea Sakala vanem ellu jäänud. Eestlased oleksid pidanud jääma Eestisse ja kaitsma enda linnuseid. Samas kui koondati peaaegu kõigist maakondadest kokku 6000 meest ja jäädi ikkagi alla, siis oleks võinud abi küsida ka Rootsilt. Siis oleks juurde tulnud veel paar tuhat meest ja oleks tõenäolisem, et nad oleksid suutnud nad alistada.
Sakslasi toetas katolik kirik , mis oli sellel ajal Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline võim. Kuulutati välja ristisõda, mille näiliseks eesmärgiks oli paganlike maade ristimine ja pattude andeksandmine, kuid tegelikult soovis Saksamaa suurendada oma valdusi Läänemere ääres ja nii ka Eesti arvelt. Samas, kui eestalsed oleks suutnud oma uskumustest loobuda ja ammu ennast ristida lasknud, oleks see kõik olemata.
Kuna Mõõgavendade ordu loodi eesmärgiga alistada paganlikke liivlasi ja latgaleid. 1208. alustasid nad omal initsatiivil koos latgalidega ristisõda. 1208. tungisid latgalide soost kristlased Sakalasse. Nad tapsid kõik, kelle vaid leidsid ja kolmsada Sakala maakonna parematest meestest ja vanemaist. Sakala maakond poleks nii palju kahju saanud, kui 1212 . aastal sõlmitud Turaida vaherahu oleks varem sõlmitud. Selle vaherahu sõlmimisega pidid Sakala ja Ugandi tunnistama ristiusku.
Mõõgavendade ordusse kuulusid hästi väljaõppinud, heade sõjarelvadega ja kogemustega mehed. Kasutati ambe ja kiviheitemasinaid, mis esialgu andsid suuremat edu, kuna eestlased ei olnud veel tuttavad selliste relvadega ja ei saanud ründajatele samaväärse tehnikaga vastata. Eeslatsed oleksid võinud edu saavutada, kui nad oleksid suutnud vastastelt kiiremini õppust võtta ja hakata samuti ehitama kiviheitemasinaid.
Kui eestlased oleksid ehitanud oma linnused mere äärsestesse aladesse oleks see taganud parema kaitse, sest kui linnus oleks veega kaitstud oleks olnud sinna halvem rünnata.