Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vanemad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karmi, karmid, lapsevanem, omapead, vanematest, hinnete, toetavad, pereelu, kooslus, arvab, arvavad, pätt, saamatu, kiindunud, ausad, viieline, tarka, julged, jookseb, hommikul, sunnitakse, tulevases, taskuraha, rääkimata, trahvid, magas, õhtuti, oldi, vanaemalt, tuhat, rahaga, niimoodi, võtnud, viitega, käisin, klassivend, otseses, pikki, hiljutiteised lähedased sugulased ja sõbrad. (Vaher, 2008, 42) 1.1.2 Lahutuse põhjustatud tunded Iga laps reageerib vanemate lahutusele oma unikaalsel moel, kuid on välja toodud tunded, mis esinevad lahutusprotsessis osalevatel lastel kõige sagedamini: Kurbus ja viha Ärevus, rahutus ja segadus Süütunne, häbi, piinlikkustunne Hirm tuleviku ees ja hirm teistest erineda Igatsemine teise vanema järele ja hirm olla vanematest eraldatud Üllatus Ebakindlus Kergendus Üksildus, abitus, tõrjutus Hüljatus, kaotusetunne Ärevus, puutudes kokku armastuse, seotuse või abieluteemadega Usaldamatus (Vaher, 2008, 43,44) 1.1.3Laste mõtted, uskumused ja käitumuslikud reaktsioonid seoses lahutusega Lapsed võivad olla arvamusel, et teine vanem on ta hüljanud. Mõnikord aitab seda arvamust
...............................39 3.2 Isa ülesandeks küpsemine....................................................................................................40 3.3 Isa roll lapse arengus............................................................................................................41 3.4 Isa mõju lapsele....................................................................................................................42 3.4.1 Aktiivne isa pingevabam pereelu...............................................................................43 3 3.4.2 Mida saab naine teha?...................................................................................................43 KOKKUVÕTE............................................................................................................................................................44 KASUTATUD KIRJANDUS
Arvan, et paljudel tekib küsimus, kas samasoolistel paaridel oleks õigus ka lapsendada. Mina isiklikult ei poolda seda, et samasoolised paarid võivad lapsendada. Minu meelest rõhutakse pigem sellele, et samasooliste vanematega peres kasvanud laps ei näe "normaalse" mehe-naise suhte rollimudelit, aga just vanemaid jälgides peaks ta saama esimese ettekujutuse lähisuhete toimimisest. Ning mida peab tundma laps lasteaias ja koolis. See on ammu tuntud tõde, et lapsed on karmid. Kuid lõppude lõpuks on siiski parem variant, et lapsel on kodu ja armastavad vanemad (olgu nad siis mis soost tahes) kui et ta kasvab näiteks lastekodus või peres, kus omavahelised suhted on väga halvad. Homopaaride puhul võib ka väita, et osa soorollide asetusest on lihtsalt puudu. Esindatud on lihtsalt kas emad või isad. Naljaks küsimus on see, et kumb vanem on siis isa. Muidugi on samasoolises suhtes mõlemad pooled kas isad või emad. On ennegi nähtud peresuhteid, kus lapsel
Vanemate roll lapse elus Iga laps vajab enda ümber ema ja isa, kes suunaksid teda õigele teele. Kes oleksid sammuti eeskujuks ning väljendaksid hoolivust ja armastust. Kuid miks ei ole olemas kõigil lastel vanemaid siis kui neid kõige rohkem vajatakse? Tihti teismeliseeas ei mõista me vanemate olemasolu nad tunduvad nii pealetükkivad ning tüütud olevat. Kuid kui tekib probleem mida ei suuda ise lahendada, siis teoreetiliselt esimese asjana pöördutakse ikkagi ema või isa poole. Kuna nad on kogenumad ning oskavad probleeme lahendada rohkem kui meie vanuses noored. Kuid paljudel noortel puudub isa või ema kasvatus või üldse puuduvad vanemad. Kõige tähtsam on siiski perekonnas kasvatus, kui lapsel on vabakasvatus siis mõneljuhul tuleb see kasuks. Kuna siis õpib laps ise enda vigadest ning saab tunda mis asi on elu elamine. Paljudel noortel on aga kodukasvatus, nad ei tohi veeta enda vaba aega sõpradega vaid peavad pühenduma end haridusele. Varasteks, j
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
lapsendamissoov ja lõpp- lapse hoidmine. Adoptsioon on positiivne kui beebipalavik on tugev ja suhted abikaasaga head. Lapsendamisega kaasnevad ka omad ohud nimelt perekonnas tuleb ette probleeme mida ei suudeta õigesti lahendada või laps ei täida vanemate poolt püstitatud ootusi. Nii jääb laps taas ilma vanemlikust armastusest ja muutub pigem lihtsalt tülikaks objektiks. Lisaks võivad lapses välja lüüa jooni tema bioloogilistest vanematest ning need ei sobi teda lapsendanud vanematele. Kui laps siiski lapsendatakse tuleb sellega arvestada ja mõelda ka lapse tulevikule, mis sisaldab lapse kasvatamist ja koolitamist. 9. ALKOHOLISM JA KODUKAHJUSTUS Kodukahjustuse külgi ei saa me vaadelda käsitlemata alkoholismi. Alkohol muudab inimeste käitumist erinevalt, kes muutub lõbusaks kes hoopis agressiivseks eriti oma pere suhtes. Alkoholikuid käituvad nii, sest neil on isiklik painaja, mille
Vabakasvatus pole vabandus! Sellist kasvatusmeetodit ei aktsepteerita igalpool, samamoodi. 3. Too 4-5 näidet kasvatusvigade kohta. Vanemad ei näita oma laste vastu piisavat armastust. Selle all ma mõtlen kallistamist, kaisutamist. Lapsel jääb puudu lähedusest. Füüsiline vägivald lapse suhtes eksimuste või halva käitumise pärast. Ei pöörata lastele piisavalt tähelepanu. Ükskõiksus. Laps on nö omapead. Lapse ja vanema vahelise kvaliteetaja puudumine või liiga väheks jäänud seda. Vanemad ei julgusta piisavalt oma lapsi. Vähene positiivne suhtumine. 4. Too näiteid lastega toimetuleku viisidest. Iseloomusta tõhusat käitumisviisi. Lapsi tuleb osata kuulata ja mõista nende muret. Neid tuleb oskuslikult suunata, kuid mitte nendega manipuleerida või sundida neile midagi, mis neile vastuvõetamatu on. Lapsi tuleb
toetatuna, aga mitte ülehooldatuna. Küllalt julgena, et midagi ise teha proovida. Piisavalt kindlalt, et tunda ennast tunnustatuna ja et luua sidemeid. Liiga palju tähelepanu röövib lapselt algatusvõime. Head vanemad tahavad, et nende laps oleks õnnelik. Aga kui see on ainus eesmärk ning lapse heameeleks tehtaks kõik tema jaoks võib lapsest kasvada nn 5 türann, kes kontrollib pereelu. Suur tähelepanu võib panna last teisi inimesi umbusaldama ning ta ei lase endale ligi kedagi. Inimese üheks peamiseks vajaduseks on vajadus kokku kuuluda. See vajadus on nii tugev, et lapsed kiinduvad oma hooldajatesse, ükskõik milline on neile osaks saav hoolitsus. Head vanemad mõistavad seda, nii hoiduvad nad vastsündinud lähedusse, aga annavad rohkem vabadust suuremale lapsele ja koolieelikule. Laps õpib kasvades
Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste ning kohustuste suhtes. Tänapäeval on paljudele inimestele tähtsal kohal perekonna loomine aga on ka neid inimesi, kes seavad esikohale oma karjääri. Tavaliselt oleme harjunud perekonnas nägema ema, isa ja last (lapsi). Kahjuks tänapäeval näeme sellist peremudelit üha harvem. Üha rohkem perekondi lagunevad. Selle tulemusena kasvatavad lapsi üksikisad või emad
kasvatusviisi vaatlemine armastus ja vaenulikkuse ning ranguse ja kõikelubavuse vastanditena. (Good & Brophy 1995; viidatud Krull 2000: 147 järgi) Armastuse-vaenulikkuse mõõde seostub vanemlikus kasvatusviisis tihedasti laste eneseaustuse ja teistega arvestamise võime arenguga. Lastel kujuneb tavaliselt kõrge eneseaustus, usaldus ja sõbralikkus teiste inimeste vastu siis, kui nende perekonnas on vanemad neisse kiindunud ning armastavad ja toetavad neid emotsionaalselt. Kui vanemad tõrjuvad oma lapsi, kohtlevad neid vaenulikult ja ebaväärikalt, kipuvad lastel kujunema madal enesehinnang ning sallimatus ja usaldamatus nii teiste kui ka iseenda vastu. Ranguse-kõikelubavuse mõõde seostub eelkõige laste inistiatiivi, iseseisvuse ja kuulekuse kujunemisega. Rangeid piiranguid seadvatel ja pidevalt kontrollivatel vanematel kalduvad olema kuulekad ja (liiga) heade käitumisviisidega lapsed
kasvatusviisi vaatlemine armastus ja vaenulikkuse ning ranguse ja kõikelubavuse vastanditena. (Good & Brophy 1995; viidatud Krull 2000: 147 järgi) Armastuse-vaenulikkuse mõõde seostub vanemlikus kasvatusviisis tihedasti laste eneseaustuse ja teistega arvestamise võime arenguga. Lastel kujuneb tavaliselt kõrge eneseaustus, usaldus ja sõbralikkus teiste inimeste vastu siis, kui nende perekonnas on vanemad neisse kiindunud ning armastavad ja toetavad neid emotsionaalselt. Kui vanemad tõrjuvad oma lapsi, kohtlevad neid vaenulikult ja ebaväärikalt, kipuvad lastel kujunema madal enesehinnang ning sallimatus ja usaldamatus nii teiste kui ka iseenda vastu. Ranguse-kõikelubavuse mõõde seostub eelkõige laste inistiatiivi, iseseisvuse ja kuulekuse kujunemisega. Rangeid piiranguid seadvatel ja pidevalt kontrollivatel vanematel kalduvad olema kuulekad ja (liiga) heade käitumisviisidega lapsed
............................. 12 KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 17 KASUTATUD KIRJDANDUS ..........................................................................................18 LISA: KÜSITLUSLEHT.....................................................................................................19 2 SISSEJUHATUS Iga lapsevanem teab, kui rakse on lastega suhelda ning nendega häid suhteid hoida. Kunagi ei või teada, mis neile meeldib ja mis mitte. See põhjustab ka nende vahelisi probleeme. Kõik algab aga lapse kasvatamisest. Kõik mida laps oma arengul kogeb ja näeb muudab ta iseloomu ja olemust. Lastega suhtlemine algab juba väga varakult, kui ta alles areneb ja õpib. Niisiis ei lähe lastega suhtlemise alla ainult nendega suhtlemine, kui nad rääkida oskavad vaid juba siis, kui nad on alles väga väiksesed
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Mida laps vajab, et end hästi tunda? järjepidevust laps tahab, et kõik asjad oleks endised; selgust laps tahab aru saada, mis tema ümber toimub; iseenda mõistmist arusaamist oma tunnetest; järelemõtlemise ja valjusti väljendamise võimalust. Surma puhul saab see kõik rikutud. Leinavas perekonnas on lapse kindlustunne kadunud. Laste meeleolu vaheldub, nad muutuvad tundlikuks. Lapsed jäävad sageli omapead. Nendega räägitakse vähe, neile ei selgitata toimuvat. Tühimikud täidavad nad oma fantaasiatega. Lastel võib esineda tugevaid tundeid, mis neid hirmutavad. Lapsed võivad esmakordselt kohtuda abstraktsete mõistete ja raskete selgitustega. Laste ellu tuleb mitmeid muudatusi. Ainuüksi aeg leina puhul ei tervenda. Worden'i arvates on leina neli ülesannet järgnevad: 1. Mõista ja aktsepteerida, et kaotus on tõsiasi 2
ta ei mõtle vanema raske päeva peale, ega ürita temast aru saada, vaid ta kuuleb ainult temale lausutud halbu sõnu. Samas ei ole laps ju milleski süüdi ja teda ei tohi teiste või enda probleemide pärast karistada. Vanem näeb ainult seda, et laps ei kuula, vaidleb vastu, mossitab või jonnib. Sageli kasutab lugupidamatut kõnepruuki või teeb nägusid. Mõlemale poolele tundub, et temal on õigus ning teine ei saa sellest aru. Laps avaldab oma arvamust, aga lapsevanem lööb. Laps on samasugune inimene, kellel on tunded ning oma arvamus. Laps tajub enne tundeid ja alles siis hakkab mõistma mõtteid. Kui temaga kurjal toonil rääkida, tajub ta seda, et lapsevanem on kuri ja kurjustab, kuid mida lapsevanem rääkida või selgeks teha üritab, see jääb arusaamatuks. Lapse ainus soov sellistel hetkedel on pääseda. Kui laps on hirmunud, langevad nii tema õppimis- kui ka suhtlemisvõime. Pealekäratamisest võib kasu olla vaid
abielus olles ei lähe kooseluajal soetatud vara jagamisele ja see kelle nimel on maja ja muud asjad lähebki sellele isikule olenemata kumb selle eest maksis. Seaduse silmis ei ole eriti santse sellel osapoolel kellel ei ole seaduslikke pabereid näidata. Ja et seda vältida ongi vahel abielu muutunud lihtsalt majanduslikuks ja seaduslikuks kindlustuseks mõlemale osa poolele. On olemas ka muid kooselu vorme milles ei pea olema kaks inimest kes üksteist armastavad ja elavad pereelu. Näiteks üürikaaslased, ühiselamu toakaaslased, vangikongi jagajad ( viimase puhul siiski on mõnikord tegemist seksuaalsusega kas siis vabatahtliku või tahtliku vahekorraga XD ). Kooselus peab alati arvestama teise või teiste inimestega kellega koos viibitakse. Ei tohi olla ükskõikne ja negatiivne teise suhtes kuna siis kooselu ei toimiks. Kooselu vorm on ka perekond kus võivad koos elada vanemad, vana vanemad, lapsed,
Ignoreerides lapse korrarikkumisi pikemat aega, täiskasvanud ainult soodustavad neid. Lapsed seevastu mängivad seesuguseid võimuvõitlusi läbi kuni ägedate kokkupõrgeteni. Kui lapsed rikuvad reegleid, tuleb sellele kohe tähelepanu pöörata. Reeglite rikkumine on märk sellest, et olemasolevaid piire on vaja varieerida ja laiendada, või et piiride ületamisele tuleb järjekindlalt lõpp teha ja uute rikkumiste tagajärjed kokku leppida. Järjekindel lapsevanem, kasvataja või õpetaja ei alanda lapsi (,, Sa oled ju rumal!" või ,,Sa ei saa seda nagunii selgeks!"), vaid suhtub neisse austuse ja tähelepanuga ning arvestab nende kui kaasinimestega. Kes lapsi üle hooldab ja kamandab rääkides: ,,Ma tahan, et sinul oleks parem kui minul oli!"), see vaatab sageli neist üle, räägib neist üle. ,,Igalühel on õigus lugupidamisele", kirjutas ameerika psüholoog Rudolf Dreikurs. Piiride seadmine ja järjekindlus põhinevad vastastikusel austusel
Majanduslikest teguritest tingitud stressi tõttu ei suuda paljud vanemad olla laste suhtes toetavad ja hoolitsevad, mistõttu vanemate käitumises suureneb ka karistav joon. Seega on halb nii liigne pühendumine tööle kui ka majanduslik ebastabiilsus. Pere majanduslik olukord on aga otseselt seotud emotsionaalse turvalisusega.Ükskõik kui suur raha ja majanduslikult lahe elu ei kompenseeri lapsele lähedussuhet vanematega. Meeste arusaamu antud valdkonnas peegeldab küsimus töö ja pereelu ühitamise kohta. Oluline osa on isa emotsionaalsel toetusel teistele pereliikmetele, eelkõige emale. Üldise emotsionaalse tausta loomisega mõjutab isa oluliselt laste arengut ja paremat kohanemist. Head suhted perekonnas aitavad kaasa sellele, et isapoja ja ematütre vahelises suhtlemises omandatakse paremini ka vastavad soorollid. Kui toetus puudub, siis on tegemist konfliktsema õhkkonnaga, kus lapsed ka sagedamini kannatavad. Erinevate uuringute
siis pole neil enam raha, et lastele korralikud riidedki selga osta. Mõndade vanemate jaoks on lapsed kasulikud ainult selleks, et nad varastaksid poest jälle uue pudeli. Sellise käitumise tagajärjel võib laps sattuda halba seltskonda ja hakata ise jooma või suitsetama. Nii tekivad ka koolis probleemid. Algab asi sellega, et jäävad kodused tööd tegemata ja siis tekivad halvad hinded ja puudumised. Lõpuks loobutakse üldse koolist ja arvatakse, et kool on mõttetu. Vanematest kah pole neil mingit kasu, sest vanemaid ei huvita laste haridus ja nad ei võta midagi ette, et laps jääks kooli endasi. Nii kasvavad lastest samasugused joodikud nagu nende vanemad. Järgmiseks põhjuseks võivad olla halvad sõbrad. Näiteks sellised sõbrad kellega minnakse kohe peale kooli kuskile kaubanduskeskusesse lihtsalt passima. Kui sealt kunagi õhtul alles koju jõutakse ei jää aega enam koduseid töid teha. Kui vanemad
………………………….. Essee Juhendaja: Lii Lilleoja Tallinn 2016 Lapse sünd ja kasvatamine võib esmapilgul tunduda loomuliku ja iseenesest mõistetava asjana. Üsna levinud on arusaam, et lapsevanemaks olemist ei pea õppima, sest seda on läbi aegade kogu aeg tehtud. Reaalses elus tekib aga pea igas peres küsimusi ja probleeme lapse arengu, käitumise, kasvatusmeetodite ning pereelu korraldamise osas. Uue rolliga on tunduvalt lihtsam toime tulla, kui on olemas teadmised lapse arengust ning kasvatusviisidest. Oma vanematelt saadud teadmised ei pruugi alati olla need kõige tõhusamad, sest aegade jooksul on arusaamad lapsest, tema vajadustest ja kasvatamisest muutunud. Lapsevanemaks olemine ongi enamasti lapse hoidmine kõikvõimalike õnnetuste ja ebameeldivuste eest. Aga ometi tähendab vanemaks olemine ka riski. Ükski laps ei saa
Traditsiooniliselt on perekond loodud ümber mehe võimu, kus võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud ning individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses. Traditsiooniline peremudel loob selgelt piiritletud rollid ja pakub suhteliselt kõrget kindluse- ja stabiilsustunnet. Traditsioonilise pereelu hinnaks on aga sugupooltevaheliste võimusuhete tasakaalustamatus, individuaalsete valikute puudumine ning demokraatlikul läbirääkimisel põhinevate otsustuste tegemise võimatus. Kuid selliseid peresid on tänapäeval väga raske leida. Keskmine Eesti pere on selline, kus on kaks või vähem last, kus mõlemad vanemad töötavad, see pole neil enam esimene kooselu ja kirikus käimine on üsna unustusse vajunud. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib ühe vanemaga perekond
väljumine on väga keerukas ja tekitab ebameeldivusi. Pere keskmise lapse roll on minu arvates kõige parem, sest kui vanemate armastusest jääb väheseks, siis saab ta ka oma vanema venna (õe) armastust ära kasutada. Vanemad ei tohi esiklapsele esitada suuremaid nõudmisi kui ülejäänutele. Aga kui seda tehakse, siis lapsed võivad kujuneda konkurentideks, aga perekonnas on väga oluline, et kõik liikmed toetavad teineteist. Vanemad peavad arvesse võtma ka iga lapse iseloomu omadusi. Vanemad ei pea alati lastevahelistesse tülidesse sekkuma, lapsed peavad õppima enda eest seisma. Kuid kui need tülid lähevad üle piiri, siis vanemad peaksid karistama mõlemaid ühtemoodi. Vanemad peavad armastama kõiki lapsi ühtemoodi ja nendele ühepalju tähelepanu pöörama. Vanemad peavad sekkuma lastevaheliste suhetesse, muidu lapsed saavad asjadest valesti aru ja tulevikus võivad tekkida probleemid
Kuid lapsed ei ole lihtsalt probleemsed. Selleks on kindel põhjus, miks lapsega on probleeme. Aga ka neil on võimalus muutuda heaks, iseasi kas nad ka seda ise tahavad ja lasevad teistel ennast aidata. Enamik lapsevanemaid ei tea, kuidas mingisuguses olukorras oma lapsega käituda. Ja kui laps on halvasti kasvatatud, ei taha vanemad seda endale tunnistada. Tegelikkuses arvatakse, et laste kasvatamine on kaasasündinud oskus. Aga see jääb juba igaühe enda otsustada, mis tema sellest arvab. Parim asi, mida sa oma lastele anda saad, on neile pühendatud aeg. Hetked, kus võtakse aeg maha ja räägitakse kõigest avameelselt. Näiteks, kuidas koolis on läinud jne. Aga on ka muid viise. Perega koos väljas söömas käimine või mõnes muus huvitavas kohas, mis pakub huvi nii lapsele kui ka tema vanematele. Lastele on oma perega koos veedetud aeg väga tähtis. Paljudel lastevanematel ei ole aega, mida oma lastele pühendada
Ebaküpset last iseloomustab see, et ta ei suuda vastutada oma tegude eest, ei ole võimeline asjadest aru saama, ei tea, mis on talle kasulik ning ta ei tee pahandusi mitte meelega vaid oskamatusest või teadmatusest. Vaadates laste ja täiskasvanute hinnanguid nendele väidetele on näha vastustes sarnast mustrit, kuid täiskasvanud peavad lapsi üldiselt pisut sagedamini vähekompetentseteks kui lapsed ise. Nii lapsed kui ka täiskasvanud toetavad kõige rohkem väidet „lapsed ei tee pahandusi meelega, vaid oskamatusest või teadmatusest“. (Praxis 2012) Lapsed on haavatavad- lapsed on süütud, puhtad, rikkumata, haprad, haavatavad ja vajavad pidevat kaitset. Suur osa Eesti täiskasvanud elanikest leiab, et lapsed vajavad kaitset (97% on pigem või täiesti nõus), et lapsed on õrnad ja haavatavad (90%), lapsed on liialt usaldavad ja naiivsed (75%) ning mõnevõrra vähem seda, et lapsed on üdini head ja rikkumata (56% täiesti
vormistamiseni või ühe vanema füüsilise lahkumiseni. lahutusel järgnev periood – aeg alates lahutuse ametlikust vormistamisest või ühe vanema füüsilisest lahkumisest kuni pere uue olukorraga harjumiseni. (Vaher, 2008, 41) 2. Kuidas mõjub lahutus lapsele? 2.1 Vanemate suhete mõju lapsele enne lahutust Periood enne lahutust on reeglina väga tülide rohke. Kindlasti enamik vanemaid arvab, et mida väiksem laps on, seda vähem ta asjast aru saab. Tegelikkus on aga see, et olenemata lapse vanusest, saab laps alati aru, kui vanemate vahel on midagi valesti. (Vaher, 2008, 48) Vanemate tülid võivad põhjustada lapses hirmu ja muret, et vanemaga võib midagi juhtuda – ta läheb ära, ei armasta enam oma peret. (Vaher, 2008, 48) Selline pidev kartmine ja muretsemine ei mõju kindlasti lapse vaimsele tervisele hästi.
Vanemlikud kasvatusstiilid Vanemate kasvatusstiil ja käitumine on väga oluline lapse arengut mõjutav tegur. See, kuidas lapsevanem pakub sooje ja lähedasi suhteid ning kontrolli lapse üle, mõjutab järglast ka tema edaspidise elu vältel. Vanemad tagavad selle, et lastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Lapse kasvukeskkonnast sõltub tema mõttemaailm, hoiakud, väärtused ja suhtumised. Antud referaadis kirjeldangi vanemlike kasvatusstiile, millel on väga oluline roll inimese kujunemisel. Oluline on teemat käsitleda seetõttu, et
Õigus mõlema vanema hoolitsusele. Essee Peresid, kus lapsi kasvatavad lapsi mõlemad vanemad, jääb üha vähemaks. Lapse loomulik kasvukeskkond on perekond. Esmane vastutus lapse kasvatamisel, arenguks vajalike tingimuste loomisel ning hoolitsemisel on tema vanematel. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ka siis, kui nad ei ela koos.Vanemad, kas on lahutatud või töötab üks vanematest välismaal. Lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Lapsega koos elav vanem on üldjuhul kohustatud lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Ei tohiks halvustada, see on lapsele liiga suur koorem. On asju, mis peavad jääma mehe ja naise vahele: seksuaalsuhted,
arengu eest Mina kui raamat: 1. Algus- minu raamatu tegevus algab metsas kui peategelane kohtub esimest korda loomadega 2. Tegelased- peategelane on loominguline ja erilise loomuga tüdruk, teda kasvatavavad armsad vanemad, kes annavad talle kõik mida ta vajab, lisaks elavad metsas metsloomad, kellega tüdruk hästi läbi saab, metsa valitseb aga kuri pealik, kes on kehtestanud karmid reeglid, mis mõjutavad nii tüdruku, tema vanemate kui ka metsloomade elukorraldust ja võimalusi 3. Toimumiskoht- toimub metsas 4. Lugeja mõtted- lugeja võib mõelda ilmselt sellest, et milliseid seiklusi veel tüdruku ja loomade teele jääb 5. Millised ptk-d kustudada, millised juurde- kõik peatükid on omamoodi head, sest neist kõigist on midagi õppida, juurde tuleb ilmselt lihtsalt veel rohkem seiklusi Mina kui raamat: 1
koguni haigus. Kuigi ta pole veel mõistma diabeeti sellisena nagu täiskasvanud, peab talle tema haigusest põhjalikumalt ja rohkem rääkima. Ta saab aru, mis põhjustab hüpoglükeemiat ja kuidas seda vältida, aga ta ei saa aru diabeedi hilistüsistustest ja nende vältimise vajadusest. Lapsed on erinevas eas, kui nad on valmis võtma enda peale vastutuse diabeedi kontrollimiseks (süstid, vereproovid), kuid nad ei saa hakkama ilma toeta. Üks lapsevanem kirjutab: ,,Mul poiss haigestus lasteaia lõpul, 6-aastaselt. Kohe haiglas õpetati teda ennast ise süstima ja ka suhkrut ise mõõtma. Mina polegi talle ise ühtegi süsti teinud. Nüüd 10-aastaselt oskab ka päris hästi arvutada kui palju tuleb kiiretoimelist insuliini süstida, jälgides suhkrunäitu, söödavat toitu ja ka planeeritavat liikumist.". See on ideaalvariant ja ega sellelgi lapsel alati kõik nii hästi ei lähe. Vastutus, mida need lapsed peavad endale võtma koormab
Tavaliselt on see kas ema või isa perekonnanimi. Vastavalt nimeseadusele antakse lapsele ema perekonnanimi siis, kui lapse ei ole kindlaks tehtud või kui ema on abielus mehega, kes ei ole nimetatud last eostanud. Lapsele ei või anda perekonnanimeks vanemale abiellumisel antud kahest nimest koosnevat perekonnanime. Leidlapse ees- ja perekonnanime otsustab eeskosteamet. Rahvus: Põhiseseaduse § 8 kohaselt on igal lapsel, kellel üks vanematest on eestlane, õigus eesti kodakondsusele sünnilt ning seaduse kohaselt ei tohi kellelt võtta sünniga omandatud eesti kodakondsust. Samuti ei tohi kodakondsust võtta veendumuste pärast. Juhul, kui vanematel võetakse kodakondsus, ei mõjuta see lapse õiguslikku seisundit. Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused sätestab Kodakondsusseadus. Üldharidus: Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis
Valgamaa Kutseõppekeskus Hooldustöötaja eriala VAIMUPUUE essee Valga 2015 SISSEJUHATUS Ma ei ole kunagi näinud rumalat last; ma olen näinud last, kes mõnikord tegi asju, mida ma ei mõistnud või asju, mida ma ei olnud planeerinud; ma olen näinud last, kes ei olnud näinud samu kohti, mida mina, aga ta ei olnud rumal laps. Enne, kui sa kutsud teda rumalaks, mõtle, kas ta oli rumal laps, või ta lihtsalt teadis teisi asju kui sina? ( Ruth Bebermeyer) Valisin oma essee teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Kuna elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen tähele pannud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e. vaimupuudega inimene, meie ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks sellise inimesega kohtudes käituma. Lasteaedadesse, koolidesse, huviringidesse jne. tuleb erivajadustega lapsi ja samas tekib koheselt k
Tihti tundub, et täiskasvanu ollakse juba 16-kuni 18-aastaselt, kuid vahel vajad sa ka 16- või 17-aastaselt erilist kaitset. 3. KA LAPSE ARVAMUS ON TÄHTIS Mõnikord on eriti vajalik, et lapse arvamust võetakse kuulda siis, kui võetakse vastu lapse jaoks tähtsaid otsuseid, 4. LAPSE KASVATAMISE EEST VASTUTAVAD LAPSE VANEMAD Alati vastutavad lapse eest vanemad, nende kohustus on anda lapsele kindlustunne ja võimalikult hea kasvatus. 5. LAST EI TOHI LAHUTADA TEMA VANEMATEST (välja arvatud siis, kui see on vajalik lapse kaitseks) 6. LAPSI PEAB KAITSTAMA VÄGIVALLA EEST Lapsed ei suuda end alati ise kaitsta. Seadusega on keelatud lapsele haiget teha kodus ning ka väljaspool seda. 7. LAPSEL ON ÕIGUS MÕLEMALE VANEMALE Eestis on palju lapsi, kes ei ole koos oma ema või isaga. Kõikidel lastel on õigus teada, kes on tema ema või isa ja nendega soovikorral kohtuda. 8. PUUETEGA LAPSED VAJAVAD ERILIST HOOLT
annaabi.ee 
