50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
105 laadimist
Kokku alla laetud
7 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaspu
Õppematerjali autor
aastased, sidusid pärastlõunal oma kaks väikest poega teibiga kinni, ning jätsid nad järelvalveta ja hoolitsuseta. Õnneks leidis lapsed õhtul nende vanaema. Tekib küsimus, et kus on inimeste mõistus, kes teab, mis oleks võinud juhtuda. Veel mäletan, et kuskil uudistes räägiti , et ema tappis oma lapse mikrolaineahjus. Sellistele inimestele tuleks määrata surmanuhtlus, või panna pikkadeks aastateks trellide taha. Kui mõelda, et miks on mõned vanemad vägivaldsed, siis üks põhjustest võib-olla see, et vanemate omavahelised suhted on näiteks halvad. Näiteks isa vihastab ema peale, ning elab selle välja oma lapse peal. Kui minul oleksid sellised vanemad, siis teeksin nii, nagu ma arvan, et paljud on teinud, nimelt paneksin kodust jooksu. Hoolivad vanemad on sellised, kes armastavad oma võsukesi tingimusteta. Nad ei pane kätt ette,
Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis. Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise! Õpetajatel on väga häirivad tegurid - pidev kiirustamine, üldine närvilisus ning müra- kära, arusaamatused ja tunnetatud vägivald õpilase-õpetaja suhetes viitavad eeskätt kahele asjaolule. Esiteks aja nappusele asju on ju võimalik selgeks arutada, kui selleks sobiv hetk otsida ja rahulikult maha istuda, nagu õpetaja Laur Tootsiga toimis.
Käesoleva aastatöö uurimuslikus osas olen spetsialiseerunud koolivägivallale kuna koduprobleemide käsitlemist on eetilistel põhjustel raske teostada. Ka puudub mul vastav psühholoogiaalane koolitus väärkoheldud laste intervjueerimiseks. Koolivägivalla küsitluses osales 78 Pärnu linna koolide 3. ja 4. klasside õpilast. Küsitlus viidi läbi laiaulatuslikult Pärnu Vanalinna Põhikoolis ning mõningad ankeedid laekusid ka Pärnu Kuninga tänava Põhikooli ning Pärnu Rääma Põhikooli algklasside õpilastelt. Töö ülesandeks olen püstitanud teavitada lapsi, lapsevanemaid, õpetajaid ning ka kõiki teisi inimesi alaealiste vastu suunatud vägivallast. Selle läbi üritan tõkestada väärkohtlemise laia levikut, ning teadvustada inimesi probleemi olemasolust. Sellepärast planeerin antud uurimustööd pakkuda ka sotsiaaltöötajaile ning erinevate linnade sotsiaalosakondadele kui alusmaterjali lastevastase vägivalla teemal. Uurimus sisaldab endas
Samas peavad õpilased ise lisaks füüsilisele vägivallale ka psühholoogilist tahtlikku haiget tegemist. Koolivägivalla all peetakse silmas igasugust olukorda, kus kooli kuuluv mistahes isik väärkohtleb teist kooli kuuluvat isikut. Reeglina ohver ise ei provotseeri kiusamiskäitumist. Kiusamine võib olla nii füüsiline (löömine, asjade äravõtmine jne.) kui psühholoogiline (narrimine, ignoreerimine jne.). (Vaiksoo, 2010) Paljud õpilased kogevad koolis mingil viisil vägivalda, kuid reeglina valitakse välja ohver, kes teistest mingil moel erineb. Põhjused võivad olla välimuses (kasv, kehakaal), sotsiaalne taust, õppeedukus vms. See võib toimuda ühe korra, mõne päeva, kuid ja isegi aastaid. Kiusamine ei toimu alati kahe õpilase vahel, vaid võib olla ka grupiviisiline. (Vaiksoo, 2010) Kiusamine on see, kui üks inimene paneb teist inimest meelega ja korduvalt end
3.0 Koolivägivald Justiitsministeerium on 24.augustil 2005.aastal välja andnud artikli koolivägivalla kohta (vaata lisad 2), mille põhjal on kirjutad minu artikkel. Ohvriks langenud laps peaks kiusamisest rääkima oma vanematele või muule täiskasvanule. Kiusamist toimub lasteaias ja koolis, nii laste kui ka õpetajate ja õpilaste vahel. Kui lapsed hakkavad erinevaid vabandusi tooma, siis peavad vanemad olema eriti tähelepanelikud ja uurima miks laps ei taha kooli minna. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, füüsilise vägivalla kasutamine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne. Koolivägivalla ohvriks võib langeda igaüks, kuid suurem risk on: uutel õpilastel, neil kel läheb teistest paremini või halvemini, erinevad välimuselt või iseloomult teistest kaasõpilastest.
hea=kingitused. Sedasi on ka eneseväljenduse ning teiste austamisega. Laps võtab vanemate suhtumise ja kõnepruugi üle, seega, kui vanemad ei jälgi oma käitumist ega sõnu, võib peagi märgata, et laps ropendab ning kasutab oma eakaaslaste kallal vägivalda. Ta võib isegi kodus tähelepanu võitmiseks ja enesekehtestamiseks häält tõsta ning lüüa. Kuna tänasel päeval on pea igas kodus arvuti, õpivad noored juba enne lugemist ja kirjutamist selgeks arvutis mängimise. Algselt tundub see süütu ajaveetmise viis, sest siis arvuti on mõneks ajaks kui lapsehoidja, kuid ta ei mõtle, milleks see areneda võib. Me elame tehnikasajandil, seega üpris tähtsaks näitajaks on tehnikavidinad, milleks võib olla nii puutetundlik mobiil, kui iPod. Sageli on need ka nn ,,staatuse" määrajad, sellest 2. aprill 2012 Anu Tooming, 11.kl
tegemisest, et teistes taas hirmu tekitada. Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist. Kui klassis esineb suuri vanusevahesid, siis on kiusajad enamasti oma ohvritest vanemad.
22.veebruaril ilmus Tartu Kutsehariduskeskuse oma esimene koolisisene ajaleht Qvaade. 1.trükk tiraaziga 200 läks õpilaste seas ringlema nagu soe sai. Tänaseks on kooli ajalehel juba teine trükk. Kuidas õpilased sellesse suhtuvad? Tervelt 67% vastanutest on lehte küll lehitsenud, ent mõistnud, et see pole koolielu edendav ega vajalik. Vaid kaks inimest kõigist vastajatest ütlesid, et loevad lehte, sest neile meeldib see. Peamised põhjused mis välja toodi selgitamaks, miks leht ei meeldi, oli see, et leht on sisutühi ning lugeda pole suurt midagi. Samuti öeldi seletuseks, et kooliga seotust on lehes vähe ning viimases lehes ilmunud artikkel Tallinna kodututest kassidest ei puudutanud Tartu KHK-d, isegi mitte Tartut mingil määral. Õpilased eelistaksid rohkem kooliga seotud põnevaid artikleid, mõni lausa kõmu. Kui võimalik on sellist kõmu lehte panna, on iseasi, ent õpilaste ja lehetegijate soovid lähevad siinkohal lahku
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid