Jõulud vanasti Jõulud olid algselt pööripäevapühad. See oli aeg, mil valgus sai pimeduse üle võidu. Võib arvata, et jõulud on seotud päikesekultusega. Pööripäevapüha on olnud pea- aegu kõikidel rahvastel ja on väga iidne. Vanasti arvati, et just pöördelisel ajal võib muu- tuda inimese käekäik kuni järgmise pööripäevani, ning sellega olid seotud ka uskumused ning kultused. Vanasti olid jõulud rahulikumad. Pered tulid kokku, söödi verivorsti, räägiti jõulu- jutte...Pühadel oli mõte, tuum, mida praegu paljude inimeste arvates kahjuks ei ole.On tunne, nagu oleks meisse sisendatud, et jõulude eel peab mööda poode ringi tormama ja kinke ostma. Pühade tähendus kaob, sest see ei väljendu kindlasti mitte ainult kingitustes. Muidugi on kinkide tegemine ilus, ostubuum selle juures aga mitte. Kaupmehed ongi põhi- lised "hulluse" algatajad
Koolielu vanasti minu ema ajal Minu ema käis Põhikoolis aastail 1975-1979. Vanasti minu emal oli kooliajal kõigil ühine koolivorm. Tüdrukutel olid pluusid, seelikud, püksid, vestid, jakid ja ka ühesugused mütsid. Poistel olid pluusid, püksid, vestid, jakkid ja ka mütsid. Kooli riietehoid oli minu emal keldrikorrusel, mis oli alati kevadel vett täis . Enne lõuna- söögile minegut tuli koridori peale üles rivistada ja kontrolliti, kas käed on puhtad, siis mindi rivis lõunasöögile. Tuli täita igal aastal ühiskondlikke töötunde koolis
Pulmad vanasti · Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. · Pruudirõivastuses oli esikohal maagiline kaitse- ja tõrjefunktsioon, sest uskumuse kohaselt oli pruut igasuguste ebapuhaste olevuste ja halbade jõudude poolt eriti haavatav. Pruutpaar Karja kihelkonnast (1895) · Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. · Vanadele pulmakommetele oli iseloomulik noorte abiellujate passiivsus
Vaimuelu keskaja juhatab välja reformatsioon luterlus ja luterlik kirik kool vits oli juures eeslimask-häbistamine tublimad õpilased said õpetajale kõige lähemal istuda (priimused) kiriklik korraldus alates 13. sajand eesti maastikupilti ilmuvad kirikud talupoegade ehituskohustus (lihtsam töö) välismaalt tellitud asjatundjad (keerulisem/täpsem töö) suured hooned (kirkikud) - sümboliseerivad Jumala ja Jeesuse võimu piiskopid ja toomkapiitel tartu, saare-lääne ja tallinna piiskop tallinnas puudus ilmalik võim toomkapiitel - piiskopkonna juhtimine maaisanda roll sidus piiskoppe maa külge, mida nad valitsesid vaimulikena olid piiskopid universalistliku kristliku maailmapildi kandjad piiskopid vahendasid Liivimaale uusi kultuurilii mõjusid toomkapiitli moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna va...
Kosjaskäik vanasti Eestis oli levinud ehal käimine ehk suvine tüdrukute magatamine juba viimased paar sajandit. Ehal käidi leeritatud tüdrukute juures, ka ehalkäijad olid leeritatud ehk täisealiseks tunnistatud. Ehalkäimine algas paastumaarjapäevast 25. märts, kui tüdrukud olid; väljend- "saanud võtme" - kolisid lakka või aita magama, enamasti küll jüripäevast 23. aprill´st kuni mihklipäevani 29. sept´ni. ~läbi suve. Ehal käidi neljapäeva ja laupäeva õhtuti mis olid ka kosjaskäimise õhtud. Komme on tuntud üle maa ning ka naaberrahvastel v.a. õigeusklikud, setud ja venelased. Ehalkäimine ei tähendanud tingimata sugulist läbikäimist, selle varjundi sai ehalkäimine alles XX sajandil. Tüdruk, kellel ehaline üldse ei käinud, võis jääda kosilasteta. Kohati eelnes kosjadele kuulamine. Kosja mindi pimedas, noore kuuga. Vanemal ajal mindi kosja ratsa, hiljem saani või vankriga. Kosja läksid peigmees isamehega, kosjajutu eest hoolitses isamees,...
Kuidas vanasti lauldi. Eesti rahvalaulu areng jaguneb 2 ajajärku. Vanem - regivärsiline (regilaul, runolaul) See kujunes välja 16.saj ja püsis muutumatuna 18.saj lõpuni. Pole teada, millal loodi esimene rahvalaul. Koguma ja kirja panema hakati rahvaluulet alles möödunud sajandil. Kõige vanem on regivärsiline rahvalaul, mis ühendab endas teksti, meloodia ja esituse.Tähtsaim, kuid samas kõige muutlikum osa on tekst. Meloodia on traditsioonilisem, ühe viisiga lauldi palju laule. Uuem - hakkas tekkima 18.saj lõpus ja vältas 19.saj. Regilaulu ettekandjateks olid naised, sest neile oli meeleolutsemine tähtsam. Regilaulul on esikohal sõnad, kus muusika pidi suurendama ilmekust. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm oli 8-silbiline ja kus igale silbile vastab vaid üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori (ansambli) vaheldumise põhimõttel, mis tähendab 1 laulab ees, teised kordavad sama.Regilaulu viisid ...
Minu vanaema läks kooli 1 klassi 1957.a sel ajal oli koolilastel lihtne koolivorm. Tüdrukutel koolimüts ja tumesinine kleit. Kleidil pidid olema valged kätised ja valge krae. Pidi olema hoolikas, et need oleksid alati puhtad. Neid tuli sagedasti vahetada. Selleks pidi iga kord krae ja kätised kleidist lahti harutada ja peale jälle tagasi õmmelda. Alguses aitas lapsevanem, hiljem aga sai iga tüdruk ise sellega hakkama. Kleidi peal kanti põlle, mis oli igapäevaselt musta värvi. Pidupäevadel kanti valget põlle. Ilus põll oli selline, millel olid rüüsid ääres. Koolivormi kaunistas oktoobrilapse märk. Hiljem punane pioneerirätik, mis oli kolm nurkne ja setud erilise sõltusega. Roland
Palsameerimine minevikus ja tänapäeval Muistses Egiptuses võis surnukeha palsameerimise viis sõltuda perekonna ühiskondlikust seisundist. Jõukas pere võis ilmselt valida järgmise protseduuri: aju eemaldati metallinstrumendi abil ninasõõrmete kaudu. Seejärel töödeldi kolpa vastavate rohtudega. Järgnevalt võeti välja kõik siseorganid peale südame ja neerude. Kõhukoopasse sisse pääsemiseks tuli kõht lahti lõigata, mida peeti aga patuks. Palsameerijad valisid olukorra lahendamiseks lõikaja, kes pidi kõhu lahti lõikama ja peale seda kiiresti linnast lahkuma, sest seda pattu karistati needmise ja kivirahega. Pärast kõhuõõne tühjendamist pesti see hoolikalt. Ajaloolane Herodotes kirjutas: "Nad täidavad tühimiku puhtaima peenekshõõrutud mürri, kassia ja igasuguste muude vürtsidega, väljaarvatud viiruk, ning õmblevad avause kinni" Seejärel keha dehüdrateeriti ehk vabastati veest 70 päeva soodalahuses leotades. Seejärel sur...
Nii moodustunud traadinelinurga küljes rippus traadist süda. Vurriluu Loomade sääreluust tehti ka vurre. Luu keskkohta puuriti kaks peenikest auku. Neist aukudest pisteti läbi nöörid ja nööridele aeti keerud peale. Kui keerdus nöör käte vahel vaheldumisi pingule tõmmati ja lõdvaks lasti, siis hakkas vurr nööri keskel keerlema ja pöörlema. Ilma vurriluuta ei saadud vanasti ühelgi vastlaõhtul hakkama. Teistmoodi mängud Mida aga mängisid talulapsed siis, kui väljas oli pime või väljaminekuks liiga halb ilm? Selleks puhuks olid lastel varuks keeruga küsimused või hoopiski salakeel. Mõned tuntumad keeruga küsimused: "Kas sa tead, mis on soojem, kui kasukas?" "Kaks kasukat". "Kes see on: üheksakümmend üheksa korda käib "kipp" ja üks kord "kopp?" " Sajajalgne mardikas ühe puujalaga." "Kas sa kahe kõrvaga jänest oled näinud
Talupoeg ja loodus Muistsel ajal oli inimese side loodusliku keskkonnaga eriti tihe. Inimese sõltuvus loodusest oli nii tugev, et inimene ei teinud vahet enda ja ümbritseva looduse vahel. Inimene, kollektiiv, ja maa, mida inimene valdas olid üksteisega tihedas seoses. Maa omamine tähendas vabadust - olla maa põliseks kasutajaks ja õiguslikuks pärijaks. Elukoht ja elanik olid lahutamatud. Perekonna maatükk koos seal asuva õuega, isikliku eluasemega, oli talu. Keskaja Euroopa kliima 11.-13. sajandil oli Euroopa kliima väga soodne. Ilmastik oli soojem kui tänapäeval, näiteks Inglismaal sellel ajal oli võimalik vinamarju kasvatama, aga Gröönimaa, oli kaetud metsadega ja heinamaadega, kuid praegu ta kattud jääga. Aga 13. sajandi lõpus hakkas kliima kiiresti muutuma. 14. sajandil esimesel poolel tabasid kogu Euroopat suured sajud, 15. sajandil jahenes kliima tunduvalt ...
Lugupeetud õpetaja ja kallid kaasõpilased, ma sooviksin kõneleda teile hingedeajast, mida kõik teavad ajana, mil mälestatakse surnuid ja süüdatakse nende auks koduakendel küünlad. Aga millesse hingedeajal usutakse ja kuidas hingi austatakse, sellest räägin teile kohe lähemalt. Eesti põhjarannikul kutsutakse hingedeaega ka jaguajaks. Eesti rahvausundis on hingedeaeg sügisene periood eesti rahvakalendris surnute mälestamisele pühendatud aeg. Sel ajal austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev. Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille ää...
Meeleolusid, elamusi ja suhtumisi väljendas inimene kunstiliste vahendite abil. Selleks said ka mängud kui otsene elamuste ja rõõmu allikas, mis pani hetkeks unustama igapäevase elu raskused. Mängude tekkimist pole õige ainult ühele tegurile taandada. Ühelt poolt valitseb mängu ja tööprotsesside vahel kindel seos ja paljud mängud ongi tööprotsesside imitatsioonid, teiselt poolt ühendab mäng paljusid inimesi ühisele tegevusele, kusjuures igal osavõtjal võimaldab oma võimeid ja oskusi näidata. Eraldi saab kõneleda meeste ja naiste või segamängudest. Paljud puht-meeste mängud baseeruvad jõu ja osavuse näitamisel. Eraldi on vaja kõneleda laste mängudest laulude ja mänguasjadega, mida saab veel eale, eri paikkondaldele ja osavõtjate hulgale vastavalt liigutada. Mäng sisaldab varasemal arenemistasemel maagilisi taotlusi. Harilikult pärineb mängude aine igapäevasest elust, perekondlikust ringist, kodusest tööst ja tegevustest, ü...
Lühiülevaade Montenegrost Montenegro ehk Tsernogooria nimetus tuleneb itaalia keelest must mägi Aadria mere ranniku mägedel kasvanud männimetsade järgi. Maa kohta on kasutatud nime Zeta, mis tuleb Zeta jõe nimest ja on etümoloogiliselt seotud viljalõikust tähendava slaavi sõnaga. Montenegro asub Lõuna Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.Naaberriigid on läänest ja põhjast Bosnia ja Hertsegoviina, põhjast ja kirdest Serbia, idast Kosovo, kagust ja lõunast Albaania. Edelapiiriks on Aadria mere rannik. Merepiiri pikkus on 293,5 km. Maismaapiiri pikkus on 625 km. Reljeef Montenegros on enamasti mägine. Rannikul on kitsas rannikumadalik. Edasi kulgevad lubjakivi mäestikud ja kõrgustikud. Kõrgeim mägi on Bobotov Kuk 2522 m üle merepinna. Esineb purustavaid maavärinaid. Kliima on lähistroopiline vahemereline kliima. Suved ja sügised on kuumad ja kuivad. Sisemaal on suhteliselt külmad tugevate lumesadudega talved. Paesel aluspõhjal esineb...
Noorteprobleemid vanasti ja tänapäeval Noortel on väga palju probleeme. Nad olid vanasti ja on ka siiamaani. Selles kirjandis ma proovin tuua võrdlusi vanast ajast ja tänapäevastest noorteprobleemidest. Millal probleeme oli rohkem ja millised nad olid? Nende küsimuste vastused on selles kirjandis. Vanasti kui ka tänapäeval suur noorte probleem on välimus. Enamasti see on tüdrukute probleem, aga ka mõned poisid tahavad hästi välja näha. Kõik ostavad endale uued riided ja igasuguseid ehteid, mis on väga kallid ja mõnedele ei jätku raha selle peale. RAHA. See probleem on sajandist sajandisse. See on rohkem täiskasvanute probleem, aga taskuraha on noorteprobleem. Kõik noored paluvad oma vanematelt taskuraha, aga mõnedel täiskasvanutel sellist võimalust pole ja
Josefina-Marii Sink Libahunt nüüd ja vanasti Ammustel aegadel uskusid inimesed, et libahundid on osa loodusest ja nendesse suhtuti loomulikult. Uskumused muutusid ajal, mil tähtsaks sai usk. Tänu usule hakati libahunte hukka mõistma. Seda peamiselt seetõttu, et neid hakati seostama kurjuse ning Jumala teotusega. Keskajal suurenes huvi nende olendite vastu, kuna inimesi, keda kahtlustati libahundiks olemises, hukati avalikult. Jutte libahundist ei kohta me ainult rahvapärimuses, vaid ka 20. ja 21. sajandi kirjanduses. Lood
Puhtust nõutakse, kuid sellest ei räägita kogu aeg. Kui kellegi jalad haiseksid, siis õpetaja ütleks küll: "Vahetage sokid ära!" Ka soengu kohta ei ole tänapäeval koolis selliseid nõudmisi. Juuksed võivad olla lahti, kuid kodunduse tunnis peaksid nad olema kinni. Poistel võivad olla pikad juuksed, mis minu vanaema ja ema kooliajal oleks olnud täiesti lubamatu. Tänapäeva koolis ei tohi tunnis rääkida asju, mis ei puuduta tundi. Nõnda oli ka vanasti. Mõnikord saadetakse segamise eest ukse taha, et õpilane ei saaks tundi segada, enamasti aga noomitakse. Tunnis ei tohi ringi käia, kui pole vaja. Kindlasti ei tohi kellegile teisele liiga teha. Mõnikord, kui keegi saab eriti jubeda koerustükiga hakkama, kutsutakse selle lapse vanemad kooli. Seda aga pole eriti juhtunud, kuna keegi ei riski koerustükke teha, kartes noomimist. Noomimine pole ju hea. Vahetunnis mängitakse tagaajamist, vahetatakse kleepse, räägitakse juttu, tehakse nalja
Kuressaare Gümnaasium Saun, ait ja suvekoda Koostaja: Kati Õige 11e klass Kuressaare, 2009 SAUN oli enamikes peredes ning suurus olenes jõukusest suurtes taludes sauna juures kamber, mis oli eluruumiks sulasele või päevalisele(saunarahvas) ehitati teistest hoonetest eemale veekogu ligidale seinad tehti kuusest või männist saunaruum väike, umbes 3*4 meetrit, muldpõrandaga või õhukese kruusakorraga kaetud põrandaga puupulgad pandi nagideks ja pingud seina ääres istumiseks saunas olid kibud, suuremat kasutati külma vee tõstmiseks ning väiksemat leili viskamiseks suvel käidi saunas iga nädal, talvel üle nädala sauna küttis tavaliselt perenaine saunaskäik mida punasem oli keris, seda puhtam ja magusam sai saunaleil sauna astuti kiirest, pärast leili tagasi aeglaselt talu teenijad käisid koos ...
Eskimod Eskimod on lähedaste rahvaste ja hõimude rühm, kelle põline asuala on Venemaal Tsuktsi poolsaarel ja PõhjaAmeerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ning Gröönimaal. Nende asuala laiub idast läände 11 000 km ulatuses. Eskimod jagunevad kaheks liigiks: inuiti keeli kõnelevad inuitid ehk idaeskimod, ja jupiki keeli kõnelevad jupikid ehk Aasia eskimod. Nendest kahest liigitusest hoolimata kasutab eskimote rahvusvaheline organisatsioon kõigi eskimote kohta nimetust inuit. Eskimote esivanemad on tulnud Ameerikasse Beringi väina saarte kaudu Aasiast. Ameerika põliselanike seas on eskimod füüsiliste tunnuste, keele ja elulaadi poolest kõige aasialikumad. Eskimod on elanud Arktika rannikul, püüdes mereimetajaid ning küttides maismaal. Varem elasid eskimod enamasti väikestes eraldatud külades, mille suurus sõltus paiga loodusressurssidest. Tavaliselt elas külas 1050 in...
Tervitusviisid Tervitusviise on mitmeid: peanoogutus, kummardus, teretus, käesurumine ehk kätlemine, kallistamine ja suudlus põsele, käega viipamine, lehvitamine jne. Millist neist kasutada, see sõltub inimesest ja olukorrast. Peanoogutust võib kasutada siis, kui ümberringi on müra ka teretus ei kostu, või tuleb korraga tervitada mitut inimest. Hästi mõjub noogutust saatev naeratus. Koolis on õpilasel viisakas teretada õpetajat kord päevas. Öeldes ,,Tere! ", peavad sõnad olema selged, et kaaslane saaks tere vastu võtta. Peab ka hoolega jälgima, mis hääletooniga inimest teretad, sest see vihjab sinu suhtumist sellesse inimesse. Kätlemist kasutatakse tervitamisel päris sageli. Oluline on teada, et käepigistus räägib inimese kohta mõndagi. Meeldiv on kindel käepigistus. Vähem meeldivad on nii-öelda loiud ja tangud käepigistused. Esimese puhul on tunne, nagu oleks sulle käe asemel ulatatud vatiga täidetud kinnas. Teise puhul jääb aga mul...
Vabaabielu poolt ja vastu Vanasti pooldati abielu ja seda peeti pühaks. Tänapäeval enamasti inimesed elavad lihtsalt koos. Mitmetel põhjustel jääb abielu sõlmimata, kuid siiski mõned paarid teevad seda. Arvan, et peamiseks põhjuseks, miks inimesed ei abiellu, on raske majanduslik seis. Abiellumisele läheb väga palju raha ning lahutamine on veelgi kallim. Vanasti võis abielu lahutada ainult siis, kui ei saadud lapsi. Laste saamist peeti väga tähtsaks, kuna nad olid vabad töökäed ja abilised. Ammustel aegadel elasid mitmed põlvkonnad ühe katuse all koos ning enamasti maal. Kasvatus oli kristlik ja seega ka abiellumine väga oluline. Kes ei olnud abielus ja sai lapse, oli põlatud ja mõisteti hukka. Tänapäeval on paljud inimesed kristlikust elust võõrdunud ning ei pea oluliseks mehe ja naise vahelise seadusliku liidu sõlmimist.
Tartu Kutsehariduskeskus Kergetööstus, kodumajandus- ja iluteeninduse osakond Toitumine ja toitlustamine Pulmad enne ja nüüd Juhendaja: Koostas: Tartu 20009 Sissejuhatus Kirjutan, kuidas peeti pulmi vanal eesti ajal ja kuidas tänapäeval. Millised olid tavad vanasti ja millised tänavu. Sisukord 1.Pulmad vana Eestis..............................1-2 2.Pulmad tänapäeval..............................3-7 Pulmad vanal ajal Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. Vanadele pulmakommetele oli iseloomulik noorte abiellujate passiivsus. Nad ei osalenud milleski aktiivselt: olid küll ühe või teise
Vanasti oli taevas sinisem ja muru rohelisem... me kõik oleme kuulnud paljusid endi seast väitmas, et vanasti oli ikka taevas sinisem ja muru rohelisem. Kahjuks on aga nii, et ükskõik kui palju me ei sooviks ja püüaks, ei saa aega tagasi keerata. Ühiskond, ja koos sellega ka inimesed, on niivõrd palju muutunud, et oleks lausa naiivne loota, et kõik oleks nii nagu see kunagi ammu oli. Kuid tekib küsimus, et kas vanasti ikka oli kõik nii ilus ja lilleline nagu meile tundub ja nagu me mäletame? Kõik ajad, mis on juba selja taga, tunduvad meile ilusamad ja lihtsamad, kui need, mis on parajasti käsil või ootavad ees. On loogiline, et minevik tundub ikka kergem, sest see on möödas ja juba läbitud etapp. Mured ja probleemid, mis meid elus tabavad, võivad esialgu tunduda lahendamatud ja lausa ületamatud, kuid hiljem neile tagasi vaadates, tunduvad palju tähtsusetumad
suitsutamiseks. Põhjus on selles, et nende suits annab toidule meeldiva värvuse ja hea suitsumaitse. Suitsutamine tähendab toiduaine immutamist suitsutusainetega, mis tekivad puidu mittetäielikul põlemisel. Puidusuits sisaldab alati mitmesuguseid vedelaid ja tahkeid aineosakesi. Tegelikult on toiduainete suitsutus kombineeritud säilitusviis, milles ühendatakse soolamise, kuivatamise, kuumutamise ja suitsu antiseptiline toime. Lepamähk maiusena. Et vanasti oli magusaga alati kitsas, siis otsisid lapsed aseaineks mitmesuguseid loodusande. Ammustel aegadel sõid lapsed kevadel mõlemat liiki lepa koorealust kihti ehk mähka, mis annab suus kergelt tajutava magusa maitse. Nüüdisajal kõikvõimalike maiustustega hellitatud lapsed mähka nende hulka küllap ei arvaks. Vanasti tehti nii: okstelt eemaldati koor, mis oli kevaditi lahti, ja siis võis hakata närima. Noorte peente leppade ja okste õhukest mähka näriti otse puidult.
Pered · Talu pereliikmete vahel olid sugulussuhted. Peremehe perekond moodustas liitperes talutuuma, teised allusid neile. Peremees juhtis kogu tegevust (andis käsud, kooskõlastas). · Taluperedes valitses kindel tööjaotus: MEHED: metsa- ja veotööd, põllutööd, hobuste eest hoolitsemine, ost-müük-vahetus. NAISED: toit, riided, kariloomad, laste kasvatamine (nüpeldamine) käsitöö. LAPSED: alates 6. eluaastast peretöödes osalemine, hoiti nooremaid vendi/õdesid, karjatati loomi, tehti lihtsamaid tõid. Alates 9-10 aastast järk-järgult meeste ja naiste tööd. · Poegade eelistus tütarde ees (meesliini jätkamine suguvõsas), talu pärandati meesliini pidi. · Perekesksed sündmused olid väga tähtsad (leeritamine 15-16 aastaselt, täiskasvanuks saamine, abiellumine, mõne pereliikme surm). · Austati toitu ja söömistavasid (palju kombeid külaliste tuleku, söögitegemise, sö...
Eskimod e inuitid Nimi: Kool ja klass: Õpetaja: Kuupäev: Eskimotest üldiselt: Eskimod jagatakse kaheks: inuitid ehk idaeskimod (sealhulgas gröönlased) ja jupikid (sealhulgas Aasia eskimod). Nende põline asuala on Venemaal Tsuktsi poolsaarel ja PõhjaAmeerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ning Gröönimaal. Eskimote arv maailmas: 1991. aasta hinnangul oli eskimoid umbes 120 000, neist enamus asusid Alaskal, Kanadas, Gröönimaal ning Siberis. 2000. aasta hinnangul oli eskimoid Alaskal umbes 50 000, Kanadas 45 000, Gröönimaal 50 000 ning Venemaal 2000. Keel ja päritolu: Eskimod kõnelevad eskimoaleuudi keelte hulka kuuluvaid inuiti ja jupiki keeli. Eskimote esivanemad on tulnud Ameerikasse Beringi väina saarte kaudu Aasiast. Ameerika põliselanike seas on eskimod füüsiliste tunnuste, keele ja elulaadi ...
Jaanipäeva hommikul võib Jaan terveks eluks õnnelikuks saada, kui ta kinnisilmi ütleb, missugune ilm väljas on, kui ta aga eksib, siis teeb ta end terveks eluks õnnetuks. 2.Mida sel päeval tehti. Lõket tehti jaanilaupäeva õhtul ja tavaliselt kestis see kuni jaanipäeva varaste hommikutundideni. Tänapäeval tehakse jaanituli enamasti ikka maa peale ja erilist kunsti selle asja juures eriti pole. Vaatamata Eesti väiksusele, tunti siinmail vanasti mitmeid erinevaid ja tänapäevaks juba unustatud jaanitule tegemise viise. Üks levinumaid variante oli pika ridva otsas süüdatud jaanituli. Sellise kombe kohta oli teateid Saaremaast Setumaani ja põhjus oli selles, et tuli kaugemale paistaks. Seal, kuhu jaanitule kuma paistis, kasvas vili hästi ja ümbrus oli kurja eest kaitstud.
Mis on närvisüsteemi ülesanded? 1)info kogumine · Rassi poolest 2)info töötlemine ja koordineerimine 3)info edasi andmine Mis on mõjutanud inimkona asustuse levikut? · Magevee kättesaadavus Mis moodustavad kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi? Kesknärvisüsteemi moodustavad selja- ja peaaju · Eluks vajalikke ressursside, eelkõige toidu kättesaadavus Millised on erinevate peaaju osade ülesanded? · Elutegevuseks sobivad keskkonnatingimused 1)otsaju e suuraju- teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, aistingute teke, õppimine, mälu ning sihipärase tegevuse kavan-damine Mis juhtub inimkonna arvu...
Tõe või siis vajaliku tõe kättesaamiseks on eri aegadel kasutatud mitmesuguseid meetoteid. Keskajal.inimesi piinati, näljutati ja hukati. Tänapäeval võib piinajateks paljudel juhtudel ajakirjandus osutuda. Põhjuseid on olnud alati miljoneid - või siis üks - panna inimene rääkima seda, mida ta rääkida ei taha. (Ehk tunnistama seda, mida ta tunnistada ei taha.) Piinamine on alati vägivallaakt ja inimmõistus on piiritu ning seega on äärmiselt suur ka erinevate piinaviiside ja vahendite arv. Keskajal võeti pea kõik abivahendid kasutusele, et piinatav oma teo üles tunnistaks, kas ta siis tegi tegelikult seda või mitte. Näiteks nõidade leidmiseks langetati kahtlusalune keevasse vette ja tihtilugu ei jäänud piinataval muud üle kui anda vastus, mida piinajad kuulda tahtsid, sest valu oli kannatamatu. Lisaks seoti inimestel käed-jalad kinni ja visati vette. Usuti, et kui inimene ära ei upu, siis ta on nõid ja kui upub, siis pole. Kuigi keegi kun...
21.sajandi koolilaud 22.sajandi koolilaud (tuleviku koolilaud) Halva disainiga koolilaud Hea disainiga koolilaud 16.sajandi koolilaud See laud on pärit 16.sajandist ning valmistatud täispuidust.Tool ja laud on neljal jalal.Laud asetseb horisontaalselt. Lauale ja toolile on tehtud väljalõiked puidust.Lauda ja tooli on viimistletud käsitsi kuna vanasti polnud selliseid sobivaid tööriistu nagu tänapäeval.Laud on väga väärtuslik ehk antiikne. 17.sajandi koolilaud See laud on pärit 17.sajandist ning see laud on täispuidust.Laud ja pink on kokku töödeldud.Pink asetseb parajal kõrgusel,et lapse selg ei jääks kõveraks.Laud ja pink asetsevaf horisontaalselt.
docstxt/136016569105.txt
Trompetite päritolu ja kasutusala Esimesed trompetid on pärit Vanast Egiptusest, Kreekast ja Lähis Idast ekr. Algselt kasutati neid märguandevahenditena sõjalistel ja religioossetel eesmärkidel Euroopa Päritolu: Lur on pärit Skandinaaviast Konstruktsioon: Lur on S kujuline pill, see koosneb huulikust ja erinevatest viledest. Lur valmistatud puidust või pronksist. Mängimisviis: Puhutakse. Kasutusala: Vanasti hirmutati sellega vaenlasi või peeti väetseremooniaid, tänapäeval tehakse lihtsalt heli. Aasia Päritolu: Shringa on pärit Indiast. Konstruktsioon: Shringa on C kujuline vasest või messingust valmistatud pill, koonulise ava ja eemaldatava huulikuga. Mängimisviis: Sheringat lihtsalt puhutakse. Kasutusala: Mängitakse pulmadel, matustel ja religioonsetel sündmustel. Vanasti kasutati lehmade
Kitarr Selles tekstis on juttu kitarrist. Kust see pärit on, mis sellega tehakse, kuidas seda valmistati vanasti ja kuidas praegu, mis pillid sellele sarnanevad jne. Tänapäeval on kitarr üks enim levinud ja populaarsemaid pille maailmas.See on keelpill, millel on enamasti kuus keelt.See koosneb kerest ja sellele kinnituvast kaelast, kaelaga ühendatud kitarri peast, kus asuvad pingutid ning mille abil toimub häälestamine. Legend räägib, et kitarr avastati siis, kui jumalad kõndides Niiluse kallastel, astusid kuivanud kilpkonnakilpidele, mille sees pinguletõmbunud sooned selles helisema hakkasid
Eesti rahvariided Referaat Sisukord Rahvarõivad Rahvarõivastega on meist kokku puutunud peaaegu igaüks kas neid ise laulupidudel kandes või kandjate pakutud vaatepilti nautides. Tänapäeval mõistetakse rahvariiete sõna all eelkõige 19. sajandil kantud pidulikku talupojarõivast. Rahvarõivad näitasid vanasti seisuslikku ja rahvuslikku kuuluvust ning need pandi selga peole, kirikusse või külla minekuks. Pidurõivaste juurde kuulusid ka ehted. Rõivaid õmmeldi linasest ja villasest riidest ning neid hoiti hoolega. Linasest riidest esemed olid valged, tihti pleegitati kangast kevadpäikese käes. Villased riided olid naturaalse lambavilla tooni valged, pruunid ja mustad, muid värvitoone saadi taimedega värvimisel. Hiljem tulid kasutusele vabrikuvärvid ja riided muutusid erksavärvilisteks.
Eesti rahvuslikud pulmatraditsioonid Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid rolli mängima ka noorte enda soovid.
Makseviisid Vanasti oli võimalik maksta ainult sularahas aga tänapäeval tehnoloogia arenedes on võimalik maksta erinevate vahenditega: krediitkaartiga, pangakaartiga, sularahas, internetipangas ülekandega, otse- ja püsikorraldusega. Kõige levinumad on maksed pangakaarti ja sularahaga. Järjest rohkem võetakse kasutusele ka krediitkaarte. Krediitkaartiga ostmisel on hea see, et sa võid osta ükskõik millise summa eest , kuna kaarti peal
Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Mida muusika minu jaoks tähendab? Muusika pakub mulle enamasti meelelahutust, kuid tegelikult on sellel rohkem võimu ja otstarbeid kui me aimatagi oskame. Näiteks muusika suudab väga kiiresti hea tuju kurvaks teha ja vastupidi, kuid samas trenni tehes lisab see rütmi ja annab jõudu kui õige viisiga muusika mängima panna. Vanasti mängis muusika väga suurt rolli erinevates rituaalides, ohverdamistes ja muudes tegevustes. Vanad rahvad keda kutsuti Keltideks ja kes paiknesid Euroopas, olid väga sõjakad, kuid neil oli väga suur austus muusika vastu. Keldi muusikuid kutsuti Bardideks ja neid austati väga. Kui mindi sõtta, siis esimesena üritasid vaenlased alati tappa Barde, kuna nemad mängisid muusikat samal ajal, kui Keldid sõdisid ja muusika väidetavalt andis neile jõudu.
Siniallikas ehk Ohvriallikas Saula siniallikas asub Kolust 3 km Tallinna pool, maanteest kilomeetri jagu ida suunas. Minna tuleb jalgsi möödaa metsateed. Ohvriallikas on kristallselge allikavesi. Ohvriallika läbimõõt on 12-13 m, sügavus 3-4 m Vanasti käisid inimesed kauge maa tagant ohvriallika juurest tervisevett otsimas. Ilma ohvriannita ei tohtinud keegi sealt vett võtta. Ohvreid oli erinevaid, mida allikasse visati. Kõige mõjuvam oli rahaohver, eriti siis kui visati terve hõberubla. Muidugi ohverdati ka viljateri, riideid ja muid asju. Enne ohverdamist pidi hõberahaga kolm korda hõõruma haiget kohta, siis pidi seda kolm korda ümber pea vastu päeva keerutama ja siis viskama selle allikasse. Vesi aitas haiguste vastu ja
Inimeste väärtushinnangud erinevad suurel määral ning sõltuvad enamasti kasvatusest. Vanasti õpetasid vanemad lastele, kuidas käituda teatud olukorras, mis on õige, mis on vale. Tähtsaks peeti eelkõige perekonda ning austust vanemate vastu. Kahjuks või õnneks elame kiiresti arenevas ühiskonnas, kus muutuvad ka inimeste väärtushinnangud. Lugupidamine ja austus vanemate vastu on väärtushinnang, mida ei tohiks kõigutada ei kiiresti arenev ühiskond, raha ega kuulsus. Kui väikestelt lastelt küsida, kelleks nad tahavad
Inimese ja looduse suhted tänapäeva eestis Loodus on väga oluline termin inimese jaoks. Muistsel ajal sai inimene looduselt kõik eluks vajaliku - toidu, soojuse, tööriistad. Tänapäeval on inimene loodusest osaliselt võõrandunud. Osa toidust tuleb küll looduselt nagu vanasti, kuid enamus valmistatakse tehastes. Miks käitub inimene loodusega halvasti, kuigi ta peaks loodust hoopiski hoidma? Visatakse prügi maha, jäetakse suured prügikotid metsa alla ning tehakse tuld, kus iganes pähe tuleb, mistõttu võivad tekkida suured ja laastavad tulekahjud. Tulekahjudes surevad tuhanded väikeloomad, kes on loodusele omalt poolt kasulikud. Tulekahju ei ohusta ainult loodus ja loomi, vaid ka inimesi, sest tuli võib edasi levida metsast linnade poole
Versailles' loss VERSAILLES' 20km Pariisist edelasse Versailles' linn Versailles'i linn tekkis lossi ümber Lossi üldpind 51,200m² Lisaks 700ha suurune lossipark (vanasti oli 8000ha) UNESCO maailmapärandite nimekirjas olnud 30a Lossi tuumikuks on 3-korruseline madal piklik ehitis. Kolmest küljest piirab suurt esindusõue. Peahoonest hargnevad külgtiivad. Üks lossi sadu meetreid pikkadest fassaadidest on pööratud pargi poole, kus laiuvad mustriliselt kujundatud lillepeenrad, purskkaevud, basseinid, pöetud puudega alleed. Sarnaselt kujundatud parke on hakatud nim prantsuse parkideks. AJALUGU
docstxt/15320410713479.txt
Väärtused tänapäeva elus Väärtustama - see on midagi või kedagi hindama. Aastatega on väärtushinnangud muutunud. Kui vanasti tunnustati armastust ja abielu, siis tänapäeval pannakse paari vihkamine ja rikkus. Vanem põlvkond arvab, et kes ei mäleta minevikku, sellel pole ka tulevikku. Öeldakse, et meie mälu võimsaim põhifunktsioon on unustamine, selle tagajäriel ununevad inimlikud väärtused. Miks kipub tänapäeva eestlane oma põhiväärtusi unustama? Kui madalale suudab inimene langeda, et elus toime tulla? Paljude tänapäeva noorte jaoks on Eesti Vabariik kui iseenesest mõistetav nähtus.
Koolielu Tänapäeval Tänapäeva koolielu on väga muutunud võrreldes vanasti. Praegu on koolides kõik töövihikud ja õpikud igas aines. Kooli vägivalda on tänapäeval palju rohkem kui vanasti. Võib ka juhtuda mõnes koolis, koolitulistamist, mis on olnud juba mõnes koolis. Praegu on koolis käimine kohustuslik kuni põhikooli lõpuni. Praegu kirjutatakse koolides pastakatega, aga algklassides on kohustuslik kirjutada hariliku pliiatsiga. Kunstitundides on olemas kõik värvimiseks vajalikud asjad. Näiteks quassvärvid, värvipliiatsid, rasvakriidid , erinevaid värve pastakaid ja akrüüle. Aga vanasti polnud nendest asjadest kuuldagi. Kui kodus on vaja mingeid jutte
Jüripäev 23.aprill Marja-Liisa Illaste MJ112 Jüripäev on 23. aprillil ning see on 303. aastal märtrina surnud ja hiljem pühakuks kuulutatud Püha Jüri surmapäev. Eestis on jüripäev eeskätt maamehe tähtpäev. Meie esivanematele oli jüripäev looduse ärkamise püha ja igati sobilik aeg põllutööde alustamiseks, teenistuslepingute sõlmimiseks ja elukoha vahetamiseks. Jüripäev on rahvakalendris : kevade ja kevadtööde algusajaks. Vanasti oli jüripäev abiliste palkamise aeg. Talus oli kevadest sügiseni palju tööd. Pererahvas ei jõudnud kõiki töid ise teha. Nad palkasid endale abilisi. Abilised kolisid pererahva juurde elama. Nad elasid uues kohas sügiseni. Sellepärast oli jüripäev kolimise päev. Tänapäeval on kombeks jüripäeval koristada. Inimesed teevad jürituld. Tegevused Jüripäeva ajal Jüripäeva tegevustel oli vanasti kindel tähendus. Inimesed uskusid, et
Mihklipäev 29. september Kevadest sügiseni on kariloomad väljas rohtu söömas. Kariloomad on lehmad, sead, lambad ja hobused. Mihklipäeval lõppes vanasti karjatamisaeg. Talvel on kariloomad ainult laudas. Mihklipäeval lõppes ka karjase töö. Karjane on inimene, kes valvab ja hoolitseb kariloomade eest, kui loomad on talust kaugemal. Samuti lõppes töö teistel abilistel, kes tegid suvel talus erinevaid töid. Abilised said mihklipäeval töö eest peremehelt palka. Mihklipäeval inimesed tööd ei teinud. See oli vanasti pidutsemise päev. Mõnes külas kestis pidu kolm päeva. Mihklipäeval tapsid inimesed lamba.
Tänapäeval on mitut liiki autosid: on need mis sõidavad tavalise kütusega, on neid mis sõidavad diisli kütusega ja need mis sõidavad elektri abil. On olemas hübriid-, sport-, tänava- ja isegi elektriautosid. Muidugi kõik teavad kumb nendest on kõige populaarsem autode liik, aga sellest pärast poole. Alustame autode ajalooga. 2 Autode ajalugu Autod vanasti olid enamasti lihtsalt liiklemiseks või kauba vedamiseks. Autod olid suured, rasked ja aeglased. Esimene auto mis tehti 1879.aastal Karl Benzi poolt, oli kolmerattaline. Imelik küll, aga see oli aluseks kaasaegse auto kontseptsioonile. Vanasti olid autod väga aeglased………väga aeglased. Autodel oli maksimum 50 hj (hobujõudu). See on tõesti vähe. Autod olid vanasti tehtud plastikust või metallist. Autod ei pidanud vanasti kaua vastu, 1-24 kuud, vahest ka rohkem
Hingedepäev 2. november Hingedepäeva tähistavad inimesed üle maailma ka tänapäeval. See komme on alguse saanud kirikust. Inimesed mälestavad hingedepäeval neid lähedasi inimesi, kes on surnud. Vanasti inimesed austasid surnud esivanemate hingi. Inimesed arvasid, et hingedepäeval tulevad surnud inimeste hinged oma kodu külastama. Inimesed katsid hingedele toidulaua. Nad kutsusid esivanemate hingi toitu maitsma. Inimesed palusid esivanemate hingi, et need kaitseksid inimeste kodu, põldu ja kariloomi. Hingedepäeval käivad inimesed surnuaias ja süütavad hingede mälestuseks nende haudadel küünlad. Lisaks sellele on kombeks panna küünlad põlema kodudes.
August Kitzberg ``Libahunt`` Küsimused: 1. Mida usuti vanasti libahuntidest ning kuidas nendega käituti? 2. Kes olid Tiina vanemad? Mis neist sai? 3. Kuidas sattus Tiina Tammarude perre? 4. Põhjenda, et Tiina oli looduslähedane inimene? 5. Mille poolest on sarnased esimese ja viienda vaatuse lõpud? 6. Mis roll on teise vanaemal? 7. Miks Margus ei lähe metsa Tiinaga? 8. Kes on süüdi sinu arvates Tiina hukkumises? 9. Kas Mari usub tõepoolest, et Tiina on Libahunt? 10.Miks ei kaitse Tammarulased Tiinat? Vastused: 1
2. Pluralistlik ühiskond- Ühiskond, kus on lubatud omada mitmesuguseid huve ja vaateid, nt. Demokraatia, klass, kus igal ühel on omad huvid, jt. 3. Identiteet- Ühtekuuluvustunne, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel, nt. Eesti rahvus, klassi identiteet, kooli identiteet, jt. 4. Tolerantsus- Sallivus aktsepteerimine teiste suhtes ja nende huvide suhtes, nt. Naiste hääleõiguse saamine, eri rasside abielu, jt (kõik, mis vanasti oli keelatud ja tabu, kuid nüüd on lubatud). 5. Nulltolerants- Leppimatus ja sallimatus kõige suhtes, millega ei tohiks ega ei saa leppida, nt. Kuritegevus, tapmine, varastamine jne. 6. Kompromiss- otsus, lahendus, milleni jõudmiseks mõlemad osapooled teevad nõudmiste suhtes järelandmisi, kesktee, nt. Üks tahab saada lõunaks riisi juurviljadega, teine tahab kartulit ja liha, kompromiss oleks riis ja liha. 7
Ehitamine ja soojustamine läbi aegade. Kiviaeg Kiviajal elati enamasti koobastes ja soojustuse ja ventilatsiooni kohta ei teatud eriti midagi. Osad inimesed elasid ka lihtsalt püstitavates ja teisaldatavates telgilaadsete varikatuste all Vanaaeg Vanaajal elati hüttides, mis olid tulekoldega ja väljastpoolt kaetud mätaste ja puukoorega. Soojema kliimaga ja arenenumatel aladel elati savist või kivist majades. Küte Vanasti köeti maju ja tube ahjudega, kortermajades köeti tavaliselt alumistel korrustel ja soe õhk levis ülespoole. Tänapäeval kasutatakse majades enamasti kesk-, põranda-, gaasi-, õhksoojus-, ahju- ja maakütet. On võimalik kasutada ka radiaatoreid. Soojustus Vanasti ei teatud soojustusest eriti midagi ning osasi maju, eriti kivist, ei soojustatudki. Puust maju ja püstkodasi soojustati mätaste ja puukoorega. Tänapäeval kasutatakse soojustamiseks
annaabi.ee 
