Eskimod ehk inuitid (0)

Eskimod e inuitid
Nimi:
Kool ja klass:
Õpetaja:
Kuupäev:
Eskimotest üldiselt:
Eskimod jagatakse kaheks: inuitid ehk
idaeskimod (sealhulgas gröönlased) ja
jupikid (sealhulgas Aasia eskimod).
Nende põline asuala on Venemaal
Tsuktsi poolsaarel ja PõhjaAmeerika
põhjaosas Kanadas, Alaskal ning
Gröönimaal.
Eskimote arv maailmas:
1991. aasta hinnangul oli eskimoid
umbes 120 000, neist enamus asusid
Alaskal, Kanadas, Gröönimaal ning
Siberis.
2000. aasta hinnangul oli eskimoid
Alaskal umbes 50 000, Kanadas 45
000, Gröönimaal 50 000 ning Venemaal
2000.
Keel ja päritolu:
Eskimod kõnelevad eskimoaleuudi keelte
hulka kuuluvaid inuiti ja jupiki keeli.
Eskimote esivanemad on tulnud
Ameerikasse Beringi väina saarte kaudu
Aasiast. Ameerika põliselanike seas on
eskimod füüsiliste tunnuste, keele ja elulaadi
poolest kõige aasialikumad.
Eluviis:
Eskimod elavad laiali suhteliselt väikeste
kogukondadena, mis on muu hulgas erinevate
looduslike tingimuste tõttu kultuuriliselt erinevad, kuid
paljude ühisjoontega.
Varem elasid eskimod enamasti väikestes eraldatud
külades, mille suurus sõltus paiga
loodusressurssidest. Tavaliselt elas külas 10­50
inimest, kes olid omavahel suguluses. Alaskal olid
külad kohati kuni 200 elanikuga.
Tavaliselt elati suurperedena. Mõnel pool oli ühe
suurpere elamu teiste omadega läbikäikude abil
ühendatud.
Elukoht:
Eskimod elavad suvel nahktelkides ja
talved saadetakse mööda omapärastes
lumest onnides, mida nimetatakse
igludeks. Iglusid kütab ja valgustab
kivist lamp, mis tarvitab kütteks
loomade rasva.
Sotsiaalsed suhted:
Sotsiaalseid sidemeid moodustati
abielu, lapsendamise, partnerluse ja
naistevahetuse kujul.
Abielu sõlmiti tavaliselt ilma
tseremooniata.
Jõukatel ja mõjukatel meestel võis olla
mitu naist. Meeste vahel võis tekkida
naiste pärast konflikte.
Millega tegelesid?
Mehed püüdsid suuri loomi, valmistasid
tööriistu ning ehitasid maju ja paate.
Naised tegid süüa, tegid nahatöid ning
tegelesid korilusega.
Eskimote muusika:
Valdav on vokaalmuusika.
Traditsiooniliselt lauldakse paatide vettelaskmisel,
jahil, kingituste vahetamisel ja samanistlikel riitustel.
Kasutatakse eeslauljat.
Levinuim rahvapill on ühe nahaga raamtrumm qilaat,
millega laulu saadetakse. Trummi lüüakse viltu
altpoolt.
Uuemal ajal on linnas kasutusele võetud lõõtspill ja
kitarr.
Tänapäeval on üle võetud ka popmuusika.
Eskimote tants:
Sageli kaasneb lauluga ka tants.
Tants on mitmekesine. Eriti nõtke on
IdaGröönimaa naiste tants.
Gröönimaal eeslaulja mängib trummi ja
ka tantsib. Seda nimetatakse
trummilauluks ja trummitantsuks
(inngerutit).
Muud huvitavat:
Kalastamisel kasutavad eskimod
omapäraseid paate, mis on valmistatud
mereloomade nahkadest. Selliseid
veesõidukeid nimetatakse kajakkideks.
Eskimod on väga osavad käsitöölised.
Luudest ja nahkadest valmistavad nad
enamiku oma elus vajaminevatest
tarbeesemetest.
Huvitavaid fakte:
Eskimo tähendab tõlkes toorlihasööjat.
Toore liha söömine on aga karmides
polaartingimustes vajalik, kui ei ole
saada muud värsket toitu.
Eskimod ise nimetavad endid
innuiidideks, mis tõlkes tähendab
inimest.