Keskkonnakaitse alane
seadusandlus Eesti looduskaitse seaduses on välja toodud kuidas keskonna eest hoolt kanda.
Suur osa seadusest kehtestab kuidas ja mille alusel loodust parandavad või
kaitsvad projektid rahastatakse, hinnatakse, kontrollitakse. Looduskaitse
programmi eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilimiseks,
looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ,
taimestiku ja seenestiku liikide
soodsa seisundi tagamine ning kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku
looduskeskkonna säilitamine.
Paljud projektid millele sooviti
eelmine aasta toetust olid seoses keskkonna kaitse
alase teadlikuse tõstmisega. 6 projekti kolmeteistkümnest olidki suunatud
avalikuse ja jahimeeste teadlikuse tõstmisele. Ülejäänud 7 projekti olid suunatud
atmosfäriõhu kaitsele. Erinevad programmid olidki seotud
müra ja müratõkke,
heitgaaside vähendamise ning puhta õhu säilitamisega.
Veesaedus
Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja
veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine.
NÄIDE: Veeseaduses käsitletakse erinevaid veekogusi erinevate
raskusastmetena. Näiteks on eriti tähtsad veekogud kõige kõrgema kaitse all
ning vähemat tähelepanu vajavad veekogud käideldakse kergemate kaitse
seadustega.
Maapõueseadus
Käesoleva seaduse eesmärk on tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas
kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures
ulatuses.
NÄIDE: Maapõueseaduses § 12 käsitleb maavarade komisjoni mis on
moodustatud keskkonaministeeriumis valitsemisalas ning kes omab ülevaadet
riigi maavaradest ja nendega seotud
teemadest .
Atmosfäriõhuseadus
Käesolev seadus sätestab:
1) välisõhu keemilise ja füüsikalise mõjutamise kohta esitatavad nõuded;
2) meetmed välisõhu kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks;
3) osoonikihi kaitsmise nõuded;
4) meetmed kliimamuutuste leevendamiseks ja kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähendamiseks;
5) riikliku järelevalve korralduse käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise
üle;
6) vastutuse käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmata jätmise eest.
NÄIDE: Eesti riigis vastutab atmosfäri õhu kaitse eest keskkonnaministeerium.
Nende ülesandek on õhukvaliteedi hindamine, õhukvaliteedi juhtimine ning
korraldamine.
Jahiseadus Käesolev seadus sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite
seire , küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab
kindlaks jahipidamisõigust tõendavad
dokumendid , sätestab jahiulukite tekitatud
kahju
hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse.
NÄIDE: Jahiseaduses on kindlalt välja toodud millised on riigis suurulukid kuid
väikeulukid toob valdkonna eest
vastutav minister ise välja määrusega.
Metsaseadus (1) Käesolev seadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja
majandamist ning keskkonnale käesoleva seaduse tähenduses tekitatud kahju
hüvitamist ja sätestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest.
(2) Käesoleva seadusega sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse
haldusmenetluse seaduse sätteid, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi.
(3) Käesoleva seaduse alusel ettekirjutuse tegemisel lähtutakse asendustäitmise
ja sunniraha seaduses sätestatust, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi.
NÄIDE: Seadusega on määratud ,et riigi metsas võib viibida mis tahes ajal kuid
seaduses on välja toodud kindlad ajad mil erametsas ei tohiks viibida. Samuti on
toodud välja tegevused mida tohib teha riigimetsas ja mida ei tohi teha
erametsas.
Kalapüügiseadus
Käesoleva seaduse eesmärk on:
1) tagada kala- ja veetaimevaru kaitse ja säästlik kasutamine lähtuvalt
rahvusvaheliselt tunnustatud kohuseteadliku kalanduse põhimõtetest;
2) tagada kala- ja veetaimevaru taastumisvõime ja veekogude
tootlikkus ;
3) vältida ebasoodsaid muutusi veekogu ökosüsteemis.
NÄIDE: Kala ning veetaimi võib püüda ning koguda kuid nende püük ning viis on
rangelt piiratud. Näiteks tohib ilma loata püüda vaid konksuga ja spinning ning
võrgu jaoks on eraldi luba vaja.
Looduskaitseseadus
Käesoleva seaduse eesmärk on:
1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi
tagamisega ;
2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle
elementide säilitamine;
3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.
NÄIDE: Looduskaitse seaduses on välja toodud teises peatükis kaitse alla
võtmine. Näiteks on seal kirjas eeldused, millele peab vastama kaitse alla võetav
loodusobjekt.
Kasutatud materjal:
https://www.riigiteataja.ee/akt/LKS https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015016 https://www.riigiteataja.ee/akt/106072017004 https://www.riigiteataja.ee/akt/JahiS https://www.riigiteataja.ee/akt/A%C3%95KS https://www.riigiteataja.ee/akt/MaaPS https://www.riigiteataja.ee/akt/VeeS https://www.riigiteataja.ee/otsingu_tulemus.html ?
sakk =kehtivad&otsisona=Keskkonnakai
https://maaelu.postimees.ee/4226913/kiki-metsanduse-ja-atmosfaariohu-kaitse -
keskkonnaprogrammis-on-hindamisel-13-projekti?
_ga=2.51306985.1120574208.1517749223-1359625193.1513250217
Document Outline
- Keskkonnakaitse alane seadusandlus
- Veesaedus
- Maapõueseadus
- Atmosfäriõhuseadus
- Jahiseadus
- Metsaseadus
- Kalapüügiseadus
- Looduskaitseseadus
- Kasutatud materjal:
Kõik kommentaarid