Vanasti oli muru rohelisem ja taevas sinisem (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

72

docx

Kasvatusteadused

Teadus ja uurimispõhist arendust on peetud väga tähtsaks – püüe süstematiseerida kooli ja kasvatusega seotud teadmisi. (mikro ja makrotasand) Kasvatusfilosoofia loob aluse kasvatustegevusele, ülesanne on seada kahtluse alla olemasolevat praktikat ja osutada neis olevatele probleemidele. (haridusuuringud, pereuuringud) PEDAGOOGILISED SUUNAD JA AJALOOLISED PEALIINID Kasvatuse terviklikuks mõistmiseks on oluline tuleviku prognoos. Kasvatuse kokkuvõte : kasvatust suunasid vanasti tugevad traditsioonid, tekkis kirjaoskus, hakkas kujunema koolikohustus, alguse sai kutseõpe (õpipoisid),tööstuslik ühiskond sündis palgatöö tekkega. Lapsepõlve mõistetakse omaette vanuseperioodina, nad loovad ise oma elu ja keskkonda. Lapsepõlve vaadatakse koos sotsiaalsuse ja sooga.( spartalik ja ateenalik kasvatus Uusaja kasvatusideed – Russeau (õpetajateks – loodus, asjad ja inimesed).

Alusharidus

10

doc

Arvuti- ja Informatsioonieetika

Indrek Meos omas raamatus Antiikfilosoofia kirjutab Sokratese väljendi: ,,Tee, mis tahad ­ niikuinii kahetsed." Pärast kirja saatmist ei ole juba võimalik seda parandada või täiendada, nii et peab korralikult läbi mõtlema mida täpselt ja kuidas kirjutada ja nagunii hiljem mõtled, et võiks asja teha paremini. KOKKUVÕTTE Ei kujutaks praegu maailma ilma arvutita. Arvutid lihtsustavad meie igapäevast tööd. Vahest kerkib selline küsimus: kuidas inimesed said vanasti ilma arvutita? Selle peale toon lause Indrek Meose raamatust Antiikfilosoofia: ,,Turul olles imestas Sokrates tihti, kui palju on 8 asju, milleta võib elada". Vastus on ju lihtne: vanasti oli kõik teistmoodi. Inimesed ei vajanud selliseid teenuseid, mida tänapäeval on võimalik teostada arvutiga, kuna nende elustiil oli teistsugune. Indrek Meos väljendab Sofistide mõtteviisi omas raamatus Antiikfilosoofia

Filosoofia

12

doc

Eesti köök

algselt pigem loomasööt ning nisu söödi vaid pidupäeval. Eestlase toidulaual oli palju kaunvilju oad, herned, läätsed. Köögiviljadest kasvatati palju naereid, kaalikaid ja kapsaid. Kartul tuli eestlaste toidulauale alles 19. sajandi teises pooles. Lihaloomaks oli peamiselt siga; veist peeti piima saamise eesmärgil ning söögiks tapeti vaid vanad lehmad. Sama lugu lammastega kasvatati villa saamise eesmärgil ja söödi vaid viimases hädas. Toiduvalmistusviisidest olid vanasti põhilised pajas keetmine ja hautamine; praadimine ja ahjus valmistamine lisandusid hiljem. Toome nüüd võrdluse tänapäevaga praktiliselt kõik on muutunud teraviljadest on vaieldamatu nr 1 nisu, mida saab nii otseselt kui peidetud kujul (ja just rafineeritud jahudena) väga paljudest toodetest. Naerid, kaalikad ja kapsad pole just populaarsemate aedviljade hulgas, kartul aga on vallutanud eestlaste toidulaua. Kaunviljad on meie menüüst aga praktiliselt kadunud

Eesti rahvakultuur

13

doc

Fred Jüssi

mulksumisele annavad tausta rohukonnad veidi kaugemal. Või meenutab see helipilt hoopiski külamehe torupillimängu, kus algelist viisi saadab ühetooniline madal jörin? Aga just niisugused segakoorid on siin Kõrvemaa nurgas ikka iseloomulikud olnud, nii ka händkaku huhutamine ­ otsekui mõni suur puu või kirikutorn maastikupildis. Külvandu poole kõnnin juba õige kergel sammul. Teispool seljandikke kuuldub veel üht händkakku, taevas siravad loendamatud tähed. Aeg-ajalt seisatan kuulama vaikust ja ses vaikuses oleks nagu kevadeöö hingus ­ kuuldamatu ja ometi siinsamas, nii vahetu. MU 1985. AASTA märkmikus leidub punasega tehtud ülestähendus: 13.-14. mail heliplaatide kokkumäng. Need olid kolm LPd, mille koondvariant ilmus CDna möödunud aasta jõulude eel, seega tosin aastat hiljem. Heliplaadid olid koostatud, kaks neis metsalindude häältest, kolmas ja

Kategoriseerimata

11

doc

Sinuhe

 ,,Oled vaba mees ja otsustad oma tegude üle ise." ­ Igaüks vastutab oma tegude eest ise. See on väga õige. Kuues raamat ,,Valekuninga päev" ,,Kuid kõige täpsemaid teateid, mis on ja mis hakkab juhtuma, võib öösiti välja lugeda taeva tulikirjadest." ­ Selles lauses toob Sinuhe jälle välja öö. Ka minu arvates on öösel kõik palju ilusam ja salapärasem, kui päeval. Öösel on vaikne ning mõtlemisruumi on rohkem. Need ööd, kui taevas on tähti täis, on kõige ilusamad. Eriti suviti, kui aega on palju rohkem, kui on soe, saab öösel rõdul või terrassil pikutada ja tähti vaadata, unistada. ,,Niikuinii toimub inimesega ühteaegu nii head kui ka halba..., kui inimene kord rõõmustab, kord muretseb sellepärast, mis on tulemas." ­ See lause on väga tõene. Mitte ühegi inimese elu ei ole perfektne või ilma vigadeta. Igaühega juhtuvad nii head kui ka halba

Kultuur

38

doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2  1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................

Ajalugu

15

pdf

Daniel Dennett - "Kvaalide kvainimine"

kaldunud arvama, et tehnoloogia võiks (põhimõtteliselt) selle lünga täita. Oleta intuitsioonipumba # 4: Meeltesegaduse (Brainstorm) masin raames, et leidub mingi neurotea- duslik aparaat, mis passib sulle pähe ja kannab sinu nägemiskogemuse minu ajju (nagu filmis Meeltesegadus (Brainstorm), mida ei tohi segi ajada raamatuga Mõttevälgatused (Brainstorms)). Ma raporteerin suletud silmi korrektselt kõike, mida sa näed, peale selle et ma imestan, miks on taevas kollane, rohi punane ja nõnda edasi. Kas see ei kinnitaks empiiriliselt, et meie kvaalid olid erine- vad? Kuid oletage siis, et tehnik tõmbab ühenduskaabli lüliti välja, pöörab seda 180 kraadi ja ühen- dab selle tagasi [2668] pistikusse. Nüüd raporteerin ma, et taevas on sinine, rohi roheline ja nii eda- si. Kumb on lüliti "õige" asend? Sellise riistapuu kavandamine ning ehitamine nõuab, et tema "täp-

Filosoofia

15

doc

Eesti pulma traditsioonid

Mõnes kohas isegi kuni seitse päeva (Kihnus). Kuigi tänapäeval peavad pulmad vastu üks, erand juhul kaks päeva. Pulmapäev on pidulikkuse ja pühalikkuse tõttu inimese elu tähtsaim sündmus. Pulmade puhul on palju planeerimist, mille käigus on erinevate traditsioonide järgimist. Selles uurimustöös autor uuribki erinevaid pulma traditsioone. Erilist tähelepanu pöörab autor Eesti pulma traditsioonidele. Uurimustöö eesmärgiks ongi erinevate pulmatraditsioonide leidmine Eestis vanasti ja praegu. Samas toob autor välja ka pulma- aastapäevade tähendused, milline on mis pulma- aastapäeva tähis ja mida tuleb pidulistele kinkida? Ja milliseid mänge on sobilik mängida pulmades! 3 PULMASÜMBOOLIKA Iga inimese jaoks on pulmade kohta erinev arvamus. Mõned arvavad, et pulmad peavad olema sellised, nagu televiisoris ameerika filmides näidatakse, mõned tahavad, et nende pulmad oleksid vanade tavade järgi ja mõned arvavad, et tema

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

Kommentaarid (0)