sioonil ja mitte käitumishinnet mõjutada. Sama levinud on ka suitsetamine. Sellega on probleem isegi suurem, sest inimene, kellel suitsupakk endal taskus, jagab teistele suitsu. Paljud on ka politseile vahele jäänud ja trahvi kaela saanud ningi nii saavad ka noorte vanemad teade nende tegevusest. Kuid nad ei saa aru, et suits rikub tervist, lühendab eluiga, rikub hambaid ja jätab ebameeldiva lõhna riietele. Kui vanasti võis nii olla, et kõva mees oli ikka see, kes tegi suitsu, siis tänapäeval on vastupidi, suitsumeest peetakse mökuks ja mõtetuks meheks. Kuid millegi pärast just suuremates kampades jõl- kudes hakkavad paljud suitsetama ning järgmine aasta kooli minnes avastad üha rohkem suitsetajaid oma klassis. Narkootikumidega on teised lood, sest neid väga palju ei pruugita noorte seas, rohkem juba vanemate, vanuses kahekstateist ja rohkem, seas. Aga siiski arvavad paljud, et mis see üks kaks korda ikka teeb, on ju teisedki proovinud ja pole häda neil
Lisasin ka kokkuvõtte teemast koos enesereflektsiooniga ja kasutatud kirjandusega. . ARVAMUS J.Russeau „EMILIE“ Raamat oli minu jaoks raske žanri hulka kuuluv.Pidin lugema väga süvenenult ja ei ole siiamaani kindel, kas kõik kirjaniku poolt öeldu mulle oli piisavalt selge. Kuid koheselt võin ära märkida, et kõik mis oli arusaadav hämmastas mind väga, juba seitsmeteistkümnendal sajandil arutles kirjanik lastekasvatusteemade üle, mida meil alles tänapäeval hakatakse omaks võtma (lapse füüsilisest karistusest loobumine) Rääkides lapseeast ,ei ole ma ise kunagi tulnud mõttele, et last kammitseti minevikus juba imikueas, takistades tal vabalt siputada, mässides laps lina sisse. Russeau otsis oma raamatus ideaalse inimese kirjeldust, kuid minu nägemust mööda ideaalset inimest meie ühiskonnas ei ole olemas. Meil kõigil on omad head ja vead.
ülimalt nõudlik. Kuid peale ema päeviku leidmist ja lugemist selgus, et Anni ema polnud ise noorena sugugi nii korralik. Ann sai vihaseks ning tundis ülekohut. Ta ei suutnud enam koolile keskenduda, kuna mõtted keerlesid aina ema päeviku ümber. "Teist päeva peaaegu õppimata koolis. Polnudki nii hull. Ei küsitud. Aga see keemia töö läks vist küll nahka. Enda arust ma midagi ikka teadsin ka, ehk veab kolme välja. Appi, kuidas ma mõtlema olen hakanud! Vanasti oli kolm (eriti tunnistusel) ikka üsna häbenemisväärt asi. Aga nüüd on mul üsna ükskõik, arvaku vanemad mida tahes" (A.Vallik, Kuidas elad, Ann?, lk 32). Mitteõppimine oli justkui karistuseks vanematele, sest Ann teadis, et ta vanemate jaoks on head hinded tähtsad. Kuigi teostest võib jääda mulje, nagu kool poleks noorte tüdrukute jaoks oluline, siis on mitmed uuringud näidanud, et just hariduse omandamine ja edukus on tänapäeva noorte kõige
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA.....................
teisele. Varem oli see tavaline, et lapsed sündisid järjest, kuid nüüd soovitavad eksperdid oodata iga lapse järel mõne aasta, kuid siiski otsustab iga perekond ise, milline vanusevahe neile sobib. Kui õed ja vennad on tihedas reas või nende vahel on suured vahed, siis laps harjub sellega, kuid iga laps areneb ikka erinevalt, seega ei ole õige öelda, mis on õige või vale. Nii on ka lapse saamise puhul. Vanasti arvati, et on normaalne last saada kahekümne aastaselt, kuid nüüd, et hea on last saada kolmekümneselt. See, mis on normiks täna, ei pruugi seda olla viiekümne aasta pärast ning seega on mõistlik igal perel ise otsustada, mis on parim nende pere jaoks. Pere lisa saamine on paljudse laste jaoks traumeeriv kogemus. Laps, kellel varem oli kogu vanemate tähelepanu, peab nüüd õppima seda jagama väikese õe või vennaga, ta peab õppima jagama ka kõike muud
Teadustöös püstitatud hüpotees on, noored suitsetaksid vähem juhul, kui nad lükkaksid edasi esimese sigareti tõmbamist. See teadustöö räägib tubaka tarbimisest ja selle mõjust tervisele ning toob välja tulemused, kui paljud noored põhikooli klassides tubakat tarbivad ja mida saaks teha, et seda vähendada. 3 1. TUBAKA TARBIMINE Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest (Raukas, A. "Eesti Päevaleht" 17.02.1997) Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast
rasedatele naistele soovitati tarbida alkohoolseid jooke. Arvan, et inimestel ei olnud sel ajal veel piisavalt teadmisi, ja nad õppisid oma vigadest, mis lõppesid tihti halvasti. Torkab silma ka see, et inimesed ei saanud aru lihtsatest asjadest, mis võiksid neid hoiduda epideemiate eest. Meile on see juba arusaadav, et prahti jaoks on etteantud kohad, ja surnuid tuleb kindlates kohtades korralikult matta. Kuidas siis võiks vanasti nii olla, et surnuid maeti kirikutesse või panti neid ühesse hauasse üle määra? Autori andmetel, sel ajal olid olemas mõned inimesed, keda see mustuse probleem huvitas, aga nad vist olid jõukamad (seda näitab see, et nende nimed on ajaloos säilinud), aga, kuidas me teame, vaeste ja jõukamate vahel on alati olnud suur kuristik, ning on väga raske sundida nii suur hulk inimesi midagi uut teha. Arvan, et vaestel inimestel
Ameerikas toodi tüdrukud kaks erinevat välja selle et kui emad ja isad olid tähtsustanud seda sündmust nn väike kõne , või kaunistatud lilli, või kingitust. Tüdrukute suhtumine menst on meeldib või ebameeldiv ja valulik ja halb ja paha, oleneb kuidas moodi tüdrukud on seksuaalkasvatusega seoses (kodune) ette valmistatud. Menstruatsioon on halb jne 70.datel. Kuna ei õpetatud neid . Kui tüdruk saab adekvaatset eakohast infot menstruatsiooni kohta siis tänapäeval suhtutakse sinna positiivselt. See väike osa kes peab mens ebameeldivaks see tuleneb sellest et seksuaalkasvatus selles vallas on aukudega.ei ole sellele vanusele vastav. Poiste esmakordne pollutsioon on niisugune sugutunnus, mis on vähem tähtis, või üleüldse mitte tähtis, sest see jääb teiste sündmuste hulka.Poisid reeglina esmakordselt ei räägi kellegile,see on poiste jaoks vähem tähtis sündmus, muretsevad teiste asjade üle. Sooti on erinevused. 4
Kõik kommentaarid