Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vana-Vene riik varakeskajal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
slaavlased, esivanemad, vürst, hõimud, bütsants, normanni, indoeuroopa, algkodu, mustast, loodes, dnepri, volga, alepõllundus, karjakasvatus, kogukonda, kaaskonnaga, druziina, sõpruskond, hunnid, idaslaavlased, andid, ukraina, veneedid, rumeenia, bulgaaria, sloveenia, horvaatia, valitsejad, novgorodi, hõimlane, slaavi, kirillitsa, jaroslavAastatel 2008 ja 2010 leiti Salme alevikus kahe laevavraki jäänused. Kindel on, et tegemist on laevmatusega ja et need pärinevad just viikingite ajastust 8. sajandist. Esimeses laevas oli seitsme inimese luustik, kaks mõõka, paar odaotsa, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja täringud. Teises laevas oli 16 skeletti, nende vahel mängunuppe ja päikest kujutavate tahumärkidega täringud. Slaavlased ja Vana-Vene riigi teke Slaavlaste algkodu oli Mustast merest loodes Karpaatidest Dnepri jõeni. Nende suur ränne toimus 5.saj, sest kliima jahenes ning maad oli suureneva rahvaarvu jaoks liiga vähe. Slaavlasi ajendasid liikuma hunnid ja avaarid oma sissetungiga. Lääne-loode suunda liikusid veneedid, kellest kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Nemad said mõjutusi germaanlastelt. Tänapäeval kuuluvad nende hulka tsehhid, slovakid ja poolakad. Lõuna suunda liikusid sklaviinid, keda peetakse lõunaslaavlaste eelkäijateks. Sklaviine mõjutasid 7
Feodalism kuningad vajasid selleks et võidelda välisvaenlastega tugevat sõjaväge. Sõjaväeteenistuse eest jagati maad, millega tuli endale varustuse jms ostmiseks raha teenida. Maa mida jagati lään. Feodalismiga polnud kokkupuudet vaimulikel ja linnakodanikel. Kui feodalism hakkab ära kaduma, säilivad feodaalsed asjad peale seda päris kaua nt pärisorjus. Eestis kaob pärisorjus 19 saj alguses. VARAKESKAEG Rahvasterändamise aeg: germaanlased ja slaavlased Germaanlased on indoeurooplased, nende hõimkond jagunes kolmeks ida, lääne ja põhjagermaanlased. Peamine elulaad: liikuv, tegeleti küttimisega ja algelise põlluharimisega (alepõllundus), põhimõtteline võrdsus, tähtsamaid asju otsustati rahvakoosolekul, tähtis roll oli hõimupealikel (hertsog). Hiljem moodustavad hõimupealikud kuningale nõu andva seltskonna. Ajend: hunnide sissetung Euroopasse (375), põhjuseks ilma jahenemine, maa nappus, toidupuudus.
Tavaline oli aga laeva ehitamine, mehitamine ja ülalpidamine kogukonna poolt. Viikingite alad Läänemere ääres jagati laevkondadeks, millest igaüks pidi ülal pidama ja varustama ühe laeva, tavaliselt 20 paari aerudega. Viikingiretkede, aga ka laeva juhiks oli kuningas või pealik. See kuningas oli tavaliselt ise tüürimees, kelle käed olid meretööst parkunud. 2.Viikingiretked jagunesid Lääne- ja Idateeks. Lääneteel käisid retkedel peamiselt hilisemate taanlaste ja norralaste esivanemad, Idateel hilisemad rootslased, keda kutsuti ka varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel. Lääneteel seiklevad viikingid jõudsid oma laevastikuga Inglismaa rannikule ja hiljem vallutasid osa Inglismaast. Sellepärast on Inglismaal ka tänapäeval veel üht- teist viikingitest pärinevat. Seal on säilinud viikingite päritolu kohanimed. Oma võimu kindlustamiseks lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini
Kontrolltöö kordamisküsimused (Keskaeg, 810pt) 1. Bütsantsi tekkimine Erinevalt LääneRoomast, mis barbarite löökide all kokku varises, jäi Ida Rooma riik veel umbes tuhandeks aastaks püsima. IdaRooma pealinn oli Konstantinoopol, varasema nimega Byzantion. Selle järgi hakatigi IdaRoomat keskajal nimetama Bütsantiks. Konstantinoopol jäi riigi pealinnaks. (lk 44) 2. Keiser Justinianus valitsejana Kui keiser Justinianus valitsejaks sai, oli Bütsants juba piisavalt tugev, et hakata mõtlema muistse Rooma keisririigi ühtsuse ja hiilguse taastamisele. Aga ennem oli vaja alistada LääneRooma alale tekkinud germaanlaste riigid. Justinianus saatis oma väed esmalt PõhjaAafrikasse vandaalide vastu. Kui vandaalide alad olid tagasi võidetud, mindi edasi Itaaliasse. Nii algaski pikk ja verine võitlus idagootide alistamiseks. 20 aasta pärast sai Bütsants enda vanad alad tagasi ja Rooma oli taas täies hiilguses
alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas.Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks. See lõpetas kolmeaastase Karolingide kodusõja.Majordoomus oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal kuninga kojaülem. Vene riigi teke- slaavlaste algkodu ja kolm haru Tänapäeva Valgevene, Ukraina ja Poola aladel. Idaslaavlased, lääneslaavlased, lõunaslaavlased Rjurik - Varjaagidepealik, kes 862. aastal tuli võimule Novgorodi linnas Oleg - Rjuriki kaaskondlane, ks vallutas pärast tema surma 882. aastal Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile Vladimir - 988. aastal lasi end ühes kogu kaaskonnaga ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis Jaroslav Tark - vallutas 1030. aastal Tartu, rajas eestlaste linnuse asemele oma kindluse ja nõudis
killustatust kasutasid ära välisvaenlased araablased vallutasid Vahemere saari, Hispaania ja Põhja-Aafrika, tehes sealt Lääne-Euroopasse ründeretki. 9-10 sajanditel oli sage nähtus Skandinaavia viikingite rüüsteretked ja Aasiast pärit ungarlaste kiired ratsaväe vallutusretked. o Miks kujunes Frangi suurriigi iga lühikeseks? riik oli etnograafiliselt väga kirev- seal kõneldi üle 20 keele neid ei ühendanud usk, kuna paljud hõimud olid paganad hõimude arengutase oli väga erinev impeeriumi üksikud osad olid nõrgalt seotud, puudus isegi pealinn ei suudetud luua tugevat keskvõimu, korralikult toimivat seadusandlust, raha ringlust ja maksusüsteemi o Verduni leping. Ludwig Vaga (Karl Suure poeg) järglaste vahel algasid kodusõjad, mis lõppesid 843 Verduni kokkuleppega, sellega jagati riik kolmeks:
Ida rooma riik e. Bütsants Territoorium, rahvastik ja riigikorraldus. · tekkis 395. Aastal, kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne ja I-Rooma riigiks. Pealinnaks Konstantinoopol · Terriktooriumil elasid kreeklased, bulgaarlased, juudid, syyrlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel · Säilisid kohalikud kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud. · Monofüsiitide õpetus õpetus, mis levis egiptuses, väitis, et Kristusel on vaid üks jumalik loomus.
konfitseeris Rooma õigusel rajaneva 3-osalise ,,Tsiviilseaduste kogu". 532 surus maha Nika ülestõusu. Eesmärgiga kunagise keisririigi taastamine vallutati Itaalia, Aafrika põhjarannik, Hispaania lõunaosa, Vahemere saared. 5.Bütsantsi välisvaenlased 1)Slaavi rahvad vallutasid paari saj-ga Balkani põhjaosa 2)7saj islamiusulised araablased, vallutasid Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, P-Aafrika alad 3)11 saj Türgi hõimud, kes mitme saj jooksul Bütsantsi ründasid, 1453 vallutasid türklased konstantinoopoli-bütsantsi lõpp- Istanbul 6.Bütsantsi kultuur 1)vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja ning idamaade ja lääne-eur vahel (renessansskultuuri väljakujunemine). Bütsantsi õpetlased õpetasid humanistidele kreeka keelt, elustasid huvi antiigi vastu. 2)Rooma õiguse süstematiseerimine, edasiarendamine 3)425 I kõrgkool Konstantinoopolis 3)kirjanduses pühakute elulood e
konkreetse maalapiga Kui põld kurnati välja, siis võeti uus. See sai Klutsevski arust vene rahvale iseloomulikuks, et loodusega käidi ebaperemehelikult ringi, sest metsa ja ressurssi oli nii palju. Allikad Vene ajaloost Kroonikad ehk leetopissid. Maailm loodi 5508 e.Kr, see arusaam võeti üle Bütsantsist. Letopissid säilinud hilisemates üleskirjutustes. Vana kroonika kirjutati ümber ja jätkas sealt ajast, kus ise elas. Kroonik võis varasemat kirjutist ka parandada. Või vürst lasi õukonna kroonikul miskit muuta. Ei teata, kust need kroonikad pärinevad, vanemaks peetakse ,,jutustusi möödunud aegadest" (Ajalike aastate lugu) Esimese versiooni sellest koostas munk Nestor 1113. aastal Kiievi Petserski kloostris. Nestori redaktsiooniks nimetatud. Sellest kaks ärakirja, ise see säilinud pole. Vladimir Mnomahh, Kiievi suurvürst, lasi ümberkirjutuse teha ning seda redigeerida, et ta seal parem välja paistaks. Autor oli Silvester. Silvesteri redaktsioon 1116
Tugeva keskvõimuga riikide tekkimine (Inglismaa ja Prantsusmaa) Saja-aastane sõda ja Must Surm. Hiliskeskaeg 15.-16. saj. Kriisid kirikus ja ühiskonnas. Lääne kristluse lähenemine. Tsentraliseeritud riikide teke. Rahvasterändamise aeg 1. Germaanlaste ränded 4.-6. sajandil. a. Algkodu: · Indoeurooplastena elasid Mustast merest Skandinaaviani. · Jagunesid ida-, lääne- ja põhjagermaanlasteks. · Eraldusid teistest indoeurooplastest aastatuhandete eest. b. Ühiskonnakorraldus: · Suhteliselt liikuvate hõimudena tegeldi jahinduse, loomakasvatuse ja alepõllundusega. · Ühiskonnas valitses põhimõtteline võrdsus. Tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekul (vabad mehed).
Iga laev küll allus pealikule olid normannid ka võimelised koostööks.Aeg- ajalt moodustasid nad suuri laevastikke.Selline laevastik sõdis Inglismaaga ja Prantsusmaaga. Inglismaal tegid normannide rünnakud lõpu 8.saj. õitsenud kloostrikultuurile.Inglise kuningas Alfred Suur saavutas normannide üle võidu aga Ida-Inglismaast kujunes ikkagi taanlaste riik- Danelag. Prantsusmaal rüüstasid normaanid lakkamatult põhjaranniku ja Seini-äärseid piirkondi.Lä-Frangi kuningas andis normanni pealikule Rollole valitseda alasid Põhja-Pr.Rollo võttis vastu ristiusu ja andis kuningale vasallivande. Skan.ristiusk: Suhtlemine kristliku Eu. tõi skandinaavlastele ristiusu. Taanis võttis kristluse vastu ja lasi rahva ristida kuningas HArald Sinihammas 960. a. paiku.Norras oli selleks aga Olav Püha, keda hakati pärast surma austama Norra kaitsepühakuna. Rootsis liitis maa ühtseks riigiks. Olav Sülekuningas, kes lasi end 1008. a ristida.Poliitiliseks keskuseks sai Uppsala
Eriku poja Leif Erikssoni eestvõttel jõuti ka Põhja-Ameerika kuid sinna ei jäädud kauaks. Gröönimaal püsis asustus kogu keskaja vältel, kuni kliima külmenemine nad XV saj lahkuma sundis. Island on tänagi skandinaavlaste püsiala. Normannid ründasid peamiselt paiku, kust võis loota kerget saaki, seega peamiselt kloostreid ja kindlustamata linnu. Inglismaal tegid normannid lõpu kloostrikultuurile. Ida-Inglismaal tekkis pikaks ajaks omaette taanlaste riik Danelag. Normanni pealik Rollo sai enda valitseda alasid Põhja-Prantsusmaal. Ta võttis vastu ristiusu ja andis kuningale vasallivande. Tekkis Normandia hertsogkond. Kiiresti võeti omaks prantsuse keel ja muututi tüüpilisteks Lääne-Euroopa rüütliteks. Taanis võttis kristluse vastu ja lasi rahva ristida kuningas Harlad Sinihammas 960. aastal. Seejärel vallutati Inglismaa ja mõneks ajaks langes ka Norra nende võimu alla. Kuningas Knut Suur valitses korraga nii Inglismaad,Taanit kui ka Norrat
arengut ja poliitilist-majanduslike ja kultuurilisi kontakte euroopaga. See kõik eelduseks et toimetulekuks vajati suurt pingutust mis omakorda tähendas riigi väga suurt rolli. 3 Idaslaavlaste päritolu ja laialiasumine. Muistsed slaavlaste asualaks pakutakse ala Odrast läänes kuni Dneprini idas ning Vislast põhjas kuni Doonauni lõunas. u 4saj ekr tungisid nendele aladele sarmaadid ja tõrjusid maaharijaist slaavlased Kesk-Vene taigasse. 4saj alanud suure rahvasterände ja võitlustega gootide ja hunnidega ning hiljem Bütsantsiga viis Doonau ja küllaltki suure osa Balkani asustamiseni. Osad slaavlased liikusid mööda Kesk-Euroopa tasandikku ida ja põhja suunas ning mööda Odra ja Elba jõe vahelist maa-ala läände-see erisuunaline liikumine viis slaavlaste jagunemise kolmeks. Lõuna-ida ja lääneslaavlasteks. Slaavlaste ekspansioon Ida-Euroopa aladele toimus u 7-8 saj. 6saj
1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi)
ookeanit purjetades Islandi saarele. Paljud viikingid läksid sinna elama, kuna saar oli elamiseks igati sobiv. Viiking Erik Punane purjetas järgmisel sajandil läände ja avastas Gröönimaa. Ka sinna asuti elama. Eriku poeg Leif purjetas veelgi edasi ja umbes aastal 1000 jõudis ta Põhja- Ameerikasse. Nad jäid sinna talvituma ja vahetasid indiaanlastega kaupu, kuid omavahelised tülid sundisid viikingeid siiski tagasi pöörduma. Bütsants ja slaavlased Lääne-Rooma oli lagunenud, kuid Ida-Rooma jäi püsima. Selle pealinnaks sai Konstantinoopol, varasema nimega Byzantion. Selle järgi hakatigi nimetama Ida-Roomat Bütsantiks. Enamus riigis elavatest elanikest olid kreeklased ja rahvuskeeleks sai kreeka keel. Konstantinoopol oli väga jõukas linn ja käsitöö ning kaubandus olid seal kõrgel tasemel. Vabu talupoegi oli Bütsantsis rohkem, kui Ida-Roomas. Talupoegadelt koguti iga aastast maksu ja kaupmeestelt sadamates tolli. Nii
Frangi kuningas vajas toetust kuningatiitli pälvimiseks. Sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini Frankide kuningaks. Mõni aasta hiljem läks Pippin aga paavsti kaitsma langobardide eest, võidetud ala Rooma ja Ravenna ümbruse kinkis ta paavstile, kuhu tekkis kirikuriik. 3)Suur rahvasterändamine. Sai alguse 4. sajandil seoses hunnide liikumisega ning lõppes 6. sajandil. Hunnid, pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, ajasid liikvele germaani hõimud, kes elasid Rooma piirialadel. Hõimud tungisid Rooma aladele ning peale Lääne-Rooma Keisririigi langemist, moodustasid sinna oma riigid. HUNNID olid kirjaoskamatud, kuid nende kohta saadi infot teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kagu-Aasiast ning olid sunnitud liikuma lääne poole klimaatiliste muutuste pärast. Nende välimus oli hirmuäratav ning hirmul oli suur osa nende vallutustaktikas, olid väga sõjakas rahvas
saj. põhjamaades kauem. 3. Hiliskeskaeg 15-16 sajand. Tsivilisatsioon mandub. Maailmavaate muutused aitab kaasa tehnika ja teaduse areng. Avastatakse uued maad, Ameerika. Teadlased leiavad, et maa tiirleb ümber päikese, mitte vastupidi. Katoliiklased põletatakse tuleriidal nim. ketseriteks. Nt Jordano Bruno, Galileo Galilei ei pea piinamist vastu, taganeb oma mõtetest. Feodaalne killustatus kuninga võim muutub tugevamaks. Kuningas tugevdab võimu. §2. Ida-Rooma riik ehk Bütsants (395-1453) Riik tekkis 395. Aastal, Rooma jagunes Lääne ja Ida-Rooma riigiks. Ida-Rooma territoorium hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunaosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. Idapoolsetel aladel kõneldi süüria jt kohalikke keeli, säilisid kohalikud kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud nagu arianism, nestoriaanlus.
· Algas barbarite imbumine Rooma riiki (põhiliselt germaanlased ja keldid) · Rooma impeerium hakkas mõtteliselt jagunema kaheks: ida ja lääs, mis 395-dal aastal toimus ametlikult. Ida-bütsants, Lääs-Lääne-Rooma impeerium. Ida jäi püsima, lääs lagunes kolmest piirkonnast lähtuva surve tõttu. Reini Doonau piir, läänes Jüütist Gibraltarini ulatuv ookeani piir ja lõunas Vahemere liin. · Kui Lääne-Rooma lagunes siis Bütsants jäi püsima, sest: 1. Bütsants suutis säilitada oma ühtsust 2. Bütsantsi alal paiknesid Idamaade õitsvad linnad, kultuurikeskused 3. Bütsants suutis kindlustada oma riigipiire strateegilistes kohtades 4. Bütsants suutis edukalt sõdida merel 5. Riiklikult juhitud maksusüsteem võimaldas ülalpidada tugevat armeed 6. Lääne-Rooma riigi territooriumil tekkisid barbarite ebapüsivad riigid · Vandaalide riik 429-534
Üle mere oli Utgard kus elasid härmahiiudinimestele ja jumalatele vaenulikud gigandid. Pärimuse järgi pidi maailm hävima hea ja kurja viimses võitlusesragnarökis. Suulised lood ehk saagad. Saagad sisaldasid müüte hiidudest ja jumalatest kui ka reaalsetel sündmustel põhinevaid lugusid kus tõde ja väljamõeldist põimunud olid. Retkedest gröönimaale ja Ameerikasse saame teada Erik Punase saagast. ,,nimelngide laul"saksa kangelaseepos, ,,vanem edda" 13) Mis on Bütsants ja kuidas ta püsima jäi? Kirjelda Bütsantsi riigi, sõjaväe ja talupoegade elukorraldust ning iseloomusta linnaelu, kaubandust ja käsitööd. Bütsants on riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel. Bütsantsi pealinn oli konstantinoopol ja enamik elanikke olid kreeklased. Bütsants jäi püsima oma kultuuri, sõjaväetegevuse ja majandusliku olude tõttu, ning oli üks mõjukamaid riike sel ajal
1. Sissejuhatus keskaega(mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste võeti kasutusele 15. sajani Itaalia humanistide poolt: periood antiikaja ja selle taassünni vahel. Nende jaoks pime ja tühi perioon. Keskaeg ajavahemik antiikja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile. Tunnused: 1. esiplaanile kerkivad uued rahvad: germaanlased, slaavlased 2. Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse 3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga 4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus 5. feodaalkord, läänikordühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia ajaline piiritlemine: algus: 476 viimane LäRo keiser kukutatakse lõpp: 1492 Columbus avastab ameerika
V.aj algab territooriumil mis pole tänap. Vm osa (Novgorod, Smolensk, T, K, Polatsk). Ukraina- vene k ääremaa Valgevene- Polotsk, Smolenski Kas Ukraina on olemas kui seal valitsevad Vene vürstid? Mis rahvus see on? Kas Vana-V ajaloos on venelased? Nõuka ajal arendati välja idee vanavene rahvusest, mis hiljem jagunes venelasteks, ukrainlasteks ja valgevenelasteks. Pärinemine : slaavi kolonisatsioon keelevahetus- slaavlased linnadesse (eelkõige) ja sealt kultuuriliselt integreeriti ümberpaiknev rahvastik. Kirjalikud allikad kirikuslaavi keeles (vanabulgaaria keel) Novgorodist leitud kasetohukirju (lühikesed naeiitsid ??) arved, teated, armastuskirjad - erinev paberil ja pärgamendil olenevast kirikuslaavi keelest. --- erinevad dialektid ja prolly pole vanavene keelt ühtsena olemas. Keskaja mõiste asemel Venemaal pigem Vana-V
XV saj = Saksa Rahva Püha Rooma riik keisri valisid 7 kuurvürsti Saksamaa killustatus kehtis 18. jaanuarini 1871 1237-40 Batu-khaan vallutas Vene vürstriigid 1240 Kiievi vallutamine = tatari ikke algus Volga alamjooksul tekkis Kuldhord vürsti pidi Kuldhordist saama jarlõki ehk volikirja valitseda Moskva esilekerkimine Moskva vürstid võtsid suurvürsti tiitli 1380 Kulikovo lahing Venemaa vabanes mongioli-tatari ikkest 1480 ike kestab 240 aastat(Ivan III) 1385 Leedu vürst Jogaila võttis vastu katoliku usu abiellus Poola printsessiga = kujunes Poola Leedu personaalunioon(liitriik) riigi piirid ulatusid Läänemerest Smolenski ja Musta mereni Ivan III(1462-1505) vallutas Novgorodi ja Pihkva 3.Viini kongress ja Euroopa kooskõla · Euroopa ümberkorraldamise põhimõtted: · Pärast N purustamist vajas riikidevahelised suhted korrastamist · sept 1914 tuli kokku Viini kongress, peamist osa etendasid Vm, Pre, ÜK, Au = tantsiv kongress,
Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani)
normannide röövelretked Lääne-Euroopas, need vaibusid alles X sajandi lõpupoole. 800. a paavst kroonis frankide kuninga Karl Suure (768 814) Rooma keisriks. 882. a viikingipealik Oleg vallutas Kiievi ja rajas Vana-Vene riigi. 889. a ungarlased tungisid ida poole oma tänasele asualale; algasid ungarlaste rüüstretked Lääne-Euroopas. 962. a Otto I lasi end Roomas paavstil keisriks kroonida, pannes aluse Püha Rooma keisririigile. 988. a vürst Vladimir valitsusajal (978-1015) võeti Venemaal vastu ristiusu. Frangi riik V-Vll sajandil V sajandi lõpul tungisid Reini alam- ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodovechi (481-511) juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse. 495. a lai Chlodovech end koos kaaskonnaga ristida ning sundis seejärel ristiusu peale ka enda rahvale. 687. a oli kuningate võim vaid nimeline ning valitsesid Majordoomused, kelle võim suurenes Karl Martell valitsemisajal
) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida Rooma ja Lääne Rooma - 476 a. varises Lääne Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid asustasid Põhja Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa germaanlased asustasid alad Reini jõest Visla jõeni ja Läänemerest Doonau jõeni §3 Ida Rooma riik e. Bütsants 1. Ida Rooma riigi püsima jäämise põhjused - Hea geograafiline asend - Pärand Kreeka kultuurist - Rikkad linnad (Konstantinoopol, Antiookia, Aleksandria) - Käsitöö ja kaubanduse kõrge tase - Tugev sõjavägi (keiser sai maksudest ja tollist suuri sissetulekuid, et sõjaväge ülal pidada) - Tugev laevastik (mereriik ) 2. Ida Rooma riigi juhtimine - Keiser ehk BASIELUS omas kõrgemat sõjalist, administratiivset, kiriku ja kohtuvõimu
Sellega kaasnesid aga ka nn. ristisõjad : Lääne- Euroopa sõjameeste katsed Kristuse hauda Jeruusalemmas ja seda ümbritsevaid maid oma võimule allutada. See oli ka paavstide võimu ja kogu Lääne Euroopat hõlmava katoliku kiriku kõrgaeg. Ristiusk levis nüüd juba kõikjal Euroopas. Ühena viimastest Euroopa maadest tõusis see võidule ka Eestis, saksa ja taani ristirüütlite vallutuse tagajärjel. Koos ristiusustamisega langesid meie esivanemad pikaks ajaks võõra võimu alla. Hiliskeskajaks XIV. XV. Hiliskeskajal hakkasid paljud keskajale iseloomulikud nähtused ( feodaalkord, rüütlikultuur , paavstivõim ) pikkamööda alla käima. Euroopat tabasid mitmed seninägematud nuhtlused : suured näljahädad, korduvad katkuepideemiad, talupoegade ülestõusud. Seevastu linnad kasvasid üha suurema hooga. Eriti kiiresti hakkas ühiskond arenema varauusajal XVI. Sajandil
Lahingus rivistusid nad pikka viirgu. Vaenlaseid vangistati ning nende eest nõuti lunaraha. Sõdimisest vabal ajal armastati süüa, juua, pidutseda, jahti pidada ja turniiridel osaleda. Võitja sai tavaliselt auhinnaks võidetu relvastuse. Keskaegsetele turniiridele kogunes palju pealtvaatajid. 7) Viikingid ühiskond, retked Viikingiteks nimetatakse Muinas-Skandinaavia meresõitjaid. Nad on tänapäeva rootslaste, taanlaste, norralaste ja islandlaste esivanemad. Viiking tuleb sõnast vik, mis tähendab laht. Viikingite laevu nimetati drakkariteks. Viikingid tegutsesid esialgu Läänemeres ja Põhjameres. Alates 9. sajandist muutusid nad Lääne-Euroopa suurimaks hirmuks. Nad sõitsid mööda Euroopa jõgesid, Vahemerd, Musta merd. Nad olid ka kaupmehed. Nad rüüstasid Iirimaad, Inglismaad, Põhja-Saksamaad, Prantsusmaad ja Venemaad. Aastal 911 said viikingid enda valdusesse Põhja-Prantsusmaa, mida kutsutakse Normandiaks. Nemad avastasid
ALGUSE PÕHJUSED: 1. Hunnide liikumine läände : 375.a. jõuti kohale; 452.aastal Katalaunia lahing roomlased võidavad ning hunnid taganevad. Roomlaste armee põhiosaks olid germaanlased 2. Rooma rahu lagunedes 330.aastal, hakkasid impeeriumi kaitsepiirid lagunema, enam ei reguleeritud keskuse ja äärealade suhteid... 3. Kliima jahenemine u. 13. sajandil - hõimud hakkasid põhjast lõuna poole liikuma. ROOMA RAHU LÕPP · Lagunemisega sai alguse Lääne-Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünd. · Rooma rahu: institutsioonide kogum, tagas impeeriumi stabiilsuse keiser Augustuse valitsemisajast kuni Marcus Aureliuse surmani. Tänapäeva Sotimaast Põhja-Aafrikani. Reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid; ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks.
(Avicenna lad. k.) pani kirja raamatu "Arstiteaduse kaanon", selgitas erinevate haiguste olemuste põhjuseid ja kirjeldas ka tervislikku toitumist; al Idrisi geograaf, koostas raamatu "Geograafia", seal ta kirjeldas talle teadaolevat maailma, suur osa teadmistest olid teiste kirjeldused, raamatu juurde kuulus ka 2 kaarti: üks oli paberil, teine oli graveeritud hõbekettale (3,34 x 1,42 m). Bütsants Ida-Rooma riik, mis kestis 395-1453. Riigikeel on kreeka keel. Keiser Justinianuse ajal (527-565) saavutas riik suurima hiilguse, Üsna pea see hääbus, sest võidelda tuli langobardide, bulgarite, lõunaslaavlaste ja araablastega. Kõige ohtlikumaks vaenlaseks kujunesid türklaste seldzukid. 1701. a. purustasid türklased Manzikerti lagingus Bütsantsi väe. Suur osa Väike- Aasiast langes islami usu võimkonda. Bütsants palus abi Rooma paavstilt ristisõjad
Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks aastat 1453, kui Bütsants lagunes, teisalt võib nimetada lõpuks ka 1492. aastat, kui Kolumbus avastas Ameerika mandri, või 1517. aastat, kui algas reformatsioon. Aga üldiselt lõppes keskaeg 15-16.saj. Ruumiliselt määratakse keskaega seal, kus usuks katoliiklus ja valitsev kord feodalism ehk löönikord. Sellist kooslust nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks. Selle kese oli Gallias, sest just sealt arenesid välja esimesed feodaaltsivilisatsiooni tunnused.
Tuntud rüütlipärimused on "Legend kuningas Arturist", Graalist, Parzival, "Tristjan ja Isolde *rüütlikultuur- Turniirid,Rüütlid olid elukutselised sõjamehed,Proovile pandi ennast jahiretkedel ja turniiridel (e. Sõjamängud),Algul peeti väikeseid lahinguid pealtvaatajatele rüütlisalkade vahel, järk- järgult asendati need kahevõitlusega,Kirik suhtus taunivalt. b)jaroslav tark(978-1054) *Tema valitsemisaeg Vana-Vene riigi hiilgeaeg,Riigi valdused ulatusid Mustast merest kuni Läänemereni,1030 vallutas Tartu,Abiellus Rootsi kuningatütrega, tema tütred abiellusid Ungari, Prantsuse ja Norra kuningaga,Lasi koostada seaduskogu "Vene õigus",Jarisleit Lombakas varjaagid kutsusid teda nii!oli Rjurikovitside soost Vene valitseja, 9871010 Rostovi vürst, 10101036 Novgorodi vürst, 10161018 ja 1019 1054 Kiievi suurvürst. Ta kasutas palju varjaagide ehk viikingite sõjalisi teeneid, eriti Novgorodis. 1030 (6538). aastal võttis Jaroslav
Keskaja lõpuks on välja pakutud 3 aastat: 1453 a. Ida-Rooma e. Bütsantsi langus 1492 a. Kolumbus jõudis Ameerikasse 1517 a. Algas luterlik reformatsioon. varakeskaeg: 5-10 saj. kõrgkeskaeg 11-13 saj. hiliskeskaeg 14-15 saj. Keskaega piiritletakse ka ruumiliselt: 1) paigad, kus levis katoliiklus 2) paigad, kus levis feodalism (Keskmeks oli Gallia e Prantsusmaa) 2. VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE Rooma riigi aladel Lääne-Euroopas elasid keldid. Keldi hõimud: gallid – Prantsusmaal britid – Britannias škotid – Šotimaal belgid – Belgias helveedid- Šveitsis Rooma võimu kehtesestamisega hakkasid keldid romaniseeruma: neil tekkisid kultuurilised ja keelelised mõjutused. Reini-Wisla-Doonau aladel eleasid germaani hõimud: frangid, ida-gootid, lääne-gootid, anglid, saksid, vandaalid, langobardid. Ajapikku asusid nad elama Rooma riigi territooriumile, astusid Rooma sõjaväkke, võtsid vastu ristiusu. Umbes 376
· Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord feodalism ehk läänikord Keskaja ajaline piiritlemine: Algus: 476. aastal Lääne-Rooma riik langes Lõpp: 1453. aastal lõpetas eksisteerimise Bütsants ehk Ida-Rooma 1492. aastal Columbus jõudis Ameerikasse 1517. aastal algas luterlik reformatsioon Keskaja perioodid: Varakeskaeg (5-10 sajand) Kõrgkeskaeg (11-13 sajand) Hiliskeskaeg (14-15 sajand) Keskaja ruumiline piiritlemine: · Keskaja puhul saame rääkida territooriumidest, kus oli levinud katoliiklus ja feodalism. · Feodaaltsivilisatsiooni kese oli Gallia ehk Prantsusmaa, sest feodalism tekkis Gallias ja sealt levis ka edasi ümberkaudsetele aladele.
annaabi.ee 
