Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Vana - Rooma skulptuurid ja maalikunst. - sarnased materjalid

rooma, skulptuurid, roomlased, idetud, elisi, sitlus, kodude, rmort, herculaneum, karmid, impeerium, poliitikud, mbruses
thumbnail
3
doc

Vana-rooma ja etruski kunst

Vana-Rooma ja Etruski kunst I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik ­ praegune Itaalia ­ oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad

Kunstiajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Arhailine periood Kreekas - Vana - Rooma maalikunst

16 Hauamaalid (freskod) ­ väga elurõõmsad (peod, jahiretked, spordivõistlused, viibimine pereingis jne) 17 Seinamaalis Kreeka kunsti mõjutused. 18 koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides. 19 meesfiguurid tumedad, naised heledad. 20 Üldine stiil on elav 21 Surnute tuhk savist või kivist urnides, kaanel kadunukese portree. Enamasti valmistatud alabastrist ja kullatud. 22 Tähtsamad isiku savist või kivist sarkofaagid, kaanel skulptuurid lahkunutest pooleldi lamavas asendis. Korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnad, templite, teede ning veesüsteemidega. Enamik ehitisi, ka templid, olid valmistatud puidust ega ole säilinud. (Roomlaste kirjeldused) Etruski tempel sarnanes Kreeka templiga, aga põhiplaan ruudukujuline hoone oli tõstetud kõrgele puust või kivist alusele hoonel oli lai ja sügav eeskoda 2-3 väikest pühakoda katus toetus harvalt paigutatud sammastele.

Kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Arutlus: Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kunsti sarnasused ja erinevused

Roomlaste arhitektuur arenes palju kui võeti kasutusele lubjamört, kreekas kasutati detailide ühendamiseks metall klambreid. Lubjamört koosnes kiviklibust, vulkaanilisest tolmust ja vee segust. Lubjamört oli väga vastupidav ning koos põletatud tellisega lubas see kasutusele võtta võlvimistehnika. Nii tekkisid uued konstruktsioonid mis muutusid roomas tähtsaks, tähtsamad olid neist kaared, võlvid ja kuplid. Seega minu arvates oli rooma rohkem arenenud. Rooma kuulsamaiks ehitiseks on Colosseum ehitati umbes 80. aastal, see oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater, samasugust põhimõtet kasutatakse ka tänapäeval staadionite ehitamisel. Roomlased võtsid palju üle kreeklastelt näiteks sambad. Selle tõttu on ka palju sarnasusi. Sammas oli roomas kui kaunistus element. Roomlased lisasid juurde sinna sambaid ühendava kaare ning tekkis arkaad e. kaaristu. Nii et sarnasuseks olid sambad kuid erinevuseks oli sambaid ühendav kaar

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
54
pptx

Vana-Rooma kunst

Vana-Rooma kunst Vana-Rooma kunst  I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad  Itaalias Rooma linnriigiks. Aegamisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus neile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas.  Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele  arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt.  Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad  Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. Arhitektuur - võlvid  Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele. Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume.

Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Vana rooma kunst

VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel?

Kunstiajalugu
171 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vana-Kreeka kunst

Vana-Kreeka kunst REFERAAT 1 Sisukord Vana-Kreeka ajaloo periodiseering lk.3 Arhitektuur lk.3 Skulptuur lk.5 Vaasimaal ja ornamentika lk.6 Kokkuvõte lk.6 Kasutatud kirjandus lk.8 2 Vana-Kreeka ajaloo periodiseering Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, antiigi alla kuulub ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks.

Kunstiajalugu
95 allalaadimist
thumbnail
44
odp

Vanakreeka kunst

sõjakangelast ja sportlast. Selline keha oli ka jumalatel. Mehe ideaalikehastas alasti atleet, naise ilu seostus riietuse, ehete ja soenguga. Kouros Kore KLASSIKALINE PERIOOD Kaob tardunud poos, hakatakse kujutama keerukaid liigutusi. Kujude näod on tõsised ja rahulikud. Kontraposti rakendamine (vabalt seistes toetumine ühele jalale). Kujud olid väga looduselähedased ja veenvad. Odakandja Myroni kettaheitja EHITISEGA SEOTUD SKULPTUURID Eelistasid kõrgreljeefi. Figuurid katavad osaliselt üksteist, eespoolsed figuurid kivist rohkem välja raiutud kui tagumised (ruumilisuse efekt). Reljeefidel kujutatakse peamiselt võitlusstseene ja tegelased on mütoloogiast. Ateena Parthenoni tempel MAALIKUNST Maalikunst oli vana-kreekas väga populaarne kuid kahjuks pole mitte ühtki teost ei arhailisest ega klassikalisest ajast säilinud. Maalikunstist saame

Kunst
11 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Kreeta, Kreeka, Etruskite ja Rooma kunst

Egiptuses oli seotud Erinevuse materjaliga d Eraldi seisev vabafiguur  Vanim säilinud pronksskulptuur: Poseidon Artemisioni  Klassikaline periood  Poosid keerukad  Looduslähedus  Skulptuur saavutab tipu  Üleminek kontrapostile ehk tugipostile (nii joonistuvad erinevad lihased välja, paneb skulptuurid “liikuma”) “Kritiose noormehe skulptuur” oli esimene  Grimass kaob, rahu  Proportsiooniks 1:7  Staatilisus kaob  Kujutati liikumist, pole stabiilne  Üks kuulsamatest skulptoritest – Pheidias  Al 7.saj muutub -> kaob pidulikkus, rahu  Meeleolud mitmekesistuvad  Emotsionaalsus, dramaatilisus  Rõhutatakse inimlikkust

Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Egeuse kunst ja Kreeka kunst

Lõvivärava kohal. Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid (nn. tholosed), millest tuntuim on nõndanimetatud Atreuse varakamber. KREEKA KUNST Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste

Kunst
18 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Vana-Kreeka kunst.

vaimusteja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, isaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri,kunstija muude elunähtustega. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus : 1.Arhailine ehk vana aeg Umbes 600 kuni 480 e.m.a mil kreeklased lõid tagasi suure pärlaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edasipidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks. · dooria sammas · nelinurkne tempel ·Algelised skulptuurid Arhailised skulptuurid Kouros Kore Vasikakandja 2.Klassikaline ehk õitseaeg 480 kuni 323 e.m.a, mil suri valitseja Aleksander Suur, kes oli oma võimule allatanud väga suure, kuid kultuuriliselt äärmiselt ebaühtlase territooriumi + need kultuuritasemete erinevused olid ka kreeka klassikalise kunsti edaspidise languse põhjuseks. · joonia sammas ·Akropol Ateenas ·Keerulised kujud Klassikalised skulptuurid

Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Vana-Kreeka kunsti perioodid

esindavad üldist ideed ideaalsest Kreeka kodanikust. Mõndade kujude kogu keha on kaetud ka kandadeni ulatuva rüüga, käed on kõrval või rinna ees. Soeng on tavaliselt lokkisjuukseline, näol nn "salapärane arhailine naeratus". Hilisemad kourosed on looduslähedasemad, aga ikka samasuguses anatoomiliselt korrektses põhipoosis ja keha iga liigutus on aimatav. Nagu ka keraamikaga, ei valmistanud kreeklased skulptuure ainult artistliku väljapaneku jaoks. Skulptuurid olid tellitud kas aristokraatidest eraisikutelt või riigilt ning neid kasutati avalike mälestusmärkidena, kingitustena templitesse, oraaklitele ja pühakodadesse. Samuti asetati neid mälestusmärkidena meeste haudadele. Nad olid kujutised ühest ideaalist- ilust, vagadusest, aust ja ohverdusest. Arhitektuuriga seotud skulptuuris kujutatakse lahinguid jumalate ja hiiglaste vahel, stseene kaarikutega ja mütoloogilisi tegelasi. Arhailise

Kunst
3 allalaadimist
thumbnail
25
ppt

Vana-Rooma kunst

Vana-Rooma kunst Vladislav Härm 2015 Rooma linn Rooma linn kujunes 10. - 7. saj. Tiberi jõe alamjooksule. Rooma linna aeg jaguneb mitmeks perioodiks Kuningate aeg Rooma vabariik Kuningate aeg 753-510 eKr Selle aja jooksul valitses 7 kuningat Kuningas vaiti rahvakoosolekul Kuningas valitses koos senatiga (nõukoguga), tema võim oli piiratud. Rooma vabariik 510-30 eKr Kolm ühiskonnakihti: patriitsid (suursuguste suguvõsade liikmed); plebeid (lihtkodanikud e. talupojad, sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekutel); orjad. Aristokraatlik valitsemisviis: riigiametitesse kuulusid patriitsid ja rikaste plebide esindajad. Arhitektuur Roomlased õppisid etruskidelt kaarte, võlvide ja kuplite ladumist. Kivide sidumiseks kasutati mörti

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kodune töö rooma kunstist 10. klassile

Kodune töö rooma kunstist 10. klassile Vastamiseks vajad kindlasti järgmisi allikaid: 1. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/rooma/arhitektuur.htm 2. http://www.meeri.org/Tekstid/ ; ETRUSKID.doc 1. Millised ehitustehnilised uuendused võtsid Hakkati kasutama mörti kivide sidumiseks. Roomlased roomlased kasutusele? õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks . 2. Millist rolli mängisid ehitustehnilised oskused Linn, mis ei lagune koost, hoiab rahvast õnnelikuna. riigi valitsemisel ja kooshoidmisel? Sellepärast olid vastupidavad ja ilusad hooned tähtsad. 3

Kunstiajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vana-kreeka kunst - skulptuur, arhidektuur

Kreeka langes 4. saj eKr Makedoonia võimu alla. Aleksander Suur rajas impeeriumi, mille piires levisid laialt Kreeka kultuur ja kombed. Muutused: 1)religioosne temaatika jäi tahaplaanile. 2) templi stiilid segunesid. 3) olulisteks ehitisteks said lossid, teatrid, raamatukogud, turuhooned. 4) Linnasid hakati reeglipäraselt planeerima. 5) Kunst iseseisvis eraldi kultuuri valdkonnaks, 6) Ideaali kujutamine taandus, oluliseks sai realism. 7) Sageli olid ehitised ja skulptuurid hiiglaslike mõõtmetega. 8) Hakati kunstiteoseid koguma ja koopiaid tegema. Ehitised : 1) Pärsia ainuvalitseja Mausolos lasi rajada endale hauaehitise Halikarnassose mausoleumi. Kõrgus 46 m ristisõdijad hävitasid 16.saj. oli üks maailmaimedest. 2) Efesoses taastati Artmise tempel.'Pharose tuletorn Aleksandrias. Üle 100 m kõrge ja oli maailmaime. 3) Rhodose koloss, põikese jumal Heliose pronkskuju u 37 m , oli maailma ime.

Kunstiajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
48
doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

· Sfinksil oli inimese pea, lõvi keha ja kotka küünised · Suurel Sfinksil oli vaarao Chephreni nägu, tema mõõtmed on u. 20×60 m ja ta püstitai Vana Riigi ajal, u. 2500 aastat eKr · Lisaks Suurele Sfinksile on leitud palju väiksemaid, mis mõnel pool moodustavad isegi alleesid · Praegu on Suur Sfinks restaureeritud · Vana Riigi ajast on säilinud veel hulgaliselt valitsejate portreeskulptuure · Kõige huvitavamad on prints Rahotepi ja printsess Nofrete skulptuurid · Seal on kujutatud vaarao poega ja tema abikaasat troonil istumas · On säilinud ka mitmeid vaarao Chephreni portreeskulptuure · Vana Riigi ajal tekkis ka kosmeetika · Sellest ajast on säilinud ka mõned lihtrahva skulptuurid · Kõige tuntumad on kaks kirjutajakuju · Neid on kujutatud vabamas poosis rätsepistes istumas ja tähelepanelikult kuulamas, käes on neil pilliroost kirjutusvahend. Üks neist on keskealine, teine noorem meesterahvas

Kunstiajalugu
573 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast

VANA-ROOMA GEOGRAAFIA JA OLUSTIK Võrreldes Kreekaga leidub Itaalias rohkem põlluharimiseks sobilikku maad, rannajoon pole sedavõrd liigendatud ning see tingis ulatuslikult elatuse teenimiseks põlluharimise valimise. Just geograafia lõi ka eeldused ühtse riigi tekkeks. Siiski elasid Itaalias mitmed eri rahvad. · ITAALIKUD ­ asustasid poolsaare kesk- ja lõunaosa. · Latiinid: asustasid Latiumi mk. Nad on roomlaste esivanemad ning latiinide keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Tegelesid põllumajandusega, veidi spartalik elukorraldus ja maailmavaade. · Etruskid: asustasid Apenniini ps loodeosa Ertuuria mk. Nende päritolu pole teada. Nad kasutasid kreeka tähestikku, mida nad oma keelele kohandasid. Seetõttu oskame seda kirja lugeda, kuid keelt ei tunne. Nad sõitsid merd ja kauplesid, ehitasid (teid, sildu, veejuhtmeid) ja töötlesid metalli. Etruskide 12 suuremat linnriiki kujunesid

Ajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

kivist välja raiutud kui tagumised. See aitab luua ruumilisuse mulje. Reljeefidel kujutati enamasti võitlusstseene. Parimad ehitusplastika teosed loodi Parthenoni jaoks, kus kujutatakse kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. 4. saj e.Kr taandub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi. Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks, seisak tihti õõtsuvamaks ja ebakindlamaks. Hakkas levima portreekunst, mille abil jäädvustati inimeste isikupäraseid näojooni. Kreeklased hindasid väga kõrgelt on maalikunsti, paraku pole meieni jõudnud peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina või tahvelmaale. Mõni hiljem loodud koopia 4

Kunstiajalugu
509 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Barokk arhitektuur, skulptuur, maalikunst

üheks suurepäraseks tervikuks. Arhitektuur. Erinevalt inimkesksemale renessanssile sai barokiajal esmaseks taas kirikute püstitamine. Barokk- kirikus sai määravaks siseruum, mis ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Peamised valgusallikad olid kiriku idaosas asetsevad aknad. Renessanssist võttis barokk üle kupli, samuti kõik detailid: sambad ja poolsambad, ümarkaared ja viilud jne. Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Kiriku fassadi keskosa oli kahekordne, mida ühendasid barokkstiilile iseloomulikud detailid – voluudid, spiraalikujulised, teokarpi meenutavad motiivid. Nagu barokile laiemalt, on ka ehitistele omane dünaamiline ja rahutu välimus, mida rõhutavad rohked detailid, eenduvad või kõrguvad seinapinnaosad. Kogu fassaadipind võis olla laineline, astmeline või kaarekujuline. Barokiajal jätkati Rooma Peetri kiriku ehitamist. Baroklikule meelelaadile kohaselt ehitati kiriku ette

Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma

Pedagoog - rikkaste kreeka laste orjad, kes saatsid lapsi kooli ja koju. Gymnasium - õppeasutus 16-18 aastastele poistele, kus õpiti spordialasid, muusikad, kõnelemist jne. 1.1 KREEKA AJALOO PERIOTISEERING: 1. Kreeta-Mykeene kultuur - 2. aasta tuhat eKr - XII sajand eKr. 2. Homerose aeg ehk tume ajajärk - XI-IX sajand eKr. 3. Arhailne aeg - VIII-VI sajand eKr. 4. Klassikaline ajajärk - V sajand eKr. Vana-Kreeka õitseaeg. 5. Hellenismi aeg - 330 eKr-146eKr. 6. Rooma aeg - 146eKr-395pKr. 1.2 KREETA-MYKEENE KULTUUR. II AASTATUHAT EKR - XII SAJ. EKR. Kreeta saarel ei elanud kreeklased. Kreeta saare tolle ajastu arheoloogilistest leidudest on sealt leitud silpkirjas dokumente, mida seni ajani ei osata lugeda. See kiri sarnaneb rohkem lähis-ida riikide kirjale kui kreeka omale. Selle aja kultuuri nimetatakse ka lossi kultuuriks. Lossides olid valitsemis, usu ja majandus keskused. Nende ümbert puudusid kaitse ehitised

Ajalugu
111 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kreeka, Kreeta ,Rooma

Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama. 4) Arthemise tempel Efesos. 5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m 6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju päikesejumal Heliosest. 7) Zeusi kuju Olympias ­ krüselefantiintehnikas. 5. Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas) Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud ­ linnade liit. Hiilgeaeg ­ 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge. Nekropolid ­ surnute linnad ­ hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, mäe sisse raiuti kambreid (surnuid tuhastati ­ tuhk savist või kivist urnidesse). Lahkunute portreed, hauakambrites seinamaalid ja sisustatud toana, illusoorsed uksed ja aknad. Surnutekultus.

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Vana-Rooma riigi konspekt

Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse.

Ajalugu
154 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Apolloni ja Dionysosega. Dionysose pilliks oli aulod, mis matkib inimhäält. Müüt räägib, et Apollon ja Marsyasel (Dionysose pillipuhuja) oli võistlus, milles vastandusid muusika kaks põhiprintsiipi: apollonlik (korrastatud ja harmooniline) ning dionüüsoslik (ekstaatiline ja meeleline). Võitis Apollon. Dionysose kultusest sündis veel ka tragöödia, millest sai keskne zanr. Pilet nr. 8- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlevalt Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlevalt: Võrdlus Kreeka ja Rooma skulptuurikunsti vahel. Sarnasused ja erinevused koos näidetega. Rooma linn. Romulus ja Remus. Kolloseum. Kontrapost. Etruskid. Klassikalise Kreeka maalidest on säilinud võrdlemisi vähe ning skulptuure tuntakse vaid Rooma koopiate või kirjalike kirjelduste kaudu. Kreeka skulptuur nagu arhitektuurgi tekkis egeuse kunsti traditsioonide alusel, mis säilisid Kreetal, kandusid sealt Peloponnesosele ja arenesid edasi. 2 põhitüüpi: alasti mehekuju kuros, atleetlik,

10.klassi ajalugu
96 allalaadimist
thumbnail
20
docx

10. klass kunstikultuuri ajalugu

Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 000­3000 e.m.a. neoliitiline kunst 4000­1530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Egiptus u 3000­1100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.­539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480­323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.­476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 527­1453 Bütsantsi kultuur u 862­1582 vanavene kunst 7.saj. lõpp­5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493­604 merovingid 717­962 karolingid 10. saj.­1192 romaani stiil 1108­1485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15

Kunst
16 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

KORDAMISKÜSIMUSED J. Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu” 10. klassile lk.7- 89.

(Tutanhamon I 1922.a) Sarkofaag- inimesekujuline kirst. *Templid- koht jumala teenimiseks ja ohvriandide viimiseks. Sambad meenutasid kohalikke taimi, rohkelt kasutati papüürust meenutavat sammast [kapiteel- samba kaunistatud ülaosa], kasutati ka 16-tahulist sammast. N: Karnakis, Luxoris, Ramses II matusetempel "Ramasseum". Asus pealinna Teeba lähistel. Ka Hatsepsuti matuse-, kaljutempel. Ramses II kaljutempel Abu- Simbelis. Nefertari tempel). 2. Egiptuse Skulptuur: Skulptuurid tehti hinge elupaigaks, juhuks, kui muumia hävineb. Temaatika: vaaraod, jumalused. Iseloomulik: sirge poos, vasak jalg eespool, käed rusikas kõrval või risti rinnal, võimukas salapärane üleolev naeratus, pilk suunatud otse kaugusesse. Orjad, töölised, loomad, linnud looduslähedasemalt kujutatud. Sfinks- lõvikeha ja inimesepeaga kujutis, üldreeglina kaitseks, kuulsaim sfinks vaarao Chefreni hauakambri ees, tema näoga. 3

Kunstiajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ürgajast kuni Vana-Roomani

Jumalate auks ehitati templeid. Dionysose austamise pidustustest tekis teater. Ilu- ja harmooniareeglid: Väärtustasid sporti ja vaimse kultuuriga tegelemist. Võrreldes Egiptusega oli inimkeha kreeklaste jaoks tähtis. Vanakreeka mees pidi olema sportlik, atleetlik. Naise puhul väärtustati naiselikkust ning pandi rõhku soengule ja riietusele.(Venus, Aphrotite) Periodiseering: (võrdlemine läbi skulptuuride) + Skulptuur: ARHAILINE AJASTU ­ skulptuurid olid kohmakad, jäigalt seisvad, palju on leitud kouroseid ( alasti noormehe kuju) ja koresid(pikkades, volditud rüüdes noored naised), käed külgedel, otsevaade, üks jalg teisest eespool. KLASSIKALINE AJASTU ­ loodi palju jumalakujud(jumalaid kujutati nagu inimesi, tihti võib leida akte, et paremini keha esile tuua.), kasutati kontraposti, liikuvad ja loomulikud kujud, ilmekamad, keerukamad liigutused Polykleitose "Odakandja" Myroni "Kettaheitja"

Kunstiajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Vana-rooma sisutihe konspekt

Sissejuhatus I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik ­ praegune Itaalia ­ oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad

Kunstiajalugu
95 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Kontrolltöö Vana-Kreeka ja Vana-Rooma

Võistelda ja pealtvaatajatena võivad olla peale meeste ja poiste ka naised ja tüdrukud. Tänapäeval on lisandunud ka palju spordialasid,kui vanasti Kreekas. Paljud spordialad,mida tehti Kreekas,tänapäeval aga siiski enam ei eksisteeri. Olümpiavõit on samuti põhimõtteliselt samaks jäänud,võit toob ka tänapäeval palju kuulsust nii võitjale,tema perekonnale kui ka kodulinnale, ainult tänapäeval ei püstitata minu meelest mälestusmärke võitjate auks kuhugile üles. 8.Kreeka ja Rooma ehitus -ja vaimne pärand,mis neist maha jäi.Kreeka vanaaja pärand(vaimne alfabeet),olümpiamängud,kirjandus,teater,museion,Aleksandria raamatukogu;materiaalne ehitiste väljanägemise hindamine (7 maailmaimet),templid. Antiik-Rooma mälestusmärgid,kuidas need iseloomustavad Rooma impeeriumi (Triumfikaared,Colosseum,akveduktid(Pont Du Gard),sillutatud teed-Via Appia,termid). Vaimne pärand-Rooma õigus,riiklik korraldus.

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kreeka kunst

kuigi tõuget said sealsed meistrid arvatavasti Jooniast. Üheks kõige ilusamaks vaasivormiks peetakse amforat. Amfora on kahesangaline veinisäilitamisnõu. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Hellenid hindasid väga kunsti, nad arvasid ,et kui nad hästi maalivad, on nad jumalatele meelepärased. Vanas-Kreekas maaliti ka hoonete seinu. Isegi Eestis võib leida pilte, mis on inspireeritud Kreeka templimaalingutest. Enamus Kreeka maalidest on hävinud, kuid on veel alles roomlaste tehtud koopiad. Ateena ja Kreeka kunst aga üha arenes ning Kreeklaste kunsti hakati ka mujal maailmas ostma.

Kunstiajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kunstiajalugu: Antiikaeg (Vana-Rooma ja Vana-Kreeka)

Kunstiajalugu Antiikkultuur 1. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskondlik korraldus. Antiikkultuuri olulisus ja mõju edaspidi kunstile ja kultuurile. Vana-Rooma Vana-Kreeka · Orjanduslik ühiksond · Orjanduslik demokraatia(orjadeks mittekreeklased e. barbarid) ­ · Rooma kultuur: otsene mõju seetõttu oli vabadel kreeklastel Vana-Kreekal ja Etruksidel palju aega tegeleda vaimse kultuuriga. · Roomlased ise ennekõike poliitikud ja sõjamehed, kunsti ja · Polüteistlik religioon(palju kultuuri tegid vangistatud orjad jumalaid) ­ jumalad

Kunst
21 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Keskaja kunstiajalugu

ROOMA KULTUUR roomlastele avaldas suurt mju kreeka kunst. roomlased võtsid üle kreeka mütoloogia ja hakkasid oma jumalaid kreeka eeskujude järgi kujutama. vallutatud kreekast veeti sõjasaagina välja palju kunstiteoseid. kreeka kunst oli rooma ülikute hulgas suurmoes. kui ei jätkunud originaale, siis valmistati täpseid koopiaid. nii vallutas kreeka kultuuriliselt rooma. portreekunstis saavutati suurim iseseisvus. rooma portreee lähtus individuaalsest karakteristikast., kartmata näidata inimest sellisena nagu ta oli.see tuli roomlaste surnute kultusest. oli kombeks säilitada surimaske või surnud pereliikmete portreekujutisi. erilise püüdlikkusega jäädvustati väejuhte ja riigimehi. roomlased ei uskunud hauatagusesse ellu. rooma valitsejaid näidatakse tihti halastamatute ja julmadena, just nii nagu me neid ajaloos tunneme. on kreeka eeskujul kõrgreljeef. jäädustati peamiselt võidukaid sõjakäike.

Kunstiajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Vanavene kunst, merovingide kunst, vana egiptus jne

Protsessiooni tänava ääres olid kuulsad Semiramise rippaiad( 1 maailmaimedest). Itari värav oli kaunistatud 550 reljeefkujutusega ja materialidest oli kasutatud värvilise glasuuriga reljeeftelliseid. Värvidena kasutati enamasti kollast ja sinist. Vana-Egiptuse kultuur Viljakasvatuspiirkond on oluline. Lõunas leidub kulda. Kuningate kroonil oli kobra kujutis, Egiptuse vaarao sümbol on kobra. Ehitati suuri templeid. Kasutati kivisid, ei tehtud telliskive. Skulptuurid olid täpsetes mõõtmetes. Papüürus, palmilehed, lootuseõis. Vana ajastu 3000-2263 a. Ekr. Keskmise riigi ajastu kunst ­ 2040-1730 eKr. Uue riigi ajastu kunst ­ 1562-1085 eKr. Hilise riigi kunst ­ 1085-332 eKr. Vana- Egiptuse kultuur 10.09 U 3000-2263 eKr. Keskmise riigi ajastuse kunst 2040-1730 eKr. Uue riigiajastu kunst 1562-1085 eKr Hilis Egiptusekunst 1085-331 eKr Muistne Egiptus asus Aafrika kirde osas Niiluse alamjooksul. Niiluse viljakas muld oli sobiv põlluharimiseks

Kunstiajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
3
doc

10. klassi kunstiajaloo kokkuvõtva KT küsimused ja vastused

mõju on avaldanud templite ehitus, ning templites kasutatud dooria, joonia ja korintose sammaste stiilid. Klassikalise perioodi (5.saj. eKr.) kõige olulisemaks Ehituskompleksiks oli Ateenas kõrgel kaljul asuv akropolis. Akropol koosnes: tiibadega väravaehitisest ­ propüleest, väikesest Nike templist, peajumal Athenale pühendatud Parthenoni templist ja heeros Erechtheioni templist. 3.Mida pidasid kreeka skulptorid oluliseks kujude loomisel? Võrdle Antiik-Kreeka skulptuuri Rooma skulptuuriga. Teadma ja ära tundma peab järgmisi skulptuure: Odakandja (5.saj eKr) , Kettaheitja(5.saj eKr), Hermes Dionysosega (4.saj eKr), Milose Venus(2.saj eKr), Samothrake Nike (2.saj eKr), Sandaali siduv Nike(reljeef); Laokooni grupp(1.saj eKr) Kreeklased kujutasid skulptuuridel jumalaid kuid Roomlased kõrgeid väejuhte..Roomlastel oli kujutamise eesmärgiks tõepära.Kreeka skulptuurid egiptusepärased, hiljem mida age edasi seda reaalsem kehahoiak 4

Kunstiajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kreeka kunst

skenee ­ garderoobiruumid näitlejatele ja koori liikmetele, asus orkestra taga · Tänapäevast lava esialgu ei tuntud, see tekkis alles hellenismiajastul (proskeenion) III Kreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul · Ka Kreeka skulptuur on väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti · Kreeka skulptuuri õitseajaks peetakse klassikalist ajastut 5.-4. saj eKr · Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid · Rooma ülikutel oli kombeks kaunistada oma villasid kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega · Enamasti ongi säilinud need roomaaegsed koopiad · Koopiad võivad üksteisest ka erineda · Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all · Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult · Ainult materjal on olnud pehmem: liivakivi ja marmor · Kreeka skulptorid võtavad kasutusele ka pronksi

Kunstiajalugu
93 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun