Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vana-Kreeka kultuur". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sparta, ateena, religioon, tuntuks, maailmaime, retoorika, olümpiamängud, figuur, riigikorraldus, mükeene, müsteerium, eeposed, autoriks, ilias, odüsseia, sireenid, herodotos, sarnasust, kostüümid, sokrates, platon, olümpiamänge, tuntumat, olulisemat, kultus, kauge, jumalatega, sealne, tähtsusel, seondub, indoeuroopa, templeid, pühapaigad2.Miks nimetatakse kõige vanemat kultuuri Kreekas Kreeta-Mükeene kultuuriks? 3.Iseloomusta iseseisvaid linnriike. 4. Mille poolest erineb hellenismi ajajärk varasematest Kreeka ajajärkudest? 5.Kes oli kreeklaste kõige armastatumad kangelased? 6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17
mittekodanikest (orjad, naised, välismaalased, mõnel pool ka käsitöölised ja rentnikud). Kodaniku õigustest olid nad ilma jäetud, sest: 1) neil puudus maaomand, 2) neil puudus sõjaline väljaõpe või võimalus muretseda sõjavarustust. Polise kodaniku õiguseks ja kohustuseks oli: 1) osaleda poliitikas, 2) osaleda riigikaitses. 2. Sparta elanikkond. Sparta elanikkond jagunes kolmeks: 1) spartiaadid toorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega, nende põhiliseks tegevuseks oli sõdimine. 2) perioigid endised Lakoonika elanikud, kes spartiaatide poolt alistati. Nad olid küll isiklikult vabad, kui poliitilistest õigustest ilma jäetud. Pidid maksma andamist ja vajadusel minema sõtta. 3) heloodid olid endised Messeenia elanikud, kes muudeti orjadeks. 3. Sparta ja Ateena võrdlus
Laagri Kool Vana-Kreeka Uurimustöö Koostas:Henri Bibikov 6.s klass Õpetaja:Aivi Pärisalu Juhendaja:Merle Kuuse 2010 1. Sisukord Sissejuhatus 2. Vana-Kreeka müüt 3. Vana-Kreeka 4. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus 5. Sparta ja Ateena 6. Vana-Kreeka teadlased 7. Vana-Kreeka teater 8. Vana-Kreeka teatri põhiplaan 9. Vana-Kreeka jumalad 10. Antiikolümpiamängud 11. Kreeka kunst 12. Kreeka Skulptuur 13. Kokkuvõte 14.
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare.
Tähtsaimad templid.Mille eest kandsid hoolt need jumalad,kellele need pühendatud olid? Perikles usaldas akropoli ehitustööde juhtimise oma sõbra,tolle aja kuulsaima skulptori Pheidiase hoole alla. Akropolile viis uhke sissekäik:propüleed,selle kõrval seisis väike võidujumalanna Nike tempel. Keskmesse püstitati suur jumalanna Athena tempel ehk Parthenon. Templis oli jumalanna hiigelsuur kuju,kaetud elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu,kus hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat. Paljude ehitiste seast tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel,mille katust kandsid naisekujulised sambad ehk karüatiidid ning mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 5.Olümpiamängud.Võrdle tänapäevaga. Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest
põrgupiinade katte. Maailmas on pidev hea ja kurja vaheline võitlus, ning inimesed on jagatud kas headeks või halbadeks. Egiptuse õpetuse järgi saavad kõik taevasse.Ühine on see, et peale surma läheb elu edasi. 13.Peatükk.Kreeka-Mükeene kultuur 1.Meenutada Kreekale lisaks teisi piirkondi, kuhu astusid II aastatuhande eKr indo-euroopa rahvad. Balkani poolsaarele, Väike-Aasiasse, Iraani, Indiasse ja Lääne-Euroopasse. 2.Nimetada Idamaade ajaloost Kreeta ja Mükeene ajajärguga samaaegseid sundmusi ja nähtusi. Egiptuses oli valitsejate võimu kõrgaeg- eesotsas vaarao, suured püramiidid Giza väljadel, välissuhted hõredad, kummardati päikesejumalat Ra-d, ei tuntud raudesemeid 3.Loetleda Kreeta ja Mükeene ajajärgu kultuuri ühiseid ning erinevaid jooni. Suur vahe on kunstis, piltide sisu on mõlemas erisugune. Kreetas valitsevad mütoloogilised, ornamentaalsed motiivid ja rahuliku elu kujutused. Mükeenes leidub väga harva säärase
põrgupiinade katte. Maailmas on pidev hea ja kurja vaheline võitlus, ning inimesed on jagatud kas headeks või halbadeks. Egiptuse õpetuse järgi saavad kõik taevasse.Ühine on see, et peale surma läheb elu edasi. 13.Peatükk.Kreeka-Mükeene kultuur 1.Meenutada Kreekale lisaks teisi piirkondi, kuhu astusid II aastatuhande eKr indo-euroopa rahvad. Balkani poolsaarele, Väike-Aasiasse, Iraani, Indiasse ja Lääne-Euroopasse. 2.Nimetada Idamaade ajaloost Kreeta ja Mükeene ajajärguga samaaegseid sundmusi ja nähtusi. Egiptuses oli valitsejate võimu kõrgaeg- eesotsas vaarao, suured püramiidid Giza väljadel, välissuhted hõredad, kummardati päikesejumalat Ra-d, ei tuntud raudesemeid 3.Loetleda Kreeta ja Mükeene ajajärgu kultuuri ühiseid ning erinevaid jooni. Suur vahe on kunstis, piltide sisu on mõlemas erisugune. Kreetas valitsevad mütoloogilised, ornamentaalsed motiivid ja rahuliku elu kujutused. Mükeenes leidub väga harva säärase
Lisaks elu- ja kultusruumide sisaldasid lossid veel viljasalvi, töökodasid ja muud. Seega on alust arvata, et lossid olid ka majanduskeskused. Kreetal polnud eraldiseisvaid templeid, mistõttu võisid lossid olla ka religioonikeskused. Lossid olid kindlustamata, üldse pole sellest tsivilisatsioonist säilinud kindlusi, relvi ega muud säärast. Ka kunstis domineeris rahumeelne laad. Naiste ühiskondlik positsiooni oli ilmselt märksa kõrgem kui teistes tsivilisatsioonides. Kreeklased ja Mükeene ajajärk. Sisserännanud kreeklased hakkasid mandril domineerima ja hobukaarikud tagasid nende sõjalise edu. Umbes 15. sajandil eKr tungisid kreeklased Kreetale ja vallutasid Knossose. Kreeta kultuur säilis ja kreeklased võtsid selle pea kogu ulatuses üle. Lineaarkiri A kohandati kreeka keelele ja loodi Lineaarkiri B, mida ka lugeda osatakse. Nüüd levis minioline kultuur üle Kreeka, aga selle arendajaks said nüüd kreeklased ja Kreeta kaotas oma tähtsuse.
§13 Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeka varaseim periood 2. at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri
Kreeka tsivilisatsioon omakorda mõjutas suurel määral läänepoolseid Vahemeremaid, suunates otsustavalt Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Kreeka ajaloo varaseim periood on tuntud kui Kreeta-Mükeene ajajärk. Tsivilisatsioon kujunes Kreeta saarel III ja II aastatuhande vahetusel eKr ja levis mõni sajand hiljem ka Mandri-Kreekasse, kus selle kuulsaimaks keskuseks sai Mükeene. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon : Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased. Enamik teadlasi arvab, et siin elas osa Egeuse mere piirkonna ja Väike-Aasia põliselanikest, kes asustasid saart enne indoeurooplaste hulka kuuluvate kreeklaste sisserännet. See rahvas oli küllalt tihedates sidemetes Idamaade kõrgkultuuridega ja jõudis umbes 2000 aastat eKr Kreetal oma arengus tsivilisatsiooni tasemele
Looming: Ta uskus et maailm on harmooniline, stabiilne. Tema stiil on pidulikult ülev, peaaegu religioosne. Koori tähtsus on tema teostes väga suur. Vormiuuendus oli see, et tõi teise näitleja juurde. Tema teostes on veresüütemaatika oluline. 1),,Pärslased" a 472. pärineb ajaloolisel ainesel. Selles kajastatakse kreklaste võitu, pärslaste kaotust Salamise lahingus. Kajastab 8 aastataguseid sündmusi pärslaste silmade läbi. Selles tragöödias on väga tugev naistegelase figuur. Autori arvates oli kaotuses süüdi kuningas Xerxese? uhkus. 2),,Seitse Teeba vastu" a 467. ainus triloogiast säilinud. 3),,Palujannad" a465? või 459?. Kantaaditaoline. Kooril on oluline roll. Ainuke säilinud triloogia ,,Oresteia" a458: 4),,Agamemnon". Lapsed maksid isa tapmise eest kätte. 5),,Hoefoorid" (,,Joogiohvri toojad") 6),,Eumeniidid" Sophokles (496-406 eKr) Sündis Kolonoses, Ateena lähedal. Tema isa oli relvameister. Elas Ateena demokraatia kõrgajal
elavad hõimud indogermaanlased. Teise teooria j. elasid IV-III at. e. Kr. Kreekas kreeklastele lähedased sugulashõimud, kreeklased ise aga paiknesid põhja pool, Illüürias või Makedoonias. Herodotos on kreeklasi nimetanud pelasgide hõimu üheks haruks. Kindlustatud asulad rannikul, mitte ainult põllumajandus- vaid ka käsitöönduskeskused. ~XXII saj. pronksivalu. b) Egeuse kultuur, jaguneb a. Kreeta ajajärk III-II at e. Kr. b. Mükeene ajajärk II at e. Kr. 2. Periodisatsiooni probleemid. Ajaloo (kultuuri) järgi: Egeuse e. kreeta-mükeene ajajärk (III-II at e. Kr.) Homerose ajajärk (XI-IX saj. e. Kr.) Arhailine ajajärk (VIII-VI. saj. e. Kr.) Klassikaline ajajärk (V saj.-330 e. Kr.) Hellenismi ajajärk (330 146 e. Kr.) Impeeriumi aeg Rooma võimu all (146 e. Kr.-395pKr) Spetsiaalselt kirjanduse periodiseerimiseks:
kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad ja kaitsvad haldjad 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, kes on kahe eepose autor ,,Iilias" ja ,,Odüsseia" Herodotos- tegi algust ajaloo uurimisega, teda nimetatakse ,,ajaloo isaks", kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest ,,Historia" Sokrates- Ateena filosoof, kes vestles noortega moraaliküsimustes ning ei võtnud selle eest raha. Voorus ja hüve on püsivad tema arvates Aristoteles- Platoni õpilane ja antiikaja mitmekülgseim õpetlane. Ta asutas gümnaasiumi, süstematiseeris teadmised ja kujundeias seisukohad loogika valdkonnas Platon- Sokratese õpilane, kes asustas kooli Akadeemia, sõnastas oma vaated dialoogides, asjadel olid olemuslikud põhjused- ideed.
1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal.
kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt tsivilisatsiooni-eelsele arengutasemele. Mükeene tsivilisatsiooni segastel langusaegadel rändas osa kreeklasi üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Algas rauaaeg. See ei toonud aga esialgu kaasa ühiskonna arengu märgatavat kiirenemist. Kreeka oli tol perioodil nii idamaade kui ka eelneva Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes vaene ja mahajäänud maa. Ka suhted naabermaadega olid nõrgenenud. ARHAILINE PERIOOD u 800 500 eKr
kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt tsivilisatsiooni-eelsele arengutasemele. Mükeene tsivilisatsiooni segastel langusaegadel rändas osa kreeklasi üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Algas rauaaeg. See ei toonud aga esialgu kaasa ühiskonna arengu märgatavat kiirenemist. Kreeka oli tol perioodil nii idamaade kui ka eelneva Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes vaene ja mahajäänud maa. Ka suhted naabermaadega olid nõrgenenud. ARHAILINE PERIOOD u 800 500 eKr
Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalkond, mille tipus oli Jupiter (taeva-, pikse- ja tormijumal) Riik ja religioon- Religioon sarnanes kreeklaste ja etruskidega. Kreeklastelt oli pärit enamus jumalaid, kes olid roomlastelt uued nimed saanud (Zeus oliJupite; Hera oli Juno; Aphrotite oli Venus)
talle püstitada rippaiad · Kuningalossi juures asus ka peatempel Marduki tempel · Marduki templi juures oli ka tsikuraat Piibli Paabeli torn VII Egeuse kultuur ja kunst · Egeuse meri on Kreeka ja Väike-Aasia vaheline Vahemere sopistus · Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur · Egeuse kultuuri kutsutakse ka Kreeta-Mükeene kultuuriks, kuna kaks peamist kultuurikeskust olid Kreeta saar ja Mükeene linn Peloponnesose poolsaarel · Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur · Minos Kreeta saare kuningate tiitel · Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas · Selle kultuuri avastajatena on saanud kuulsateks arheoloogid Heinrich Schliemann ja Arthur Evans · Schliemann oli tegelikult Peterburis elanud sakslane, kes sooblinahkade müügiga oli saanud miljonäriks
ja joonia murdest). 9. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist? ~1900 eKr jõudsid esimesed kreeka hõimud Kreetale. Nad kohandasid kohalikku kirja lõid lineaarkirja B. Lisaks on Kreeta-Mükeene ajajärgust pärit kangelaseeposte motiivid ning see ajajärk etendas määravat osa Kreeka mütoloogia lõplikus kujunemises. Tähtsamate kreeka müütide tegevuspaigad on kohad, mis esinevad mükeene kultuuri keskustena. See ajajärk on olnud kreeka heroiliste muistendite tuumiku ajalooliseks baasiks ja need muistendid sisaldavad rohkesti mütologiseeritud ajaloo elemente. 10. Milliseid ajajärke eristatakse kreeka ja rooma kirjanduste puhul? Vana-Kreeka: 1) arhailine ajajärk 8.6. sajandil eKr; 2) klassikaline periood 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; 3) hellenismi ajajärk 3.1
helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? keeled (kreeka, ladina), kultuuriruumid (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia jt kultuuride mõju), riigikord (arhailisest kogukonnast kuni isevalitsusliku polise ja viimaks impeeriumini), religioon (paganlik polüteism, varane kristlus), juurdepääs (keelte oskamine, tõlgete hulk) 4. Millised on antiikkirjanduse meieni jõudmise allikad? papüürused, pärgamentkäsikirjad 5. Miks oli kirjandusloo jaoks oluline üleminek papüüruselt pärgamendile? Pärgamendi eeliseks papüüruse ees oli tema suurem vastupidavus ja painduvus, sile pind ja heledam värvus. Lisaks oli võimalik kirjutada lehe mõlemale poole ja teksti sai maha kraapida
Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. 4 Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel Olümpias, kreeklaste pühas linnas, kust muide said alguse olümpiamängud Üks vanimaid templeid, mis on säilinud meie ajani on Hera tempel Olümpias (dooria stiilis, 7 saj lõpust e.m.a.).Olümpose, Kreeka kõrgeima mäe tipp jääb sageli pilvede varju. Muistsete kreeklaste kujutlustes elasid sellel mäel jumalad ja jumalannad. Tuntuim pühapaik oli Ateenas kõrguv Akropol, kus asus mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ning riigikassa. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks
sajandi lõpp) Huvitus antiigi poliitilisest sisust. Vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. 8. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Tooge zanriti näiteid murrete kasutamise kohta. 4 murret : Aioolia murre (alati eeposed), Dooria murre (draamateoste kooriosad), Ioonia murre (sellest tekkisid proosateosed), atika murre (hiljem suurteosed) 9. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist? Teisel aastatuhandel enne Kristust oli Mükeene Kreeka tsivilisatsiooni üks olulisemaid keskusi sõjaline tugipunkt, mis domineeris terve Kreeka lõunaosa üle. Kreeka ajalooperiood 1600 eKr kuni umbes 1100 eKr on nimetatud Mükeene perioodiks, et näidata Mükeene juhtivat osa. Sellest ajastust pärinevad mütoloogilised uskumused. Näiteks Umbkaudu 1350 eKr rajatud kindlustused ülalinnas ja ümberkaudu ehitati stiilis, mida praegu tuntakse
sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pythagorase Liidu eeskujul ning tal olid juriidilise isiku õigused. Akadeemia liikmed tasusid igal kuul liikmemaksu
Uusajast omakroda eristiub selle esimene periood-varauusaeg, mis tinglikult kestab kuni 1789. Aastal alanud Prantsuse revolutsioonini. Uusimat ajajärku nimetatakse lähiajalooks. Selle aluseks loetakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918 aastal. Enamik kirjalikud allikad asuvad arhiivides. PILET 6 1.Hetiidid ja Pärsia impeerium Indoeuroopa rahvad. Hetiidi riik ja tehnoloogilised uuendused. Pärsia suurriigi kujunemine, stabiilsus ja häving. Pärsia religioon. · Indoeuroopa rahvad olid hetiidid Väike-Aasias ja pärslased Iraanis. Hetiidi riiik:1700. Aasta paiku eKr kerkis esile hetiitide impeerium, mille moodustasid väiksemad sõltlasriigid, mis kõik allusid hetiidi kuningale. Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas, suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Ülikud ja nende kaaskondlased moodustasid võitlusvõimelise kaarikuväe, mis tagasi hetiitide sõjalise edu. Hetiidi lihtkogukondlased -
saj eKr) ja keskaegsetel pärgamentkäsikirjadel (9. 15. sajand). 5. Miks oli kirjandusloo jaoks oluline üleminek papüüruselt pärgamendile? Pärgamendi eeliseks papüüruse ees on tema suurem vastupidavus ja painduvus, sile pind ja heledam värvus. Papüürus sobis vaid Egiptuse kuiva kliimasse, vähegi niiskemates oludes läks see aegade jooksul hallitama. 6. Mis on Kreeta (minoiline) kultuur ja Mükeene kultuur? Minose kultuur (ka minoiline kultuur või Kreeta kultuur) oli pronksiaegne kultuur, mis kujunes Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Selle levikuperiood jääb hinnanguliselt vahemikku 3650 kuni 1400 eKr. Mükeene kultuur oli hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur. See kultuur sai alguse kreeklaste saabumisega Egeuse mere piirkonda 1600. aasta paiku eKr. 1400. aasta paiku eKr
tsivilisatsiooni künnisele. · u 7000 eKr tehakse Mesopotaamias algust põlluharimisega · u 3000 eKr algab Sumeri linnriikide ajajärk (linnad Ur, Uruk) ja Akadi riik. Gilgames, maailma vanima eepose prototüüp elas 27.saj eKr. Sumerite rajatud tsivilisatsiooni saavutuseks oli kiilkiri ja suurte templite tsikuraatide ümber rajatud linnad. Neile lisandusid eripärane religioon, kõrgetasemeline kirjandus ja kunst. Ühiskonna elus etendasid olulist osa templid ja preesterkond. Neile kuulusid linna ümber suured maavaldused, kus töötasid templiteenrid ja orjad. Aja jooksul läks riigijuhtimine preesterkonnalt kuningate kätte. Linnriigis olid ka vabad kodanikud - talupojad ja käsitöölised. Nemad osalesid rahvakoosolekutel ja moodustasid linnriigi sõjaväe põhijõu
Arvas, et püsivat, reaalset ja inimeste inimene ei saa elada õnnelikult väljaspool omavahelisest kokkuleppest riiki, ta on riiklik elusolend. Õnnelikuks sõltumatut; Sokratese arvates pidi eluks on vaja leida kesktee äärmuste vahel, õpilane ise mõistmiseni jõuda, tugineda tuleks keskmise jõukusega õpetaja võis teda üksnes suunata. Ei kodanikele. pooldanud Ateena demokraatlikku Aleksander Suur oli Vana- Makedoonia riigikorda, anti noorsoo rikkumises kuningas, antiikaja üks kuulsamaid ja ja jumalate salgamises süüdistatuna edukaimaid väejuhte, Aristotelese kohtu alla ning mõisteti surma. kasvandik. 338. a eKr vallutas Chaironeia Platon Sokratese kuulsaim kreeklased, 334326 eKr sõjakäigud
kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Kreeka kirjandus on ainus kirjandus Euroopas, mis on arenenud iseseisvalt ilma ida mõjutusteta, ta on esimene Euroopas. Vanad kreeklased arendasid välja enamuse Euroopa kirjanduslikest zanritest. Kreeka ja rooma kirjanduses olid olemas juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid, suurel osal neist on säilinud antiikaegsed nimetused. Algeos tekkisid antiikajal romaan ja novell, retoorika ja poeetika näol rajati alus stiili ja ilukirjanduse loomingule. Antiikkirjandus on väga sisukas, haarab laialdaselt tegelikkust, kujutab inimest ühiskondlikes seostes ja suhetes loodusega. Antiik kirj. käsitletavad probleemid ja konfliktid ulatuvad kaugele üle antiikaja piiride. Kreeka kirjandus, kunst, filosoofia ja usund avaldasid suurt mõju rooma ideoloogiale. Kuid omandatavaid kultuuriväärtusi kohandasid roomlased oma vajadustele ja arendasid edasi vastavalt
filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odyssey“ 1997, Andrei Kontšalovski – järgib Homerose „Odüsseia“ lugu, mõned stseenid on võetud ka Homerose „Iliasest“ ja Vergiliuse „Aeneisest“. Trooja sõda; rännuepisoodid, millega seonduvad kükloop Polyphemos, Skylla ja loodusjõud, naasmine koju oma naise Penelope juurde. Perseus – muinasjutu elemendid
............. 21 Früügia .............................................................................................. 21 Lüüdia ............................................................................................... 21 Meedia riik ja Pärsia imperiumi kujunemine ................................................... 22 Pärsia sõjad ..................................................................................................................... 24 Klassikalise Kreeka hiilgeaeg. Ateena demokraatia ................................................... 26 Sparta ja Ateena vastasseis. Ateena mereliit. Esimene Peloponnesose sõda ................... 26 Ateena demokraatia Periklese ajal ................................................................................... 29 Peloponnesose sõda (431 404) ja oligarhilised riigipöörded Ateenas ..................... 31 Archidamose sõda (431 421) ................................................................... 32
4.Vana-Egiptuse arhitektuur 30-34 Püramiidid: * Mastaba kivist haudehitised maa-alune hauakamber said rajada vaid ülikud * Astmikpüramiid vaarao haudehitis pidi olema uhkem ja suurem, kui teistel, aga kõrguse tõuses pidi kivikuhi paratamatult ahenema nii jõuti astmikpüramiidini. (Esimese lasi endale ehitada vaarao Dzoser) * Tõelised püramiidid astmikpüramiidide astmed täideti * Kõige kuulsamad giza väljal Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele püstitatud. Maailmaime. Suurim kuulub cheopsile umbes 140 m kõrge. Püramiidid tohutustest kiviblokkidest, neid on käigud mis viisid hauakambrisse. * Orutempel asus veetõusupiiril, kuhu toodi laevaga vaarao surnukeha. Orutemplist viis sillutatud tee ülemise ehk hauatempli juurde. * skarabeus egiptlaste püha mardikas, kelle kujukest kasutatakse amuletina. * Narmeri palett (reljeeftahvel) üks kõige vanem egiptuse skulptuurteos, seal on kujutatud vaarao Narmerit Egiptust ühendamas
· Luksuslikult ehitatud,vähe säilinud · Tööjõuna kasutati juute · 1262 e.kr kuulus väljarändamine tõotatud maale LÕPP · Ramses II surmaga algas ka Egiptuse langus · Hauakamber leitud,paraku vee all · Muumia leiti 1881 · Viimane võimas vaarao oli Ramses III · Valitses 1181-1151 e.Kr · Sõjad hetiitidega · Riiki rünnatakse igast suunast · Uus riik vajus kaosesse,kus oma roll oli nii majandusel kui teeba preestitel EGIPTUSE RELIGIOON TEKE JA OLEMUS · Täpne tekkelugu teadmata · Kujunes välja Vana riigi ajal · Polüteistlik religioon · Umbes 750 jumalat või rohkem · Preestrite keskne · Hariduse ja kirjakunsti kants · Muinasjutuline ja legendide rohke · Jumalad omavahel sugulus · Inimese kehaga,aga loomade-lindude peadega Tähtsamad jumalad-Amon Ra · Ra(Rah,täpsem Re) · Päiksejumal · Maailma looja ja esimene valitseja · Peajumal alates 5.dünastiast · AMON
Umbes 1500 eKr toimunud looduskatastroof tõi enesega kaasa tõsise maavärina, lõuna suunas liikuva hiidlaine ning vulkaanilise tuha langemise Kreeta saarele, mis purustas ja kattis paksu tuhakihiga paljud minoilisele kultuurile nii iseloomulikud lossid. Sellele järgnes mandrilt tulnud kreeklaste (ahhailased) rünnak, kes allutasid kreetalased oma ülemvõimule. 2) Mükeene kultuur 1500-1100 eKr Arvatavasti u 2000 eKr jõudsid Balkani poolsaarele ka indoerurooplastest kreeklaste esivanemad, kes jäid küll oma kultuuritasemelt ja ühiskonna arengult minoilisest kultuurist maha, kuid tänu sõjavankrite kasutamisele saavutasid sõjalise üleoleku Egeuse mere piirkonnas. Umbes 1500 eKr vallutasid kreeklased (ahhailased) nõrgenenud Kreeta saare
annaabi.ee 
