Neis kerkis esile aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Järgnevatel sajanditel kirjutati üles seadused, taas tekkisid tihedad välissidemed (eriti Idamaadega), u 800. a. eKr loodi kreeka tähestik ehk alfabeet. 8. saj. eKr sai alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 7. saj. eKr hakka- sid kreeklased müntima hõberaha. Nii kolooniates kui Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid ehk polised, mille seas olid tähtsamad Ateena, Sparta ja Korintos Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia rannikul ja Sürakuusa Sitsii- lias. Polised olid sageli omavahel vaenujalal ja ka sisemiselt enamasti ebastabiilsed. Rohketest vastuoludest hoolimata liitsid kreeklasi ehk helleneid ühine keel, kombed ja usund. Kõigi mitte- hellenite kohta kasutati nimetust barbarid. Hellenite ühtsust rõhutasid ka ülekreekalised religioossed kesku- sed ning alates 8. sajandist eKr iga 4 aasta tagant korraldatud olümpiamängud
8.sajandi lõpus valmisid Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Samuti algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas kogu Musta mere ja suure osa Vahemerest. Massilise väljarände tingis haritava maa nappus ja vähene maavarade hulk. Kolooniate rajamine elavdas kaubandust, mis tingis vajaduse kindla vääringu jaoks. 7.sajandi lõpus hakkasid kreeklased hõberaha müntima. Tähtsamad linnriigid olid Sparta, Korintos ja Ateena Balkanil, Mileetos Väike-Aasias ja Sürakuusa Sitsiilias. Linnriigid olid pidavalt omavahel sõjas ning sisemiselt ebastabiilsed. Sellegi poolest liitsid kõiki helleneid ühine keel, kombed ja usund. (Kõiki mittehelleneid kutsusid nad barbariteks). Hellenite ühtsust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, olulisemad Delfi ja Zeusi peamine kultuskoht Olümpia. Alates 776 eKr hakati Olümpias iga nelja aasta tagant korraldama olümpiamänge, mis saavutasid ülekreekalise tähtsuse.
vorm, kus naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid mõne mehe eest koste all, türannia hirmu valitsus, monarhia riigivorm, kus ühel isikul on piiramstu võim, spartiaat sparta kodanik, hopliit raskerelvastus jälaväelane, kellel olid kõik kodanikuõigused, perioik enamik lakoonika elanikud, kes olid isiklikult vaba, geruusia spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu, lakooniline kõne lühike, täpne ja selge kõne, demokraatia rahvavõim, strateeg väejuht, ateena mereliit pärsia sõdade ajal kreeklaste ehitatud võimas laevastik, mis asus pärsia vastase liidu ette otsa , pedagoog lapse õpetaja, oraakel vanakreeka pühamu, titaan vanema põlvkonna jumalad, lüürika lüüra saatel ettekandev luule, panatenaia pidustused, millega tähistati uue aasta algust, dionüüsia kevade saabudes peetud pidustused, kus ateenlased näitasid oma jõukust ja vägevust, tragöödia
Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Joonias kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm. Sparta ja Ateena Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna-Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid (vabad poliitiliste õigustega inimesed, enamasti elukutselised sõjamehed), perioigid (vabad poliitiliste õigusteta inimesed), heloodid (orjad). Vabad poliitiliste õigustega kodanikud moodustasid umbes 5% elanikkonnast. Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat
Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja
keskused (Delfi ja Olümpia). 776 eKr hakati korraldama olümpiamänge Uus tsivilisatsioon erines Kreeta-Mükeene omast oluliselt. Ühiskonna- ja riigikorraldus oli vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud. Võim oli küll aristokraatide käes kui ka lihtkogukondlastel oli võimalus sõna sekka öelda. Kirja kasutati riigiasjades palju vähem. Kreeka-Pärsia sõjad 6. sajandil kujunes ülisuur Pärsia riik, mis alistas Kreeka äärealad. 490 eKr saatis ta laevastiku koos sõjaväega Ateena vastu, kuidas sai Maratoni lahingus lüüa ja oli sunnitud Kreekast lahkuma. 480 eKr tungisid pärsia väed uuesti Kreekasse ning vallutasid Põhja- ning Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähedal saavutas aga kreeka laevastik pärslaste üle otsustava võidu ning aasta hiljem purustas spartalaste juhitud maavägi pärslased ka maismaal ning kihutas nad maalt välja. Klassikaline ajajärk (5. sajand 4. sajandi esimene pool eKr) Järgnes hiilgaeg. Kerkisid esile Sparta ja Ateena
KREEKA Arvestuslik töö nr.5 II osa Õpilane: klass: 11K2 1. Vasta küsimustele: 1. 1. Millised olid kreeklaste suurimad saavutused ( too ka konkreetne näide): hariduse vallas: Kreeka linnriigid hoolitsesid enamasti oma kodanike koolihariduse eest.Poisid alustasid seitsme aastasena kooliteed aga tüdrukute kasvatamine oli täiesti iga pere enda asi aga tavaliselt ei ulatunud see kaugemale majapidamis- ja käsitööalasest õpetusest. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid. Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. kirjanduse vallas: Tähtsal kohal olid kangelaseeposed.Kujunes mitu eepilist teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu.Hilisemad kreeklased pidasid mitme eepose autoriks pimetat laulikut Homerost.Eelkõige omistati talle kaks kõige kuulsamat eepost- ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" (ainsana meie päevini säilinud)
-VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr: -Ateena ja Sparta sõda -Sparta võit Sparta ülemvõim 404-371 eKr: -liit Pärsiaga -371 eKr >> Teeba linnriigid purustasid Sparta Makedoonia tõus 359-338 eKr: -võeti üle kreeka kel ja komber -Philippos II (359-336 eKr) >> sekkus Kreeka asjadesse -338 eKr Kreeka langemine 5.) HELLENISMIPERIOOD (338-30 eKr) -334-326 eKr vallutas Aleksander Suur Pärsia -peale A
Arhailine ajajärk (800-600 eKr). 8. saj eKr hakkasid Kreekas taas kujunema köik pöhilised tsivilisatsiooni tunnused: · Varasnduslik kihistumine: esile kerkis aristokraatia (rikas ja möjukas ülemkiht); · Riikluse arenemine: linnade teke, kolooniad (vähe metalli, pölluharimiseks maad edenes kaubavahetus), seaduste üleskirjutamine, tihedad välissidemed (idamaad), rahaks höbemündid, üksteisest söltumatud linnriigid (Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa) · Kirja olemasolu: kreeka alfabeedi loomine · Vaimne tegevus: Homerose eeposed (Ilias, Odysseia), religioonikeskused (Delfi, Olümpia), olümpiamöngud (776, usu- ja spordiüritus). barbar mittehellen, kes räägib arusaamatut keelt Kreeka uus tsivilisatsioon erines Kreeta-Mükeene ajajärgu poolest: · ühiskonna- ja riigikorraldus oli vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud, st
Vana-Kreeka Uurimustöö Koostas:Henri Bibikov 6.s klass Õpetaja:Aivi Pärisalu Juhendaja:Merle Kuuse 2010 1. Sisukord Sissejuhatus 2. Vana-Kreeka müüt 3. Vana-Kreeka 4. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus 5. Sparta ja Ateena 6. Vana-Kreeka teadlased 7. Vana-Kreeka teater 8. Vana-Kreeka teatri põhiplaan 9. Vana-Kreeka jumalad 10. Antiikolümpiamängud 11. Kreeka kunst 12. Kreeka Skulptuur 13. Kokkuvõte 14. Kasutatud materjalid 15.
väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Kujunes III ja II aastatuhande vahetusel ekr; keskseks sai Mükeene; Kreeta-Mükeene tisv. Võib jagada kaheks : minoiliseks tsiv. Kreetal ja Mükeene tsiv. Mandri-Kreekas.
Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed. Alatasa tuli ette riigipöördeid ja võimuhaaramisi. Kreekas kujunes linnaühiskond
Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed. Alatasa tuli ette riigipöördeid ja võimuhaaramisi. Kreekas kujunes linnaühiskond
oli arendada sõjameheomadusi. Seitsme aastaselt pandi poisid eakaaslastega kokku elama ja nad pidid ise toime tulema ja nad tegelesid pideva füüsilise treeninguga. Kolmekümne aastaselt said spartiaadid kodanikeks, said oma maatüki ja võtsid naise. · Karm distsipliin tagas riigi sisemise stabiilsuse. Spartat peeti parima riigikorraldusega linnriigiks aritokraatliku korra pooldajate arvates. Demokraatlik Ateena. · Ateena oli riik Kesk-Kreekas, Atika maakonnas. · Kodanikkonna moodustasid kõik meessoost põliselanikud. · Soloni reformid panid aluse demokraatliku riigikorra arengule. · Ehitasid endale võimsa laevastiku ja sellega tõusis vaeste kodanike tähtsus ühiskonnas veelgi, kuna nemad olid sõudjad ja madrused. · 5 sajandi keskpaigaks kujunes demokraatlik riik eesotsas Periklesega. · Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule ja kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed
Võimsaim linnriik Kreekas. Ateena- Solon 594. a eKr mõõdukas riigikord, aristokraatide võimu lõpp. 507 eKr demokraatia. Klassikaline periood Pindarose ja Aischylose loomeperiood. 500-338 a eKr Sparta ja Ateena esiletõus. Sophoklese tegevusaeg. Sokratese tegevusaeg. Platoni tegevusaeg. Aristotelese tegevusaeg. Kreeka-Pärsia sõjad 490 eKr Pärsia kuningas Dareios- Maratoni 500-478 a eKr lahing
· Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). · 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. d. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): · Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. · Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. · Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. · Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. e. Hellenismi periood (338-30 eKr) · Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla.
*594. Kr. kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Salon rikaste ja suursuguste eesõigusi ning suurendas vaeste võimalusi riigiasjades osaleda. See pani aluse demokraatlikule arengule. *Mõneks ajaks haarasid võimu türannid. *Türannia kukutades kehtestati kõigile kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. *Pärsia sõdade ajal ehitasid ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas ja asusid Egeuse rannariikide Pärsia-vastase liidu etteotsa. *Esimene Ateena mereliit kujunes 478/477 e.Kr. See tekkis vabatahtliku ühendusena. *Riigid maksid ühisesse liidukassasse andamit ja ateenlased tugevndasid selle eest oma laevastikku. *Vaesed teenisid madruste ja sõudjatena laevadel ja tagasid seega sõjalise ning poliitilise võimsuse. *Ateenas kujunes 5.saj. kesmpaigas, kui riigi eesotsas seisis Perikles, kindlalt demokraatlik riik. *Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed ja
Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Selliseid üksikutest linnadest koosnevaid linnriike kutsutakse polisteks. Poliseid erladasid üksteisest meri ja mäed. Igal polisel oli oma riigikord ja elustiil. Kreeklased valisid jumalatest ühe endale eriliseks kaitsjaks ja ehitasid akropolile tema auks templi. Ateena, jumalanna Athena linn, oli väiksematest polistest kümme korda suurem. Kaks kõige võimsamat polist Ateena ja Sparta olid vihased rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad. Elamine Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest, kivist vundamendile. Väiksed aknad paiknesid põrandast kõrgel, et vargad ja palavus majja ei pääseks
Kuid miks just filosoofia? Aga just filosoofia on see, mis on pannud aluse mitmetele hilisematele teooriatele ja on olnud teejuhiks hilisemate õpetlaste ja teadlaste tõekspidamiste ja arvamuste kujunemisel. Filosoofiaid ei olnud Vana-Kreekas aga mitte ainult üks, vaid rohkem. Üksteise järel väljendasid oma mõtteid õpetlased Thalesest Aristoteleseni. Neist said kuulsad filosoofid - mehed, kelle mõtted ja tõekspidamised elasid inimestes edasi. Filosoof Sokrates leidis, et tähtis on vooruse olemuse mõistmine, Aristoteles aga oli veendunud, et äärmuste vahel tuleb leida kesktee. Loomulikult ei ühtinud filosoofide mõtted alati ja paljud teooriad ei kattunud. Kuid kahtlemata on filosoofial Antiik-Kreeka kultuuris väga oluline koht. Milline nägi välja Vana-Kreeka ühiskond ja kuidas toimis riigikorraldus? Tänapäeva Kreeka oli jaotatud linnriikideks - see ei olnud ühtne riik, vaid killustunud. Mitte kõik linnriigid ei olnud sarnased
enamasti tõusis üks naine teiste seast esile. Mõnel juhul oli peanaiseks koguni vaarao õde. Nagu üldse Egiptuse ühiskonnas, kus nii perekonnas kui ka ühiskonnas oli naiste positsioon küllaltki kõrge - võrreldes teiste varajaste ühiskondadega, mis olid väga patriarhaalsed - võis ka vaarao peanaine riigiasjades vaaraole võrdväärse partnerina kaasa rääkida. Juhtus isegi, et mõni naine tõusis vaaraona riigi ainuvalitsejaks. KIRI, HARIDUS, TEADUS, KIRJANDUS. Kirjamärgid - hieroglüüfid (kr k ,,pühad märgid") - meenutavad väliselt piltkirja ja on tõenäoliselt sellest arenenud. Hieroglüüfid tähistasid mõisteid, aga ka kaashäälikuid. Oma keerulise kuju tõttu kasutati neid enamasti ainult poliitilise ja religioosse sisuga raidkirjade ja muude esinduslike tekstide puhul. Igapäevases asjaajamises käibis lihtsam, nn hieraatiline kiri (preestrite kiri).
"Homerose" nime all on jõudnud meieni seesuguste avahümnide kogu (33 hümni heksameetris). Nende lugude peategelasteks on jumalad ja nende teod (Apollon, Hermes, Dionysos). 23. Kuidas jagunes vanakreeka poeesia arhailisel ajal? Mis iseloomustab arhailise aja kreeka luulet? Milline oli selle seos muusikaga? Vanakreeka poeesia jagunes zanriti: 1) Eleegia ja jamb 2) Koolilüürika ehk koorimeelika; lisaks tantsuline liikumine 3) Menoodiline lüürika ehk soololüürika, soolo esitus lüüra saatel Kreeka arhailise perioodi lüürika ülistab elu, rõõmu, armastust, õilsust ja selget mõistust. Poeedid väljendavad pidulikku, ülevat meeleolu, kuid lauldakse ka kurbusest. Lüürikas torkab silma isikulisus, poeedid räägivad iseendast, enda nimel. Nimetus lüürika tuleb keelpilli lüüra nimetusest. Luulet esitati tavaliselt pillimängu saatel. Lüüriline luule oli antiikajal seotud laulmise ja muusikaga isegi tantsuliste liigutustega
Enamik lühikesed, aga mõnedes on pikk eepiline jutustus. Põhinevad kreeka hümni põhielementidel, algavad kutsega, pöördumisega jumala poole, siis palve, siis adressaadiks oleva jumalaga seotud jutustus. 23. Kuidas jagunes vanakreeka poeesia arhailisel ajal? Mis iseloomustab arhailise aja kreeka luulet? Milline oli selle seos muusikaga? Orienteeruti kaasaja sündmustele, aristokraatia kaotas oma võimu. Kangelaseepika tagas lüürika tekke. Lüürikat nimetati alguses meelikaks (sõnast melos laul). Lüürika eelkäiaks oli rahvalaul, mis oli anonüümne, poeesias ja lüürikas oli aga autor teada. Seos muusikalise saate ja tantsuga, luulega. Lüüra keelpill, millega saadeti teoseid, vahel ka aulosega (flöödiga). Teemad: ülistab elu, rõõmu, õilsust (õilis päritolu), selgelt mõistust, armastust. Koorilüürikas ülev meeleolu ka kurbus (nt matuselaulud). Poeesia jagunes:
Maadeavastsute mõjul nihkus Euroopa kaubanduse raskuspunkt Vahemerelt ning Läänemerelt Atlandi ookeanile. Eurooplased õppisid tundma seninägematuid taimi ja loomi. Ameerikast toodi Euroopasse kartul, tomat, mais ja tubakas, koduloomadets kalkun. Negatiivne mõju: toodi kaasa uusi haigusi, kurikuulsaimaks sai süüfilis. PILET 5 1.Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni võrdlus Religioon: panteon, surmajärgsus, templid. Kultuurisaavutused: kiri, haridus, teadus, kirjandus, leiutised. Panteon-ühe usundi jumalad. Egiptlaste Panteon: Eiptlaste austaud jumalate hulk oli tohutu(üks tekst loetleb 740 jumalat, kuid see arv võis olla suuuremgi). Kindlat ja üldkehtivat süsteemi polnud. Jumalate tunnused tihti kattusid. Tähtsad polnud üksikasjad, vaid see, et jumalaid austatakse ja nende eest rituaalset hoolt kantakse. Tähtsamad jumalad keda seostati kuningavõimuga: · Päikesejumal Ra oli maailma looja, esimene valitseja
4) Atika murre 5) Koinees ( Uus Testament ) 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist? Kreeta-Mükeene ajajärgust pärinevad eeposte motiivid ( müüdud jumalatest, kangelastest ). 5. Homerose eeposed. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? ,,Ilias" - Eepose aineseks on Trooja sõjaga seotud müüdid. Lisaks inimlikule tasandile oli Iliases olemas ka Jumalik tasand. Nad sekkusid sõtta ja aitasid oma lemmikpoolt. Iliase sündmustik. 1. laul. Kreeklaste sõjaväelaagrit laastab Apolloni saadetud katk. Põhjus Apolloni preestri Chrysese solvamine, kreeklaste ülemjuhataja Agamemnon keeldus tagastamast Chrysese tütart Chryseist. Apolloni lepitamiseks saadab Agamemnon tüdruk koju, aga võtab kompensatsiooniks endale Achilleuse orjatari, Briseise. Achilleus solvub, ega võta enam sõjategevusest osa. Achilleus ema
mere saarel ning ka paljudes kreeklaste kolooniatest Põhja-Aafrikas, Sitsiilias ja Lõuna-Itaalia rannikul; koori osa tavaliselt dooria dialektis. atika dialekt Atika maakonnas, mille keskuseks oli Ateena; Aioolia Homerose eeposed aioolia-joonia segamurre; monoodilises lüürikas Archilochos, Solon, Sappho, Alkaios jt Joonia Homerose eeposed; didaktilises e õpetlikus eeposes - Hesiodos; Herodotose ,,Historia" , monoodiline lüürika Anakreon Atika proosakirjanduses, komöödia Dooria koorilüürika, koori osa tragöödias 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist? Juba II aastatuhande esimesel poolel oli Kreetal rikkalik materiaalne kultuur, kõrgesti arenenud kunst ja kirjaoskus. Lineaar kiri A, mille põhjal kreeklased lõid lineaarkirja B (desifreeritu). Sellest ajast pärit tekstid sisaldavad jumala- ja isikunimesid, mida kasutasid kreeka kirjanikud
· Kuukalender vea parandamiseks lisas valitseja korraldusel aeg-ajalt lisa kuu. Kultuur : · Kiri kiilkirja süsteem. Palju kergem kui hieroglüüfid. Väga paljud oskasid seda kirja. · Gilgames Vanim eepos. Legendaarne Babüloonia kuningas, kes otsis sõbra päästmiseks surematuse rohtu. Selle ta leidis, kui ei saanud enale ning mõistis et inimene ei saa surematust. · Haridus Preesterkonna hoole all, koolid templite juures. Õpilased enamasti ülemkihist, vahel ka madalamat päritolu. Lisaks kirjale õpetati matemaatikat, tähetarkust, religioonse sisuga kirjandust. · Ehituskunst lossid, tsikuraadid, kindlustused. · Hammurapi seadused kivisse raiutud seadused, pea kõiki eluvaldkondi hõlmav. Indoeurooplased Algkodu Musta mere ja Kaspia mere ääres. Hetiidid : · 1700-1200 a eKr. Väike-Aasi ps.
2)sõjamehed- kaitsesid 3) töötegijad- tootev töö (pärisorjad, poolvabad talupojad, vaad talupojad) *Feodaalkorra areng nõrgestas kuningavõimu · Feodaalide sõltuvus valitsejast vähenes · Feodaalid said õiguse olla riigivõimu esindajad · Maavaldused pärandati isalt pojale · Feodaalide tülidest tekkisid kodusõjad PILET 6 Egiptuse religioon ja kultuur Egüptoloogia. Kiri ja haridus. Religioon: panteon, templid, surmajärgsus. Teadus, kirjandus Egüptoloogia- teadus, mis uurib Vana-Egiptuse ajalugu, keelt ja kutuuri. Kiri- kujunes umbes ühel ajal tsivilsatsiooni esletõusuga IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Egiptuse kirjamärgid on hieroglüüfid. Tõenäoliselt piltkirjast arenenud. Enamik hieroglüüfe tähistas ühel ajal mõisteid ja häälikute kombinatsioone. Kasutusel ligi 1000 hieroglüüfi. Haridus- Õppimine algas kodus ja jätkus mitmesugustes koolides
tihenemine Idamaade kõrgkultuuridega. · Orjandusliku korralduse väljakujunemine. · Polisliku korralduse teke. · Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng. Klassikaline 500 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr.
tihenemine Idamaade kõrgkultuuridega. · Orjandusliku korralduse väljakujunemine. · Polisliku korralduse teke. · Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng. Klassikaline 500 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr.
Antiikajal nimetati eleegiaks ükskõik mis teemal loodud luuletust, mille rütmiliseks ühikuks oli eleegiline distihhon (kaksikvärss). Jamb kasvas välja pilkelaulust, jambi rütm on pealetükkiv, terav. Jamb vastandus prestiizikatele zanritele. Pandi kirja tavaväärtusi mõnitavat, ka eluraskusi kurtvat luulet. Värsimõõduks oli jambiline trimeeter. · Monoodiline lüürika e meelika (soololüürika) - Monoodiline meelika vastab enim nüüdisaegsele lüürikale. Temaatikalt oli ta mitmekesine sõja-, armastus-, veini-, aga ka poliitiline luule. Põhiliselt arenes monoodiline meelika Lesbose saarel, kus selle tähtsamad esindajad olid Alkaios ja Sappho, kes kirjutasid aioolia murdes. Monoodiline lüürika oli isiksusekeskne, kuid tundelisema teemakäsitlusega ning teistsuguse vormilise ülesehitusega kui eleegia või jamb.
savisarkofaage.) Hauapanused: relvad, ehted, nõud. Alates II at. algusest pühamud lossides ja eramajades. Ajavahemikus 1500-1480 toimus Thera saarel Santorini vulkaani plahvatus (oletatakse, et merevesi tungis kraatrisse), tekkinud hiidlaine käis ka üle Knossose riigi. (Sellest katastroofist võis alguse saada Atlantise müüt. Kirjeldus Platoni "Timaioses".) Kui midagi järele jäigi, langes see 1400. e. Kr. Kreeta vallutanud Peloponnesosest tulnud ahhailaste saagiks. Ateena traditsioonis väideti, et legendaarne kuningas Theseus vabastas ateenlased Kreeta võimu alt. Tsivilisatsiooni keskpunkt nihkus mandrile, Mükeenesse. Avastajad: Schliemann (Trooja Väike-Aasia läänerannikul) 1871. ja Evans 1900. (Knossos legendaarse kuningas Minose labürintpalee prototüüp) 4. Mükeene kultuur ja perioodid Asustuse jäljed - 1550. Tsivilisatsioon 1450 (sideaineta suurtest kiviplokkidest kindluspaleed, keskset õue ei ole). Mükeene Lõvivärav
aga samuti oma inimlike nõrkustega köidavad ka meieaegset lugejat. Eeposes sekkuvad inimeste võitlusse aktiivselt jumalad. Neid ei näidata eepostes püha müstilises valguses, vaid päris inimlähedastena ja sageli ekslikenagi. Nad meenutavad rohkem võimu pärast tülitsevaid ülikuid kui jumalaid. Ometi on neil mõnikord täita ka jumalik osa – kehastada loodusnähtusi ja jõude, mida inimene ei küündinud veel mõistma. Meeldejäävate karakterite kõrval on eepostes tähelepandav realistlik olustikukujutus, mis ulatub rohkete detailideni. Nende najal õpime tundma tolleaegset Kreeka elu. Sõnastusstiilis leidub palju rahvaluulepäraseid elemente, mida autor on rikastanud ja edasi arendanud. Milles on siis nende tähtteoste püsiva võlu saladus?
8.saj. kolonisatsioon, hõlmas Vahemerd ja Musta merd kreeklased lahkusid kodumaalt ja rajasid uusi asulaid It-sse, Sitsiiliasse, hiljem Pr., Hisp., P-Aaf. ja Musta mere rannikule vajadus metalli, eriti raua järele, põlluharimiseks sobiva maa nappus, kolooniatest said linnad, kolonisatsioon edendas kaubavahetust, vajadus luua väärtusmõõt, Väike-Aasia lüüdlaste kombel hakati 7.saj. lõpus eKr müntima hõberaha; üksteisest sõltumatud linnriigid Sparta, Korintos, Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias, omavahel vaenujalal, sisemiselt ebastabiilsed, kreeklased nim. end helleniteks, kõik mittehellenid olid barbarid; ülekreekalised religioossed keskused Delfi, peajumala Zeusi tähtsaim kultusekoht Olümpia, 776 eKr hakati Olümpias iga nelja aasta tagant korraldama usu- ja spordipidustusi olümpiamänge; Kreeka-Pärsia sõjad 6.saj