Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "VANA-KREEKA - EUROOPA KULTUURI HÄLL?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võistlus, tsivilisatsioon, kooril, lähisida, kreeklased, herodotos, teatrist, sport, olümpiamängud, maadlus, teaduses, filosoofid, pythagoras, leiutas, häll, kultuurivahendaja, najal, otsima, ajaloolased, suurteos, historia, euroopale, keskne, poolringikujuline, orkestra, näitlejad, tõsised, komöödiad, näidendid, poliitikuid, aegadest2. Eeposed · ,,Ilias" jutustab Trooja sõja 10. Aastast, algab Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Trooja kangelase Hektori tapmisega. See on eelkõige lugu Achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest · ,,Odüsseia"- peakangelane Odysseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu omavolitsejaid ja tema naist kosida püüdvaid noormehi. Jumalanna Athena abiga tapab ta nad halastamatult. · Kreeklased pidasid autoriks pimedat laulikut Homerost 3. Filosoofia Sokrates V sajandi II pool eKr, ei kirjutanud ühtegi teost, vestles moraaliküsimustest huvitatud aristokraatlike noortega. Tema arvates olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Hüve on see, mis on olemuselt hea, voorus on see, mis aitab hüveni jõuda. Teadmine voorusest on ülim voorus ise: see muudab voorusliku voorusliku käitumise
Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a
hariduse ja kasvatuse eesmärk oli kasvatada igakülgselt arenenud isikut, kes oleks valmis juhtima ja kaitsma riiki 10. Religiooni osa kreeklaste maailmapildis. Jaotusmaterjal, õpik lk. 114 11. Kreeka jumalad: kaitsealune valdkond, nendega seostatavad atribuudid, loomad-linnud, puud-taimed. Jaotusmaterjal 12. Homeros, “Ilias” ja “Odüsseia”. Õpik lk. 95 Homeros oli pime laulik, keda hilisemad kreeklased pidasid ,,Iliase'' ja ,,Odüseia'' autoriks. ,,Iliase'' – lugu saab alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Hektori tapmisega. Jutustab eelkõige Achilleuse raevust ja selle karmist tagajärjest. ,,Odüseia'' – keskendub ka ühe kangelase raevukale käitumisele. Siin on peakangelane kaval ja vastupidav Odysseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjas koju jõudes leiab eest jõugu majas omavolitsevaid ja tema truud naist kosida püüdvaid suursuguseid noormehi
tuli.Lisandusid veel pikemad jooksudistantsid,maadlus,rusikavõitlus,kombineeritud võistlus(maadluse ja rusikavõitluse segu),viievõistlus(jooks,odavise,kettaheide.hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. Kaarikusõidu võitjad olid enamasti väga rikkad ja mõjukad mehed,kes oma ea tõttu aktiivselt ei sportinud. Olümpiavõitjate nimed märgiti varasest ajast peale üles. Hiljem koostati selle põhjal olümpiavõitjate nimekiri,mis ulatus tagasi aastasse 776 eKr. Olümpiamängud olid pidustused Zeusi auks,nende tähtsus ei piirdunud ainult spordiga. Võisteldi ka pillimängus,kanti ette luulet ja kuulsad kõnemehed pöördusid oma mõtetega kogu Kreeka maailmast kokku tulnud kuulajate poole. Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale,tema perekonnale kui ka kodulinnale. Kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega,püstitasid nende auks mälestusmärke olümpiasse,kui ka oma linna. Kuulsaimad poeedid pühendasid neile ülistuslaule
Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks. Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nõukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis välja ka seadusi. 7. Vana-Kreeka teadlased Pythagoras oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja (Pythagorase teoreem) Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Hippokrates oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja, püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi Traditsiooniliselt seostatakse temaga Hippokratese vannet, milles on loetletud arsti kutse- eetika peamised nõuded. Hippokrates eristas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid.
tänapäeval ei osata lugeda, lineaarkiri B osatakse lugeda. Kreeka tähestik on loodud foiniikia tähestiku põhjal. Raua kasutuselevõtt tume ajajärk u 1100-1800 eKr Vana-Kreeka jumalad ja jumalannad. Religioon. Kreeka jumalad olid inimesesarnased nii välimuselt kui ka vaimult, inimestest eristas eelkõige vägi ja surematus. ZEUS taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitseja, lemmikloom härg HERA Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, kreeklased austasid abielu kaitsjana, lemmikloom lehm POSEIDON Zeusi vend, merejumal, lemmikloom hobune HADES Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja DEMETER Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja ARES julm ja naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg HEPHAISTOS lonkur tulejumal, jumalate sepp, Hera ja Zeusi poeg ATHENA relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja, tarkusejumalanna
Aristokraatia seas kujunesid ka sõpruskonnad, kes üksteist toetasid. Sõpruskondi hoidis koos ka sümpoosionid (kr k koosjooming). Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks tahtis olla parim, ületada teisi riigiasjus, lahinguväljal ja rikkuses, luksuses. Kreeka ühiskond oli orjanduslik. Orjatööd kasutati laialdaselt ja orjade arv järjest kasvas. Orjad olid näiteks barbarid; inimesed, kes kaotasid vabaduse võlgade katteks ja ka kreeklased, kes olid vangi võetud linnriikide omavahelistes sõdades. Omanik võis oma orja kasutada nii kuidas ise soovis, kuid nende tapmine oli siiski paljudes kohtades keelatud. Orjatööd kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades, põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jms. Enamus orjad töötasid suurmajapidamistes, kuid ka keskmise jõukusega ja vaesemad inimesed (talupojad ja käsitöölised ) olid orjapidajad, nad kasutasid neid abilistena ja neile anti kõige halvemad tööd
sageli ka vaesemad inimesed. - Orjade suur hulk ja nende massiline kasutamine tootmisprotsessis andis vabadele inimestele vabaduse tegeleda riigiasjadega, enese harimisega või erinevate kultuurivaldkondadega ning lõppkokkuvõttes aitas kaasa omanäolise kõrgkultuuri (tsivilisatsiooni) kiirele arengule. 1.2. Linnriigid Vana-Kreekas: Vana-Kreeka tsivilisatsioon oli oma iseloomult linnaühiskond. Kuigi tavaliselt enamik linnriikide elanikest oli seotud põllumajandusliku tegevusega ja elasid maal, siis linnad kujunesid Vana-Kreekas poliitilise-, usu- ja kultuurielu keskusteks. Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis linn). Linnriigi keskuseks olid künkale või kaljunukile rajatud kindlustus- akropol (kr k
sageli ka vaesemad inimesed. - Orjade suur hulk ja nende massiline kasutamine tootmisprotsessis andis vabadele inimestele vabaduse tegeleda riigiasjadega, enese harimisega või erinevate kultuurivaldkondadega ning lõppkokkuvõttes aitas kaasa omanäolise kõrgkultuuri (tsivilisatsiooni) kiirele arengule. 1.2. Linnriigid Vana-Kreekas: Vana-Kreeka tsivilisatsioon oli oma iseloomult linnaühiskond. Kuigi tavaliselt enamik linnriikide elanikest oli seotud põllumajandusliku tegevusega ja elasid maal, siis linnad kujunesid Vana-Kreekas poliitilise-, usu- ja kultuurielu keskusteks. Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis linn). Linnriigi keskuseks olid künkale või kaljunukile rajatud kindlustus- akropol (kr k
käima; võisid omada maad. 9. Ateena ja Sparta haridus- ja kasvatussüsteem. ATEENA: * reeglina saadeti poisid 7-aastaselt kooli, rikkamates peredes olid koduõpetajad * õpiti lugema, kirjutama, muusikat, luuleteoseid, vaidluskunsti ning tegeldi spordiga * hariduse ja kasvatuse eesmärk kasvatada igakülgselt arenenud isikut, kes oleks võimeline juhtima ja kaitsma riiki. SPARTA: * 7-aastaselt nii poisid kui ka tüdrukud saadeti kooli * sport, sõjaline treening ja muusika olid peamised õppeained * eesmärk oli kasvatada poisist sõdurit, tüdrukust nö. sõdurite tootjat 10. Religiooni osa kreeklaste maailmapildis 11. Kreeka jumalad: kaitsealune valdkond, nendega seostatavad atribuudid, loomad- linnud, puud-taimed. Jaotusmaterjal 12. Homeros, "Ilias" ja "Odüsseia". Homerose eeposed. ,,Ilias" räägib Trooja sõjast, mis puhkes Trooja Helena röövimisega. Sparta kuningas
Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Antiik-Kreeka ajalugu võib jaotada 5 perioodi: 1) Kreeta-Mükeene periood (u 2000-1100 eKr), 2) nn tume aeg (u 1100-800 eKr), 3) arhailine periood (u 800-500 eKr), 4) klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr), 5) hellenismiperiood (338-146 eKr). Kreeta-Mükeene periood sai alguse Egeuse mere lõunaosas asuval Kreeta saarel, kus 2. aastatuhandel eKr kujunes omapärane kõrgkultuur. Selle rajajad ei olnud kreeklased, vaid teadmata päritoluga rahvas. Kreek- laste esivanemad tungisid Kreetale u 15. saj. eKr. Umbes samal ajal kandsid kreeklased kreetalaste kõrg- kultuuri ka Kreeka maismaale, kus see omandas uusi jooni. Nii jaguneb Kreeta-Mükeene ehk Egeuse kul- tuur omavahel tihedalt seotud, kuid siiski teatud mõttes ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka maismaal.
2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. Tume ajajärk(Homerose ajajärk) Kreeka langenud tsivilisatsioonieelsele 1100-800 a eKr tasemele. Rändamine Väike-Aasia läänerannikule. Relvade valmistamine rauast.
Sarnane Egipt-ga:ohverdati jumalatele loomi, templites jumalakujud, preestrid hoolitsesid nende eest, toimus ennustamine ohvrilooma sisikonna järgi, tähistaeva järgi-astroloogia. kiri ja haridus-kiilkiri savitahvlitel-oli mõiste-ja silpkirjade kombinatsioon.Kirjaoskus oli kõrgem kui Egiptuses. Koolid asusid templite juures, enamik õpilasi pärines jõukamatest perek. esimene raamatukogu Ninive. Mesopotaamia ilukirj. olulisim zanr on kangelaseeposed, kõige vanim Gilgames. teaduses oli kõrgel tasemel matem. (juured), astronoomia, meditsiin, astroloogia, kuukalender. Astoloogia on sündinud Mesopotaamias, eriti täht. peeti kuu- ja päikesevarjutusi. kunst-juhtival kohal ehituskunst, tähtsamate ehitiste rajamine kõrgetele savist platvormidele. tsikuraat-massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn, glasuurtelliste helesin. värvus rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Paabeli torn-7 astet, igaüks eri värvi. Mesopotaamia reljeef oli madal.
Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni, mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule. Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostab seda Kreeta kuninga Minosega. Minioilist kultuuri tuntakse eelkõige arheoloogiliste leidude põhjal. Kreetal oli küll isetekkeline kiri nn lineaarkiri A, kuid seda lugeda ei osata. Seetõttu teatakse kultuurist vähe ja sedagi oletuste põhjal. Tsivilisatsiooni keskusteks olid lossid, tuntuim Knossos
Tõenäoliselt olid lossid üksteisest sõltumatute riikide keskused, kes olid pidevalt sõjajajal. Suurt ühtset riiki Mükeene perioodil ei tekkinud. · Usundit loetakse mõlemas kultuuris sarnaseks ja nimetatakse seega Kreeta-Mükeene usundiks Enim austati jumalannasid; neile ohverdati loomi ja nende auks korraldati suuri pidustusi. Tähtsaks peeti ka härga. Savitahvlitelt on välja loetud nimesid nagu Zeus, Hera, Poseidon, Athena jt. KLASSIKALINE KREEKA TSIVILISATSIOON Tume ajajärk (1100-800 eKr) · Kreeta-Mükeene kultuur hävis põhjalikult. Losse ei ehitatud uuesti üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes, välissuhtlus vähenes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Üks positiivseid avastusi oli raua kasutuselevõtt algas rauaaeg. Välja tõrjuti pronks ja vask. · Tsivilisatsiooni uus tõus (800-600 eKr) Ilmnesid taas tsivilisatsiooni tunnused. Uuteks keskusteks said linnad. Esile kerkis aristokraatia rikas ja
otsekui müüdis, mille järgi tarkusejumalanna, sõjakunsti, linnade ja teaduste kaitsja Athena sündinud täies elu- ja jõukülluses Zeusi peast. Euroopa vanim kirjandus saavutas kõrge taseme peaaegu iseseisvalt, olulisi mõjutusi vastu võtmata. Näiteks Idamaade vanemate kirjandustega tutvusid kreeklased alles pärast seda, kui nende endi kirjanduse õitseaeg oli juba seljataga. Ometi kujunes sisult ja vormilt rikas kirjandus, mis avaldas tugevat mõju kõigepealt rooma kirjandusele. Alles Rooma kaudu muutus kreeka kultuur esmalt kõigi Vahemeremaade rahvaste ja sealt edasi kogu maailma üldvaraks. Uusaegse Euroopa osasaamine antiikkultuurist on olnud püsiv. Mõnel perioodil
· Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) · Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. · Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. c. Peamine ühendustee MERI. d. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. e. Hellas kui kultuurivahendaja: · Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. · Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) · Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) · 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) · 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele
kuivenduskanalitest. Egiptuse oli väga stabiilne riik. Mesopotaamia sõltus aga suuresti ka teda ümbritsevatest aladest kuna looduslikke tooraineid oli vähe. Mesopotaamia oli väga avatud tsivilisatsioon (head suhted naaberaladega). Egiptusele oli omane valitseja jumalustamine. Mesopotaamia alades olevates riikides (Akadi, Babüloonia, Assüüria) oli kuningate võim sageli piiramatu. Linnaelu oli Egiptuses nõrgalt arenenud, Mesopotaamias aga vastupidi, Mesopotaamia tsivilisatsioon kujunes linnatsivilisatsioonina. Mesopotaamia eripäraks oli savitahvlite kasutuselevõtu tõttu kiilkirja teke. 2. Suured maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul Maadeavastuste põhjused ja eeldused. Tähtsamad avastusretked: B. Diaz, V. da Gama, C. Kolumbus, A. Vespuci, F. de Magalhaes. Maadeavastuste mõju Euroopale. Põhjused ja eeldused: Varauusaja maadeavastusi võib vaadelda kui suurt ekituste jada.
maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt
maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt
II VANAAEG IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Seda iseloomustavad stabiilsus ja traditsioonide austamine. AJALOO PÕHIETAPID
Kuigi õpetus muudeti protestantlikuks ja ladinakeelsed missad asendati ingliskeelsetega, sarnanes jumalateenistus väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga. Reformatsiooni algus ja protestantliku kiriku kujunemine- suur usupuhastus e usuliikumine Euroopas 16-17. saj. mis taotles katoliku kiriku uuendamist. 31. okt 1517 M. Luther lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 ladina keelset teesi mis seletasid tema vaateid. PILET 5 Egiptuse tsivilisatsioon Geograafilised ja looduslikud olud ning sellest tulenenud tsivilisatsiooni eripära. Riikluse teke, valitseja võim, ühiskonna kihistumine. Tsivilisatsiooni eripära: Stabiilne ja traditsiooniline Tegurid: Geograafiline eraldatus ja Niiluse üleujutuste korrapärasus (ühiskonna tihe seos looduse rütmiga) Riikluse teke- 3000 eKr liitsid Ülem-Egiptuse valitsejad kogu Egiptuse üheks riigiks. Selle tegi toks kuningas Menes, kes rajas ka pealinna Memphise.
aasta paiku eKr. 1400. aasta paiku eKr vallutasid mükeenelased Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja. 7. Nimeta arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Eepika esindajaina on tuntud Homeros ja Hesiodos. 8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Luuletajaist on tuntumad Sappho ja Pindaros, näitekirjanikest Sophokles ja Euripides, ajaloolastest Herodotos, Thukydides ja Xenophon. 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Tolla aja tuntumad on Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodios. 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Tuntud on ajaloolased Josephus Flavius ja Pausanias, filosoofidest Epiktetos, Plotinos. 11. Millistel antiikaja perioodidel on olnud kõige suurem mõju hilisemale Euroopa kultuurile? Klassikalisel perioodil on ilmselt olnud enim mõju, eriti Aristotelese ja Platoni
Amita oli Meedia kuninga Kyaxarese tütar, kes oli Babüloonia kuninga Nabopolassari pojale Nebukadnetsarile naiseks antud, kindlustamaks Meedia ja Babüloonia liitu. Amita kodumaa oli roheline ja mägine, Babülon aga päikesekuum tasandik. Nii otsustas pärast isa surma Babüloonia kuningaks saanud Nebukadnetsar ehitada oma kuningannale kunstliku mäe koos roheliste aedadega. Rippaedu on kirjeldanud vanakreeka ajaloolased, sealhulgas Herodotos, Klesias, Strabon ja Diodoros Siculus, kuid muud materjali nende kohta on vähe. Aiad ei olnud tõenäoliselt sõna otseses mõttes rippuvad; see nimetus tuleneb ilmselt kreekakeelest sõnast kremastos, mis tähendab "üle ulatuma" ja kirjeldab aedade paigutust üksteisest üleulatuvatele terassidele. Braahman - hinduismis preester või preestri õpilane; kõrgeima, vaimulike seisuse liige Indias.
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste
Arhailine ajajärk: eepika. Homeros (Ilias, Odüsseia) ja kangelaseepos. Hesiodos ja eepiline kataloog. lüürika (meelika) 8. saj eKr: kirjanduse ilmumine, mitte algus Suuline esitus primaarne, kirjalik sekundaarne (ka hiljem : draama, retoorika) Proosakirjandus ca 550 eKr Tragöödiatekstid Ateenas ca 500 eKr Komöödia ca 450 eKr 8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Herodotos (5. saj) Thukydides (5.4. saj) Xenophon (5.4. saj) (suured ajaloolased) Platon, Aristoteles 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Õpetatud poeedid: Kallimachos ja Rhodose Apollonios. Epigramm. Bukoolika (Theokritos) Aleksandria filoloogid: Kallimachos, Zenodotos, Eratosthenes, Aristophanes Byzantionist, Aristarchos Samothrakelt 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. 11
Kreeka asub Balkani poolsaarel ja ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine, liigendatud maa. Väikesi tasandikke eraldavad mäeahelikud või sügavad merelahed. Peamine ühendustee on meri. Avatus muu maailma suhtes ja sügav sisemine killustatus. Iseseisvad maakonnad. Asukoht Lähis-Ida tsiv-de ja vähem arenenud Euroopa vahel kultuurivahendaja. Kreeka võttis üle ida kultuuri saavutusi ja lõi nende põhjal oma tsiv-i, mis on hiljem mõjutanud Euroopa kultuuri. Minoiline kultuur kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad, enne neid oli seal juba mingi rahvas, kes haris põldu, seal õpiti vaske kasutama. See rahvas jõudis Kreeta saarel tsiv-i tasemele 2000 eKr. Seostatakse Kreeta kuninga Minose valitsemisega minoiline e. Minose kultuur. Minoiline kultuur 2000-1400 eKr, tuntakse arheoloogiliste leidude põhjal. Kasutati savitahvlile vajutatavat silpkirja, lineaarkiri A seda ei osata lugeda. Lossid saarel mitu, tähtsaim oli Knossos. Losside ümber linnad
Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati.
Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati.
Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati.
Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1. Inimese evolutsiooni lähtekoht on Ida-Aafrika, kus 6-5 miljonit aastat tagasi lahknesid inimese ja ahvide arenguliinid ja kust inimese eellased e. Hominiidid levisid Euraasiasse. Inimese arengu põhjuseks võib lugeda kahte väidet. Esimene väidab, et kliima hakkas jahenema ja kuivenema, mistõttu kadusid suurem osa vihmametsadest, kus ahvid elasid,
Moskvas tuli kokku esinduskogu, et võtta vastu Vm jaoks vajalikud seadused=K II saatis esinduskogu laiali, kartis troonilt kukutamist, ja ühtegi seadust ei võetud vastu. 1773a. Jemeljan Pugatsov talurahvamäss. 1775 a. K II võttis vastu haldusseaduse, kubermangudes loodi kohtud ja politsei. 1785 a. linnade omavalitsuste loomine. Pilet 6 ???1.Foiniikia ja Iisrael. Monoteismi sünd Foiniikia ja Iisraeli alasid nimetati Kaanan'iks kreeklased nimetasid selle Foiniikiaks = purpurimaa Semiidi keeled Põllundus + vihm Seedrimetsad laevaehitus Asukoht Egiptuse ja Mesopotaamia vahel = laialdased välissidemed Kronoloogia 8500 eKr Jeeriko asula teke 3 at eKr tekkis Byblos(linn) Egiptuse uue riigi ajal sõltus Kaanan Egiptusest põhjaosa oli hetiitide käes 1000 eKr kujunes välja Foiniikia tähestik(22 märki) 2 at eKr elasid Kaanani lõunaosas heebrealased 16. saj eKr sattusid juudid Egiptusesse = Egiptuse vangipõli(u 400 aastat)
annaabi.ee 
