Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vana-Idamaade haridusest". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
idamaa, egypt, idamaad, idamaade, initsiatsioon, sumer, poisi, ancient, haridus, egiptus, sugukonna, tarku, matemaatika, struve, austus, aasia, nendest, süüria, suguharu, isad, king, järeltulija, meieni, araabia, tarkade, avanes, tarkuse, asian, elukutse, meditsiin, autorit, aegadel, akad, assüüria, foiniikia, iraani, kasvatamine, omandanudkoolides preestritest õpetajate range järelvalve all. Algajad kasutasid kõige odavamaid ja lihtsamaid materjale lubjakivi ja potikilde. Õpilasteks olid peamiselt ülikute pojad, kuid ka lihtrahvast. Tänu õppetöö keerukusele olid Egiptuses vaid 2% rahvastikust kirjaoskajad. Kooli mindi 5 aastaselt, 16 lõpetati. Õpiti ka liitmist, lahutamist, geomeetriat, astronoomiat, arstiteadust ja loomulikult kõige peamine oli kirjatehnika. Haridus oli privileeg, sest see võimaldas ka talupojal saada kirjutajaks või ametnikuks haridus oli eelduseks ametnikuks või preestriks pääsemisel ja tagas kindlustatud elujärje kui ka auväärse ühiskondliku positsiooni. Babüloonia Koolidki asusid templite juures. Samas on arheoloogid leidnud hooneid, mida koolimajadeks peetakse, kuid mis ei olnud templite osad. Enamik õpilasi, siiski mitte kõik, pärinesid rikkamatest perekondadest. Õpiti lugemist,
aastaselt, koolis käidi 10-12 aastat Sumeri õpetaja Kooli eesotsas seisis ummia, kooli isa Õpetaja funktsioonid abi, nõuanne, ravi, teadmised, mõistus. Pedagoogid rakendasid kehalist karistust iga üleastumise puhul Kokkuvõte Sumeri kool oli küllaltki sünge ja ebasõbralik Palju õpilasi, kes ei täitnud korraldusi Koolis valmistati ette peamiselt kirjutajaid Kirjaoskusega inimesed olid lugupeetud Haridus Egiptuses Koolid templite juures, õpetajateks preestrid Peamised õpilased ülikote pojad, kuid oli ka lihtrahvast. Tüdrukuid haris ema. Kooli mindi 5.aastaselt, kool lõpetati 16.aastaselt. Tänu õppetöö keerukusele olid Egiptuses vaid 2% rahvastikust kirjaoskajad. Haridus oli privileeg see võimaldas ka talupojal saada kirjutajaks või ametnikus. Haridus tagas kindlustatud elujärje ja auväärse ühiskondliku positsiooni.
Oma töös annan ülevaate neljast erinevast kultuurimudelist- kreeklaste, juutide, venelaste ja jaapanlaste perekonnast ja kasvatusest. Kreeklased Kuni seitsme aastaseks saamiseni kasvas poiss ema ja hoidjate käe all. Vastsündinud ja natuke vanemad lapsed olid tavaliselt naistepoolel, kuid võis juhtuda ka seda, et lapse isal polnud lapse jaoks aega ning lapse ema oli veel liiga kogenematu ja noor. Sellisel juhul kasvas laps hoidjate valve all. Kreeka poisi õpingud algasid juba seitsme aastaselt ning juba varakult õppis ta käsitsema relvasid. Poissi valmistati ette praktilisele elule: ta õppis näiteks , kuidas juhtida majapidamist ja jälgida põllutöid. Tütarlapsi hakati samuti juba eriti varases eas harjutama majapidamise eest hoolitsema, ema aitama ja kõiki muid perenaise oskusi omandama. Kreeka perekond ei saanud olla oma lastele hariduse andjaks. Emal lasti lapse eest hoolitseda
SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks ,, Kasvatus ja kool Vana-Roomas", ning valisin selle teema sellepärast, et mulle endale meeldib väga ajalugu, ja see pakkus mulle huvi, et kuidas kasvatati ja koolitati lapsi vanasti. Roomas oli kolm koolide astet: algkool, grammatiku kool ja retoorikakool. Algkooli mindi 7-aastaselt. Algkoolis käisid poisid ja tüdrukud koos. Õpiti lugema, kirjutama ja arvutama. Kõigepealt õpiti tähti, siis õpiti neid lugema ja alles siis hakati kirjutama. Harjutused muutusid järjest keerulisemaks, lõpuks jõuti etteütlusteni ja õpiti grammatikat. Arvutati peast ja sõrmede abil. Peaaegu igaüks võis hakata algõpetajaks, mingit ametlikku luba selle jaoks vaja ei läinud. Seetõttu peeti algkooli õpetajaid inimesteks, kes millegi muuga hakkama ei saa. Õpetaja palk oli väga väike, selle raha eest pidi ta rentima ka ruumi, kus lapsi õpetada. Tihti oli see ruum vilets, sest õpetajal ei jätkunud parema ruumi rentimise jaoks raha. Algkool kesti
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KESKAJA HARIDUS Referaat Hanna-Roosi Karro Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................
Koostaja:Evelin Pärn Tartu 2012 Kool ja haridus Poiste haridus Tüdrukute haridus Kokkuvõte Kasutatud allikmaterjalid Ateena eesmärk oli kasvatada kodanikke, kes oleksid väga haritud kunstis, ette valmistatud nii sõjaks kui ka rahuks Koolid olid väikesed, 10-15 õpilast Õpilasteks olid vaid rikkad, vabade kodanike pojad Kodune kasvatus ( kuni 7 ) Palestra (7- 16) Gümnaasium (16-18) Efeebiteenistus (18-20) Kasvas ema või hoidjate valve all Kasvatamine ja õppimine käis läbi mängu Mitteavalik haridus- ja spordirajatis See oli tihti mõeldud eelkõige maadluseks
....................................................... 10 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 11 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 12 Enesereflektsioon ..................................................................................................................... 13 SISSEJUHATUS Hea haridus on meie inimajaloos olnud oluline kord rohkem, kord vähem, aga õige kasvatus on saanud tänapäeva läänemaailmas aktuaalseks teemaks. Kui lapsest ei kasva ühiskonnale kasulik kodanik, süüdistataks oma mõtetes vanemaid ja arutletakse, mis on kasvatuses valesti läinud. Mõnikord ei taheta aga mõista, et teisest kultuuriruumist pärit inimesel võib olla teistsugune kasvatus, mis rõhuta just selliste omaduste arenemist, mis on olulised vaatleja maailmapildis.
Noorem kiviaeg algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine 2920 aastat eKr kuni 332 aastat eKr. Egiptus oli oma võimsuse tipul. Rajati mälestusmärke ja arendati kaubandust teiste maadega. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Vaarao (egiptuse keeles 'suur maja') on Vana-Egiptuse kuningas. Sõna tähendas algselt kuninga paleed, alates 18. dünastiast kuningat ennasti ning 22. dünastiast oli üks kuninga tiitleid. [,,Eesti Entsüklopeedia 10" Tallinn, 1998] Vanades allikates kasutatakse sõna vaarao asemel kunigas
Läbivaatlus: et avastada murdunud alalõualuud, tuleb oma käsi selle peale asetada ning tunda, et murdunu rigiseb sõrmede all. Diagnoos: tuleks murelikult teatada: "Murdunud alalõualuu, mille ümber kahjustus ongi tekkinud, ....., seetõttu on ka palavik. Haigust ei saa ravida." - (The Edwin Smith Surgical Papyrus) 9 3. Kokkuvõte Vana-Egiptuse meditsiinidiagnostika ja kogu arstiteadus mängis küllalt olulist rolli Idamaade kultuuris ning on palju mõjutanud ka edaspidist arstiteaduse arengut. Antud riigi meditsiinist tuleks esmalt esile tuua seda, et usuti haiguste mittesõltumist jumalikest "asjadest". Siiski on saksa egüptoloog H. Grapow on märkinud, et Egiptuse meditsiin kaldub aja voolus järjest rohkem müstikasse. Teine oluline fakt on see, et Vana-Egiptuses olid eriarstid. Olid kirurgid ja sisearstid, kirurgid jagunesid omakorda silma- ja hambaarstideks
riituste kogumi, mille abil saavad täiskasvanud kindlaks teha, kas nooruk või neiu on küps täiskasvanu ridadesse kuuluma. Initsiatsiooniriitustel oli kasvatav, hariv ja distsiplineeriv osa. Loodusrahvastel oli tavaks suhtuda lastesse leebelt ja neid mitte eriti rangelt karistada. Väga olulisel kohal oli võitlus argusega, mida eriti halvustati, siis eeskätt karistati just arga last. Tüüpiline oli lisaks füüsilisele karistusele vaimude vihaga hirmutamine. KIRJUTAJA-INIMENE. SUMER 4 Perekond oli monogaamne ja allus kindlatele seadustele. Abielu puhul sõlmiti abieluleping (märgiti naise kaasavara suurus). Lastel olid kindlad õigused. Isad ei tohtinud poegi pärandusest ilma jätta. Isa pidi vastutama poegade eest ja õpetama neile selgeks käsitöö. Austus isa vastu oli üldine nõue ja sellest üle astumine karmilt karistatav. Kindlaid käitumisreegleid õpetati lastele juba maast madalast
ühestainsast valgest raskest villase riide tükist, mida oli tülikas seljas pidada. Mugavam oli tuunika, mis koosnes kahest kokkuõmmeldud riidetükist ja kinnitati keskelt vööga. Tuunikat kandsid ka naised. Senaatorid kandsid Rooma kodaniku ametlikku rõivast toogat, mille serva oli kootud lai purpurivärviline vööt, jalas kandsid nad punaseid pükse. Sõrmes oli neil ametitunnusena kuldsõrmus. Naised kandsid kandadeni ulatuvat stoolat, mis olid vöökohalt kinni seotud. Idamaa siid ja puuvillane riie muutsid Rooma naiste riietuse kirevamaks ja kergemaks kui meeste oma. Peaagu koik kandsid sandaale. Roomlaste toit: Vaesemad sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Joodi tavaliselt veega lahjendatud veini. 6 Kasutatud allikad
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Õpetajate seminar Bibian Luik SPARTALIK KASVATUS JA KOOLISÜSTEEM REFERAAT Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2008 SISUKORD 1. Sparta riik lk. 3 2. Sparta ühiskonna klassikoosseis lk. 4 3. Sparta kasvatus lk. 5 4. Sparta koolisüsteem lk. 7 5. Kasutatud kirjandus lk. 8 2 1. Sparta riik Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna-Kreekas.Osa doorlasi, kes saabus sisserändajate ühe viimase lainega, asus elam
halastades hardalt paluvale emale muutis pühak lapse sugu. Üldiselt oli levinud arvamus, et pojad ühendavad ja tütred lahutavad perekondi. Positiivne on see, et lapse surma puhul leinati võrdselt nii tütart kui poega. Tänapäeval sellist diskrimineerimist täheldada ei saa. Lapse sugu ei määra talle mingeid piiraguid ja vanemad võivad uhked olla nii tütarde kui poegade üle. 5 Haridus Keskaja kasvatus oli eelkõige ja alati perekonnakasvatus. Perekond ands lapsele esimese kõige olulisema moraaliõpetuse ja eeskuju, sageli ka hariduse algelemendid lugemise ja kirjutamise. Tüdrukud ja naised said hariduse põhiliselt kloostrist. Parimates naiskloostrites oli kirjalik kultuur nii arenenud, et mõned nunnad oskasid kaunilt kopeerida antiikaja käsikirju. Nende hulgas leidus ka raamatute illustreerijaid, kuid neid ole võimalik kindlaks teha, sest töid ei signeeritud.
TARTU ÜLIKOOL Ateena kasvatus ja koolisüsteem Referaat Autor: Tartu 2012 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, kuna mulle pakuvad huvi erinevad koolisüsteemid eri ajastutel ning riikides ning avastasin, et see teema oli veel vaba. Sain teada, et Ateenas oli haridus kättesaadav vaid vabadele meestele, kellel polnud igapäevase leivateenimise muret. Sain teada, et põhiliselt koosnes haridus neljast osast: sportlik, vaimne, kunstilis-muusikaline ja eetiline ning, et Ateenas tunti õpingutes kolme astet algharidust, mis hõlmas lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskust, muusikalist algõpetust ja kehalisi harjutusi. Teine aste süvendas esimest, kuid lisandus vaidluskunst ja astronoomia. Üksikud jätkasid oma haridust, õppides mõne väljapaistva filosoofi või preestri juures. Sportimas käidi gümnaasiumis, mis kujutas endast suurt spordiväljakut
tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaatluse all Idamaad. Iga kultuur on kordumatu. Enamik traditsi- oone, millele toetus ja toetub kasvatus, on nii sügavad ja moodustavad nii olulised kõlbelise kasvatuse alused, et neid tuntakse ja väärtustatakse ka tänapäeval. 2 1. MUINASÜHISKOND - LOODUSINIMENE Tähtsaim tegur, mis reguleeris loodusinimese tahet, oli töö. Väga tähtis oli müütiline mõtlemine, mis tulenes looduse tunnetamisest. Selle all on mõeldud suulist mälu, mida anti
tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaatluse all Idamaad. Iga kultuur on kordumatu. Enamik traditsi- oone, millele toetus ja toetub kasvatus, on nii sügavad ja moodustavad nii olulised kõlbelise kasvatuse alused, et neid tuntakse ja väärtustatakse ka tänapäeval. 2 1. MUINASÜHISKOND - LOODUSINIMENE Tähtsaim tegur, mis reguleeris loodusinimese tahet, oli töö. Väga tähtis oli müütiline mõtlemine, mis tulenes looduse tunnetamisest
Peame mäletama eri perioodide inimese suhtumist jõududesse, mis on temast tugevamad: vaimudesse, jumalatesse, ainujumalasse. Kuivõrd oluline oli usk karistusse kogu vaadeldaval ajal võrrelduna karistamatuse põhimõttega tänapäeval: kui keegi ei näe, siis keegi ei näegi! Vaadeldavad perioodid hõlmavad ruumiliselt ainult eurooplasele ammusest ajast tuntud kultuure: Mesopotaamiat, Egiptust, Juudamaad, Kreekat ja Roomat. Klassikalised idamaad (Hiina, India, Jaapan) oma teistsuguste filosoofia, sh ka kasvatusfilosoofia alustega on omaette teema. 2 Eri ajastute inimese väärtushinnangutes on suuri erinevusi: kord ei väärtustata tööd üldse ja peetakse seda kohaseks vaid orjadele, siis aga loodetakse töö kaudu õndsaks saada, seejärel on kvaliteetne töö terve seisusekihi peamine väärtus
vanemate nõukogu 500 liikmeline geruusia(60 aastat) nõukogu, 10 väejuhti, senat 5 efoori kontrollisid Linnriik 4 kindlustamata küla Atika maakonnas Lakoonia maakonnas Mitmekesine haridus Range kasvatuse/sõjalise Kõik kodanikud on hariduse süsteem võrdsed Kõik ei ole võrdsed Iga kodanik sai olla riigiametnik Aristokraadid olid riigiametnikud 1) Hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. Polised hoolitsesid oma tulevaste kodanike kasvatuse eest.
Tartu Ülikool Haridusteaduskond SEISUSLIK HARIDUS KESKAJAL Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................................
Jaapani hariduse areng Lugemine ja kirjutamine algasid Jaapanis sedamööda, kuidas tungisid Jaapanisse Hiina hieroglüüfid 6. sajandi paiku. Nara ja heiani perioodil õpetati aristokraatiat budistlikus ja konfutsiaanlikus laadis, esimesed õpetajad olid budistlikud preestrid. Taih koodeks nägi ette esimese ametliku kooli rajamise. See oli mõeldud valitsusametnike koolitamiseks ja sinna pääsesid vaid nobiliteedi lapsed. Kamakura perioodil hõlmas haridus ka talurahvast. Koolivõrgul oli laiem ulatus alates 17. sajandist, kus tekkis arvukalt keskvõimu ja kohalike poolt rajatud koole, sh erakoole. Alates kamakura perioodist hakkasid vanad koolid kaduma, esiplaanile kerkis samuraide sõjaline õpetus. 16. sajandil, kui Jaapanisse tungis kristlus, rajasid ristiusu mungad rida üldharidus koole, kus õpetati ristiusu kõrval ka lugemist, kirjutamist, arikmeetikat ja laulusid. Tekkisid ka uued konfutsiaanlikud koolid, eelkõige munkade koolitamiseks
Vana-Kreeka Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S
Eluolu ja usk Vana-Kreekas ja Vana- Roomas Kool ja Haridus : Kreekas : Kooli mindi ~ 7.aastaselt.Kooli haridus oli tasuline , käisid koolis ainult rikaste vanemate POJAD. Poistele õpetati koolis , lugemist , aritmeetikat ja kirjutamist. Õpilased kirjutasid puust pulgakestega tahvlite peale. Igal ühel oli oma tahvel , polnud ühte suurt , kuhu peale kirjutati. Tähtsal kohal olid ka kehakultuur ja tantsu tunnid. Vaesematest perekondadest pärit lapsed ,õppisid kodus. 18.aastaselt hakati õpetama poistele võitluskunsti ,et nad saaksid sõtta minna.
Piibli keelt ehk ladina, kreeka ja heebrea keel ning lisaks eelnimatatule oli vajalik lastel õppida saksa keelt, ajalugu, laulmist, instrumentaalset muusikat ja matemaatikat. Nagu eespool mainitud oli Lutheri südamesooviks ,et inimene võiks lugeda Piiblit oma emakeeles ammutades vahetult Jumalasõna allikast. Tänu tema piiblitõlkele muutus lugemisvara rahvale kättesaadavamaks ja hariduse omandamine kergemini mõistetavamaks. Haridusküsimus oli tema probleemiks, kuid loomaks protestantlik haridus oli tarvis tugevat süsteemset baasi. Sellal veel rahvakoolide võrgustikku ei olnud. Lutheri varaseim kommentaar hariduse kohta on 1523.aastal kirjutatud kirjas Eobanus Hessusele-humanist sõbrale Erfurtist, kus ta rääkis kirjanduslike õpingute vajalikkusest, mis oli reformatsiooni teoloogia eduks olulised. Olenemata olukorrast hindas Luther väga kõrgelt kooliharidust. Peale jutlustamise pidas ta kooliõpetaja ametit parimaks, suurimaks ja kõige kasulikumaks ametiks, mis olemas on.
Homerose eKr purustamine ja ühiskonna langemine ajajärk tsivilisatsioonieelsele tasemele. · Kreeklaste kolonisatsiooni algus ja raua kasutusele võtmine. Arhailine 800 500 eKr · Tsivilisatsiooni taasteke Kreekas. periood · Kreeklaste kolonisatsioon ja kultuurikontaktide tihenemine Idamaade kõrgkultuuridega. · Orjandusliku korralduse väljakujunemine. · Polisliku korralduse teke. · Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng. Klassikaline 500 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja
Homerose eKr purustamine ja ühiskonna langemine ajajärk tsivilisatsioonieelsele tasemele. · Kreeklaste kolonisatsiooni algus ja raua kasutusele võtmine. Arhailine 800 500 eKr · Tsivilisatsiooni taasteke Kreekas. periood · Kreeklaste kolonisatsioon ja kultuurikontaktide tihenemine Idamaade kõrgkultuuridega. · Orjandusliku korralduse väljakujunemine. · Polisliku korralduse teke. · Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng. Klassikaline 500 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja
2.Mis eristab esiaega ajaloolisest ajast? Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. 3.Selgitada mõisted vanaaeg ja antiikaeg Vanaaeg – Algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sinna perioodi kuuluvad ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg – Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu ja langusaeg (umbes 8.sajandist eKr kuni 5.sajandini pKr) 3.Peatükk. Idamaad 1.Millised eelmises õppetükis esitatud tegurid võisid põhjustada Egiptuse tsivilisatsiooni tekke? Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ja esimesed tsivilisatsiooni tekkisid just suurte jõgede ääres. Varaseimad põlluharijate asulad paiknesid Niiluse ääres juba umbes aastast 5000 eKr. Egiptuses rajati tsivilisatsiooni tekke alguses või varemgi ulatuslikke niisutussüsteeme, kanaleid ja tamme. Nende korrashoid ja ehitamine nõudis rohkesti tööjõudu
2.Mis eristab esiaega ajaloolisest ajast? Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. 3.Selgitada mõisted vanaaeg ja antiikaeg Vanaaeg Algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sinna perioodi kuuluvad ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu ja langusaeg (umbes 8.sajandist eKr kuni 5.sajandini pKr) 3.Peatükk. Idamaad 1.Millised eelmises õppetükis esitatud tegurid võisid põhjustada Egiptuse tsivilisatsiooni tekke? Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ja esimesed tsivilisatsiooni tekkisid just suurte jõgede ääres. Varaseimad põlluharijate asulad paiknesid Niiluse ääres juba umbes aastast 5000 eKr. Egiptuses rajati tsivilisatsiooni tekke alguses või varemgi ulatuslikke niisutussüsteeme, kanaleid ja tamme. Nende korrashoid ja ehitamine nõudis rohkesti tööjõudu
Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri,
Referaat Rooma ja roomlased Ma kästilen oma ettekandes seda riiki ja selle inimesi. Räägin nende eluolust, ühiskonnakorraldusest, perekonnast, roomlase haridusest, riietusest ja söögist. Antiikaja tugevaima orjandusliku riigi ajalugu jaotakse kolme põhiperioodi: kuningate ajajärk, vabariigi ajajärk ja keisririigi ajajärk. Rooma asus väga soodsas kohas mägedest alguse saanud laevatatava Tiberi jõe vasakul kaldal, soise tasandiku seitsmel künkal. Tiberi suudmes asus põhjast lõunasse viiva rannikuäärse tasandiku maismaatee sild. Selle silla ümber tekkis Rooma linn, millest hiljem sai maailmariigi pealinn. Pärimuse järgi toimus linna rajamine 21. aprillil 753. a eKr. Sellest ajast lugesid roomlased oma ajaarvamist. Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paiknevat ristkülikukujulist ruumi aatriumi pi
rahvakoosolekute võim oli tugevalt piiratud ning piirdus nüüd vaid igapäevaelu puudutavate küsimustega. Aleksandri vallutusretkele järgnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Lähis-Ida maadesse, tänu millele omandas Vahemere idaosa üsna kreekapärase ilme: kreeklased olid sealse elanikkonna seas juhtpositsioonil, kreeka keelest sai peamine keel enam-vähem kõigis selle piirkonna linnades, levis kreeka arhitektuur jne. Samas toimus kreeka kultuuri segunemine idamaade kultuuridega ning nii kujunes helle- nistlik kultuur. Aleksander Suure vallutusele järgnenud perioodi nimetataksegi hellenistlikuks perioodiks, mis lõppes 146.a. eKr, kui roomlased vallutasid Kreeka alad. VANA-KREEKA. ELUOLU JA PEREKOND Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandus-
Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 1933 Johannes Käis (1885-1950) Isetegevus ja individuaalne tööviis, 1935 Koolile pühendatud elu, 1985 Hilda Taba (1902-1967) õppekavateooria uurija USA-s Pedagoogiline Aastaraamat, 1991/92, Tartu, 1994 Akadeemia 1996, nr.10 Aleksander Elango (1902-2004) Pedagoogika ajalugu, 1984 Eesti pedagoogilise mõtte ajaloost, 1988 Tagasivaade, 2001 3. Pedagoogiline perioodika Kasvatus Eesti Kool Haridus Õpetajate Leht History of Education Studien zur Geschichte der Pädagogik 4. Haridusseadusandlus 5. Õpikud, õppevahendid, programmid 6. Kunst, kultuuriloolised materjalid - muuseumid, kirjandus jms. Rahvapedagoogika: Harjutamine teeb meistriks Vääna vitsa, kui vits väändib Hirmuta kasvab, auta elab Mida armsam laps, seda valusam vits Töö kiidab tegijat Virk käsi leiab igal pool leiba Initsiatsioon (lad.k. INITIATIO sissepühitsemine)
4 Kui poiss oli saanud 7aastaseks, läks ta naistepoolelt üle meeste kasvatada. Nüüd süvenesid isa range kontrolli all kehalised- ja relvaharjutused. Poisid pidid jooksma, hüppama, ronima, vallutama mängukindlusi. Arendamaks poiste lihaseid lasti neil loopida raskeid kive, nad pidid ujuma pikki distantse, heitma oda, laskma vibust ja omavahel maadlema. Need harjutused lõid aluse rüütli põhioskustele – ratsutamiskunstile ja relvakäsitsemisele.5 Isa valis poisi hoidjaks ja kasvatajaks tavaliselt kõige tasakaalukama, arukama ja ustavama teenri, kes jäi poisi kõrvale sageli oma surmani. 6 Seda sama tegi ka Guillaume le Marechal, kes seisis vankumatuna noore kuninga Henry II kõrval igal turniiril ja lahingus senimaani, kui kuningas teda arvatava reetmise tõttu oma õukonnast välja viskas. Kuid siiski see ei heidutanud Guillaume le Marechali, sest ta teadis, et kuningas ei saa ilma temata hakkama
annaabi.ee 
