....................................................................................................................................... 14 Suur nälg ...............................................................................................................................
Varauusaeg 1.Millal ja milliste tulemustega ning lepingutega lõppes Liivi sõda (milline leping, kelle vahel, millal, kes millised alad sai? 1582. Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vaherahu, vallutatud linnused Poolale. 1581. rootslased vallutavad Rakvere, Narva ja Põhja-Eesti linnused. 1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele. Poolal (Liivimaa)- Läti ala ja Lõuna-Eesti, Rootsile (Eestimaa)- Põhja-Eesti ning Taanil Saaremaa. 2.Millal, millise lepinguga lõppes Poola Rootsi sõda? Tulemus (alad)? 1629- Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel. Kogu eesti mandriala Rootsi võimu alla. Ka põhja-Läti koos Riia linnaga. 3.Millal ja millise rahulepinguga sai Rootsi endale Saaremaa
alistus venelastele Tallinn. Venelased andsid alistumislepingutes baltisakslastele väga laiad privileegid (Balti erikord), et neid enda poole meelitada. 1721. aastal, Uusikaupunki rahuga, kinnitati Baltikumi Venemaa koosseisu kuulumist ja baltisakslaste suuri privileege. Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Eesti ala oli Vene võimu all alates 18. sajand kuni 1918. aastani. Pärast Liivi sõja lõppu taastus Eesti rahvaarv kiiresti, jõudes 1695. aastaks 350 000 400 000 inimeseni. Vaenutegevuse lõppedes hakkas talurahva arv kasvama, sest oli pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust. Eesti mehi ei võetud ka sundkorras Rootsi väkke. 17. sajandi teisel poolel hakkasid Eesti aladel sisse rändama inimesed naaberaladelt, enamasti vene talupojad. Võõrad asusid elama eestlaste hulka, võttes peagi omaks kohaliku keele ja kombed. Rootsi aja lõpus tabas Eestit üks suurimaid näljahädasid
VANA HEA ROOTSI AEG Rootsi aja algusaastaid oli kolm tükki. Esimene aastaaeg oli 1583, peale Liivi sõda, kui sõlmiti vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel(Pljussa vaherahu), kus Rootsi sai endale Põhja- Eesti. Teiseks algusaastaks võib lugeda aastat 1629, kui sõlmiti vaherahu Rootsi ja Poola- Leedu vahel(Altmargi vaherahu), Rootsi sai endale Lõuna-Eesti. Kolmandaks algusaastaks oli 1645 sõlmitud vaherahu Taani ja Rootsi vahel(Brömsebro rahu), kus Rootsi saab endale Saaremaa. Peale seda sündmust on Eesti täielikult Rootsi võimu all. ,,Vana head Rootsi aega" võib vaadata erinevatest vaatepunktidest, sest ega Rootsi aeg ainult lust ja lillepidu polnud, sel ajal oli ka oma pahesid, mida ei tasuks mainimata jätta. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud.
Rootsi aja lõppu ei teata kindlalt, kuid arvatakse, et see sai läbi umbes 18. sajandi algul. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla. Teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki lepingut loetakse Põhjasõja lõpuks. Vene aeg kestis kuni 19. sajandi alguseni. Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 – 300 000 inimest, pärast sõja lõppu taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti, jõudes 1695. aastaks 350 000 – 400 000 inimeseni. Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama. Sellele mõjusid soodsalt mitmed tegurid, ennekõike pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust, samuti Eesti-sisene ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid. Rootsi valitsusaja lõpul, 1696-1697, tabas Eestit senise ajaloo suurim näljahäda. Ühtekokku langes näljaaja ohvriks 70 000 – 75 000 inimest. Järgneva Põhjasõja ja sellega aastatel 1710-1711 kaasnenud
vähenes. Suur osa idakaubandust siirdus Narva. Rootsi kuningas tahtis isegi Narva Rootsi riigi teiseks pealinnaks nimetada ja seal aeg-ajalt elada. Narva õitses. Käsitöö arengut reguleeris tsunftikord. Tekkisid esimesed manufaktuurid (tehaste ja vabrikute eelkäijad). Manufaktuuritööstuse keskpunktiks kujunes Narva. 7.Iseloomusta talupoegade olukorda rootsi ajal? Talupojad olid sunnismaised ja neid võis isegi müüa, osta ja vahetada. Sõja ja hädaaegadel pärisorjus mõnevõrra leevenes. Mõisnike sissetulek sõltus eelkõige tema talupoegade arvust, seetõttu oli pagemine võimalik ja mõisnikud ei saanud talupoegadele eriti suuri koormisi peale panna. Talupojad kandsid ja kasutasid isegi tulirelvi. Mõisate arv tõusis ca 1000-le. Talupojad ei jäänud siiski täiesti ilma õigusteta. Mõisnik võis küll omal tahtel talupoega peksta, kuid makse ja koormisi tõsta ei saanud, siis võis talupoeg mõisniku kohtusse kaevata
ROOTSI AEG (Tinglikult 1629-1699) Meeldetuletus Põhja-Eesti 1583 Rootsile Pljussa vaherahu lõpetas Liivi sõja (Rootsi Venemaa) Lõuna-Eesti 1629 Rootsile Altmargi vaherahu (Rootsi Poola) Saaremaa 1645 Rootsile Brömsebro rahuleping (Rootsi Taani) Ruhnu 1660 Rootsile Oliva rahu (Rootsi Poola) Rahvastik 1550 1620 1695 1698 1710
Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. 1620.a oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid Lõuna–Eestis koguni 17% talurahvast. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu pidevale kasvule tingisid Vene–Rootsi sõja sündmused ja 1656.–1658. aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. Peale Liivi sõda seega rahvaarv kasvas Eestis umbes 250 000 inimese võrra. Vene aja alguses valitsesid Eesti aladel katkuepideemiad ja näljahädad, seega rahvaarv vaikselt kahanes, 18. sajandi keskpaigaks saavutas Eesti rahvaarv taas 350 000 ning 1780. aastaks oli see juba 490 000, sellest 3–4% sakslasi, seega Vene ajal kasvas Eesti rahvaarv 110 000 võrra vähem kui Rootsi ajal. Rootsi võimu tulekuga 17
väiksemateks maakondadeks. • Ühtne riigivõim tekkis Rootsis 11.-12. sajandil, seoses ristiusustamisega. • 13. sajandiks oli Rootsi muutunud enam-vähem ühtseks riigiks, mille koosseisu kuulus ka Soome. Rootsi oli kristlik riik, mida valitses kuningas, ent riikluse tekkimise alused ei olnud mitte pärit Lääne-Euroopast ja frankidele ja gootidele omasest feodaalsüsteemist, vaid Skandinaavia traditsioonidest, mille üheks aluspõhimõtteks oli, et talupoeg on alati vaba mees. Rootsi riikluse areng • Rootsi oli keskajal tihedalt seotud Taaniga. 1397 Taani, Norra ja Rootsi isegi ühinesid, kui loodi Skandinaaviamaid ühendav Kalmari unioon. Riigi keskus asus Taanis, Rootsit nähti pigem kui ääremaad. • Rootsi iseseisvus uuesti 1523, kuningas Gustav Vasa I juhtimisel. Iseseisvununa algasid Rootsis mitmed reformid. Algas majanduslik kasv ja moderniseerumine, Rootsist sai Liivi sõja ajaks üks
sisekolonisatsioon maad uuesti kasutusele, valiti soodsamaid põllumaid, Saaremaalt liiguti mandrile 1630A sisseränne, uusasustajad aastakümnete jooksul, laialipillutatult, sulandusid siinse rahva hulka nt Lõuna-Eestisse ca 17% vene talupojad, (kalurid, käsitöölised), + 17. saj. lõpus vanausulised soomlased (Harjus ca 20%), Põltsamaa, Tartu ümbrus; põgenesid nekrutikohustuste eest; Rootsi kuningad kehtestasid rootsi (ja soome) talupoegadele suuremad õigused lätlased 1695.a. maarahvast < 350 000 NB! 1695.-1697.a. nn Suur nälg, suri ca 20%. Rootsi riigivõim ja balti aadel Reduktsioon ehk mõisate tagastamine, redutseerimine Karl XI 1672.a. troonile tulles tühi riigikassa, olukorrast väljapääsuna nägi võimalust "kingitud maade" tagasivõtmist ehk algas reduktsioon, aadlike tugev vastuseis (majanduslikud huvid, õiguste rikkumine), hoogustus rüütelkonna
2. Kohaliku aadli ja Rootsi keskvõimu vahelised suhted. 3. Eesti talupoegade olukord (+ ja -) 4. Vaimuelu ehk kultuur. 5. Kohtukorraldus. 6. Mõisted. 7. Tähtsamad isikunimed. 1. Rootsi aeg algas 1645. Aastal Brömsebo rahuga, mille järgselt loovutas Poola ka Saaremaa Rootsile, seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsile ning algas Rootsi aeg. Rootsi aja alguseks võib lugeda ka aastat 1629, kui sõlmiti Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola vahel, kus Poola loovutas Väina jõest kõik põhja pool asuvad alad Rootsile. Rootsi aja lõpuks võib lugeda aastat 1721, mil lõppes Põhjasõda, kui ka aastat 1710 kui Tallinn oli vene vägede all ning Peeter I'sele loovutati Toompea võti. 2. Säilitati aadlite ja linnade eesõigused, mis olid paiguti Rootsi aadlite omadest suuremad. Teistmoodi suhtuti Liivimaasse vallutatud provintsi. 1629.aastal ametisse
Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud ala ning pööras tülli Liivimaa kuningaga, kes oli sunnitud põgenema enda Kuramaa piiskopkonda. Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva Tsaaririigist tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati Moskva vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. 1582 sõlmis Moskva Tsaaririik Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. 1584 suri Ivan IV. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia. Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud
esindajaid, kes moodustasid LõunaEestis koguni 17% talurahvast. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, kust saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti IdaEestis. Kokku elas Rootsi aja lõpuks Eestis talurahva hulgas vähemalt 10 võõrrahva liikmeid Lisaks soomlastele ja lätlastele oli veel poolakaid, sakslasi, leedukaid, rootslasi, ungarlasi ning isegi hollandlasi ja sotlasi. 1645.a. fikseeriti talupoegade pärisorjus P-Eestis. Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teotöö ( 3-6 päeva nädalas). 1) rakmetegu (oma vahenditega) 2) abitegu ( suuremate hooajatööde puhul) 3) jalategu ( ilma vahenditeta) 4) osaleti mõisavooris. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi Talupojad vabastati pärisorjusest
Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu sada aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Neist tähtsamateks võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis Balti erikorra osana osaliselt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1695.-97. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustuS tõi d lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis Eesti alade minek Rootsi valdusse Pärast Liivi sõda olid Eesti alad jaotatud Poola, Rootsi ja Taani vahel. Veel aastaid kestis sõjategevus Poola ja Rootsi vahel. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581
Rootsi aeg 1629.a. sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses. Aastail 1643 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Eestis algas Rootsi aeg. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist
nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Negatiivsed küljed Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel
sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Negatiivsed küljed Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Kohustuste koorem tundus raskena ka selle pärast,
pattudest vabaks saada; Eesti ei olnud ühtne- lihtne rünnata, sõda toetasid saksa kaupmehed, Taani ning Rootsi kuningakoda. Liivlaste vanem Kaupo- läks kergelt sakslastega liitu; piiskop Albert- energiline, „jõuga tuleb peale minna“ Murrangulised sündmused: (Sündmused 3 etapis.) I etapp: Jõudude tasakaal (1208-1212). Sakslased ründasid (1208 Ugandi), kuid eestlased suutsid vastu hakata. 1210 Ümera lahing- eestlaste võit kavalusega. 1212-1215 Toreida vaherahu. II etapp: Uute vaenlaste lisandumine (1215- 1222). 1217 Madisepäeva lahing- hukkus eestlaste vanem Lembitu- eestlased oleksid peaaegu alla andnud. 1219 taanlased Tallinnas (lipulugu). 1220: rootslaste katsed. III etapp: meeleheitlik vastupanu ( 1222-1227). 1222-1223 eestlaste edu (surusid sakslased minema). 1224 alistati Tartu vene vürst Vjatško abiga. 1227 alistati lõpuks Saaremaa. Mõju/tulemused: Halb- hukkus 1/3 elanikkonnast; eesti eliidi hävimine (hukkusid, läksid minema,
kunda Tänu tööriistade kasutusele võtta, tänu 15581583 Liivi sõda, 16001621 RootsiPoola sõda kultuuri rahvale (nime saanud ühe paranemisele oli võimalik püüda sellele suurenesid kar 1629, 16. september Rootsi ja Poola sõlmisid Altmargi vaherahu, kogu Eestimaa sai Rootsile varem asustatud asulakoha järgi paremat saaki, koguda varandust jad. Eluviis muutus 16291699 Rootsi aeg Kunda lähedal Lammasmäel). kujunes kauplemine. paikseks, rahva arvukus
liikus talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Valiti soodsamaid põllumaid ja inimlikumaid mõisnikke. Oluline osa saarlastest suundus mandrile. Eestisse saabus ka teiste rahvaste esindajaid. Kõige rohkem asus siia vene talupoegi, aga ka soomlasi, lätlasi. Vähem oli sakslasi, leedulasi, rootslasi, hollandlasi, sotlasi. Sisserändajad võtsid omaks kohaliku keele ja kombed. Pärast sõdade lõppu kasvas eestlaste arv suhteliselt kiiresti. Soodsad olud tagasid suure sündimuse. 1695. aastaks olevat Eestis veidi üle 350 000 inimese. Rootsi-Vene sõda. Kuigi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa olid Rootsi kuningriigi sõjasaak, ei rahuldanud see Venemaad, Poolat ega Taanit. Karl X tegi mitmeid sõjakäike ning Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. 1655 sügisel alustasid venelased laiaulatuslikke ettevalmistusi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ründamiseks. Tsaar alustas 1656 suvel sõda. Riia ei alistunud. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine. 1658 tehti vaherahu
liikus talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Valiti soodsamaid põllumaid ja inimlikumaid mõisnikke. Oluline osa saarlastest suundus mandrile. Eestisse saabus ka teiste rahvaste esindajaid. Kõige rohkem asus siia vene talupoegi, aga ka soomlasi, lätlasi. Vähem oli sakslasi, leedulasi, rootslasi, hollandlasi, sotlasi. Sisserändajad võtsid omaks kohaliku keele ja kombed. Pärast sõdade lõppu kasvas eestlaste arv suhteliselt kiiresti. Soodsad olud tagasid suure sündimuse. 1695. aastaks olevat Eestis veidi üle 350 000 inimese. Rootsi-Vene sõda. Kuigi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa olid Rootsi kuningriigi sõjasaak, ei rahuldanud see Venemaad, Poolat ega Taanit. Karl X tegi mitmeid sõjakäike ning Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. 1655 sügisel alustasid venelased laiaulatuslikke ettevalmistusi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ründamiseks. Tsaar alustas 1656 suvel sõda. Riia ei alistunud. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine. 1658 tehti vaherahu
Vaid vene piiri ääres jäid püsima üksikud vene külad. Peale sõda aga rahvaarv hakkas uuesti kiiresti tõusma. Ellujäänud rahvas oli noor ning elujõuline. Vaba maad oli küllalt, ja seega polnud ka uute perede loomiseks takistusi. Mõningane tagasilöök oli seoses Vene-Rootsi sõjasündmustest 1656-1658 ning 1657. aastal puhkenud katkuga. Rootsi-Vene sõda . Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa olid lepingu järgi Rootsi Kuningriigi sõjasaak, kuid see ei meeldinud Venemaale, Poolale ja Taanile. Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas 1655. aastal sõjakäiku, mille käigus hõivas Kuramaa, Leedu, Ida- 2 Preisimaa ja suure tüki Poolast. Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. 1655. aastal alustas Venemaa ettevalmistusi Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa ründamiseks. 1656. aastal alustaski tsaar sõda, lootuses haarata seni vallutamata jäänud alad. Sõda ei osutunud aga
Maarevisjoon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis- riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Pastoraat- kirikumõisad, mis olid väiksemad kui rüütli ja kroonumõisad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. Rakmetegu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala Abitegu- teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks Loonusrent- talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule( mitte raha) Moonavoor- talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, täkat
Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahva ülestõus Harju- ja Läänemaal, eestlaste toetus Rootsi võimule. Piirama Koluvere linnust, kuid nad hävitati. Palutakse abi Rootsilt, 1561-Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvanne. Rootsi väed Tallinna, tugipunkt. Poole nõudis ordu alistumist. 28.11.1561- Vilniuse leping, ordu ja Riia ppk täielikult Sigismund II Augusti valitsemise all
Eestis oluliseks osaks rüütelkonnad, mida oli kokku kolm- Liivimaa, Saaremaa ja Eestimaa rüütelkonnad. Karl XI alustas reduktsiooni ehk riigimaade tagasivõtmist. Reduktsiooni alla langes 4/5 Liivimaast, üle poole Eestimaa ja umbes 30% Saaremaast. Mõisad jäeti küll kõikidele endistele omanikkudele, kuid nad pidid hakkama seal elamise eest renti maksma. 2 Üks tähtsamaid reforme mis talurahva seisukohalt läbi viidi oli see, et pärisorjus kehtestati nüüdseks juriidiliselt. See tähendas talupoja jaoks nüüd aga seda, et nii tema kui ka tema lapsed kuulusid täielikult mõisnikule. Samal ajal võeti ka kasutusele vakuraamatud, kus oli kirjas täpselt kõik talupoja kohustused ja mittekohustused mõisniku vastu. Kuigi tihti peale ei pidanud mõisnikud nendest kinni ja lugesid seadusest välja täpselt seda nagu neile endile parasjagu sobilik ja kasulik oli. Rootsi aeg
kahesaja aasta jooksul ei toimunud ühtegi suuremat ülestõusu. Selline käitumine aga näitab, et eestlastel säilis ühtekuuluvustunne. Peale Jüriöö ülestõusu järgnes talurahva laialdane karistamine, nende õigustega arvestati aina vähem, sakslased muutusid julgemaks ning hoogsustus mõisade ehitus, mis omakorda tähendas, et on vaja töökäsi. Sõnakuulmatuse korral kasutati sõjalist toorest jõudu. Turustamisvõimaluste arenedes kasvasid talurahva koormised ja esile hakkas kerkima teoorjus. 16.sajandist mindi üle raharendile. Maarahvas hakkas vastu, asuti mujale elama, esitati kaebusi, ei täidetud koormisi. Põgenike ülesleidmiseks võeti ametisse adrakohtunikud. Sisuliselt kehtestati pärisorjus. Talurahvast ei sattunud veel täiesti õigusetusse olukorda, endiselt osaleti kohtupidamises, omsid teatud omavalitsust ja õigust vallasvarale ning osalesid maaväes. Ei sulatud ühtseks massiks, vaid säilitasid
kodukariõigus- mõisniku õigus oma alamaid karistada Mõisnik koormisi tõsta ei saa Karistuseks nüpeldati talupoega piitsa vm.ga 8. ,,vana hea Rootsi aeg" majanduslikus ja õiguslikus mõttes eestlastele Pärisorjadeks olid talupojad tehtud juba oruaja lõpul. Talupoegi hakati müüma, vahetama ja ostma. Mõisnike sissetulekud sõltusid eelkõige talupoegade arvust. Raskenema hakkas teokoorem. Mõisate arv kasvas, aga talupoeg oli ja jäi mõisniku omandiks. Mõisnikel oli kodukariõigus( võis talupoega peksta). Makse ja koormisi ei saanud mõisnik tõsta, aga kui ta seda tegi võis talupoeg ta kohtusse kaevata. 9. Kuidas mõjutas Eesti kultuurilugu Rootsi riigi usupoliitikat? Kirikud olid suhteliselt näruses seisundis. Rootsi-Poola sõda pühkis ära selle viimasegi, mis alles oli jäänud. Erandiks oli Tallinn, millest kujunes tugev luterlik keskus
alluv maapealik. (Eristaatuses olev provints) Ingerimaa kubermangu keskus oli Narva. Setumaa kuulus Venemaale. (Pljussa ja Võhandu jõe tagune maa). (Kindral)kubernerid panid paika seadused ehk patendid. Nt Browni patent. Neid nimetati väljaandja järgi, + näiteks aastaarv (täpsustus). Kõik patendid saadeti kihelkonna kirikutesse. Need, mis talupoegi puudutasid loeti kirikutes ette pärast jumalateenistusi. Rahvastik 1550 1620 1695 1698 1710 ~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ~ 330 000 ~ 170 000 Languse tingisid sõjad: U. 10% rootslasi, posi- Suur nälg (1696-97). Põhjasõda (1700-1721) Liivi ja Rootsi-Poola sõda
Esialgu vallutatud aladesse suhtutakse leebelt. Rootsi aja lõpul mõisas: Küsimused on vakuraamatus kirjas. Talupoegadelt tahetakse rohkem tööd, teoorjus. Neile surutakse luteriusku peale. Talud on hinnatud. Arvestatakse maksustamse talu. Poole kuninga valduses: 11) VÕRDLE EESTLASTE ELUOLU TAANI KUNINGA VALDUSES SAAREMAAL JA ROOTSI AJA LÕPUL RIIGIMÕISAS Õigusetu olukord. Rüütelkond otsustab talupoegade elu. Esialgu vallutatud aladesse suhtutakse leebelt. Hiljem koormised suurenevad. Maksud suurenevad. Saaremaalt veeti välja kive, puitu, vilja. Eluolu on vaesem kui mandrul, sest maa on kehv, maksud suured. 12) VÕRDLE RIIGIMÕISA RENTNIKU JA PÄRUSAADLIKU PEAMISI ÕIGUSI JA KOHUSTUSI RIIGIVÕIMU SUHTES Rentnik – Ei tohtinud anda ihunuhtlust taluperemeestele. Võis olla aadlik, lihtsalt kodanik või sõjaväelane. Rentis mõisa riigi käest, pidi maksma renti. Makse maksid rahas ja viljas. Kohustused: kirjas Vakuraamatus
arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kubermangutasandil lahendati raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad. Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas Liivimaa Õuekohtus Tartus. Viimati nim. kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi ka kohtuasjades viimaseks ja lõplikus Rahvastik. Kui 1629. aastal sõlmiti Poola ja Rootsi vahel lõpuks pikemaks ajaks vaherahu, oli sõdadele eelnevaid aegu mäletavaid inimesi järel ehk mõni üksik. Pidevates sõdades kurnatud maa andis masendavat pilti. Suur osa põllumaast oli seisnud aastakümneid harimata ja seetõttu võsastunud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. 1620 oli siinne rahvaarv <120 000. 1630-ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad
Rootsile, selle tulemusel läks kogu mandri-Eesti Rootsi võimu alla. 1645. aastal Brömsebro rahuga sai Rootsi endale ka Saaremaa ja Muhu saare, 1660. aastal Oliwa rahuga Ruhnu saare. Talupoegade ja linnaelanike olukord Maapiirkondades elanud eestlastele ei möödunud Rootsi aeg oma põhiosas sugugi mitte roosiliselt. Hoopis mõisnikud olid need, kes saavutasid suurt majanduslikku ja õiguslikku edu. Vaatamata sellele, et juba Karl IX-le oli talupoegade pärisorjus vastumeelne, kuna Rootsis endas olid talupojad vabad ning neil oli isegi oma esindus Riksdagis, jäid eesti talupojad siiski sunnismaisteks, kellel oli keelatud oma elukohta vahetada ning keda mõisnikud võisid soovi korral nii müüa, osta kui vahetada. Vabu talukohti oli palju ja mõisnikud püüdsid neid iga hinna eest täitsa, kuna mõisnike sissetulek sõltus eelkõige tema talupoegade arvust. Rootsi riigivõimu kindlustudes tõusis mõisate arv Eestis ca 1000-le mõisale
- 1629. a Ainus periood presidentkondadega! Ala jagatud kolmeks = kolm kuningat Rootsi valduste kujunemine. 1561.a kokkulepe Rootsi ja Tallinna linn, Tallinna ümbrus ametlikult Harju-Viru vasallid, (sisuliselt Harjumaa) Järvamaa aadel 1583.a Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa Põhja-Eesti ja Ingerimaa 1629.a Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Kohu Eesti mandriala 1645.a Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa, Muhumaa (saared) 1660.a Oliwa rahu Rootsi ja Poola Kogu Liivimaa, Ruhnu Asustus (lk. 94-95). 1558. a Liivi sõja algus u 250’000-300’000 1629
Kronoloogia 15581583 Liivi sõda 1560 Liivi Ordu lakkas eksisteerimast 1561 saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 Tartu Ülikooli avamine 1686 Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
