10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karolak
Õppematerjali autor
Novodevitšje kalmistul Moskvas. Eskel oli abielus skulptor Juta Eskeliga, kes oli samuti skulptor. Ta õppis Tallinna Riiklikus Tarbekunstiinstituudis (TRTKI), kuid poliitilistel põhjustel lõputunnistust ei saanud. Seevastu on ta kogu elu töötanud vabakutselise kunstnikuna ning on ka Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema tuntumad tööd on: "Piia" (kips, 1958) "Lapsed" (keraamika, 1959) "Ema" (šamott, 1963) "Kolhoosineiu" ehk "Tütarlaps kausiga" (šamott, 1964, Tallinnas Kaarli puiestee ääres) Lydia Koidula bareljeef (pronks 1972) Maria Purpuri mälestusmärk (1999) ’’Kolhoosineiu’’ Albert ja Juta Eskel Arhitektuur EV ajal Karl Burman oli esimene Eesti kutseline arhitekt ning kunstnik. Ta sündis 17.05.1882 Sumõs ja suri 10.05.1965 Tallinnas. Joonistamisega tegeles ta kodus -
Naised Vabadussõjas Melanie Laid, ka Soomusrongi Mari Eesti Vabadussõjas soomusrong Nr.1 vabatahtlik Alice Kuperjanov, Julius Kuperjanovi naine. Võttis koos mehega osa Eesti Vabadussõjast Amalie Toni, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe abistaja Mary Rehe,ka sõdur Märt, 9.jalaväepolgu vabatahtlik. Võttis koos mehe Hendrik Rehega osa Eesti Vabadussõjast. Elfriere Burk, Julie Aman, Julie Burchwardt, Olga Tomson Soomusrong Nr.2 vabatahtlikud Eesti Vabadussõjas Eva Abram Eesti Vabadussõja vabatahtlik Salme Kesler, kooliõpetajanna, kes aitas Eesti vabadussõjas Eesti sõjaväge Amalie Laar, Eesti ja soome sõjaväelaste abistaja Eesti Vabadussõjas Anna Vares, ka Peeter Ronk,
..............................88 Saksa okupatsioon..................................................................................................................................................95 1944. aasta..............................................................................................................................................................99 Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad, vallad, linnad, alevid. Eestimaa kubermangus oli neli kreisi ehk maakonda - Harjumaa, Läänemaa koos Hiiumaaga, Jörvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermangus oli Pärnumaa, Saaremaa, Viljandimaa, Tartumaa ja Võrumaa. Maakonnakeskused olid Kuressaare, Tallinn, Pärnu, Paide, Rakvere, Viljandi, Tartu. Maakondades puudus omavalitsus, see oli lihtsalt territoriaalne üksus. Vallad olid 1866a alates, sajandivahetusel 366 valda ja tasapisi vähenes, kuna neid ühendati. Vallad olid omavalitsusüksused. Vallaelanike hulka kuulusid vaid talurahvaseisus
Viimase termini kasuta- misel võetakse aluseks selle sõna autori Valter Ojakääru määratlus: “Levimuusika esmaseks tunnuseks on lihtne vorm, meeldejääv meloodia ja meelelahutuslikkus koos laialdase levikuga nootide, plaatide, raadio, televisiooni, lõbustusasutuste, teatri- ja kontserdilava kaudu” (Oja- käär 2000: 17). Asudes uurima džässmuusika käekäiku meie kultuuriruumis, peame endale aru andma, et tegemist on osaga argielu ajaloost ehk nn marginaalajalooga. Kui inimkonda ei taba mõni katastroof, omandavad vaba aeg ja selle veetmise kultuur, ühes sellega ka restorani- ja tantsu- kultuur, inimeste elus üha suurema tähtsuse. Selles on ka põhjus, miks restorani- ja džässi- kultuuri areng ajavahemikus 1918–1945, s.t kuni bebop-stiili tekkimise ja levikuni on kogu maailmas omavahel tihedasti seotud – džässmuusika oli oma arengu algkümnendeil, nagu
tähenduse avamine problemaatiline. Sõna holokaust tähistas algselt piibellikku ohverdust ja selle mõiste kasutamist võib tõlgendada ka nii, nagu oleks juutide massimõrv märtrisurma vorm, aga holokaustis ei olnud midagi püha. Termini lõpplahendus (Endlösung) kasutamine holokausti tähenduses on holokausti täideviijate keele kasutamine. Termini genotsiid kasutamine võib tunduda natside rassikontseptsiooni aktsepteerimisena. Termini genotsiid ehk rahvamõrv võttis tarvitusele ameerika juudi õpetlane Rafael Lemkin oma 1944. a ilmunud raamatus „Axis Rule in Occupied Europe“. Pärast Nürnbergi protsessi aluseks olnud Londoni lepingut ja Nürnbergi protsessi otsuseid võttis ÜRO 1948. a vastu genotsiidikonventsiooni, kus just nimelt selle terminiga tähistatakse ka juudimõrva. Paljud eelistavad heebreakeelset sõna Shoah, mis tähendab katastroofi ega ole religioosse tähendusega. Mõisted peavad olema täpsed ja selged
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on
18. sajandi lõpus tegi ood kui zanr Saksamaal läbi uuenduse: stiil jäi küll endiselt ülevaks ning sõnad ja kujundid hoolikalt valituks, kuid värsimõõduks sai kõneline vabavärss, kus rütm polnud väga kindel ja riim puudus. Just niisugused on Petersoni oodid ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loojaminemine", ,,Sõbradus" (s.t ,,Sõprus") jt. Vaadelgem neist kahte tuntumat, ,,Laulja" ja ,,Kuu". ,,Kristian Jaak Peterson ehk see, mis ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17nda eluaasta seest eluotsani." Niisuguse pealkirja pani Peterson oma päevaraamatule, mis ei ole sisu poolest tegelikult päevik, vaid filosoofiliste mõttekäikude kogu. Säilinud käsikiri täidab kaustikust vaevalt veerandi. Enamik lehekülgi jäigi tühjaks, sest surm tuli liiga vara.
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid