8.klass - Ajaloo mõisted. (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Inglismaa

1. Millised poliitilised parteid olid 19. sajandi algul Inglismaal? Millised olid nende uued nimed ja kelle huve nad esindasid? ­ Toorid ja Viigid, Toorid: Konservatiivid, Viigid: Liberaalid, Toorid esindasid vana maa-aadlit ja Viigid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust 2. Milline oli Inglismaa riikikord? ­ Parlamenaarne monarhia 3. Mis muutus Inglismaal kuninganna Victoria ajal? ­ tõusis monarhia autoriteet rahva seas. 4. Mis oli tsartistide eesmärk? ­ uus parlamendireform üleüldise valimisõiguse alusel, töötingimuste parandamine. 5. Miks iirlaste ja inglaste omavahelised suhted olid raskendatud? Miks iirlased hakkasid välja rändama? ­ Iirlased olid katoliiklased, Inglased aga protestandid, näljahäda. Vaene piirkond jne. 6. Keda toetasid föderalistid/demokraadid Ameerkias? ­ Föderalistid: põhjaosariike, Demokraadid: lõunaosariike 7. Iseloomusta Ameerika lõuna- põhjaosariikide majanduslikku elu - Põhja

Ajalugu

6

doc

Eesti, Venemaa, USA ja Iirimaa 19 sajandil, kunst

1. Kõige olulisem: Eesti 19. sajandi I poolel. Talurahvaseadused: sisu, vastuvõtmise ajad, kubermangud. Hariduselu. Talurahvaseadused: 1802 Eestimaa * vallasvara 1804 Liivimaa & Eestimaa * talukoha põline kasutusõigus * kodukariõigus * vallakohtud * magasiaidad 1816 Eestimaa * pärisorjus kaotati 1817 Kuramaa * perekonnanimed 1819 Liivimaa * maa mõisnikule * keelati elukutse vahetamine * piirati lahkumist * teorent 1849 Liivimaa * teorendi asemel raharent 1856 Eestimaa * talud müüdi päriseks talupojale Hariduselu : 1802 Taasavati Tartu ülikool. Sajandi algul asutati kubermangulinnadesse gümnaasiumid ja maakonnalinna

Ajalugu

3

doc

Eesti Vene tsaaririigi koosseisus

Eesti Vene tsaaririigi koosseisus KEISRINNADE SAJAND Balti erikord (suurvõim on aadli rüütelkonna käes) Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisaomanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadliku kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev, kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liikmeil. Rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Eesti- ja Liivimaa ametiasutustes ning kohtutes aeti asju saksa keeles, ning kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigusega. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon (põhjustas Virumaa mõisa mõisnik) Teadmist, et isegi talupojal on olemas elementaarsed õigused, ei saanud neilt keegi võtta. See asjaolu avaldus eriti kirkalt

Ajalugu

24

docx

Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia

Itaalia kuningriigi (1870) väljakuulutamisega. Venemaal, Austria-Ungaris ja Türgis alustasid paljud väikerahvad võitlust oma poliitiliste ja kultuuriliste õiguste eest. Rahvuslik liikumine - eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: a) hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena. b) tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer  c) hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest. d) nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega. Eestlaste rahvusliku liikumise kujunemise eeldused: - Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819).

Ajalugu

15

docx

Eesti 19.sajandil

ühendamise ning Saksamaa keisririigi (1871) ja Itaalia kuningriigi (1870) väljakuulutamisega. Venemaal, Austria-Ungaris ja Türgis alustasid paljud väikerahvad võitlust oma poliitiliste ja kultuuriliste õiguste eest. Rahvuslik liikumine - eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: a) hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena. b) tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu. c) hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest. d) nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega. Eestlaste rahvusliku liikumise kujunemise eeldused: - Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819). - Sunnismaisuse tühistamine. - Talupoegade majandusliku olukorra paranemine ja talude päriseksostmine.

Ajalugu

5

doc

Ajaloo Kordamisküsimused §19-24

Kordamisküsimused §19-24 1. Viini kongress: millal oli, miks tuli kokku, mida otsustati? Millal:1814 Miks: kutsuti kokku, et panna paika euroopa valitsemise põhimõtted Mida otustati: · Legetiimsuse põhimõte ehk restauratsioon ­ võimule ennistati revolutsiooni- ja Napoleoni-eelsed dünastiad. · Tasakaalupõhimõte ­ et ükski riik ei muutuks teistest tugevamaks (territoriaalsed ümberkorraldused) · Julgeolekupõhimõte ­ Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega 2. Inglismaa 19. sajandi I poolel: kas Inglismaa oli 19. sajandi alguses riik, millest teised riigid oleksid võinud eeskuju võtta? Põhjendage konkreetsete argumentidega oma arvamus (riigivalitsemine, välispoliitika, majandus, koloniaalpoliitika). Leian, et Inglismaad ei saanud pidada eeskujuks. Parlament ei arvestanud tegeliku rahva ja maksumaksjaga ja proovis iga hinna eest neid vaikima sundida ja

Ajalugu

6

doc

XX sajandi esimesed aastad Eestis

· Karl August Hermanni ajaleht "Postimees" õhutas kultuurilist arengut · 1884 alustas Tartus tööd Hugo Treffneri eragümnaasium. Vaatamata võimude piirangutele said just seal ettevalmistuse enamus Tartu Ülikooli õppimaasunud eestlased ­ Treffneri koolis oli võimalus õppida eesti keeles. · pastor Villem Reimann (1861-1917). Peale TÜ lõpetamist oli Kolga-Jaanis kirikuõpetaja. Edendas karskusliikumist, pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. · suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS). 1884 õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. Valge ja sinine arvatavasti hõimlaste soomlaste lipu eeskujul, must pärisorjuse meenutuseks, mida Soomes ei olnud. 4. Venestuse tagajärjed: a) Range tsensuur kirjasõna üle, mistõttu osa ajalehti suleti b) Varasem vilgas seltsitegevus vaibus

Ajalugu

8

doc

Eesti 19 sajandi I poolel

Kordamine. Eesti 19. sajandi I poolel 1. 1804. aasta talurahvaseadused Eesti- ja Liivimaal: sisu ja tähtsus. TV lk. 42 ül. 1. Talupoegade tähtsus pärandataval talude kasutamisõigusel: korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi talu ära võtta, ning ta võib selle oma lastele pärandada. Talupoegade tähtsus teokoormiste normeerimisel: koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupoegadel jäi aega oma majapidamise jaoks. Talupoegade tähtsus vallakohtute loomisel: talupojad valisid enda seast kohtunikud. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka maad müüa. 2. Pärisorjuse kaotamine. Perekonnanimede panek. TV lk. 42-43 ül. 3. Perekonnanimi kajastas peremehe ametit: Kängsepp, Umbleja, Müürsepp Perekonnanimi tuletati talu nimest: Külaviir Perekonnanimi pandi mõne looma või linnu järgi: Sulg, Rebane, Jänes Perekonnanimi pandi mõne

Eesti ajalugu

Kommentaarid (0)