Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Väljakutsed Eesti ühiskonna jätkusuutlikkusele-Ülesanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
alkohol, väljakutse, haridus, motivatsioon, tasud, alkoholism, sõltuvus, võimalustena, töökoormus, terav, pliiats, toetavat, tahe, perest, teekond, tasulised, vaesus, suunduvad, õed, sunnib, lahkuma, lahkuvad, saamiseni, emapalk, töötasud, peredele, tunnet, eestlasele, soodne, elades, poodides, nädalavahetusel, olekul, koolides, tervisehädadVäljakutsed Eesti riigi ja ühiskonna jätkusuutlikkusele 1) väljakutse: Erinevad sõltuvusprobleemid, nende ennetamine ja ravi tõhustamine. probleemi olemus: alkoholism ja narkomaania on Eestis väga levinud ja oleme sellega ka Euroopa kontekstis esirinnas lahendus: Tuleks alustada tõhusamat teavitustööd just lastele suunatud ohukampaaniatega. Tegeleda nendega, kellel veel pole sõltuvust. Aegajalt võiksid koolides käia asjatundjad, arstid ja ka endised sõltlased, kes saaksid tuua reaalseid näiteid oma elust. Selline väike hirm oleks lastele isegi positiivne. Alkoholi ja narkootikumide mõju all toime pandud kuritegusid tuleks
näiteks lastetoetused, siis inimestel on raske endagagi hakkama saada, rääkimata siis suurperedest. Lahendus: Riik peaks tegema omalt poolt kõik võimaliku, pakkumaks tööd noortele värsketele koolilõpetajatele ning tagama ka muud vajalikud toetused, et inimesed riigist lahkuda ei sooviks ja sooviksid rohkem lapsi perre. Noored on Eesti riigi tulevik. Väljakutse: Jätkusuutlik haridusesüsteem ja hariduse kvaliteet. Probleemi olemus: On teada, et meie riigis haridus maksab, enamus erialad maksavad ja need pole kõigile võrdselt kättesaadavad. Meie õpetajad pole motiveeritud, mis viib hariduse kvaliteeti alla. Rahva hea haridustase aga eeldab, et kvaliteetne haridus oleks kõigile võrdselt kättesaadav ja õpetajad oleksid motiveeritud ning saaksid konkurentsivõimelist palka. Lahendus: Riigi peamine hariduseesmärk peaks olema tasuta õpe ülikoolides, kõikidel erialadel ja tõsta õpetajate palka ja parandada töötingimusi
SISUKORD SISSEJUHATUS Järgnev uurimistöö on kirjutatud teemal ,,Alkohol ja teismelised". Töö analüüsiv osa hõlmab noori vanuses 12-17 eluaastat ja nende vanemaid. Uurimuse käigus on noorte nimetuse all mõeldud teismelisi ehk 12-17 eluaastaseid inimesi. Teema valisin sellepärast, et see probleem on süvenenud ning mind huvitab ka noorte teadlikkus alkoholi osas mis on alkohol, selle kahjulikkus, alkoholi alased terminid, noorte esimene kokkupuude alkoholiga, kuidas ja kelle kaudu, enesetunne alkoholi tarbimisel, üldine arvamus alkoholist, alkoholi tarbimise alampiir. Alkohol on tuntud mürk kehale, mis muudab inimesed nii vaimselt kui ka füüsiliselt nõrgaks, tuimaks. Enesekontroll enda üle väheneb. Eriti suurt alkoholi tarbimise ennetamise rõhku peab panema noortele, kes alles avastavad alkoholi olemasolu ja
Eesti,nagu pajud teised Euroopa riigid,püüdleb üha enam heaoluühiskonna staatuse poole. Meie riik pidavat olema rohkem heaoluühiskond,kui Soome, kuid sellegi poolest on meil veel palju probleeme, mis vajaksid rohkem tähelepanu. Mina võtan oma essees tähelepanu alla laste heaoluga seotud valupunktid meie vabariigis. Esiteks valin teemaks hariduse. Kõik kuni 17-aastased lapsed on kohustatud käima koolis aga on palju selliseid, kes sellega hakkama ei saa. Osadel puudub motivatsioon õppimiseks või ei saada aru koolis käimise vajadusest. Selliste laste peale vaadatakse viltu või lüüakse käega. Nii juhtub, et halbade hinnetega õpilased käivad küll koolis, kuid jäävad tihti istuma ja lihtsalt ootavad kuni 17 saavad, et siis tööle minna või niisama "loorberitel lõsutada". Miks selline olukord tekkinud on, võin ainult oletada. Vanematele ja õpetajatele tuleks õpetada, kuidas lapsi motiveerida ja neid tegutsema panna. Noored inimesed õpivad vanematelt
Sest ta oli tema pärast väga mures. Efektiivsed on programmid, mis arvestavad lapse arengutaset, kuhu on kaasatud pere ja mis on laiahaardelised (kaasavad korraga võimalikult palju aspekte). Lapse arenguga arvestamine. Lihtsam on ennetada juba lapseeas, kui hakata sellega tegelema teismeliseeas, kui paljudel juhtudel tuleb tegelda juba raviga. Lapseeas tegeldakse tervise tugevdamisega - vastavate hoiakutega, ebatervisliku käitumise ennetamisega (hoiakud: suitsetamine, alkohol, rämpstoit, vähene liikumine, haiguste vältimine). Probleemne käitumine lapseeas on tihti seotud hilisema narkootikumide tarvitamisega. Ka kliiniliselt on lihtsam töötada laste ja mitte teismelistega. Sest nende isiksus on vähem välja kujunenud, on paindlikum. Probleemid on vähem fikseerunud ja neid saab veel muuta. Kui laps kasvab halvas keskkonnas, on kaudsed mõjud juba tegelikult mõnda aega kestnud, siis peaks proovima seda jada katkestada võimalikult vara
Sama on ka vargustega: alustatkse näieks pisisvargustega ja lõpusks jõutakse suurte asjade vargusteni. Oluline on ka kodune kasvatus – kõige olulisem on see, et vanemad lähevad hommikul tööle ja laps korralikult kooli. Last ei tohi jätta tähelepanuta, sest muidu võib ta sattuda kuritegelikule teele. 1 Kuritegevus EVs ARVESTUS Soodustavad tegurid on vägivald, alkoholism ja majandusprobleemid perekonnas. Suureks soodustavaks teguriks on ka kambavaim. Noortel, kellel ei ole kujunenud enda arvamust, lasevad end kamba poolt rohkem mõjutada. Lüüakse kaasa tegevustes, mis tegelikult ei ole kooskõlas noore tõekspidamistega, kuid siiski lastakse ennast kamba poolt mõjutada. Kurjategijaks kujunetakse ka negatiivse miljöö tulemusena. Kurjategijad tulevad enamasti vaesest perest. Vanemad on enamasti lahutatud
Kuressaare Gümnaasium Alkoholism noorte seas levinud sõltuvushaigus Uurimistöö Autor: Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................2 1. Mis on alkoholism......................................................................................................3 2. Põhjused, miks noored hakkavad alkoholi tarvitama.................................................6 3.Alkoholipoliitika Eestis...............................................................................................9 3.1. Alkoholipoliitika Kuressaares...............................................................................11 4.Alkoholisõltuvuse ravi ............................
aseaineks emotsionaalsele lähedusele. Kõige kergemini tekib selline situatsioon problemaatilistes peredes, kus vanemate vahel on sagedased tülid ja erimeelsused. Samuti võib see juhtuda siis, kui vanemad on tööga niivõrd hõivatud, et neil ei ole laste jaoks aega. 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus.....................................lk.2 2. Sisukord............................................lk.3 3. Alkohol..........................................lk.4 · Mida peaks teadma alkoholist? · Mis juhtub, kui tarbida alkoholi? · Alkohol, narkootikumid, HIV 4.Narkootilised ained..............................lk.7 · Miks hakatakse kasutama narkootilisi aineid? · Mõjutajad · Mis on kanep? 5.Tubakas............................................lk.11 6.Kokkuvõte.........................................lk.12 7.Kasutatud kirjandus..............................lk.13
kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga jahmatavad. Õpilastel puudub huvi ja motivatsioon õppimise suhtes. Kuidas siis tekitada õpilastel jälle huvi kooli vastu? Kuna õpilaste õppetase ei vasta klassi omaga, eriti kajastub see matemaatikas alustatakse sealt kuhu õppetase on pidurdama jäänud ehk kuuendast klassist. Paljud õpilased on tunnistatud, et alates kuuendast klassist ei ole tehtud kooli töid aga ka seda, et kui koolis käimine ei oleks kohustuslik ei käiks nad seal üldse. Klass hoiab
.........................................................................................4 1.1 Alkoholi ajalugu ja olemus..................................................................4 1.2 Alkoholisituatsioon...........................................................................5 1.3 Alkoholi mõju organismile...................................................................6 1.3.1 Alkoholi mõju lapse organismile..........................................................7 1.4 Alkohol ja noored..............................................................................8 1.5 Ühiskondlikud probleemid.........................................................................................9 2.Uuring Tallinna 37.Keskkooli noorte suhtest alkoholiga.....................................10 2.1 Uuringu hüpotees...............................................................................10 2.2 Uuringu sisu....................................................................
Oluline on ka arvestada erinevaid antisotsiaalse käitumise kujunemise arenguteid. KOHTULIK JA KORREKTSIOONILINE KURITEOENNETUS Erinevalt traditsioonilisest kuriteoennetusest on kohtulik ja korrektsiooniline ennetus suunatud õigusrikkumisi toime pannud noorukite edasise kuritegeliku käitumise ennetamisele. Kohtulik ja korrektsiooniline ennetus jaguneb kuude kategooriasse: võimetukstegemine, hoiatamine, kogukondlikud piirangud, struktuur, distsipliin ja väljakutse, rehabilitatsioon ning rehabilitatsiooni kombineerimine piirangutega. Tegu on osaliselt kattuvate kategooriatega. Suur osa kohtulikest ja korrektsioonilistest meetmetest on ebaefektiivsed või küsitava mõjuga. Mõnevõrra paljutõotav võib olla rehabilitatsiooni rakendamine kombineeritult kogukondlike piirangutega. Parimaks korrektsiooniliseks sekkumiseks alaealiste õigusrikkujate puhul on rehabilitatsioon, milles mängivad tähtsat rolli teatud põhiprintssibid nagu konkreetsete
Millised on aga Eesti mõistes meie võimalused ja kas midagi tuleks muuta, on küsimus millele püüan referaadi lõpuks vastuse leida. 3 1. ÕPPENÕUSTAMISKESKUS Erinevatel eluetappidel langetavad inimesed kaalukaid otsuseid – mida õppida, kelleks saada, millist töökohta valida ning kuidas hoida oma teadmised ja oskused värsketena. Mõistetakse, et noorena saadud hea haridus ja langetatud valikud laovad vundamendi hilisemale elukvaliteedile. Eesti koolis ja kodudes väärtustatakse head õppimist ning edasijõudmist. Lapse õpi- ja käitumisprobleemide ilmnemisel ei taju paljud lapsevanemad ning vahel ka osa õpetajaid neid sellistena, mis vajaksid spetsialisti sekkumist või eraldi tegelemist. (Õppenõustamis...) Lapsevanemad ei taha tunnistada, et kuskil ees on probleem, millega tuleb tegeleda. Arvatakse, et probleem laheneb aja möödudes ja tihti ei
Parim näide siin oleks järgmine -nad tegelevad heategevusega. Kokkuvõttes võiks öelda, et mind hämmastas lugemise juures Russeau kompententsus ja asjade just selline nägemine. Tegelikkuses on ju ühiskond läbi sajandite ja kehaliste karistuste jõudnud välja just selliste kasvatusmeetodite juurde mille peale kirjanik tuli juba 17 sajandil. Kõik see oli juba kusagil, kellegi poolt nähtud tõhus süsteem, meie pidime selleni jõudma suure ringiga. KASVATUSSÜSTEEM INTELLEKTUAALNE HARIDUS *LASE LOODUSEL TEGUTSEDA *HOIA EEMALE KULTUURI KAHJULIK MÕJU *KÕNELDA AINULT TÕSISTE ASJADE JA TEGEVUSTE LÄBI *VAATLUS *ASJAD, MITTE SÕNAD *VAATLUS JA TEGEVUS SIDUDA TEINETEISEGA TAHTEKASVATUS *TEGUTSEDA TULEB LASTA AINULT LOODUSE TUNGIL *AIDATA AINULT VAJADUSE KORRAL *MIS ON KEELATUD, SEE NII PEAB KA JÄÄMA *“EI“ MORILISEERIVALE KASVATUSELE *MÕJUV KASVATUSVAHEND ON VABADUS *INIMTEGEVUSTE ÕIGE HINDAMINE *TOITA TULEB ENNAST OMA KÄTETÖÖGA SEKSUAALPEDAGOOGIKA *MITTE RUTATA
Samuti vajavad sotsiaalpedagoogilist sekkumist laste omavahelistest suhetest tulenevad probleemid. Läbi erinevate olukordade ja nende lahenduste, õpib laps sotsiaalseid oskusi, et elus hakkama saada. 14 Kasutatud kirjandus Hämäläinen, J. (2001). Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Leino, M. (1998). Sotsiaalpedagoogilisi mudeleid probleemsete aitamiseks. Haridus, 4, 26- 32. Leino, M. (2002). Sotsiaalsed probleemid koolis ja õpetaja toimetulek. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Kraav, I & Kõiv, K. (2001). Sotsiaalpedagoogilised probleemid üldhariduskoolis. Tartu: OÜ Vali Press trükikoda 15
kuna need pidavat kõige paremini helkima. On ju olemas ka lausa riidest, aga sellise helkiv kiht kulub üsna kiiresti maha ja siis on see samahästi kui olematu. Pole ju raske osta endale harilik viieteist kroonine helkur, kinnitada see enda tasku külge ja pimedas väljas olles välja võtta. Nii lihtne on päästa helkuri kandmisega oma elu. Ka alkoholi tarvitamise tagajärjel võib liikluses surra. Lisaks sellele, et alkohol on üldse tervise ja keha tapja, on ka selle tarvitamine enne sõiduki rooli istumist väga ohtlik. Joobes olles autoga sõites paned sa ohtu nii enda kui kaassõitjate elu. Põhjus on enamasti see, et purjus inimene ei suuda keskenduda sõidule ja ta tähelepanu on väga hajutatud. Kindlasti on vaja suhelda kaassõitjatega, kes on samas olekus ja ei pane ümbritsevat tähele. Enamik avariisid just alkoholi pärast juhtuvad
Tihti piisab ainult ühest vägivallaaktist, et panna naist aastateks salahirmu tundma. Tulemus: naine ei julge enam väljendada oma tegelikke soove ja mees ei saa aru, mis naist vaevab. Niisiis võib kokkuvõtvalt öelda: lisaks sellele, mida teie tajute vägivaldsena, tuleb vägivallana mõista kõike seda, mida ohver tunnetab vägivallana. Probleem, mis võib tunduda kõrvalseisjale tähtsusetu, võib olla selle kogejale ülimalt tõsine. Sõltuvus naisest on mehele hirmutav. Sellepärast muundab ta sõltuvuse ja naise kartuse raevuks naise vastu. Ühe vahendina püüab mees panna naist uskuma, et naine sõltub temast ega tuleks ilma temata toime. Üldiselt on kõik vägivalda kannatanud naised teinud kõik nende olukordade vältimiseks. Vägivald ei lõppe enne, kui mees võtab oma tegude eest vastutuse ja lõpetab selle tekke põhjuste otsimist naisest. Vägivaldsus ning võimu- ja kontrollitahe on nagu sõltuvused,
Alkoholitarbimise mõju Eesti ühiskonnale Lugesin läbi esseekogumiku ,,Alkoholitarbimise mõju eesti ühiskonnale". Võin öelda, et see pani ka mind meie alkoholitarbimise üle järele mõtlema. Olen kindel, et nii mõnigi essee avas mu silmad ja olen veendunud, et alkohol on Eesti riigi jaoks suur probleem. Selliste valede nagu ,,see on ju meie kultuur" ja ,,aga ma ju olen piisavalt vana" sees elamine ei aita. Alkohol on vaid tarkade inimeste jook, selles ma ei kahtle. Mõned parimad mõtted: ,,Tuleb tõdeda, et loll on see, kes endale vabandus t ei leia- nii tuuakse ka täna päeval alkoholi tarbimiseks vabandusi, et nt see meie kultuuri osa juba ammustest aegadest on ja süüdistatakse inimestes liialt levinud konservatiivsust ning suutmatust luua uusi, alkoholivabasid traditsoone. Raske on öelda, et inimene valetab, kui ta ise oma valet siiralt usub. ,,
.....................................................................................................4 3) Emotsionaalne (psühholoogiline) väärkohtlemine................................................................5 4) Lisaks loetakse laste väärkohtlemiseks ka hooletusejätmist.................................................. 6 Naiste väärkohtlemine koduvägivalla osana.......................................................................................7 Alkohol ja koduvägivald.............................................................................................................8 Perevägivald Eestis............................................................................................................................. 9 Kokkuvõte.........................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus........................................................
KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Anna Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke
õpetaja), millele peaks võimaluse korral lisanduma vanematega tehtav koostöö. 3.1 Koolivägivald Vägivald koolis on igapäevane nähtus, mille mõne vormiga on peaaegu igaüks kokku puutunud. Koolivägivald on väga levinud, kuid meie ühiskond tahab seda sageli maha vaikida. Meedia põhjal võib tekkida arvamus, et põhilised probleemid seostuvad õppimisega. Õpilased ise peavad aga koolielu kõige olulisemaks probleemiks just vägivalda. Koolivägivald on terav probleem nii Eestis kui ka teistes riikides. Õpilased veedavad suurema osa päevast koolis ja seetõttu peaks kool olema turvaline koht. Kiusamist peetakse agressiivse käitumise alaliigiks. Agressiivne käitumine on tahtlik kahju ja haigettegemine või ebamugavuse valmistamine. Kiusamise tunnusteks on tegevuse kordumine ja tasakaalu puudumine võimusuhetes. Tasakaalutus esineb mitmel viisil: ohver on füüsiliselt nõrgem kui kiusaja;
Jõhvi Gümnaasium Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamus alaealiste abordi tegemise kohta Uurimistöö Kadriliis Rääsk, Kerli Hindo 11a Juhendaja: Erika Prave Jõhvi 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus........................................................................... 3 2. Teoreetiline taust..................................................................... 4 3. Empiirilised alused................................................................... 5 3.1 Spetsialisti hinnang abordi tegemisele noorte hulgas.................................5-6 3.2 Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamused abordi kohta.................................6-8 4. Kokkuvõte..........................................................................9-10 LISAD Ankeetküsitluse põhjal tehtud tabelid .............................
» Kas su elus on olnud ka õnnelikke hetki? «Esimesed kolm aastat abielu olidki ainult õnn, armastus, idüll ja lillepidu. Kõik muutus pärast töökoha vahetust, kui öövahetustega tööle läksin.» Kas oma naisele oled tunnetest rääkinud? «Olen üritanud temaga arutada, aga reeglina ta põikleb jutust kõrvale.» Milles sa praegu oma elus lahendust näed? «Näen lahendust, et me mõlemad elukaaslasega muutuksime ja loobuksime pahedest, nagu see on alkohol nii tema kui minu puhul. Tema joob samamoodi. Päris mälukasse ei võta, aga vahel palju puudu ka pole. Kui tema joob, siis reeglina last ei ole kodus. Harvadel juhtudel, kui ta on, siis üritab laps viibida täiskasvanute seltskonnas, kusjuures tegelikult me teda keelame. Siis laps vaatab omaette multikaid ja vedeleb niisama. Lapse suhtes tunnen kiindumust, aga vahel, kui abikaasa keerab tema minu vastu üles, tekib ka solvumise reaktsioon, mis muidugi hiljem saab lapsega ära lahendatud.
Minu arvamus on selline, et kõige kasulikum saab olla noor õppiv inimene oma riigile siis, kui ta õpib headele tulemustele ja hindab seda raha, mida riik panustab tema õppele. Hiljem kooli lõpetades ja tööle asudes teenib ta tagasi selle raha, mis omal ajal kulutati riigi poolt temale ja tema õppele, sest nii oleks aus. Sest nagu ütleb vanasõna: "Tasuta lõunaid ei ole olemas!". Kindlasti üheks väga suureks probleemiks Eestis on noorte haridus. Aina enam on neid noori, kes jätavad kooli pooleli, lähevad tööle ning aastate pärast on nad hädas, kuna keskhariduseta on peaaegu võimatu tööd leida. Mis on viinud noored nii kaugele, et loobutakse ja antakse alla nii õppimises kui ka muus? Väga palju on neid, kes on suurtes õpiraskustes ning neil ei ole raha, et palgata endale eraõpetajat või võtta lisatunde. Siin on koht, kus meie, noored inimesed, saame oma ligimest aidata. Mina olen selle poole juba ühe sammukese teinud
Olulised on siinkohal ametnikud, kes peavad oma käitumisega ja isiksuseomadustega olema eeskujuks noortele ja neid vajadusel õigele teele suunama. Enda tööst lähtudes julgen väita, et riskinoored võrduvad sõnadega probleemsed noored. Noorel, kes kuulub riskirühma on alatasa erinevat sorti probleeme. Sealt tulevad koolikohustuse mitte täitmine, kodust ära jooksmine, õigusvastased teod, kokkupuude politseiga jne. Sinna võib liigitada noored, kellel on nii majanduslikud raskused, sõltuvus probleemid, samas ka raskustega emotsionaalse ja vaimse poolega. Riskikäitumise puhul on suur tõenäosus saada kahjustatud. Selline käitumine on vabatahtlik, seega kooskõlas inimese identiteediga (vajaduste ja hoiakutega). Kahjustus võib haarata erinevaid eluaspekte - füüsilist tervist, psüühilist tervist, sotsiaalset positsiooni ja kindlasti ka üldist tulevikuperspektiivi. (Eik, Riskikäitumisega noor)
tasuta lõunasööke, kui tahame loota sõja korral riigikaitsele, töö kaotamise korral toetusele, haiguse korral ravile, tuleb täita oma kohust ning tasuda makse. Riigil on palju valdkondi, mis vajavad väga suuri ressursse. Toon välja riigi suurimad kuluallikad, mis tagavad riigi toimimise, aga ainult siis kui, meie maksumaksjad, oma kohust täidame. Riigieelarvesse laekunud tulu jaguneb paljude valdkondade vahel juba sotsiaalsfääri kulub 57% riigitulust, mille moodustavad haridus ja julgeolek. Julgeoleku tagamine tulevikus 3 Eesti on väike riik, mille tõttu on väga oluline keskenduda julgeoleku sektorile. Riigikaitse tähendab seda, et lisaks sõjalisele riigikaitsele ja sisejulgeoleku tugevdamisele peab riik suunama oma tegevusi tsiviilsektorile, rahvusvahelisele tegevusele ja elutähtsate teenuste toimepidavuse kindlustamisele (Vabariigi valitsus, 2016). Eriti oluline on tihendada koostööd
11. klass Juhendaja: Mailis Tarendi Aravete 2012 SISUKORD 2 ANNOTATSIOON Töö pealkiri Noorte alkoholi ja tubakatoodete tarbimisharjumused Uurimistöös on teksti ....5.....lk tabeleid, jooniseid .......15....tk lisasid.....2....tk kasutatud allikate arv ....7.... tk Referaat Töö probleem oli noorte suitsetamine ja alkohol, selle tarbimine ja tarbimisharjumused. Eesmärk teada saada ja uurida noorte suitsetamise ja alkoholi tarbimisharjumusi. Uurimustöö koosneb kirjanduse ülevaatest ja uurimuslikust osast ehk koostatud küsimustikust. Kirjanduse ülevaates kirjeldatakse ja tutvustatakse alkoholi ja suitsetamisprobleeme, tarbimisi ja tarbimisharjumusi noorte seas. Andmeid kogusin veel koostatud küsimustikust, mis sisaldas kokku 14 küsimust. Küsitlusele oli vastanud 66 noort.
haigusele: Suitsetamine Südamehaigused Toitumine Vähktõbi Kehaline Krooniline kopsuhaigus Tervishoiusüstee aktiivsus mi rolli alkohol Diabeet muutmine terviseedenduses Nelja bioloogilise Parandada riskifaktori mõjutamine: sotsiaalmajanduslikku Ülekaalulisus keskkonda kontrollides nelja Hüpertensioon
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on
RIIGI RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS 1. RIIGI RAHVAARV Rootsis elab 9 088 728 inimest (1) (2011) . Minu arvates on see suhteliselt väike riik , arvestades , et on mitmekümneid kordi suurema rahvaarvuga riike . Kuid Eesti mõistes on see keskmine riik . Ning samuti on keskmine ta võrreldes teiste Euroopa riigiga, näiteks nagu Hispaaniaga (46 754 784) . Umbes sama rahvaarvuga, nagu Rootsi, on veel riigid nagu Haiti (9 719 932), Benin (9 325 032) ja Austria (8 217 280) . Rootsi rahvaarv on viimase 21 aasta jooksul olnud väga stabiilne ja on seda (2) statistika andmete järgi ka järgnevad kümme aastat . Selle saidi andmete järgi peaks umbes 2020 ndal aastal Rootsi rahvaarvu kasvutempo hakkama langema 0,5 võrra ,umbes iga viie aasta järel . Negatiivseks muutub kasvutempo eeldatavalt 2030 ndal aastal . Siis hakkab rahvaarv vähenema . Langev trend kestab umbes 2040 nda aastani ning siis hakkab taas samas tempos rahvaarv kasvama , ning jääb taas stabiilseks sa
• uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida • vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus • madal enesehinnang • isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsiooni janulisus, motoorne rahutus, hüperaktiivsus jne) • ebarealistlik optimism • kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim • soov muljet avaldada kellelegi olulisele • kättesaadavus • pere-, lähedus- ja turvatunde puudumine • sotsiaalmajanduslik taust, haridus Suitsetamine • Enamik püsisuitsetajaid on alustanud noorukina ning põhiosa neist pärineb kodudest, kus suitsetamine on tavaks. • Eakaaslaste mõju on vähemoluline. Tegemist ei ole pärilikkuse, vaid eeskujuga -suitsetamine justkui võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma. • Eestis on suitsetamise eeskujuks iga teine pere, kus kasvavad lapsed. Sealt võrsub 80% tubakatarbijate uuest põlvkonnast. Suitsetamine Põhjused, mis tõukavad inimesi suitsetamisele :
supilusikatäis suhkrut! Alkohoolsed joogid jaotatakse kolme rühma: · kanged alkohoolsed joogid alkoholisisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid) · lahjad alkohoolsed joogid alkoholisisaldus 622 mahuprotsenti (veinid, vermutid) · vähese alkoholisisaldusega joogid alkoholisisaldus 0,56 mahuprotsenti (õlled, siidrid) Kui inimene joob, imendub alkohol maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. ALKOHOL KEEMILINE AINE ETANOOLI MÕJU INIMORGANISMILE Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid
üleliigne ehk vajamatu. On selge, et oma lapsesse kiindumine ei ole alti kerge, sest lapse lakkamatu nutt võib põhjustada paanikahoo, mis viib lapsevanema tegema tahtmatuid ja läbimõtlematuid asju. Lisaks sellele võib vanemat peale lapse ilmale tulekut tabada depressioon, kus ta ei ole oma lapsest huvitatud ja hiljem võib lapsega kontakti saavutada sootuks raske olla. Enesetapu põhjusteks võivad olla veel töötingimused, tööpuudus, majanduslik surutis ja alkohol kuid tavaliselt on selleks siiski palju intiimsemad ja sügavamad põhjused. Kodukahjustuse seisukohast on kõige olulisemad intiimsed valed, seda võib nimetada eluvaleks. Eluvale tähendab, et inimene elab teatud ebatõe võimuses. Esineb mingi arusaam, mille tõepärasuses ei kahelda kunagi. Näiteks kui vanemad nimetavad last juba maast madalast saamatuks, siis ei saagi see laps kunagi teisiti mõelda, sest talle on seda kogu aeg öeldud. See ei
Peaksin ma linna minema siis oleks oma tunniaja sõit. See oleks väga nõme. Inimesed koolis on sõbralikud ja tuttavad. Nendega on kaua koos oldud ja ei tahaks siit ära minna. Maal on elu täiesti välja suremas. Küll suletakse pangaautomaate, tuletõrje komandosid ja varsti juba koole. Kui Leisi keskkooli osa suletakse siis on suur tung linna koolidesse.`` Õpetajatele ei meeldi samuti selline asi. Nad on harjunud, et saavad tunde anda ka vanematele õpilastele. Nende palk ja töökoormus väheneksid märgatavalt. Ühiskonna ja ajaloo õpetja Sander Sulg: `` Ma arvan, et see on praegu paratamatu, sest õpilaste arv väheneb. Kui ma asja isiklikult vaatan siis muidugi minu koormus vähenab poole võrra, ka palk väheneb. Selles suhtes ma muidgi ei ole nõus sellega, et see keskkooli osa ära kaob aga samas ma ka ei näe siin vastupidist võimalust. Sinna kahjuks midagi teha ei anna, et see suletakse. Õpilastele on see raske, ilmselt
annaabi.ee 
