kallinemisest, samuti mängib keemiatööstuses olulist rolli ka keskkonnahoiuga seotud kulutuste suurenemine. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Keemiatööstuses jätkus kiire tootmismahtude kasv. Samas töötajate arv liikus endiselt langustrendil, millega kaasnes tootlikkuse paranemine. Keemiatööstuse tootmis- ning müügimahud on viimastel aastatel kiirelt kasvanud. 2005. aastal tõusis tootmismaht 15%, müük kasvas ligi veerandi võrra. Sektori müüki vedas suures osas eksport. Seoses nafta kallinemisega tõusid keemiatoodete toorainete hinnad ja seetõttu ka Eestis valmistatud toodete hinnad. 2005. aastal kerkisid tootjahinnad keemiatööstuses 10%, samas suurusjärgus kasvasid ka ekspordihinnad. Kõrge nafta hind on soodsalt mõjunud Eesti põlevkivil baseeruvale keemiatööstusele, tõstes nende konkurentsivõimet. Soodne turuolukord võimaldas suurendada põlevkiviõli müüki välisturgudele, aastaga suurenes selle eksport 2/3 võrra
Ikla KARULA 50 km Looduskaitseala Oandu-Ikla matkarada Maastikukaitseala Ikla Matkarajale jääv huvipunkt Rahvuspark SOOMAA Rahvuspargi nimi Allikad: Statistikaamet, Keskkonnateabe Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus Heitvee reostuskoormus, 2002–2011 Tonni 3000 2500 2000 Üld- lämmastik 1500 Orgaanilised
Tartumaal küsitletud 56 väikesest ja keskmise suurusega ettevõttest plaanib 27 protsenti - peamiselt on need üle kahe miljoni eurose käibega firmad siseneda uutele eksportturgudele ning 21 protsenti plaanib kasvada praegustel turgudel. Uuendustegevusi toodete või teenuste vallas kavandab järgmisel aastal 21 protsenti vastanutest ning investeeringuid 39 protsenti, kusjuures lõviosa ehk 30 protsenti kavatseb investeerida üle 30 000 euro. Investeeringud lähevad seadmetesse ja võimsuse kasvatamisse, samuti välisturul kasvamisse. 84 protsenti vastanutest näeb 2013. aastal käibe kasvu, kusjuures 37 protsendi arvates kasvab käive vähemalt 15 protsenti. Ligi kolmandik vastanutest kavatseb töötajaid juurde võtta. SEB viib oktoobris ja novembris läbi suure nõustamisprojekti, mille raames külastavad panga esindajad ligikaudu 900 Eesti väikest ja keskmise suurusega ettevõtet kõigis 15 maakonnas.
perioodil riiki sisse tulnud ja riigist välja läinud rahavood. Seda võib nimetada ka kokkuvõtteks, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss koostatakse raamatupidamislikke arvepidamise printsiipe järgides, st ta koosneb passiva ja aktiva poolest ning iga tehingut kirjendatakse kaks korda. Aktiva poolele kantakse tehingud, mille tagajärjel riigi majandusagentide ostujõud suureneb eksport, kapitali import, saadud ülekanded. Passiva poolel on raha väljaminek import, ülekanded välismaale, laenude andmine, reservide suurendamine. Muutusi bilansis kirjeldatakse kontodel. Konto on kahepoolne tabel, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks1 ja paremat poolt kreeditiks. Kreedittehingute käigus saadakse makse välismaalt ja riigi kasutada olevate finantsressursside maht kasvab, deebettehingud näitavad
puidumass 6 mln t Toodangule kulunud puit 104 mln m³ Allikas: Federal Forestry Agency, Russian Forestry Review, 2007 5 2. Ülevaade Venemaa metsatööstusest Metsatööstuse ajalugu ulatub Nõukogude Liidu plaanimajanduse aegadesse ning seetõttu on tootlikkus olnud madal. Nõukogude Liidu lagunemise järel kannatas metsatööstus sisemise nõudluse järsu languse tõttu ning olulised investeeringud infrastruktuuri peatusid. Metsatööstuses on hõivatud pea 900 000 Venemaa elanikku ning tööjõu suhteliselt madala hinna tõttu kasutatakse mitmete tegevuste puhul endiselt käsitööd. Joonis 2.1 näitab lisaväärtust töölise kohta Venemaa erinevates tööstussektorites. Jooniselt on välja jäetud naftatööstus, sest selle sektori ebatavaliselt kõge väärtus (325 865 eurot) ei ole Venemaa tööstuse üldist taset arvestades kindlasti esinduslik. Antud joonise puhul tasub esile tuua
erinevate muutujate kohta. Autor loodab, et ainetöö koostamine antud teemal toob parema selguse ekspordis toimuvast. 1. MUUTUSED EESTI EKSPORDIS 2008-2011 Eksport on lihtsalt ja ülevaatlikult öeldes kaupade ja/või teenuste müümine välisriiki ehk Eestist välja.Kuna ekspordi puhul on tegu eelkõige käibemaksuseaduse mõistes majandustehinguga, siis õiguslikul tasandil reguleerib käibemaksuseaduse § 5 kauba ekspordi mõistet.[1] 1.1 Eksport aastal 2008 Aasta 2008 oli Eesti majanduses küllaltki raske aeg, kuid ekspordis see ei kajastunud. Välja müüdud teenuste ja/või kaupade protsent oli kasvanud 5,4% võrreldes eelneva aastaga. Suurim tõus tekkis just kolmandas kvartalis kus tõusu numbrid ulatusid 15%-ni. Muidugi selline näitaja tulenes ka suuresti 2007. aasta III kvartali kesisest olukorrast. Olulisematest kaubagruppidest toetasid ekspordikasvu enim metallid ja metalltooted ning keemiatooted
ja katusekattematerjalid) kui ka siseviimistlus, pakkematerjalid ja DIY (do it yourself) mööblidetailid. Eesti puitplaaditööstus on viimastel aastatel tootnud maksimumvõimsustel, kuid tootmismahtude laiendamisega ollakse väga ettevaatlikud. (Eamets et al. 2005) 4 Nagu graafikult (Joonis 1) näha võib on tootmismahud pidevalt kasvanud, tehes seda viimastel aastatel keskmiselt 8% aastas. Eesti Statistikaamet esitab puitkiudplaatide andmed kahjuks ruutmeetrites nii, et võrdlus FAO-ga muutub keeruliseks. Puitkiudplaatide toodangu langemine poole võrra FAOSTAT andmetes on arvatavasti seotud andmete esitamiskorra muutustega - tuuletõkkeplaat arvati eraldi kategooria alla kuuluvaks. Statistikaameti tabelist ( joonis 2) joonistub ilmekalt välja AS Repo Vabrikute 2006. aasta otsus puitkiudplaatide tootmine lõpetada ja keskenduda oma põhitootele puitlaastplaadile. Joonis 1
Täielik majandusliit on Euroopa Liidu lõppeesmärk. Eesti Vabariigi väliskaubanduse bilansist läbi kolmeteistkümne aasta 1994 -2006 Eestis on viimastel aastatel palju räägitud jooksevkonto defitsiidist. Eesti jooksevkonto defitsitsiidi põhjus on selge, see on väliskaubandusbilansi puudujääk. Väliskaubandusbilansi saame, kui riigi ekspordist lahutame selle riigi impordi. Väliskaubandusbilanss on positiivne, kui eksport ületab impordi, ja negatiivne, kui import ületab ekspordi. Samas on Eesti väliskaubandus aastatel 1994-2006 arenenud tormiliselt: nii kaupade välja-kui sisseveo maht on alates 1994 aastast suurenenud ligi kaheksa korda.Ka ekspordi ja impordi aastakasv on olnud muljetavaldav, ulatudes enamikult aastatel kahekohalise numbrini (vt tabel 1 ja joonis1).Nii ekspordi kui ka impordi kasvu tippaasta oli 2000 aasta,mil kaupade väljavedu suurenes üle 50% ja
Tartu Raatuse Gümnaasium Viljam Viljasoo Eksport kui Eesti Vabariigi majandusliku edukuse mõõdupuu Referaat Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................1 Eesti ekspordi ajalugu.................................................................
aasta 6. detsember. Rahvuslik püha iseseisvuspäev 6. detsember. Põhiseadus on pärit 17. juulist 1919. Seaduslik süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi. Põhinäitajad: Koht maailmas RTK järgi 32 RTK ühe elaniku kohta: 18 850 $ Maksebilanss: 1,1 mrd$ Inflatsioon: 0,4% Tööpuudus: 18, 2% Soome majanduse tugevad küljed: tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde. Soome majanduse nõrgad küljed: 1980. aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. aastal 22%)
kasvuni 1997. aastal. See kasv saavutati hoolimata probleemidest, mis kerkisid maailma finantsturgudel, sealhulgas ka Eesti rahaturul 1997. aasta neljandas kvartalis. Üldine majanduskeskkond muutus 1998. aasta hilissuvel, seda põhjustas eelkõige välisnõudluse vähenemine. Kui esimese poolaasta kaupade ekspordi tase oli möödunud aastaga võrreldes kasvanud 28,1%, siis neljandas kvartalis vaid 2,1%, samal ajal kui neljanda kvartali impordimaht vähenes üle 10%. Siiski väljendub aasta tulemus välistasakaalu suhtes positiivsena: ekspordi kõrgem kasvutempo võrreldes impordiga tõi kaasa jooksevkonto defitsiidi vähenemise, rekordiline välisinvesteeringute sissevool aga kinnitas välisinvestorite usalduse kestmist, hoolimata majanduskasvu olulisest aeglustumisest. Inflatsioon. Kõrge inflatsioonitempo oli peamine hind, mida Eesti pidi maksma ülemineku eest turumajanduslikule süsteemile ning see puudutas kõiki
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem. On tõsi, et Eesti on kõrge
Samuti on võimalik näha kaardilt, et mingi osa naftast läheb mööda torustikke Iisraeli, Iraaki. Samuti on näha mitmeid juhtmeid jooksmas Pärsia lahe poole, s.t et suur osa on ka transpordil tankeritega. · Saudi Araabia ei tegele ka elektrienergia importimisega. Kõige rohkem imporditakse naftat(79 250 barrelit päevas) Joonis : Nafta ja maagaasi infrastruktuur Lähis-Idas Allikas: EIA Joonis : Nafta eksport tuhandetes barrelites päevas Allikas: Wikipedia 2. Elektrienergia tootmine Saudi Araabias Saudi Araabias toodetakse elektrienergiat soojuselektrijaamades maagaasist ja naftast, kuna need on ainukesed maavarad, mis on lihtsasti kättesaadavad. Seega ringdiagrammi pole võimalik joonistada (pole lihtsalt mõttekas) Joonis : Saudi Araabia elektrienergia tootlikkus ja kasutamine Allikas: EIA · Saudi Araabias on elektrienergia tootmise hulk suur
.... 51 8. Vesiviljelus .............................................................................................................. 53 8.1.Vesiviljelusettevõtted ......................................................................................... 53 8.2. Kasvatatavad liigid ja vesiviljelustoodang........................................................ 53 8.3. Tööhõive ja sotsiaalmajanduslik olukord ......................................................... 54 8.4. Toetatud investeeringud .................................................................................... 54 8.5. Kalahaigused ja nende tõrje .............................................................................. 55 8.6. Vesiviljelussektori SWOT ................................................................................ 56 8.7. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 56 9. Püügikorraldus ja järelevalve ................
Sekundaarnesektor: 1. Kõige tugevam on Soome nendes valdkondades: puidu-, metalli-, inseneri-, telekommunikatsiooni- ja elektroonikatööstus. 2. Soome on silmapaistev nii tehnoloogia ekspordis kui ka idufirmade edendamisel. 3. Näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, mängu-, puhastehnoloogia- ja biotehnoloogiasektoris. 4. Soome tööstuses on kõige tähtsamad metallid ja metallitooted, elektroonika, masinad ja teaduslikud instrumendid, laevaehitus, paberimass ja paber, toiduained, kemikaalid, tekstiil, rõivad. Tertsiaarne sektor: 1. Soomes on väga industrialiseeritud ja suures osas vabaturumajandus. 2. SKT inimese kohta on peaaegu sama kõrge kui Austria ja Hollandi oma ning pisut üle Saksamaa ja Belgia oma. 3. Kaubandus on oluline, kuna eksport moodustas viimastel aastatel SKPst üle kolmandiku. 4
● Hindade võrdsust ● Mitme valiku kättesaadavus ● Tõstab inimeste elatustaset 2. andke lühike ülevaade rahvusvahelistumise ajaloolisest ülevaatest? Merkantilismi peetakse esimeseks rahvusvahelist majandust käsitlevaks teooriaks ning merkantilismi domineerimine rahvusvahelistes suhetes kestis Lääne-Euroopas kuni 18- sajandi viimaste kümnenditeni, kuid ta hakkas oma mõjuvõimu kaotama. Merkantilistide põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne import ning seega tuleb eksportida rohkem kui imporditakse. Ta peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Rahvusvahelistumise kontseptsiooni sõnastasid 70ndate teisel poolel kaks Suurbritannia majandusteadlast - Buckley ja Casson. Buckley ja Cassoni teooria kohaselt saavad suured ettevõtted laiendada oma tegevust tervikliku sisemise struktuuriga, välistades konkurentide oskusteabe. 3
Märke omistatakse veel ökotoodetele ja Eestis kasvatatud aiandussaadustele. Põllumajandussaaduste turu läbipaistvuse tagamiseks ja Eesti toodete konkurentsivõim hindamiseks teostab Eesti Konjunktuuriinstituut Põllumajandusministeeriumi tellimusel alates 2002. aastast hinnamonitooringuid ja erinevaid turu-uuringuid. Kokkuvõtteks võib öelda, et käesolevaks ajaks on toidutööstuse nõuetele vastavusse viimiseks vajalikud investeeringud suures osas tehtud ning nende olulist suurenemist pole ette näha. Samas ei ole Eesti ettevõtjad veel alustanud investeeringuid keskkonnanõuete täitmiseks ning jätkuvalt mahukaks kujunevad tootearenduse ja -kvaliteediga seonduvad investeeringud. ö Võrreldes põllumajandussektoriga on toiduainetööstusesse tehtud välisinvesteeringuid suhteliselt palju. Esikohal on õlletööstus, kus välisosalusega ettevõtete netokäive moodustab kogu sektori netokäibest peaaegu 80%. 2002
............................................................................................................9 3. EESTI JA ROOTSI MAJANDUSSUHTED.........................................................................10 3.1 Majanduslepingud................................................................................................................10 3.2 Kaubavahetus..............................................................................................................12 3.3 Investeeringud............................................................................................................14 Kokkuvõte.........................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................16 2 Sissejuhatus
Madalaim oli viimaste aastate tööpuudus septembris 2011 7,2% ja märtsis 2012 7,3% olles natuke üle 2009 aasta alguse näitajatest, mil töötuse protsent oli 6,8. Kõrgeim oli tööpuuduse protsent mais ja detsembris 2009 - 8,9% ja aprillis 2010 - 9,1%. 3. Väliskaubandus Kaubavahetuse käive, mis majanduskriisi aastatel oli väikeses languses, on alates 2010. aastast taas stabiilsele tõusuteele pöördunud. Viimasel viiel aastal on import kasvanud mõnevõrra kiiremini kui eksport, mistõttu kaubavahetuse ülejääk on mõnevõrra vähenenud. Veidi enam kui poole Rootsi väliskaubandusest moodustab kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega, 2011. aastal oli ELi osakaal kogu ekspordist 56% ja impordist 68,7%. 2012. a. esimesel poolaastal oli Rootsi kogueksport 609,2 mld SEK ja import 565 mld SEK (saldo +44,2 mld). Tabel 5- Väliskaubanduse maht aastatel 2003-2011 (miljardit SEK) 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Selles protsessis oli Soomel oluline roll, kuna Soomel olid teadmised lääne turgude kohta ning Soome täitis ka vahendaja rolli Eesti ettevõtjate jaoks. Samuti kirjutasid 1992. aastal Eesti, Läti ja Leedu alla Balti vabakaubanduslepingule, mis jõustus 1994. aasta aprillis. Alates sellest ajast hakkas Eesti „jalad alla saama“ nii ekspordis kui ka impordis. Mõlemad hakkasid iga aastaga aina tõusma, kuid mitte väga suure kiirusega. Eestis on alati olnud import suurem kui eksport. Enim imporditi kütuseid ja muid tooraineid nagu näiteks puuvilla, mis oli oluline tooraine tekstiilitööstuse jaoks. Samuti imporditi masinaid, mehhaanilisi aparaate ja elektriseadmeid. (Väliskaubandus... 2017) Kuna Eestis oli import suurem kui eksport (kuigi mõlemad aastatega suurenesid), siis selle tulemusena oli Eestis ka väliskaubandusbilansi defitsiit. 1994. aastaks moodustas väliskaubanduse defitsiit 4,6 miljardit krooni (u 29,3 miljonit eurot) ehk 11,9% kogu
investeeringuid. Investeeringute finantseerimiseks katteallikate leidmine on aga küllaltki keeruline olnud, kuna elektri puhul kuulub põhivõrk Eleringile, mis on riigi omandis. Eesti on osa vajalikust summast on saanud Kyoto protokolli raames saadud kvootide müügist, Euroopa Regionaalarengu Fondist, kui ka elektrihinnale lisatud võrgutasudest. Nimelt võrgutasud moodustavad ligi 36% elektriarvest ning sellest omakorda 37% moodustavad elektrivõrgu investeeringud. Avatud elektriturule üleminekuga kaasneva elektrihinna tõusuga seoses on olnud küllaltki tugev surve ka võrgutasusid vähendada, kuid selge poliitilise otsusena pigem rohkem põhivõrku uuendada, kui elektrihinda madalamana hoida on otsustatud sellest loobuda. (Ibid.) Kyoto kasvuhoonegaaside kvoodi müümisest saadud raha eest on loodud ka mitmeid hoonete renoveerimisprogramme, mille eesmärgiks on olnud ehitisi energiasäästlikumaks muuta
osakaal taas tõusma. Jaapan saab 22,9 % oma naftast Araabia Ühendemiraatidest, 22,4 % Saudi Araabiast ja 13,8 % Iraanist. Jaapan on nafta 4,7 mln barreli suuruse ööpäevase rafineerimisvõimsusega USA ja Venemaa järel kolmandal kohal maailmas. Mugavuse ja ökoloogilise puhtuse pärast on kiiresti populaarsust kogumas vedelgaasi tarbimine: maagaasi import Jaapanisse on kasvanud 16 mln tonnilt 1980. a 55 mln tonnile 2002. a. 5.11. Ehitus Planeeritud investeeringud ehitusse 2003. a rahandusaastaks ulatusid 10,8 %-ni SKT-st, mis on madalaim tase alates 1980. aastast. Riigihangete osakaal on 42,3 % ehitusinvesteeringutest, mis paneb ehitusfirmad suuresti sõltuma avalikust sektorist. Planeeritav summa on 53 990 mlrd jeeni (1990. 81 440 mlrd), sellest avaliku sektori osakaal 22 860 mlrd jeeni. 2002. rahandusaastal läks pankrotti 5752 ehitusettevõtet, mis tähendas kolmandat järjestikust aastat, kus pankrottide arv ületas 5700 piiri
turunishid.11 Eestis on loodud teadusparke, millest suurim on ligi 30 teadus- ja tehnoloogiamahukat toodangut andvat ettevõtet ühendav Tartu Teaduspark. Tartu Teaduspark pakub liikmesfirmadele soodsalt kasutada oma infrastruktuuri.12 Eestis on teisigi firmade kooslusi. Tallinna Tehnoloogiapark pole hoogu sisse saanud. Tallinna Elektroonikakeskus, kus põhilisteks tegevusvaldkondadeks on arvutustehnika, tööstusautomaatika ja elektroonika, funktsioneerib aga edukalt. Eestisse välisinvesteeringuid meelitav Välisinvesteeringute Agentuur on seadnud üheks prioriteediks investeeringute toomise kõrgtehnoloogilisse tootmisse. Välisinvesteeringute Agentuuri regionaaldirektori Mait Marroni sõnul on mitmed projektid töös, suuremad on meditsiinitehnika osade ja arvuti- osade tootmise projektid. Marroni sõnul on Eesti eelisteks tootmise odavus, tellimuste kiire täitmise võimalus tänu asendile ning personali hea ettevalmistus.13
elanikkond ning laialdane sotsiaalhooldussüsteem, mis kokkuvõttes tagab kõrge elustandardi. Rootsi majanduspoliitikat iseloomustab eelkõige madal inflatsioon ning valitsuse rahanduspoliitika stabiilsus. Samuti on iseloomulik laiaulatuslik tulude ümberjaotamise poliitika, mida võimaldavad kõrged maksud ning ohtrad tööturupoliitilised programmid (riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuuduse madalal hoidmisele. 1990. aastate alguse majanduslangus tõi kaasa fiskaal- ja monetaarpoliitika karmistamise, mille peamiseks eesmärgiks oli inflatsiooni ohjeldamine. Paranenud rahvusvahelise majanduskliima ning kiire IT-sektori arengu mõjul väljus riik majanduskriisist, misjärel makromajanduslikud näitajad on taas tõususuuna võtnud ning ka majanduskasv on olnud OECD riikide keskmise tasemel. 3.2.Majanduskasv 2006. aastal oli sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv 4,2 %, mis on suurim alates 2000
keskmist. Inflatsiooni kiirenemine on peamiselt tingitud kütusehindade tõusust maailmaturul. Eluasemeturg on Hispaanias viimastel aastatel olnud selgelt ülekuumenenud - alates 1997.a. on hinnad kerkinud pea 150%. Elamuhinnad tõusid aastatagusest näitajast 8,4%, sest kõrged kütusehinnad tõstsid ka elektrihindasid 4.3 Väliskaubandus Hispaania väliskaubanduse maht on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. 2007. aastal suurenes eksport 11,6% moodustades 256,7 miljardit dollarit ja import 13,2% moodustades 380,2 miljardit dollarit. Väliskaubandussaldo oli seega negatiivne. Kaubandusdefitsiidi põhjuseks peetakse Hispaania toodete madalat konkurentsivõimet, kütuse, kemikaalide ja masinate kasvanud impordinõudlust ning kütusehindade kasvu. Kaubandusdefitsiiti kompenseerib mõnevõrra ülejääk teenustekaubanduses, eriti turismi ja finantsteenuste osas. Vastavalt WTO 2006. aasta andmetele, oli Hispaania maailma 17
impordi kasv oli tugevast sisenõudlusest tulenevalt jätkuvalt kiire, oli tulemuseks rekordiline jooksevkonto puudujääk ning käibemaksu oodatust suurem laekumine. Aktsiise laekus aasta lõpuks 4,16 miljardit krooni. Kütuseaktsiisi ülelaekumise peamiseks põhjuseks oli paranenud maksuadministreerimine ning salakütuste tarbimise hinnanguline vähenemine. Teiste aktsiiside tagasihoidlikuma laekumise põhjuseks oli aasta lõpul märgatavalt vähenenud nõudlus alkohoolsete jookide ja tubakatoodete järele võrreldes 2002. aastaga. Alates 2003. aastast hakati esmakordselt kajastama tulude jaotuse all ka toetusi, mis sisaldavad EL eelstruktuurivahenditest laekunud summasid. Aastaga laekus toetusi 1,389 miljardit krooni ehk 73,79 protsenti aastaks kavandatust. 7 Tiia Saarna, Kaili Olgo
Tallinna Inglise Kolledz Geograafia Robert Paal 9a klass EESTI VÄLISMAJANDUSIDEMED - EESTI EKSPORT Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Autori hinnangul on Eesti välismajandussuhted ning kõik sellega seostuv hetkeseisuga väga aktuaalne teema, seda eriti ajal, mil räägitakse Eesti integratsioonist teiste Euroopa riikidega. Inimesed peaksid olema teadlikumad nimetatud suhetest ning nendega kaasnevatest
1. KORTERITE OSTU JA MÜÜGI DÜNAAMIKA JÕHVIS JA NARVAS PERIOODIL 01.01.2012 – 30.06.2015 2012 aastal oli Jõhvis korterite müügiarv 156, järgmisel aastal aga juba 215, mis näitab 38% tõusu (s.o. 59 tehingu võrra). 2014 aastal aga tehingute arv vähenes 6 võrra ning kokku oli tehinguid 2014 aastal 209, s.o. langus 3% võrreldes 2013 aastaga, kuid samas tõus 34% võrreldes 2012 aastaga. 2015 aastal tehtud tehingute arvu kohta saame teha ülevaate esimese kahe kvartali kohta. Maaameti andmetest nähtub, et võrreldes sama perioodiga 2014 aastal (s.o. kaks esimest kvartalit), on toimunud hinnalangus 27,6% (s.o. 33 tehingu võrra väiksem). Narvas oli 2012 aastal tehingute arv 652 ja juba järgmisel aastal (2013) oli tehingute arv 669. Võrreldes 2012 aastaga oli tehingute arvu tõus 2,5% (17 tehingu võrra). 2014 aastal oli tehingute arv 693, mis tähendab samuti tõusu võrreldes 2013 aastaga 3,4% (s.o. 24 tehingu
.................................................. 2 SISSEJUHATUS...................................................................................................3 UNGARI MAJANDUS ÜLDISELT.........................................................................4 INVESTEERIMINE UNGARIS..............................................................................6 Üldiselt:..............................................................................................................6 Ungari investeeringud Eestis............................................................................ 7 EESTI-UNGARI MAJANDUSSUHTED.................................................................8 Olulisemad ekspordiartiklid 2008......................................................................8 Olulisemad impordiartiklid 2008 .......................................................................8 Turism....................................................................................................
suurusjärgus kui Soomel, kus 2007. aasta sügisel oli välisvõlga 110 protsenti SKT-st. Ainuüksi 2007. aastal suurenes Eesti välisvõlg veel 69 miljardi krooni võrra. Eesti puhul on iseloomulik, et välisvõlg jaguneb pooleks eraisikute ja äriühingute vahel ning riigi võetud välisvõlga on vaid 3 protsenti SKT-st. Muutused konkurentsivõimes Välispankade kaudu laenamisele tuginev tarbimisbuum on mõjutanud negatiivselt Eesti ekspordi konkurentsivõimet. Laenurahast tekkinud nõudlus lõi aluse palkade tõstmise survele, mis tingis tööjõukulude kiire kasvu. 2006. aasta algusest on järsult süvenenud lõhe tööjõule makstava palga ja tööjõu tootlikkuse kasvu vahel (joonis 4). See tähendab, et ettevõtted peavad müüma oma kaupu ja teenuseid tunduvalt kallimalt, kui nad soovivad senist kasumlikkust säilitada. Paraku ei saa välisturule orienteeritud tootjad turult kõrgemat hinda küsida ning peavad seetõttu suurendama tootlikkust ja vähendama kulusid.
Ka SKP tõusis. 2003. aastal oli sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades 116,2 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 103,3 miljardit krooni ehk 4,7% suurem kui 2002. aastal. Kaupade impordi suhe SKP-ga kasvas 70,6%-st 73,3%-ni. Püsivhindades arvutatud SKP-s suurenesid eratarbimiskulutused 6,2%, valitsemissektori lõpptarbimiskulutused 5,6% ja kapitali kogumahutus põhivarasse 11,5%. Kaupade ja teenuste import kasvas 9%, eksport aga vaid 6%. Kaupade import kasvas oluliselt kiiremini kui eksport (vastavalt 13,3% ja 6,1%). Teenuste eksport kasvas 5,7%, import aga kahanes 7,9%. Sisemajanduse nõudlus suurenes 7,3% 2003. aasta IV kvartalis oli SKP jooksevhindades 29,3 miljardit kroonija 2000. aasta püsivhindades 27,5 miljardit krooni ehk 5,7% suurem kui 2002. aasta IV kvartalis. Püsivhindades arvutatud sesoonselt korrigeeritud SKP suurenes 2003. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga 1,4%.
Viimati oli ekspordikäive nii madalal tasemel enne 2010. aastat. Sektor loodab Aasia turgude ekspordi suuna avanemist ning maaelu arengukava 20142020 ,,suurprojekti" meetme kasutamist uue ja tehnoloogiliselt kaasaegse piimatööstuse rajamiseks, et tagada senisest konkurentsivõimelisem kuluefektiivsus toorpiima väärindamisel. Piimatoodete väiksem rahaline väärtus kajastub sektori müügitulus, mis langes 335,8 mln euroni ehk oli 14,7% võrra väiksem kui aasta varem. Sektor on keerulise turuolukorra jätkudes pidanud jõuliselt kärpima kogukulusid, mis olid 2015. aastal 317,6 mln euro suurused ehk 15,3% väiksemad. Euroopas valitseva toorpiima ületootmise ja ekspordi vähenemise mõjul kohaliku piimatööstuse kogukasum langes ning aasta viimases kvartalis saadi üle 700 tuhande euro suurune kahjum. KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD. Ettevõttes X tegevused lähevad mitte nii hästi nagu võiks olla, 2015 aastas Eestis on raske
välisturul; aitab kaasa elanikkonna ostuvõimele; · Välisinvestoreid meelitab kõrge töökultuur ja kvalifitseeritud tööjõud; Prantsusmaa keskne asend Lääne-Euroopas ja hea kommunikatsioonivõrk; Majanduse nõrgad küljed: · Vaatamata valitsuse pingutustele uute töökohtade loomiseks on Prantsusmaal jätkuvalt Euroopa keskmisest suurem töötus; 16 · Prantsusmaa eksport on liigselt orienteeritud traditsioonilistele turgudele, samuti on mureks suurenev tööstuse riigist välja kolimine. · Avaliku sektori administratiivne juhtimine on väga kohmakas ja bürokraatlik; maksusüsteem liiga keeruline, mis lõpptulemusena pärsib aktiivset majandustegevust. Eesti - Prantsusmaa majanduslepingud · Maanteetranspordileping. · Vastastikuse mõistmise, sõpruse ja koostööleping. · Investeeringute vastastikuse kaitse leping.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
