Kas Eestis tuleks muuta valimissüsteemi? Eestis kasutatakse nii europarlamendi, Riigikogu kui ka volikogude valimistel proportsionaalset valimissüsteemi. Proportsionaalse ehk võrdelise valimissüsteemi järgi saab erakond parlamendis kohti võrdeliselt kogu riigis kogutud häältearvuga. Praeguse valimissüsteemi peamiseks plussiks on parteide küllaltki võrdsed sansid saada parlamendis esindatud ning parem pluralismi tagamine valitsemises. Teisest küljest aga on proportsionaalne valimissüsteem ülesehituselt küllaltki keerukas ja erakondadel on suur mõju valimistulemustele. Tulenevalt proportsionaalse valimissüsteemi keerukusest on tavahääletajatel raske mõista, kellele nad tegelikult oma hääle annavad ja miks just üks või teine inimene valituks osutub.
Eestis on proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem, mida kasutatakse nii kohalike omavalitsuste-, Riigikogu- ja Europarlamendi valimistel. See tähendab, et valimised toimuvad mitmekandidaadilistes valimisringkondades, kes on üles seatud erakondade valimisnimekirjades ning kohad jagunevad erakondade vahel vastavalt neile antud häältega. Nii nagu on majoritaarses valimissüsteemis oma plusse ja miinuseid, nii on seda ka proportsionaalses. Suurimaks miinuseks pean ma valimissüsteemi keerukust. Tavaline inimene, kes poliitikast suuremat ei tea, ei saa aru, miks näiteks enim hääli saanud kandidaat ei pääse kohale, sest hääl läheb erakonnale ja kohale pääseb erakonna nimekirja alusel. Inimesed valivad küll kandidaati, aga häälte ülekandmisega jagunevad hääled siiski erakonnas teisiti. Seega võivad paljud kandidaadid olla vaid häältepüüdjateks erakonnale ning see teeb tegelikult lõpliku valiku.
Eestis on proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem, mida kasutatakse nii europarlamendi, Riigikogu kui ka kohaliku omavalitsuste volikogude valimistel. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Mandaadid valimisringkondade vahel jaotatakse lähtuvalt hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Valimistel kasutatakse nii avatud kui suletud nimekirju. Kõik eelnev ning veel palju muudki käib Eesti valimissüsteemi alla, kuid kas see kõik pole üleliia keeruline. Eesti valimissüsteem lihtrahvale on minu arvates liialt keeruline. Antiikajal tähendasid otsesed valimised sellist valimist, millel polnud vahestaadiume ning kus kõik käis pettusteta demokraatlikult ning rahvale arusaadavalt. Riigikogu valimistes annab rahvas hääle individuaalselt eraisikule kuid arvestatakse erakonnale laekunud hääli ning riigikogusse
Politoloogia seminar VII: valimissüsteemid Mis on Eestis oleva (Riigikogu) valimissüsteemi eelised teiste valimissüsteemide ees? Valimissüsteem on süsteem, mille alusel toimuvad rahvaesindusorganite valimised (riigikogu, volikogu). Nii parlamentaarses kui ka presidentaalses riigis valivad hääleõiguslikud inimesed parlamendi ehk seadusandliku võimu. Nagu teada, on valimissüsteeme 3: majoritaarne, proportsionaalne ja hübriidne, mis on segu majoritaarsest ja proportsionaalsest valimissüsteemist. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem.
1. Miks on vaja valimissüsteeme? Et leida igale riigile kõige optimaalsem viis korraldada valimisi ja rahva poolt esitatud kandidaadid valitsusse saata. 2. Iseloomusta proportsionaalset ja majoritaarset valimissüsteemi? Majoritaarne Ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest, valituks osutub üks. Parlamentivalimiste puhul kehtib lihthäälteenamus, Presidendivalimiste puhul kasutatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. lihtne ja arusaadav. Proportsionaalne Jagab saadikukohad parteide vahelvõrdselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised ringkonnad, Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Suletud nimekiri. 3
· toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised 5. Iseloomusta valimiste funktsioone! Miks valimisi üldse korraldatakse? Valimiste funktsioonid: tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; vahendada võimudele kodanike nõudmiseid; hariv külg. 6. Selgita vabade valimiste põhimõtteid. -valimised on üldised , vabad, ühetaolised e. võrdsed ja korrapärased. 7. Mille poolest erinevad valimised demokraatlikus ja diktatuuririigis? 8. Majoritaarse valimissüsteemi tunnused, positiivsed ja negatiivsed jooned.- Majoritaarse valimissüsteemi plussid: võimaldab teha tugeva ja stabiilse valitsuse; valitu ja valija tihedam kontakt; võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu; tähtis on valitsemise efektiivsus Miinused: Domineerivad suured erakonnad, sest väiksemad saavad vähem kohti ja ei pääse sõõtõttu "löögile"; kaotsiläinud hääled. 9. Proportsionaalse valimissüsteemi tunnused, positiivsed ja negatiivsed jooned. Proportsionaalne vs
Milline parlamendi valimise süsteem (meetod) oleks Sinu arvates Eestile sobivaim? Põhjenda oma arvamust. Party-list system partei nimekirja süsteem??? Minu arvates kõige sobilikum süsteem on hetkel kasutuses olev süsteem ehk partei nimekirja süsteem. See süsteem toimib siis võrdelise valimissüsteemi alusel. Selline süsteem tagaks kõikide parteidele võrdsemaid võimalusi pääseda parlamenti, kuna Riigikogu mandaadid jagatakse valmisnimekirjade vahel võrdeliselt nende vahel saadud häältearvuga. Seega ei kehti põhimõtet, et ,,võitja võtab kõik" ehk nagu on enamusvalimistel. Lisaks sellele võrdelise valimissüsteemiga läheb vähem hääli kaotsi, kuigi valimiskünnis võtab siiski mõned. See tähendab, et need parteid, kes ei ületa, valimiskünnist ei pääse riigikokku
Millised on peamised valimissüsteemid ja millist rakendatakse eestis? 1. Majoritaarsed ehk enamusvalimised: Moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest ning valituks osutub ainult üks kandidaat. Valituks osutub isik, kes oma valimisringkonnas kogub seadusega nõutava häälte enamuse. Majoritaarse valimissüsteemi eeliseks on tema lihtsus ja inimesele arusaadavus ning see, et valituks osutumiseks on harilikult vaja saada oluliselt rohkem hääli kui proportsionaalse valimissüsteemi rakendamise puhul. Majoritaarse valimissüsteemi puuduseks on see, et kõik hääled, mida ei antud võitnud kandidaadile, lähevad kaotsi, mistttu nende valijate tahe pole esindatud parlamendis. 2. Proportsionaalsed e võrdelised valimised:
piirkonnas elavaid inimesed on kergem mõjutada. Näiteks Lasnamäel elab ~28% tallinlastest, kes enamjaolt on pärit samast aastakümnest ning on seetõttu ka sarnase maailmavaatega. Kuna nende häälteenamus määrab ilmselt valimiste tulemuse selles ringkonnas, siis jäävad teiste põlvkondade inimesed vähemusse ning nende häälel ei ole nii suurt mõju, sest nad on laiali erinevates ringkondades, nendes, kus on vähem mandaate. Proportsionaalse valimissüsteemi tunnuseks on ka kandidaatide ülesseadmine erakonna valimisnimekirjadesse, kuid ei ole keelatud kandideerida ka üksikisikuna. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma seadusega kehtestatud häälte miinimumarvu ehk kvoodi. Need hääled, mis jäävad kvoodist üle võib ta aga kanda oma erakonnakaaslastele, kellel kvoodist puudu tuleb. Häälte ülekandmine tõstatab aga probleemi, kas valitsusse saavad üldse rahva poolt soovitud isikud, kui erakonnasiseselt on õigus hääli liigutada
vähem hääli saanud erakonnad võivad mõjutada ebaproportsionaalselt parlamendi tööd, võivad tekkida valitsuskriisid. Sarnasused: vastavad demokraatlikele tunnustele, valitakse saadikud, riik jagatakse ringkondadeks. Erinevused: ringkondade ja mandaatide arv, mandaadi saamise tingimus, kandidaatide ülesseadmise vorm, parteide arv parlamendi, väikeparteide sansid parlamenti pääsemiseks, valimiskünnise olemasolu. Eesti valimissüsteemi üldised põhmõtted: *kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi *kandideerida saab erakonnana või üksikisikuna *häälte arv peab ületama lihtkvooti (häälte arv jagatakse selle ringkonna mandaatide arvuga) *ringkonnamandaadi kohaselt saavad kandideerida need erakonnad, kes ületavad üleriigilise valimiskünnise. * kompensatsioonimandaat- jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse üleriigiliste nimekirjade alusel erakondadele, mis kogusid vähemalt 5% kogu riigis antud häältest.
ametikohta täites kui peale lahkumist. Kõik need probleemid on tekitanud palju suurema kaose nimelt pole praegu valitsevad parteid säärasest muutusest huvitatud, kuna ühiskonna stagnatsioon toob neile suurt kasumit, millest nad meeleldi ei loobuks iialgi. Ometi ei too säärane mõtteviis rahvale midagi peale kannatuste. Ehala pakub konflikti lahendamiseks lammutamis-ehitamis metoodikat. Selleks, et poliitikas midagi muutuks, tuleb artikli autori sõnul vahetada valimissüsteemi. Uues süsteemis oleks igal poliitikul isiklik vastutus ja karjääri tegemise võimalus. Vähendades riigikogulaste palkasid ja kaotades ametist lahkunute tasusid, saaks riik paigutada allesjäänud raha arenevatesse valdkondadesse. Siiski, kuna palgad suureneksid iga taasvalitava ametiajaga, oleks see piisav motivatsioon noortele ja andekatele poliitikutele valimaks antud valdkonda elukestvaks karjäärikutsumuseks.
5) Kujunevad kaheerakonnasüsteemiga esinduskogud 6) Moodustatakse üheparteilised enamusvalitsused, st 1 erakond moodustab valitsuse Majoritaarse valitsemissüsteemi tugevused ja nõrkused: 1) Selge ja lihtne, igaüks saab aru, kes ja kuidas parlamenti pääses 2) Väljavaade võita on suurte erakondade esindajatel 3) Palju kaotsi läinud hääli, sest lihthäälteenamus ei arvesta kõikide huvidega Proportsionaalse valimissüsteemi tunnused: 1) Mitmemandaadilised suured ringkonnad 2) Hääletada saab 1 inimese poolt mitme erakonna nimekirjast 3) Iga erakond saab parlamendis kohti propportsionaalselt e võrdeliselt vastavalt kogu riigi ulatsuses kogutud häälte arvule 4) Eestis on erakonna valimiskünnis 5% ülemaalistest häältest 5) Kujunevad mitmeerakonnasüsteemiga esinuskogud Proportsionaalset valimissüsteemi 2 meetodit: 1
Valimiskampaania kõrgpunktiks on hääletamine, mille tulemuseks võivad sõltuda mitmetest asjaoludest: valimisreklaamile kulutatud rahast, partei ja tema kandidaatide varasemast poliitikast ning tuntusest jne. Lisaks sellele mõjutavad valijat otsuse langetamisel veel poliitiline teadlikkus, haridus, sotsiaalne saatus (rikas/vaene), sõprade mõju, vanus, kandidaadi meeldivus ning välimus jne. Valimissüsteemid mõjutavad oluliselt riikide poliitilist maastikku ja erakondade arvu. Valimissüsteemi tundmine on vajalik nii hääletajale kui ka kandideerijale, sest siis mõistavad inimesed paremini, miks osutusid valituks just need kandidaadid, mitte aga teised, kes küll said esimestest rohkem hääli. Peamised valimissüsteemi: Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on selline, kus valituks osutub valimisringkonnas see kandidaat, kes kogus teistest kõige enam hääli. Kas see ,,kõige rohkem" tähendab ka valijate enamiku toetust, pole enam oluline
kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada, seepärast on oluline tagada kõigile kandideerivatele parteidele ja üksikkandidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Valimissüsteemid Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui kandideerijad. Hääletajad suudavad sel juhul paremini mõista, miks just üks või teine inimene valituks osutub, kandidaadid ja erakonnad saavad aga oskuslikumalt planeerida oma kampaaniat. Valimissüsteemi hea tundmine võib märgatavalt suurendada partei valimisedu. Lisaks mõjutab valimissüsteem ka valimiste tulemust, näiteks seda, kui mitu erakonda tavaliselt valitsuse moodustab.
kohta. Tegelikkuses on aga häältejagamine palju keerukam ja vamimisseadusega on võimalik seda muuta, kas siis soodsamaks suur- või väikeparteidele. Proportsionaalse süsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Äärmuslikul juhul moodustab kogu riik vaid ühe ringkonna, tavalisem on teatud hulk 5-15 mandaadilisi valimisringkondi. Näiteks Eesti on europarlamendi valimistel üks valimisringond, Riigikogu valimised viiakse aga läbi 12 ringkonnas Proportsionaalse valimissüsteemi kolmas tunnus seisneb selles , et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Seega tuleb valijal eelistada pigem üht või teist erakondlikku programmi kui üht või teist isikut. Mõnes riigis saab hääletada vaid nimekirja (st erakonna) , mitte aga konktreetse isiku poolt. Nimekirju võib koostada kahe põhimõtte alusel. a) Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber : suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole
ÜHISKOND 1.MIDA TÄHENDAB, ET VALIJAT JA VALITUT SEOB MANDAAT? * Volitus esindada ja kaitsta valija huve * Õigus tegutseda ja oma erakonna programme ellu viia. 2.MIKS KORRALDATAKSE VALIMISI? 3.MILLISED PÕHIREEGLID KEHTIVAD VABADE VALIMISTE PUHUL? *Valimised on üldised aga kehtivad piirangud(kodakondsus-, tervise- ja vanusepiirang) *Valimised on vabad- kandidaate võib üles seada iga kodanik või partei/Hääletajat ei tohi mõjutada. *Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- reguleeritakse valimispropagandat meedias ja valimiskampaania finantseerimist. 4.MIS ISELOOMUSTAB MAJORITAARSET VÕI PROPORTSIONAALSET VALIMISSÜSTEEMI? *Majortiaarsed iseloomulikud on ühemandaadilised ringkonnad Võimalused on: *Lihthäälte enamusega *Absoluutse häälteenamusega Proportsionaalset mul pole ! 5.KUIDAS SELGITATAKSE VÄLJA KOHTAD RIIGIKOGUS?(kolm vooru, kaks valemit) 6.MIS MÕJUTAB VALIJATE KÄITUMIST? *Klassikuuluvus *Seotus põllumajanduse või kirikuga *Massimeed...
valimiste puhul? Vabakonkurents - vabadus kandideerida ja valida isiklike veendumuste järgi Valimised on ühetaolised ehk võrdsed -võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete tutvustamiseks Mis iseloomustab majoritaarset või Majoritaarsele valimisüsteemile on iseloomulikud propotsionaalset valimissüsteemi? ühemandaadilised ringkonnad. Võimalusi on kaks lihthäälte enamus või absoluudne häälte enamus. Kuidas selgitatakse välja kohad riigikogus? Esimeses voorus kehtib valem: kehtivad hääletussedelid Lihtkvoot= ringkonnamandaadid
Tänapäeva demokraatia tunnused Demokraatliku valitsemise tunnuste alusel käib kogu valitsemine seaduse järgi, kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte ehk kehtib võimude lahusus ja võim on avalik, kontrollitav. Lisaks on inimene vaba, seadusega kaitstud, poliitika on humaanne ning arvestatakse ka vähemuste huve. Maailmas on kaks valimissüsteemi. Esimene, majoritaarne ehk enamusvalimine on kasutusel näiteks Suurbritannias. Selle puhul osutub valituks kanditaat, kes saab kõige rohkem hääli. Teine valimissüsteem on proportsionaalne ning seda kasutatakse ka Eestis. Iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt riigi ulatuses kogutud häältele. Demokraatlikud valimised on vabad ja valimised toimuvad kindla aja tagant. Demokraatias saab rahvas valida erinevatel viisidel, näiteks
kes saab rohkem hääli (isik või * presidendiks kandideerija peab olema vähemalt 40aastane. erakond) * hübriidsed valimised ühendab RIIGI ÜLESANDED VALIMISTE majoritaarse ja proportsionaalse LÄBIVIIMISEL: valimissüsteemi põhimõtteid. VALIMISTULEMUSED: * valmistab ette dokumentatsiooni VORMID: * hääled kaalult ühetaolised, * isikute andmebaaside koostamine * esindusdemokraatia rahvas valib omale esindajad. igal valijal on üks hääl * valimiskomisjon registreerib
põhimõtteid. Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid. 21.saj. Omavad hääleõigust pea kõik täiskasvanud elanikud. Enam ei rakendata inimõigusi rikkuvaid piiranguid, mis tuleneksid soost, usust või rassist. Nüüdisajal ei määra inimeste valimisõigust tema rahakoti paksus ega saadavad sotsiaaltoetused. Kodakondsuspiirang. Vanusepiirang. 4. Iseloomusta majoritaarset ja proportsionaalset valmissüsteemi. Majoritaarne valimissüsteem ehk enamusvalimised on valimissüsteemi liik, kus enim hääli saanud rühmitus ehk partei saab kindlas ringkonnas koha ja vähemusse jäänud rühmituse hääled lähevad kaotsi ja ühiskonna vähemusse jäänud osa jääb esindamata. Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga. 5. Milised on nende süsteemide erinevused ja sarnasused? Plussid ja miinused?
Erinevalt mittedemokraatlikest valimistest konkureerub siin ühele saadikukohale mitu erinevate välajvaadetega kandidaati. Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada, seepärast on oluline tagada kõigile kandideerivatele parteidele ja üksikkanidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks reguleeritakse õigusaktidega valimispropakanda tegemist ja valimiskampaania rahastamist. 2. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui ka kandideerijad. Hääletajad suudavad sel juhul paremini mõista, miks just üks või teine inimene valituks osutub, kandidaadid ja erakonnad saavad aga oskuslikumalt planeerida oma kampaaniat. Majotaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. See tähendab, et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest,
1. võrrelda proportsionaalset ja majoritaarset valimissüsteemi Majoritaarne ehk enamushälletus süsteem; kes saab rohkem hääli, saab saadikukoha. On ühemandaadilised valimisringkonnad. Ringkondade arv vastab saadikukohtade arvule. Igast piirkonnast kandideerib 4-6 inimest. Lihthäälte ja absoluutne enamus. Süsteem on lihtne. Toimub häälte kaotsiminek. Ei arvestata kõikide valijate huvidega (pr. Soome) Proportsionaalne e saadikukohad võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Vrk on 1-20. Kasutatakse valimisnimekirju. Kas avatud ja suletud nimekirju. Toimub häälte ülekandumine. Võimalus parlamenti saada on väikeerakondadel. Keerukus, tekitab arusaamatust ja rahulolematust. 2. kui vanalt võib kandideerida & hääletada? Hääleõigus saadakse 18-aastaselt. Valla/linna volikogusse alates 18 a, riigikogusse 21 aastaselt kandideerida. 3. millised piirangud on valimistel? Kohalikel valimistel on õgis hääletada sell...
NL lagunemist kiirendas riigipöörde läbikukkumine. Varsti kuulutasid välja nii mõnedki iseseisvuse. Idablokil toimusid muudatused kõikjal. Ida Euroopas ammendus sotsialism. Berliinimüür lammutati ning mindi üle käsumajanduselt turumajandusele. Ka poliitikas toimusid muudatused. Ida Euroopa riikide poliitiline areng on olnud erinev pärast kommunistliku reziimi lagunemist. Kõiki iseloomustab uue riigikorra ülesehitamine, püüd integreeruda Euroopaga ja demokraatliku valimissüsteemi juurutamine. Kommunistlik reziim lagunes minu arvates selle pärast, et Venemaal tekkisid probleemid enda riigiga. Venemaa võimu all olevatel riikidel tekkis võimalus sealt vabaneda, neid lahendades. Venemaa kaotas olukorra üle kontrolli ning ei suutnud enam midagi teha. Ma usun, et keegi ei suudaks kaugete vahemaade tagant mitmeid riike juhtida. Niiet kunagi oleks kommunistlik reziim naguinii langenud.
EV valimissüsteem 1. Valimissüsteemi alused Eesti Vabariigi Riigikogu liikmed valitakse vabal valimisel üldise, ühetaolise ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletamisel. Valimiskomisjonide süsteem · Eesti Vabariigi Riigikogu valimisi valmistavad ette ja viivad läbi järgmised valimiskomisjonid: 1.Eesti Vabariigi Valimiskomisjon; 2.maakondade ja vabariiklike linnade valimiskomisjonid ehk valimiste territoriaalkomisjonid; 3.valimiste jaoskonnakomisjonid.
ÜHISKOND Valitsus- 1. presidentaalne vabariik valitsus moodustatakse ilma parlamendi heakskiiduta, parlamendiväliselt. Valitsuse juht on president. 2. parlamentaalne vabariik valitsus moodustatakse parlamendi heakskiidul. Valitsuse juht tavaliselt peaministrid. Kaks valimissüsteemi: 1) Valitsus moodustatakse ühe partei baasil enamusvalitsus, mis baseerub ühel parteil. Majoritaarse valimissüsteemiga riikides tavaliselt. 2) Enamusvalitsus, mis on moodustatud mitme erakonnaliidust koalitsioonivalitsus. 3) ERAND vähemusvalitsus, valitsusel ei ole parlamendi enamuse toetust. Nt. Kui koalitsioon laguneb, üks lahkub, kuid teised jätkavad valitsuses tööd. Nt. Kui ei suudeta
Hääleõiguse saab enamus riikides isik, kes on vähemalt 18-aastane ehk täisealine. Ainult vähestel täiskasvanutel pole teatud põhjustel valimisõigusi. Saadikuks saab isik kandideerida vaid olles täisealine ja omades selle riigi kodakondsust. Seda nimetatakse kandideerimisõiguse omamiseks. Valimiste korraldamisel on suure tähtsusega valimissüsteem ehk hulk põhimõtteid, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad. Maailmas on välja kujunenud 2 põhilist valimissüsteemi: · Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem ehk võitja saab kõik. · Proportsionaalne süsteem, mille põhimõte seisneb selles, et iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Selles süsteemis käib võistlus erakondade, mitte üksikisikute vahel. Eestis kehtival proportsionaalsel süsteemil on mõned iseärasused: · Kandidaat pole iseseisev, vaid sõltuv oma erakonna seisukohtadest. Ka saadikutöös
Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Valimiskogu liikmeid on 347 - 101 Riigikogu liiget ja 246 kohaliku omavalitsuse volikogude esindajat Valimiskünnis on võrdelise valimissüsteemi puhul rakendatav reegel, mille kohaselt valitavasse kogusse pääsevad ainult nende valimisnimekirjade kandidaadid, mille kandidaatide poolt anti vähemalt teatav protsent hääli kas häälte üldarvust või häälte koguarvust mingis valimisringkonnas. Valimiskünniseks võib olla ka mõni muu nõue, mis valimisnimekirjale antud häältele esitatakse. Hääled, mis anti nimekirjade poolt, mis valimiskünnist ei ületanud, "lähevad kaduma". Eestis on parlamendivalimistel
valimisringkonnad;kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas(Avatud nimekiri-kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber; suletud nimekiri- pingerida ei moodustata) Proportsionaalse süsteemi puudusteks on häältelugemise keerukus nind erakondade suur mõju valimistulemustele;häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Plussiks nimetatakse parteide võrdsemaid sansse saada parlamendis esindatud Eesti valimissüsteem.kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi, moodustatakse mittemandaadilised valimisrindkonnad. Häälte ülekandmise põhimõte on üks proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Hübriidne valimissüsteem-ühendab mojaritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid.
rahvas osaleda ka valitsuses otseselt- nt rahvahääletuse ehk referendumi kaudu. Riigi valitsemises saab inimene osaleda ka hääle- ja kandideerimisõiguse kaudu. Hääleõiguse puhul ei tohi demokraatlik riik teha soolisi, vananduslikke ja usulisi piiranguid. Hääleõigus antakse 18 aastaseks saamisel. Kandideerimisõiguseks on vajalik kodakondsuse olemasoli ja vastav eluiga- 18 aastane, valla/linna volikogu ja 21 aastane, riigikogu valimistel. On välja kujunenud kaks valimissüsteemi: Enamusvalimise süsteem(suurbritannia, USA) kus valimine käib kandidaatide vahel, võidab see kes saab oma valimisringkonnas enim hääli. Proportsionaalne süsteem(eesti) kus valimine käib erakondade ahel. Eestis kehtivas proportsionaalses valimissüsteemis on iseärasusi: Valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle Tähtis on kandidaadi asetus erakonna valimisnimekirjas. Eesti valimissüsteem on keeruline ning valijal on raske aru saada, mida tema häälega tehakse
Ühetaolisuse printsiibi piiramiseks peavad aga olema mõjuvad põhiseaduslikud põhjused. Näiteks ei pääse RKVS järgi kompensatsioonimandaatide jaotamisel Riigikokku erakond, kes on kogunud alla 5% häältest. Sellisele erakonnale antud häälte kaotsiminek on aga õigustatud vajadusega tagada Riigikogu normaalne töö, mis oleks raskendatud, kui parlament koosneks omavahel konkureerivate pisiparteide esindajatest. Võrduse (ühetaolisuse) põhimõttega on vastuolus ka kuriaalse valimissüsteemi rakendamine (tuleneb ladinakeelsest sõnast "curia", mis tähistas elanikkonna jaotust vanas Roomas). Kuriaalne valimisüsteem -selle süsteemi korral reserveeritakse teatud arv parlamendikohti mingile sotsiaalsele grupile, ülejäänud kohad valitakse rahva poolt (Hiinas on teatud arv parlamendikohti reserveeritud sõjaväelastele; Bangladeshis umbes 1/10 kohti naistele; Indias tühine
Parlamendi liikmete arv on piiratud, siis on vajalik, et valimistel esinev rühm saaks hääli teatava minimaalse arvu, mida nimetatakse valimisjagajaks. Iga rühma esindajate arvu parlamendis määrab kindlaks arv, mis saadakse vastavale rühmale antud häälte arvu jagamisel valimisjagajaga. Kui rühmade esindajate arvu kindlaksmääramisel võetakse arvesse ainult täisarvud, siis jäävad mõned kohad vabaks. Nende täitmiseks kasutatakse mitmesuguseid mooduseid. Proportsionaalse valimissüsteemi rakendamisel on raskusi siis, kui seda tahetakse siduda üksikisiku valimise põhimõttega. Võib juhtuda, et mõnele kandidaadile antud häälte arv on mitu korda suurem valimisjagajast, mille tagajärjel valitud esindajate arvuline suhe ei vasta enam vastavaile rühmadele antud häälte arvulisele suhtele. Samasugune olukord võib korduda ka nimekirja valimistel, kui nimekirjas olevate kandidaatide arv on piiratud, olles seejuures väiksem
konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses. Valimistel kodanikud delegeerivad võimu, valides esindajaid, kes küsimuste üle otsustavad 20.Leidke valimistel osalemise kohta 2 poolt- ja 2 vastuargumenti. + Võimalus valida endale meelepäraseid esindajaid Aktiivsus ühiskonnas - Meelega rikutud sedelid E-valimine võib olla ebaturvaline 21.Iseloomusta majoritaarset valimissüsteemi Riik jaotatakse ühemantaadiliseks valimisringkonnaks. Valimised saab võita ainult üks kandidaat – see, kes saab teistest rohkem hääli ning teiste kandidaatide hääled lähevad kaduma. Harilikult tagab see üheparteilise enamusvalitsuse (Suurbritannia) 22.Iseloomusta proportsionaalset valimissüsteemi Riik on jaotatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks. Sellise süsteemi puhul omandavad kandideerijad mandaate vastavalt häälte arvule.
midagi ning üldiselt olid valimised lihtsale kõrvalt vaatajale väga segased. Leian, et presidendile võiks siiski jääda esinduslik roll ning seetöttu on hea, et otsustajaks on parlament, sest Riigikogu liikmed peavad tihedalt koostööd presidendiga tegema. Riigipea valimise õigus võiks olla rahval seljuhul, kui president oleks rahva esindaja ja suurema otsustusõigusega. Arvan, et Eestis rahvale otsustusõiguse andmine ei ole põhjendatud. Seevastu tuleks muuta valimissüsteemi toimumist ehk kaotada ära võimalus, et iga ringis saab esitada uusi kandidaate. Kui jätta kolme ringiline valimissüsteem, siis viimases ringis peaks kaotama ära võimaluse, et presidenti ei valita. See tähendab, et tuleks kaotada ära enamuse poolthäälte nõue ja valituks lugeda see kandidaat, kes sai rohkem hääli. Sellisel juhul ei oleks võimalik sellel aastal juhtunud olukord, kus lõpuks sai Eesti Vabariigi presidendiks nn kompromisskandidaat.
ühele kohale mitu,kodanikul on nõusoleku saama. õigusteha valik iseseisvalt ja hoida Presidentaalne-Rahvas valib otse nii oma valikut saladuses,kõigil võrdne parlamendi kui ka presidendi. võimalus oma vaateid propageerida, President moodustab valitsuse peale Eesti valimissüsteemi eripärad- presidendi valimisi.President juhib kandidaat pole sõltumatu, vaid esindab valitsuse igapäevast tööd ning on oma erakonna seisukohti, valijahääli sisuliselt peaminister,esindab riiki kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle, rahvusvahelises suhtlemises, on parlament pääsemisel pole tähtis mitte
4) Nimeta demokraatlike valimiste peamised põhimõtted ja selgita nende sisu: * Kõigi hääl on võrdne, kõigil on samad õigused ja võimalused hääle andmisel * Salajased, igaüks hääletab eraldatult * Osalevad kõik kellel on hääletamise õigus, hääletada saavad täisealised, kes ei ole krim. korras karistatud ning on Eesti kodanikud. * Regulaarsed, toimuvad iga teatud aja tagant 5) Selgita majoritaarse ja proportsionaalse valimissüsteemi erinevust. Kumb süsteem kehtib Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem on õiglasem kuid raskem, kehtib Eestis. Majoritaarsel valimissüsteemil võidab see, kes saab enam hääli. Näiteks USA-s on kasutusel selline süsteem. 6) Arutle, kas erakondadesse kuulumise ja valimisaktiivsuse langus arenenud lääneriikides näitab kodanike pettumist poliitikas või on see pigem märk, et ühiskond toimib niigi hästi. Pigem arvan, et rahvas on kaotanud usu oma riiki ja nad arvavad, et neid ei
(kõik võivad esitada oma kandidatuuri), valimised on ühetaolised e võrdsed. Valimissüsteemid: majoritaarne +selgus ja lihtsus, võitjaid kerge välja selgitada. eelised juhtivatel parteidel, kaotsiläinud hääled, proportsionaalne +õiglane, hääle ei kao, uued poliitikud, võrdne sanss saada parlamendis esindatud keerukas, saadikute isiklik vastutus hajub. Segasüsteemi puhul kasutatakse nii majoritaarse kui proportsionaalse valimissüsteemi põhimõtteid. Seda kasutatakse föderatiivsetes valimisriikides kus parlament tavaliselt on kahekojaline(saksamaa). Riigi ül valimiste läbiviimisel: õigusliku baasi loomine, valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse, rahastab riigieelarvest kõiki valimistega seotud toiminguid, erakondade kulude kontroll. Erakonnad- valimisvõitluse agentuurid. Ülesanded:koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve,
Puuduseks aga see, et ta annab eelised juhtivatele suurparteidele. Teiseks puuduseks on nn kaotsi läinud hääled. Võrdelised valimised e. Proportsionaalne valimissüsteem Selle süsteemi puhul on mitme mandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Nende valimiste korral jagatakse saadiku kohad parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Selle süsteemi puuduseks on keerukus, kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. 6. Iseloomusta Eesti valimissüsteemi Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel võrdeliste valimiste ja suletud nimekirja põhimõttel. Erakonnad esitavad kandidaadid üles kõigis 12nes valimisringkonnas. Lisaks koostab erakond ka ühtse üleriigilise kandidaatide nimekirja, kus on reastatud kõik esitatud kandidaadid. Kandideerida saab ka üksik kandidaadina. Valimistulemused tehakse kindlaks valimisringkonna tasandil, kasutades selleks lihtkvoodi meetodit. 7. Nimeta vabade valimiste tunnused 1
Too konkreetne näide vanusepiirangu kohta:Valija peab Eestis olema vähemalt 18 aastat vana. 5. Märgi tabelisse õige vanus ja kodakondsus. (5 punkti) (1 punkt kui on õige nii vanus kui kodakondsus) Ametiisik Ametisse astudes peab olema vähemalt Nõutav kodakondsus EV president 40 aastane EV peaminister 21 aastane Tahkuranna vallavanem 18 aastane Pärnu linnapea21 aastane Europarlamendi s. 21 aastane 6. Nimeta majoritaarse valimissüsteemi kaks positiivset külge: (2 punkti) 1) lihtsus ja selgus.Igaühele on selge,kuidas parlamenti pääseda 2) 6.1. Nimeta majoritaarse valmissüsteemi kaks negatiivset külge: (2 punkti) 1) Annab eeliseid juhtivatele suurparteidele 2) Tihti peale lähevad teist erakonda valiva hääletaja hääl "kaotsi". 7. Nimeta proportsionaalse valmissüsteemi kaks positiivset külge: (2 punkti) 1) Jaga saadikukohad parteide vahel propotsionaalselt ehk võrdselt neile antud häälyega
kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, nt eesti. Rahva osalus valimistes. Valimised on vabad kui peetakse kinni nendest nõuetest: *Kanditaate on ühetele saadiku kohale mitu. *kõigil on võrdne võimalus oma vaateid prapageerida. *kodanikel on õigus teha oma valik iseseisvalt ja hoida seda salaj. *hääled loetakse ausalt ja tlemused avalikustatakse täielikult. Valida saab alates 18a. Kanditeerida valla volikogusse 18a. Riigikogusse 21a. Maailmas on 2 valimissüsteemi:1. Majaritaalne e. enamus valimissüsteem.2. Praporitaalne süsteem. Eestis kehtiva propatsionaalse süsteemi isesärasused: 1.Peab hääletama ühe inimese poolt. 2.Kanditaat ple sõltumatu, esineb vaid oma erakonna seisukohti. 3.Hääled kantakse üle ühelt kandidaatitele teisele. 4. parlamenti pääsemiseks ple tähtis ainult kandidaadile antud hääle arv, vaid ka tema asetus partei nimekirjas. Eestis toimuvad riigikogu ja kohaliku OM valimised iga 4aasta tagant.
Nõukogude liidu lagunemine, sotsialismi mudel oli ennast ammendanud, majandus kriis. 17. Mida nimetatakse sametrevolutsiooniks? Miks on pandud selline nimi? Tsehhoslovakkias kõrvaldasid vanameelsed liidrid, partei taandus vägivalda kasutamata ja seda nimetatakse sametrevolutsiooniks. 18. Millised poliitilised muutused on toimunud Ida-Euroopas pärast kommunistliku reziimi kokkuvarisemist? Nimeta kolm. Uue riigikorra ülesehitamine. Demokraatliku valimissüsteemi juurutamine. Püüd integreeruda euroopaga. 19. Millisest sündmusest sai alguse uus ärkamisaeg? Fosforiidisõda 20. Nimeta taasiseseisvumisaegsetest sündmustest sinu arvates kolm kõige tähtsamat. Põhjenda. Eestimaa rahvarinne, sest see oli perestroika toetuseks ja see kujunes suurimaks rahvaliikumiseks, inimsed tundsid et nad kuuluvad kokku jne. Vaino Väljase nimetamine uueks partei juhiks, kommunistliku parteiga oli lõpp
Valimised on ebaausad, kuna puudub selgus erakondade rahastamises. Teisisõnu on suur korruptsioonioht. Lisaks töötavad paljud Riigikogu liikmed samaaegselt riigiettevõtete nõukogudes, kuigi vastavalt põhiseadusele ei tohiks nad seda teha. Kuigi demokraatia alustala peaks olema tugev kodanikuühiskond, ei huvitu riik selle loomisest. Me ei näe meeletute valimisreklaamide kõrval mitte ühtegi teleklippi, mis seletaks lahti valimissüsteemi, tutvustaks inimeste õigusi, tagaks tugevat tarbijakaitset jne. Samuti ei konsulteeri Riigikogu ega ka valitsus enne seaduseelnõude vastuvõtmist nendega, keda vastuvõetav seadus otseselt puudutama hakkab puudub riigipoolne huvi arendada tõhusat kõigi huve arvestavat koostööd. Kuigi põhiseaduses on öeldud, et kõrgeima võimu kandja on rahvas, ei ole see tegelikult õige. Seda õigust on piiratud, mis tähendab, et rahvahääletuse toimimise üle otsustab ainult Riigikogu
nimekirjast parlamenti pääseb. 10.Mida kujutab endast valimistel avatud nimekirjade põhimõte? Avatud nimekirjad - reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. 11.Valimissüsteemid jagatakse üldiselt kaheks. Nimetage need. 1) nimekirjavalimised 2) üksiku ülekantava hääle meetod 12.Missugune valimissüsteem kehtib Eestis? Eestis kasutatakse kõikidel valimistel proportsionaalset valimissüsteemi. 13.Kui suur on Eestis parlamendivalimistel valimiskünnis? Eestis on parlamendivalimistel valimiskünniseks 5% nimekirjale üle riigi antud häältest. 14.Kas Eestis peaks kohalike omavalitsuse valimistel osalemiseks langetama valimisiga? Põhjendage oma vastust. Jah, ma arvan küll, sest vanemad inimesed võivad oma põhimõtetes kinni olla ja ei lase omavalitsusel areneda. Noored inimesed on alustalaks, kes teavad täpsemalt, mida noortel on
Kas selle suurimpeeriumi häving oli aga õnn või õnnetus? Positiivne külg on kindlasti see, et paljud riigid (taas)iseseisvusid ning tekkisid väikesed rahvusriigid. Hakkasid taastuma nende rahvuste identiteet ja kultuur. Idablokis olles oli see nimelt tugeva kontrolli all ning igasugust kõrvalekallet või liigset rahvuslikkust peeti vaenulikuks ja see suruti maha. Endised idabloki maad hakkasid üles ehitama uut riigikorda, hakati juurutama demokraatlikku valimissüsteemi. Nende riikide kodanikele oli see kindlasti õnn, sest nende vabadus suurenes, tugev tsensuur kadus ning inimestel oli taas õigus avalikult arvamust avaldada. Teine positiivne aspekt on minu arvates see, et hakati taas vaatama läände, üha enam sooviti ühte sulada Euroopaga. Inimesi haaras nn läänevaimustus, mis tulenes sellest, et aastakümneid oldi läänest ära lõigatud. See aga oli tõuketeguriks majanduse ja ühiskonna
võimalus pääseda parlamentiparteisid - ei suudeta moodustada stabiilset valitsust Eesti valimissüsteem Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel - valimiskünnis 5% mis erakonnal ületada tuleb. - kasutatakse kõikjal proportsionaalset valimissüsteemi Riigikogu valimised: 1) kehtib avatud nimekirja põhimõte 2) eesti on jagatud 12ks valimisringkonnaks (Tallinn moodustab 3, Tartu1) Euroopa parlamendi valimised: 1) kehtib suletud nimekirja põhimõte 2) 6 mandaati 3) moodustatakse üks üleriigiline valimisringkond ja Riigikogu valimisõiguse piirangud Riigikogu valimisõiguse piirangud Kohalikel valimistel on õigus hääletada selles paikkonnas püsivalt elavatel välismaalastel, saadikuks kandideerida ei saa. Mõisted:
süsteem vaba ka puudustest. Näiteks annab eeliseid juhtivatele suurparteidele. Samuti on probleemiks kaotsiläinud hääled. · Proportsionaalne seda peetakse kõige õiglasemaks. Puudusteks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele. · Hübriidne ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. 14. Peamised valimissüsteemid- nende tugevused ja nõrkused/eelised ja puudused Sama mis 13 juuu????? 15. Eesti valimissüsteemi kirjeldus: etapid, avatud ja suletud nimekiri Eestis kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi nii europarlamendi, Riigikogu kui ka volikogu valimistel. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kus on rohkem valijaid, seal ka rohkem mandaate. Kogutakse hääli ning et osutuda valituks peab kandidaat koguma nii palju hääli kui seaduses on kehtestatud. Kasutusel on nii avatud kui ka suletud nimekirjad, kuid europarlamendi ja kohalike
4. SELGEPIIRILISUS Rahva valitud esindajad hoiavad küll võimuohje, kuid peavad ise alluma seadustele. Demokraatlikud valimised ei seisne vaid kandidaatide seast valiku tegemises. Valijatelt võidakse paluda poliitikas arvamust avaldada rahvaküsitlusel ja hääletusel. 5. VALIMISED ON ÜHETAOLISED Ühetaolisus tähendab seda, et igal valijal on üks hääl ning nendel häältel on võrdne kaal. Teatud piirangud tulenevad proportsionaalse valimissüsteemi mõnest iseärasusest. Näiteks Eestis kehtiva 5% valimiskünnise puhul ei pääse kompensatsioonimandaatide jaotamisel riigikogusse erakond, kes kogub alla 5% valijate antud häältest. Sellise erakonna liikmetel on võimalik saada Riigikokku vaid siis, kui kogutakse kas isikumandaat või ringkonnamandaat. Ülejäänud hääled lähevad aga ,,kaduma". Erandlikult huvitavad olid 1989. aasta kohalikud valimised Eestis: valijal oli
raadiokanalites antakse kõigile kandidaatidele võrdselt tasuta eetriaega). Lisaks võivad nad reklaamiaega ja -pinda juurde osta, mis loob ebavõrdsuse jõukamate ja vaesemate vahel. Riigi ülesandeks on jälgida, et need eirnevused poleks liialt suured, et mõjutada valimistulemusi. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on vaid üks hääl. Valimised on salajased. Peamised valimissüsteemid Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui kandideerijad. Valimissüsteemi hea tundmine võib märgatavalt suurendada partei valimisedu. Valitsemissüsteem mõjutab ka valimiste tulemusi. · Majoritaarne valimissüsteem Ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem ( kehtib Uus- Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas). Selles valimissüsteemsi moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad-igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte.
liberealiseerimise kaudu, toetades eraomanduse arengut, ettevõtlust ja majanduslikku konkurentsi. Riigi osa majanduses pidi vähenema, ettevõtetele anti äritegevuses senisest suurem vabadus. Riiklike ettevõtteid hakati erastama. Oluline oli väliskapitali kaasamine ja turumajandust soosiva seadusandluse väljatöötamine. Poliitilised muutused. Ida-Euroopa riikide poliitiline areng on kulgenud erinevalt. Iseloomulikeks joonteks on olnud uue riigikorra ülesehitamine, demokraatliku valimissüsteemi juurutamine ja püüda intergreeruda Euroopaga. Mõnes riigis on säilinud kommunistlide mõju, mõnedes kohtades õnnestus kommunistidel võimule jääda ja ümberkorraldusi takistada.Tekkisid ka uued riigid, Tsehhoslovakkiast, Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. Tsehhi presidendiks sai Vaclav Havel, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse, Slovakkia pole suutnud sellist arengutempot pidada. 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia. Iseseisvusid
Kodakondsuspiirang- Eesti kodanik 4. Kas teie arvates on need piirangud vajalikud? Võtke seisukoht ja põhjendage seda. 1 p Arvan, et need piirangud on vajalikud. Vanus on piisav, et otsustada asju kogu rahva eest, kuid samas see võib mõnel juhul ka liiga nooreks jääda. Kuid kindel on see, et see kes rahva eest otsustab peaks olema Eesti kodanik, siis on kindel, et inimene tegutseb Eesti riigi kasuks ja tahab riigile ainult head. 5. Kas eelistate majoritaarset või proportsionaalset valimissüsteemi? Tehke oma valik ja põhjendage seda. 1 p Arvan, et proportsionaalne valimissüsteem oleks hea, sest sellega saavad oma õigused ka väiksemad parteid võimaluse osaleda parlamendis ning, ehk nad oskaksid häid ideid ja kasu tuua riigile. 6. Mis valimissüsteem kehtib Eestis? Selgita, kuidas selle järgi jagunevad kohad Riigikogus. 2P Proportsionaalne valimissüsteem. Riigikogu valimistel jaotatakse kohad Hare´i kvooti kasutades. Kuid
Kodakondsuspiirang- Eesti kodanik 4. Kas teie arvates on need piirangud vajalikud? Võtke seisukoht ja põhjendage seda. 1 p Arvan, et need piirangud on vajalikud. Vanus on piisav, et otsustada asju kogu rahva eest, kuid samas see võib mõnel juhul ka liiga nooreks jääda. Kuid kindel on see, et see kes rahva eest otsustab peaks olema Eesti kodanik, siis on kindel, et inimene tegutseb Eesti riigi kasuks ja tahab riigile ainult head. 5. Kas eelistate majoritaarset või proportsionaalset valimissüsteemi? Tehke oma valik ja põhjendage seda. 1 p Arvan, et proportsionaalne valimissüsteem oleks hea, sest sellega saavad oma õigused ka väiksemad parteid võimaluse osaleda parlamendis ning, ehk nad oskaksid häid ideid ja kasu tuua riigile. 6. Mis valimissüsteem kehtib Eestis? Selgita, kuidas selle järgi jagunevad kohad Riigikogus. 2P Proportsionaalne valimissüsteem. Riigikogu valimistel jaotatakse kohad Hare´i kvooti kasutades. Kuid
annaabi.ee 
